Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e
need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja liikidevaheliste suhete evolutsioonilist kujunemist (parasiitlus, konkurents, kiskja-saaklooma suhted jms.). Paleoökoloogia: uurib ökoloogilisi seoseid möödunud aegadel Maastikuökoloogia: uurib koosluste vahelisi interaktsioone mosaiiksel maastikul. Ökosemiootika: uurib inimese ja looduse suhteid kultuuri tasandil. Ökotoksikoloogia: uurib keskkonnamürkide mõju organismidele ja ökosüsteemidele. Keskkonnaökoloogia: uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. 2. Mis moodustab organismi keskkonna?
Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem - vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon - alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) - kôik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10
Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935
Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega
ainevahetusliku vee tekitamine, oluline loomorganismidele, kes vett (koiliblikad) ei tarbi või peavad olema pikka aega ilma veeta (kaamel teeb ainevahetust vett ja väljahingatavas õhus praktiliselt vett pole. Kehakaalu kiirel langetamisel vabanevad lipiidides talletunud hüdrofoobsed mürkained, mis võivad põhjustada eluohtlikke mürgistusi. Kaalukaotustempo on normaalne 200g/nädalas. Ligimeelitav funktioon. Lipiidide kõrge energeetiline väärtus muudab nad toiduna ahvatlevaks. Kiskja sööb esmajärjekorras ära varulipiidide rikkad kehaosad. Lenduvad rasvhapped annavad isuäratava lõhna (lihaküpsetamine, küpse liha lõhn). Enamus inimesi eelistab rasvasemaid toite. Lisaks võib mainida pruuni rasvkudet, mis toodab 9 ainult sooja. Pruunis rasvkoes on ATP süntees blokeeritud. Talveunest ärkavatele pisiimetajad. Imikud. Vahad (kuuluvad lihtlipiidide alla). Jaotus: taimsed vahad (taime pindu kattev vahakiht,
loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
vahele. Ülemine taluvuslävi- teguri maksimaalne intensiivsustase, mille tõustes organism hukkub. Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.] 8. Darwini postulaadid: · Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
Analüüs võib olla: a) kvalitatiivne analüüs koosluse liigilise koosseisu tuvastamine; b) kvantitatiivne analüüs liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine. Taimkattekirjelduse koostamist nim. geobotaaniliseks analüüsiks. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikatsioon jaguneb: a) otsene bioindikatsioon e. otseindikatsioon indikaator on otseses seoses indikatsiooni objektiga; nt. liudsamblik Lecanora conizaeoides kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Samblike olemasolu põhjal koostatakse õhusaastekaarte (enamus samblikke ei talu saastunud õhku, nt. habesamblik). b) kaudne bioindikatsioon e
Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend kindla genotüübiga organism. Genet koosneb paljudest enam-vähem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nendedünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia Rakk=>kude=>organ=>organsüsteem=>organism=>populatsioon=>kommuun/ühiskond=>ök osüsteem=>maastik=>bioom=>ökosfäär. 3. Selgitage populatsiooni mõiste erinevaid aspekte. Populatsioon: rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalne aspekt, geneetiline aspekt, territoriaalne aspekt. Eristub geograafiline ja ökoloogiline populatsioon. Liigi mõiste on inimese jaoks- looduses eksisteerivad populatsioonid. 4. Ökoloogiliste tegurite liigitus Biootilised(liigisisesed ja liikide vahelised) ja abiootilised(klimaatilised, edaafilised jne,); Looduslikud ja antropogeensed, Maa rütmidega seonduvad: esmasperioodilised,
Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad,
Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus (geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide mitmekesisus), mis on Maal ebaühtlaselt jaotunud ning koguneb „tulipunktideks“ (biodiversity hot-spot). Ökoloogiline nišš: piirkond, kus organism saab edukalt paljuneda n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid (G.E. Hutchinson). Populatsioon: sama liigi isendite kogum, kes elavad ja interakteeruvad samas elupaigas ja nišis.
Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib – sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen loob ka kaitsva veekihi, niiskuse, mis lubab neil organismidel kasvada ja areneda väga ekstreemsetes tingimustes = kaljudel, puutüvedel, kus teised organismid ellu ei jää. Kommensalism on kahe organismi aga ka populatsiooni suhete vorm, mis on ühele poolele kasulik (kommensaalile), teisele aga kahjutu ja kasutu. Konkurents jaguneb: 1) liigisisene 2) liikidevaheline konkurents. Konkurents väljendub liigisiseses ja liikidevahelises olelusvõitluses piiratud keskkonnategurite pärast. Seega on konkurents organisme vastastikku piirav kooselu vorm. Konkurents ilmneb, kui nad kasutavad ühte vähest ressurssi. Konkurendid ei pea tingimata omavahel kohtuma. Tavalisemad on eluruumi ja toidukonkurents. Aktiivne konkurents isalind kaitseb oma territooriumi, et kindlustada toit oma
talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta
ühesugune ja iseloomulik liigisisene ainevahetus, üksteisele sarnane geneetiline aparaat, morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused. Mikroobide omaduste aluseks olev geneetiline omadus tagab neile suhteliselt kindla aluse. Osad organismi liigid jaotatakse veel alamliikidesse ning sealt edasi informatsioonoallikasse. Olulisemad mõisted mikrobioloogias Mikroobitüvi kultuur, mis on isoleeritud kindlast ainest ( toiduaine, inimorganism ). Mikroobi populatsioon elementaarne populatsiooni ühik, erilisi barjääre ei ole, ristamine saab toimuda vabalt. Koosneb sama liigi isenditest. Mikroobi kloon koosneb iseseisvast rakust, mis on ( puhaskultuur saadud ühest rakust ) ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmisel väljakasvatatud mikroobide kogum. Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroobe. Puhas kultuur ühest ja samast mikroobiliigist kunstlikul söötmel kasvatatud mikroobide kogum.
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas
Kõige enam on organismide rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Organismides on kõige enam anorgaanilisi ühendeid, sisaldus enamasti üle 80%. Inimene saab organismile vajaliku anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. Orgaaniliste ainete esinemine on üks elu tunnustest. Makroelemendid- sisaldus organismis on üle 1%. Kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Vesinik, hapnik, süsinik, lämmastik, väävel, fosfor. Süsinik C kuulub biomolekulide koostisesse- süsivesikud. Moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Hapnik O kuulub biomolekulide koostisesse. Bioloogiline roll seisneb oksüdeerimises. Kaitse roll- kasutatakse võõrorgaanika lagundamiseks. Vesinik H, vesiniksidemed on biomolekulide struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Mida rohkem on ühendites vesinikku, seda
töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Bioloogiline mitmekesisus on evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsesside tulemus.
14.4. Kommensialism ( kahe elusorganismi „kooselu“, kus üks saab energeetilist kasu) – üks elusorganism saab energiat (või säästab oma energiat) teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata. „Kooselu“, kus teise liigiga kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga kaasa rändav imikala; koi linnupesas; 14.5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne) – kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud.
Koos nitraatidega lähevad välja ka olulised makroelemendid (Ca, Mg, K). Nitrifikatsiooni käigus vabanevad vesinikioonid ja muld hapestub. Osa liike pole kohanenud nii kõrge N kooslused muutuvad liigivaesemaks. Nitraat toidus. Suurenenud taimede N-sisaldus teeb neid kahjuritele atraktiivsemateks (tirtsude puhang Aasias) 6 Fosforväetiste tootmisega kaasnev probleem veekogude toitaineterikkamaks muutumine (eutrofeerumine). Fosfor toidus ei ole kahjulik. P saab fosfaatidest (jätkub 200 aastaks). P kättesaadavus hapestunud mullast väheneb. P on suures osas taimedele raskesti kättesaadav st moodustab vähelahustuvaid komplekse katioonidega. P liikuvus mullas väike. 30. Millised probleemid kaasnevad põllumajanduslike alade kastmisega? Praegu kõige sagedamini kasutatavad ujutamistehnoloogiad on vett raiskavad. Toimub allavoolu asuvate alade ja veekogude koormamine toitainetega. Muldade soolastumine. Jõgede
· Analüüs seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 1)kvalitatiivne koosluse liigilise kooseisu tuvastamine; 2)kvantitatiivne liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide (bioindikaator) ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Jaguneb: 1)otsene bioindikatsioon; 2)kaudne bioindikatsioon 14. Mõisted Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus(takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
suhteline hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas, raske või eetiliselt lubamatu. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Nt indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Liik looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik