ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle mitmekesisus suurtel laiuskraadidel suurem. Avamaal ?
  • Kes kõik tarbivad sama ressurssi ?
  • Miks ma pole piisava põhjalikkusega eksamiks valmistunud ?
 
Säutsu twitteris
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a.

  • Ökoloogia – aine, alajaotused;
    Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega.
    Jaguneb:
  • Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia
  • Autökoloogia (isendi/organismi tasandil)
  • Demökoloogia (populatsiooni tasandil)
  • Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil)
  • Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond)
  • Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem)

  • Ökoloogia põhimõisted – isend ( genet , kloon , ramet ), populatsioon , kooslus, ökosüsteem, bioom ;
    Isend- kindla genotüübiga organism
    Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed ( kloonid ).
    Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa. Taimede puhul on rametiks näiteks võsu, loomade puhul näiteks loomik.
    Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline.
    Poulatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ning on võimelised saama omavahel paljunemisvõimelisi järglasi. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma.
    Kooslus – koos elavate populatsioonide kogu.
    Ökosüsteem - Samal alal ja ajal elavate organismide vastastikud suhted ning koos eluta keskkonnaga moodustuv tervik. ( Tansley , 1935) Süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
    Bioom – geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte - ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. Sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma, nt. taiga, tundra , savann.

  • Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused ), ökoloogiline amplituud , tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš;
    Ökoloogilised tegurid: kõik keskkonna aine ning info- ja energiavood, millega organism ja tema keskkkond üksteist mõjutavad.
    1) Jagunevad: a) abiootilised (füüsikalised) – päiksevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk; b) biootilised (organismide vahelised suhted) – sümbioos, konkurents , parasitism jne
    2) Ressursid , tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid.
    3) Tingimused, mis võimaldavad ressursside tarbimist (loovad võimaluse ressursside tarbimiseks ), nt. pH, temp., soolsus .
    Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus.
    Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldav isend saab elada, kasvada ja paljuneda.
    Tolerantsuskõver: tavaliselt Gaussi kõver ( optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist.
    Ökoloogiline nišš (Hutchinson 1948) piirkond n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks , kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kõik n telge omavahel risti). Fundamentaalne nišš tähistab osa hüperruumist, kus liik põhimõtteliselt võib elada, e. autökoloogiline. Realiseeruks siis, kui ei oleks teisi segavaid organisme. Realiseerunud nišš see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. Realiseerunud niššides väänduvad tolerantsikõverad konkurentsi tõttu.

  • Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained , vesi, hapnik;
    PAR – fotosünteetiliselt aktiivne päikeselt pärit kiirgus, jääb vahemikku 380-710 nm. 44% tulevast kiirgusest on kasutatav fotosünteesiks, ülejäänud läheb õhu soojendamiseks. Jaguneb maakeral suhteliselt ebaühtlaselt, erinevus üle 2 korra. Fotosünteesi efektiivsus – tõenäosus, et kvant läheb keemiliseks energiaks: Troopikas Ef = 1-3% (kuni 3 kvanti 100-st); Parasvöötmes Ef = 0,6-1,2% (ca 1 kvant 100-st);
    CO2 – Süsinik oluline ressurss autotroofide jaoks. Teevad anorgaanilisest süsinikust orgaanilise, heterotroofid tarbivad viimast. CO2 on taimedele eelistatuim süsiniku allikas (lisaks HCO3- ; CO3-). Talvel on CO2 rohkem, kui suvel, sest taimed talvel ei fotosünteesi. Praegu elavad taimed süsiniku näljas, seepärast on tekkinud C4-fotosüntees (suurendab fotosünteesi efektiivsust) Õhus 387 ppm (osakest miljoni kohta) ~ 0,04%
    O2 – molekulaarne hapnik ~20,9% 6H2O + 6CO2 C6H12O6 + 6O2
    Hapniku hakkasid tootma taimed veest ja CO2-st, jäi järgi. Taim surres ladestus , puudusid lagundajad. Hapnik hakkas reageerima rauaga , edasi väävliga, ülejäänud jäi õhku, molekulaarset hapnikku ca 4%.
    Külmas (ja magedamas) vees lahustub hapnik paremini. Eluks paremad tingimused.
    6H2O – kogu biokeemia toimub vesilahuses. Sademed olulisemd taimedel kui põhjavesi.
    Mineraalsed soolad – Heterotroofid saavad taimi süües koos süsinikuga taimedelt. Taimed ei tarbi NaCl, neid ioone tuleb eraldi juurde saada. Taimed ja loomad vajavad suures koguses N, K (taimedele rohkem vaja), P

  • Tingimusfaktorid: temperatuur, pH;
    t0 – temperatuuriga on seotud elutegevuse intensiivsus (kõigu- ja püsisoojased). Ühe organismi temeratuuri mõjutab päris mitu tigimust, konna näide – lühilaineline kiirgus (otsene, pilvedelt peegeldunud, hajus kiirgus) langeb maale, soojendab konna. Konna keha vahetab maaga soojust – konduktsioon. Kivi soojendab õhku, õhk konna - konvektiivne ülekanne. Infrapuna kiirgus vahetub konna ja taime vahel. Tagasikiirgus lahkub tagasi, soojuskadu . Lisaks aurumine , soojuskadu.
    pH – mõjutab ressursside kättesaadavust. pH 9 on organismidele toksiline . (On olemas ekstreemsete pH talujad) Muldade hapestumine on loomulik protsess, taimede laguproduktid kergelt happelised .
    Madalatele pH-dele kohastumine väga keeruline, seal hakkab Al taimedesse liikuma. Al ei dissotseeru , tegemist alumiiniumi mürgisusega. Aluselistes muldades raua kättesaamine probleemiks.
    Happelises veekogus fotosünteesijatel suurem süsiniku nälg, kui aluselises.

  • Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus;
    Fenotüüp – organism oma tunnustega, genotüübi realisatsioon .
    Fenotüübiline plastilisus – organismi võime toota erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonna tingimustest sama genotüübi piires. (Vegetatiivselt paljundatud taim panna kasvama varju ja päikese kätte). VF = VG + VK + VG *K + Ɛ; VF- Fenotüüp; VK- keskkonnast põhjustatud varieeruvuvs; VG *K – kahe koosmõju. Kasti sees olev osa määrab plastilisuse .
    Vt ka vihikust Reaktsiooni normi graafikuid – seos fenotüübilise tunnuse ja keskkonna tingimuse vahel.
  • Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
    Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ning mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise seadused.
    Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine kõik kolm faasi – gaasiline, vedel, tahke. Põhimass on tahke aine, milles eristatakse mineraalset (85-98% mulla massist) ja orgaanilist osa. Mineraalosa pärineb maakoort moodustavaist kivimeist (lähtekivimid) ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele.
    Orgaaniline osa on mulla aktiivseim komponent , mulla tekke ja – arengu liikumapanev
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #1 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #2 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #3 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #4 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #5 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #6 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #7 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #8 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #9 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #10 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #11 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #12 ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kuku.qxK Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Isend
    • Genet
    • Ramet
    • Kloon
    • Poulatsioon
    • Metapopulatsioon
    • Kooslus
    • Ökosüsteem
    • Bioom
    • Ökoloogilised tegurid
    • Ökoloogiline amplituud
    • Tolerantsuskõver
    • Ökoloogiline nišš
    • Mineraalsed soolad
    • Infrapuna
    • Fenotüüp
    • Fenotüübiline plastilisus
    • Mulla geneetilised horisondid
    • Mullaprofiil
    • Piiramatu kasvuvõime
    • sünnid)
    • surmad)
    • Logistiline kasvukõver
    • Keskonna kandevõime K
    • Populatsioonitihedus
    • Puhas kasvukiirus
    • Elumus
    • Suremus
    • Vanuseline suremus
    • Viljakus
    • Paljunemisväärtus
    • Deevy kõverad
    • Demograafilised püramiidid
    • Levik
    • Levimine
    • Migratsioon
    • Sümmeetriline
    • Asümmeetriline
    • Konstantse saagi seadus: Nw=C
    • Isehõrenemise seadus
    • Gause
    • Gause reegel
    • Limiteeriva sarnasuse printsiip
    • Niššide diferentseerumine
    • Sümbiontne mutualism
    • Mükoriisa
    • Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteem
    • Levikulävi
    • T(hereshold)
    • Troopiline mets
    • Parasvöötme mets
    • Tundra
    • Organistlik
    • Individualistlik
    • Nõmmemetsade tüübirühm
    • Loometsade tüübirühm
    • Palumetsade tüübirühm
    • Laanemetsade tüübirühm
    • Salumetsade tüübirühm
    • Rabastuvate metsade tüübirühm
    • Rabametsade tüübirühm
    • Soovikumetsade tüübirühm
    • Rohusoometsade tüübirühm
    • Lodumetsade tüübirühm
    • Mänd
    • Kuusk
    • Sookask
    • Sanglepp
    • Suktsessioon
    • Primaarne s
    • Sekundaarne
    • Soode suktsessioon
    • Kliimaks
    • Poolsaare e lahe efekt
    • Keskkonna ruumiline heterogeensus
    • Küürselg-kõverad
    • Sessoonses
    • Van der Maareli karuselli mudel
    • Primaarne suktsessioon
    • Sekundaarne suktsessioon
    • Loomariigis
    • Taimeriigis
    • Massekstinktsioonid
    • Geomeetriline seeria
    • Log-normaalne jaotus
    • Liigirikkus
    • Ühtlus
    • Simpsoni indeks
    • Gini indeks
    • Shannoni indeks
    • Kohasus
    • Looduslik valik
    • Elukäigutunnused
    • Süsinikuringe
    • Veeringe
    • Lämmastikuringe
    • Fosforiringe

    Teemad

    • deem
    • Ökoloogiline amplituud
    • Tolerantsuskõver
    • Fundamentaalne nišš
    • Realiseerunud nišš
    • 6O
    • konvektiivne
    • Tagasikiirgus
    • aurumine
    • plastilisuse
    • Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)*
    • Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)*
    • primaarsetest
    • Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)*
    • Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
    • dN/dt = rN
    • r – erikasvukiirus
    • Logistiline kasvukõver
    • dN/dt = rN(1 – N/K) = rN((K – N)/K)
    • > w=CN
    • > log w = log C – 1log N;
    • Log w = log C – 3/2 log N
    • a) liigisisene
    • b) liikide vaheline
    • Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteem
    • P=r/á
    • N = q/fá
    • ; d)
    • kaitsevärvus
    • makroparasiidid
    • Troopiline mets
    • Parasvöötme mets
    • Tundra
    • versus
    • tüübirühm
    • kasvukohatüüpideks
    • Nõmmemetsade tüübirühm
    • Loometsade tüübirühm
    • Palumetsade tüübirühm
    • Laanemetsade tüübirühm
    • Salumetsade tüübirühm
    • Rabastuvate metsade tüübirühm
    • Rabametsade tüübirühm
    • Soovikumetsade tüübirühm
    • Rohusoometsade tüübirühm
    • Lodumetsade tüübirühm
    • madalsoo
    • siirdesoo
    • kõrgsoo e raba
    • oligokliimaks
    • S = CA
    • kui palju aasta
    • jooksul vett atmosfääri paisatakse
    • Kontinentaalne vs
    • mereline kliima
    • Murtud kepi mudel
    • [0< e
    • ja 1/λ > S]
    • Pisaster
    • *Loengus ei käsitleta, õppida raamatust “Botaanika III” (väljas pdf-failina ka ÕIS-is)

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012
    15
    docx
    Ökoloogia eksami kordamisküsimused
    11
    doc
    ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013
    11
    doc
    Ökoloogia kordamisküsimused
    74
    docx
    Ökoloogia kordamisküsimused
    19
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    24
    docx
    Ökoloogia eksami küsimused ja vastused
    9
    doc
    ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !