Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liilukas
Õppematerjali autor
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon, mis tutvustab
Rongkäik algas uuelt turult, mindi Rahumäe kalmistule, 57 inimest maeti ühishauda, kirste kanti kätel, lauldi revolutsioonilisi laule, kalmistul peeti sütitavaid revolutsioonilisi kõnesid, kuid lõpuks mingisuguse kättemaksuni ei jõutud, sest süüdlasi ei suudetud leida. Kuberner süüdistas kohalikku Tlna karnsioni, Tlna karnison süüdistas sõdurite kaptenit. Üks enamlevinud kuulujutte oli see, et 16.10 hommikul oli rahvas kogunenenud Toompeale, et võtta kubermangu valitsus üle, kindral Voronovile oli antud selle takistamiseks käsk ja tema talitas seda käsku täites oma parema äranägemise järgi. Mujal Eestis ühineti samuti üldstreigiga, kuid selliste vägivaldsete sündmusteni ei jõutud, küll aga hukkus Tartus demonstratsiooni ajal valvur Adamson, ka tema matustele tulid tuhanded inimesed. 10 17
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
talupojad on pärisorjad. Kuigi Liivi sõda oli lõppenud ei saabunud eestisse rahuaeg. Poola ja Rootsi jätkasid võitlust eesti sisealade pärast. 1629 Altmargi rahu - Rootsi ja Poola vahel. Lõuna-eesti anti Rootsile. Võitlused jätkusid nüüd Taani ja Rootsi vahel. 1645 Brömsebro rahu - eesti saared läksid Rootsi valdusse. Kogu eesti ala Rootsi valduses. Algas Rootsi aeg. ROOTSI AEG (1645-1710) Rootsi Kuningas määras eestisse asevalitsejaks Kindral-Kuberneri ja Liiwimaale kindral kuberneri. Kindral- kuberner oli ilmalik valitseja. Saaremaa allus seaduslikult Liivimaa kubermangule, kuid tegelikult tegutses rohkem iseseisvalt. Rootsi Kuningateks sellel ajaloo perioodil olid Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII. 1660 Oliva rahu - Ruhnu saar Rootsile. Eesti- ja Liiwimaal olid ka algelised omavalitsus organid - rüütelkonnad, need asusid Eesti-, Liiwi- ja Saaremaal. Rüütelkondade liikmed koraldasid maapäevasid
Peeter, kuni võitluse alguseni. Rootslased võitsid küll esimese lahingu, aga kaotasid siiski sõja. Aastal 1704 olid venelased Tartus ja Narvas, 1710 Tallinnas. Aastal 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahu, mille alusel senised Rootsi provintsid Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa liideti Venemaaga. Maa oli laastatud nagu ei kunagi varem. Sõjaeelne näljaaeg, sellele eelnes ka sõjaaegne hävitustöö, taudid, rüüstamised vähendasid rahvaarvu jällegi saja tuhande piirile. Vene kindral eremetjev olevat kinnitanud tsaarile, et Narvast kuni Riiani pole kuulda koera haukumist ega kuke kiremist! Rüütelkond Saksa parunid said Vene tsaarilt tagasi kõik oma õigused. Parunite eestkostja von Rosen kuulutab: ristiusku mineku ajast alates kaotasid talupojad oma vabaduse ning said aadli orjadeks. Roseni deklaratsiooni aastal 1741 peetakse pärisorjuse alguseks Eestis. Ligi sada aastat kestis Eestis vene-baltisaksa koostöös pärisorjus. Nii õigusetus olukorras pole
Tungiti sisse mõisa kõrtsidesse, tööstusesse, väga hea viis unustada, mida edaspidi tehti. Toimusid mõisamoonakate salkade ja mõisnike relvastatud salkade kokkupõrkumised. Mässuliste vangistusse sattus palju baltisaksa noormehi, naisi ja lapsi. 1905. a 23. detsembris läksid kõik kolm Baltikubermangu sõjaseaduse alla. Sollogub'i kästusse anti 19 000 relvastatud meest, kes pidid mahasuruma rahutused. 19 000 moodustati 8 erikaristus salka/ekspeditsiooni. Eesti pinnal tegutsesid 2, Kindral Bezobrazovi ja Kindral A. Orlovi ekspeditsioon (Lõuna-Eesti, Valga linn). Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid