Õppimine (10)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Õppimine ja mälu

Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. 3  · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 2

Psühholoogia

6

odt

õppimine 2021

Õppimise mehhanismid * Harjumine ehk habituatsioon Ootamatu tugev stiimul kutsub esile orienteerumisreaktsiooni (ärritaja poole vaatamine, lihaste pinguldumine, südametegevuse muutumine jms). Orienteerumisrefleks kaob kui ärritajal pole inimesele tähtsust. Näiteks igapäevane rongi- või trammimürin akna taga • Sensitiveerumine - füsioloogiliste reaktsioonide tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel Õppimisteooriad • Klassikaline õppimine • Operantne õppimine • Kognitiivne ehk sotsiaalne õppimine Klassikaline tingimine Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov Ivan Pavlov (1849-1936) Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel Pavlovi katse Pavlov uuris kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks s.o uue stiimuli omandamine Neutraalset stiimulit esitatakse koos reaktsiooni põhjustava stiimuliga/ sündmusega

Kategoriseerimata

13

doc

Mälu

MÄLU psühholoogia referaat Hindaja: SISUKORD MÄLU.................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu..............................................................................................

Psühholoogia

10

doc

Õppimine - Referaat

Õppimine 1  Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2  Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused

Psühholoogia

4

doc

Mälu ja mõtlemine

S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine ­ omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine ­ sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine. o Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise käigus pause ning

Psühholoogia

16

ppt

Mälu

 Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti mõttekam meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. Oluliseks mälu kujunemise koostisosaks on motivatsioon ehk eesmärk. Noorte ja keskealiste mälu halvenemise põhjuseks peetakse depresnsiooi, mis takistab tähelepanu ja vastuvõtuvõimet, mis on info säilitamise eeltingimuseks. Meie päevil mõjutab mälu negatiivselt ka elektromagneetiline väli, metallid, gaasid jm  Mälu aitab säilitada: + haridustase

Ajakasutuse juhtimine

3

doc

Mälu tingimised

käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner.Uurides eri tasustamisviiside kasutamist, leidis Skinner muu hulgas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt). 3.Sotsiaalne õppimine ehk mudel õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise ehk imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii võib väikelastel olla eeskujuks nende vanemad,noortel iidoli käitumine jne Sotsiaalset õppimist iseloomustavad: 1. Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3

Psühholoogia

1

docx

Psühholoogia 10. klass - Õppimine

MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? ­ HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? ­ KLASSIKALINE ­ ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE ­ KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? ­ MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKS

Psühholoogia

Meedia

Kommentaarid (10)