Õppimise analüüs (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

ÕPPIMISEST

SISSEJUHATUS Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud õpiprotsessi teadvustamise, enesehinnanguga kui ka motivatsiooniga. Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Selles töös käsitlen õppimise teooriat ja seletan samuti mis on õppimine minu jaoks õppija rollis. 3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused ­ muutused oskustes, teadmistes ja hoiakutes. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel,

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

4

docx

Eneseanalüüs - „Mina õppijana“

,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik, mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi

Kirjandus

7

doc

Õppimine ja mälu

Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Inimene asub kõigist elusolendeist kõrgemal tänu talle omasele õpivõimele. Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase stiihilise õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust

Psühholoogia

2

docx

Mina õppijana, Ave

omasugustega või hoopis loodetakse taaskohtuda sõpradega. Põhjuseid on väga palju ja väga erinevaid. Reeglina aga minnakse õppima siiski konkreetse vajaduse pärast. Vajadused võivad olla lühiajalised, kus soovitaksegi omandatud teadmisi kasutada kohe, nüüd ja praegu või pikaajalised, kus saadaksegi eluksajaks teadmised ja oskused. Nagu ma eelpool kirjutasin õppimise erinevatest eesmärkidest, siis minu õppimise põhjuseks on alati olnud n.ö. pikaajaline eesmärk. Õppimine ja tarkuse ning teadmiste omandamine on igal inimesel kui ,,aare," mida ei saa keegi temalt ära võtta, see on hindamatu ja seda saad alati inimeselt inimesele edasi anda. Ma õpin kogu eluks, sest me ei tea iial, millal võib meil vaja minna kindlaid teadmisi või oskusi. Olen palju oma elus kokku puutunud inimestega eriti nendega kes peale keskkooli ei ole iseendas kindlad, mida nad tahavad- minnakse õppima, lihtsalt

Kokk

50

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme

Alternatiivpedagoogika

19

doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

Hargprogramm ­ töötempo ja õppesisu individualiseerimine. Need kõik kadusid veel enne kui tulid arvutid. Õpetaja osutus efektiivsemaks, lapsed hakkavad kannatama suhtlemise puudulikkuse käes. Ühendada programmeeritud ja traditsiooniline õpe. Õpiprogramme saab realiseerida progr. õpikute ja arvutite vahendusel. Kõige enam kasut. neid põhimõtteid töövihikute ja harjutustike koostamisel. Sots. õppimise mõiste. Käitumisviisid omandatakse teiste jäljendamise teel.(tüdrukud nukud) ja tundma situatsioone kus neid kasutada. Reaalse vägivalla nägemine põhjustab suuremat vägivalda kui selle nägemine teleris. Jäljendav käitumine ei ole täpne koopia vaid stiilselt ja olemuselt kokkulangev ning seda kasutatakse siis kui tekib sobiv moment. Kui üleastuv käitumine toob kaasa karistuse siis seda ei jäljendata. A. Bandura sots. õppimise faasid

Pedagoogiline psuhholoogia

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

teooria, mis rajaneb põhimõttel, et “asjatundlikkus ei tähenda mitte lihtsalt teadmiste omamist, vaid teadmiste pagasi paindlikku rakendamist” (Stern- berg jt, 2003: 3). Sternbergi teoorias, mida tuntakse ka praktilise või edu- ka intelligentsuse teooria nime all, eristatakse intelligentsuse analüütilist, loomingulist ja praktilist komponenti. Analüütiline komponent on seotud aruka tegevuse aluseks olevate protsessidega: mõtlemise, õppimise ja soo- ritusega. Loominguline komponent on seotud kogemuste kasutamisega uudsetes või väljamõeldud situatsioonides. Praktiline ehk kontekstuaalne komponent määrab inimese vilumuse praktilistes tegevustes või kohane- mise keskkonnas. Sternberg tõstab esile nn terve mõistuse või elutarkuse, mis toetub vaiketeadmistele, s.o teadmistele, mida meile ei ole keegi õpe-  Intelligentsus ja erivõimed 23

Psühholoogia

61

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

soovi ja valmisolekut. Kindlasti tuleb siinkohal abiks, kui nõustajal on isiklik välismaal kogemuste omandamise kogemus (õppe või töö eesmärgil). Lisaks isiklikule kogemusele, saab nõustaja noore toetamiseks kasutada teadmisi ka teistelt võrgustiku spetsialistidelt ning teadlikkust olemasolevatest väliskogemuse võimalustest, et neist sobivat noorele soovitada. T. Dibou artikkel "Kuidas ära tunda noore valmisolek astuda tuttavast keskkonnast välja?" Esmane analüüs: ekstravertsed vs introvertsed noored.   karjääriplaani tugevuste ja nõrkuste analüüs ning kriitiline üle vaatamine, millised on noore võimalused ja mis võib saada takistusteks, motiveeritus ja eesmärgipärasus. Kui ekstraverdist noored on karjäärivestluste käigus hästi plaanipärased, oskavad oma mõtteid argumenteerida, teavad ise võimalikke eesootavaid raskusi välja tuua ja on valmis nendest õppima, siis introverdid väljendavad end vastupidiselt

Nõustamine

Meedia

Kommentaarid (0)