ÖKOLOOGIA EKSAMIKS (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU
Looduskaitse arenguetapid : Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid ; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed.
Looduskaitse ideede areng: Rahvausund ; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid.
Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid , keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.”
Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski ). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse . 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie , mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff - Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised . 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad : 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud , 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad : Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus . 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala . 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon , akad . Erik Kumari . 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala , Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark . 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda . 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit . 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit.
Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste.
Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus. 1840ndatel Loomakaitse Seltsid. 1875 Saksa Linnukaitse Ühing. Saksa Linnukaitseseadus. Ernst Rudorff (1840-1916): "Moodsa elu suhetest loodusega.” 1888.a võttis esimesena kasutusele termini "looduskaitse". Wilhelm Wetekamp: 1898.a. aastal - riigiparkide asutamine (Ameerika rahvusparkide eeskujul). Hugo Conwentzi (1855-1922): "Loodusmälestiste kahjustamisest ja ettepanekud nende säilitamiseks." 1906 Preisi Loodusmälestiste Hooldamise riiklik asutus. 1909 Loodi ühing “Looduskaitsepark.” 1960 Saksa Looduskaitse Liit. 1953 Maastikuhoolduse Liiduasutus.
Loodushoiu areng Ameerikas: Looduslike varude kaitse, looduse ilu, kaunid maastikud. Rahvuspargid . Metsik loodus. 1832 suleti Arkansases juurdepääs kuumavee allikatele. 1864 Yosemite’ org Californias. 1972 Yellowstone’ rahvuspark. 1885 Riigiparkide moodustamine. 1924 Metsiku looduse reservaat . Teaduslikud organisatsioonid : 1870 Ameerika Kalanduse Selts, 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit, 1885 Rakendusornitoloogia ja -mammaloogia osakond, 1886 Metsaamet. Seadused: 1872 mineraalmaade seadus, 1878 puidu ja kivide kasutamise seadus, 1891 Metsakaitseseadus, 1906 Mälestusmärkide kaitse seadus, 1916 Natsionaalparkide Teenistuse asustamine, 1908 moodustati 50 liikmeline Rahvuslik looduskaitse komisjon.
Loodushoiu areng Venemaal: XVII sajand: Sem Ostrovovi saared Muurmani ranniku lähedal – tagada jahipistrike pesitsemist. XVII saj: "Zapovednik" – vana vene keeles "jumala käsk", kaitsealal "range režiim". Zakaznik – vana vene keeles "keeld", algselt jahikeelualad, keelualad. Peeter I, määrused, korraldused: Metsade kaitse, parkide rajamine linnadesse, ukaasid jahifauna ja kalade kaitseks, Belovezje ürgmets, 1805 Moskva Loodusuurijate Selts, 1886 Askania Nova stepikaitseala, 1912 Vene Geograafia Seltsi juures alatine looduskaitse komisjon, 1918 Dekreet metsadest, 1919 Astrahani looduskaitseala.
KESKKONNAÕIGUS
Keskkond: Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise.
Legaaldefinitsioon : „õhk, vesi ja pinnas”. Lugano konventsioonis: nii elus kui eluta loodusressursid ja nende omavahelised suhted. Vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Maastiku iseloomulikud elemendid. EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi loodusressursse, tehiskeskkonna elemente, maastiku olulisi elemente, elukvaliteeti, niivõrd kui see mõjutab või võib mõjutada inimeste heaolu ja tervist.
Saastus : Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega , millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne).
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon : reostus tähendab selliste ainete või energia inimpoolset sisselaset merre, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, kahjustada elusressursse ja mere ökosüsteeme, olla takistuseks mere õiguspärasele kasutamisele, sh kalapüügile, kahjustada merevee kasutamist ja viia heaolu vähenemisele
Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust.) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks).
Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse printsiipide ebakohane inkorporeerimine Eesti õiguskorda. Adekvaatsete tsiviilvastutuse skeemide puudumine. Seadusandluse fragmenteeritus.
Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda , kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53).
Igameheõigus: Maastikul liikumine, maastikel viibimine, teed ja jalgrajad, külastusmaks, loodusandide korjamine , jaht , veekogude kasutamine, kalapüük, peitvara, looduse risustamine, igaühe vastutus.
INSTITUTSIOONID

Keskkonnakaitse institutsioonid: keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone.


Keskkonnakorralduse süsteem Eestis: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja , Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
Keskkonnaministeeriumi ülesanded ja valitsemisala: Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine. Maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine. Regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine. Loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine. Järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle. Ilmavaatlused. Geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine. Maakatastri pidamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses.
Tähtsamad KKM valitsemisalas olevas ametiasutused: EV Riiklik Maa-amet ,Eesti Metskorralduskeskus, Keskkonnakaitse Inspektsioon, KKM Info- ja Tehnokeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Maakondade keskkonnateenistused, Kaitsealade administratsioon.
Valitsusvälised organisatsioonid (VLO): Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, TA Looduskaitse komisjon, Loodusuurijate Selts (LUS), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), Balti Keskkonnafoorum, SA REC Estonia, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing.
PLANEERIMISSEADUS
Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
Planeerimise põhimõtted: Planeerimine on demokraatlik, avalik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Kohustuslik tihedama asustusega aladel.
Planeerimise liigid: Üleriigiline, maakonna-, üld- ja detailplaneering.
Üleriigilise planeeringu eesmärgid: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 2)Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine. 3) Asustuse arengu suunamine. 4) Üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine. 5) Eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamine. 6) Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Keskkonnamõju hindamine: KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks .
Keskkonnamõju hindamise ulatus: Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist , millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist. Planeeringu, riikliku arengukava või programmi alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu, riikliku arengukava või programmi koostamise või nende hilisema muutmise käigus.
Keskkonnamõju: Mingi tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale.
Oluline keskkonnamõju: Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega.
Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik.
KMH olulised tunnused: Mõiste “keskkond” lai käsitlus. Interdistsiplinaarsus.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #1 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #2 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #3 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #4 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #5 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #6 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #7 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #8 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #9 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #10 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #11 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #12 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #13 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #14 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #15 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #16 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #17 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #18 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #19 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #20 ÖKOLOOGIA EKSAMIKS #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aleks Post Õppematerjali autor

Lisainfo

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU
Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed.
Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid.
Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.”
Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari.

loodushoid , kaitseala , looduskaitse , jugapuud , hiiumaa , 1924 , ökoloogia , keskkond , keskkonnakaitse , audit , kaitseala , keskkonnakaitse , keskkonnamõju , mitmekesisus , kaitsekategooria , hoiuala , loodushoiu , protokoll , komisjon

Mõisted

Sisukord

  • KESKKONNASEISUND
  • Eesti 21
  • Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid
  • Mustela lutreola

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

48
doc
Keskkonna kaitse kontrolltöö kordamine
24
doc
Keskkonnakaitse vastused EMU
20
pdf
KK üldkursuse eksami materialid
58
docx
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
19
doc
Ökoloogia eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !