Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õppimine ja mälu (0)

3 KEHV
Punktid
Vasakule Paremale
Õppimine ja mälu #1 Õppimine ja mälu #2 Õppimine ja mälu #3 Õppimine ja mälu #4 Õppimine ja mälu #5 Õppimine ja mälu #6 Õppimine ja mälu #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dseiny Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Õppimine ja mälu

Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse

Psühholoogia
thumbnail
14
docx

ÕPPIMINE JA MÄLU

Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
6
docx

Õppimine ja mälu

Õppimine ja mälu Tallinn 2013 Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine toimub millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimise alla kuulub ka suhtumise, eelarvamuste ja uskumuste kujunemine.

Arengupsühholoogia
thumbnail
9
doc

Õppimine ja mälu

.......................................6 5. KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaat teemal ,,Õppimine ja mälu" käsitleb õppimise mõistet, mälu osa õppimisel ja info salvestamist mälus. Antud teema on referaadi koostajale väga aktuaalne, kuna koostaja ise on hetkel aktiivses õppimise protsessis ja sügavamat huvi pakkus eelkõige mälu ja info talletamine mälus. Referaadi ,,Õppimine ja mälu" eesmärgiks on anda kirjanduse põhjal lühiülevaade õppimise mõistest, omandatu salvestusprotsessidest ja erinevatest mälu liikidest. Käesoleva referaadi koostas autor tuginedes kirjandusele, mis on esitatud

Psühholoogia
thumbnail
6
docx

Õppimine ja mälu, referaat

Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad

Psühholoogia
thumbnail
19
doc

Õppimine

............5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...

Psühholoogia
thumbnail
38
doc

Õppimine ja areng

Ei pruugi areneda kõikidel lastel ühtemoodi. L. Võgotski kultuurilis-ajalooline arenguteoori. Elas aastatel 1897-1934. Tema teoseid avaldati palju hiljem. Teda ei ole eesti keeles saada. rõhutab sotsiaalset aktiivsust võimete arendamisel lapse arengut mõjutab keskkond - mida laps oskab teha täna teistega, seda oskab ta teha ka homme üksinda lähima arengu tsoon täiskasvanu ja eakaaslane arengu ning õppimise juhendajatena koos õppimine ja aktiivne õppimine Eriksoni psühhosotsiaalne areng Rootsi psühholoog elas aastatel 1902-1994 8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus ­ kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine ­ oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne ­ 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps

Areng ja õppimine
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Aferentne on see kui protsess tuleb Eferentne on see kui protsess saadetakse kuhugi Püramiidjad rakud teadvuse funktsiooni juures olulised Neuromediaatorid Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin ­ liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin ­ tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus, depressiivsus,suitsiid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetoteid Positronide emissiooni tomograagia(PET) Magnetresonants-kuvamine(MRI) Sensoorsed tunnetusprotsessid Aisting: Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun