ÖKOLOOGIA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis aineid taim kasutab ?
  • Kes saavad kasu metsatulekahjust ?
  • Mis juhtub, kui mulla happelisus juhtub ?
  • Mis vahe on kisklusel ja parasitismil ?
  • Kuidas jõuavad ühetaime nektar teise taime emakani ?
  • Kuidas hundid muutsid jõgesid ?
 
Säutsu twitteris
Ökoloogia
Ecology – teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid.
Isend – liik – populatsioonkooslus – ökosüsteem
populatsioon – sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed.
kooslus – kõik liigid!!
ökosüsteem – kõik liigid+eluta kk
sfäär – kiht, ring ümber millegi
bio – elus v eluga seotus
atmosfäär – õhk ümber maa
litosfäär – vesi ümber maa
pedosfäär – kivimid ümber maa
bakterid on looduses lagundajad
Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi.
Aatom (vesinik) – molekul (vesi) – makromolekul(glükoos) - organellrakk (amööb/närvirakk) – kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud , rasvkude ) – organ(süda) – elundkond (hingamiselundkond) – organism(kere) – liik – populatsioon – kooslus(mets) – maastik – ökosüsteem - biosfäär
Mõjud
Abiootilised – eluta
biootilised – elus
Abiootilised keskkonnategurid igapäevaelus
Tuul, temperatuur, maapind ( muld ), sademed(vihm), valgus(päike), happesus (pH), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk( kohastumine , kuidas kellelegi mõjub, need kes elavad sügaval veel all või kõrgel mägedes), tuli
Nende asjadega peavad arvestama kõik loomad ja taimed. Temperatuur on meil kõige olulisem tingimus.
Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju! Nt külmapüha(temperatuur ja tuul ehk tuulekülm). Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt.
Valgus
Nähtav valgus – fotosüntees, nägemine.
Infropuna kiirgus – neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta keha temperatuuri.
Rohelised taimed muudavad valgusenergia mulle sobivaks energiaks ehk keemiliseks energiaks. Kätte saamine toidust ehk söön taime ära.
Valguse energia(päikese en) – keemiline energia (toit), (energia ülekanne ei ole kunagi 100%, alati on energiakadu) keemiline energia jaguneb kaheks:
1.--- eluks vajalik energia(kasutatav energia)
2.--- soojus energia
Mis aineid taim kasutab? CO2 läheb taime sisse, H2O, päiekse energia.Eelnev oli abiootiline ja tekkiv glükoos biootiline, see tagab meile elu. Taimest välja läheb glükoos(kõige lihtsam orgaanilise aine molekul) ainult elusorganismides!! C6H12O6(suhkur) selle teeb valmis taim. Veel läheb välja hapnik.
Fotosüntees toimub roheliste taimede kloroplastides.
CO2 + H2O ---( nool ) C6H12O6
Valguse hul muutub aastaajati ja ööpäeva ringselt. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid.
Temperatuur
Organismide temp taluvusala on vahemikus 0-50. Kõrgetel temperatuuridel kaovad ensüümid ja valgus enda struktuuri( seda ei saa taastada, nt toores muna keeta).
Püsisoojased ja kõigusoojased.
Biootilised tegurid: eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted nt konkurents , minu suhe loomadega , bakteritega.
Antropogeensed tegurid: inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju
Rõhk.
Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõned rändlinnud ja süvaveeliigid. Lati on raskem taluda kiireid rõhu muutusi.
Tuli
Kes saavad kasu metsatulekahjust? Lagundajad, tuli puhastab. Tapab ära teised liigid, konkurents kaob.
Tulekahjud on regulaarsed, nii õpib inimene tuld kasutama.
Vesi
Vesi on eluks hädavajalik, kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses. Vesi osaleb kõigis reaktsioonides. Lähteaine fotosünteesile.
Ilma veeta võib inimene elada 5-7 elada. Vesi lahjendab verd, viib välja mürgised ained jne.
Kui inimene ei saa piisaval kodusel vett, siis väheneb uriini kogus ja mürgised ained ei eritu ja jäävad organismi ja tekib mürgistus.
Vesi on veeorganismidele elukeskkkond.
Hapnikusisaldus
Hädavajalik taimedele ja loomadele hingamiseks.
fotosünteesi põhisaadus.
Anaeroobsed – hapnikuvabad
Aeroobsed – hapnikurikkad
Õhust vette lahustuva hapniku hulk tõltub temperatuurist ja soolsusest.
Soolasisaldus
mõjutab neid kes elavad soolases vees.
Happelisus e pH
Sõltub vedelikus sisalduvate vesinikioonide rohksuest. Inimsed taju.
happed mis vihma teevad vihma happeliseks – lämmastikhape ja väävelhape
Mis juhtub, kui mulla happelisus juhtub? Tekivad keemilised
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÖKOLOOGIA #1 ÖKOLOOGIA #2 ÖKOLOOGIA #3 ÖKOLOOGIA #4 ÖKOLOOGIA #5 ÖKOLOOGIA #6 ÖKOLOOGIA #7 ÖKOLOOGIA #8 ÖKOLOOGIA #9 ÖKOLOOGIA #10 ÖKOLOOGIA #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mundrispolitsei Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
doc
Ökoloogia eksam
74
odt
Ökoloogia konspekt
34
docx
Ökoloogia eksam 2017
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
8
docx
Ökoloogia konspekt
14
pdf
Ökoloogia mõisted
19
doc
Ökoloogia 1-töö
13
doc
Ökoloogia konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !