Õppeedukust mõjutavad tegurid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

pdf

Õpistiilid

Õpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks arvestada. Näiteks kui

Alusharidus

3

odt

ÕPISTIILID – Kuidas me õpime ja õpetame

ÕPISTIILID ­ Kuidas me õpime ja õpetame Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist. Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju kui on inimesi. Õpistiilid on köitnud mitmeid uurijaid ning praktikuid, kes on välja toonud mitmeid erinevaid õppimise mudeleid. Wikipedia andmeil on olemas üle 80 erineva õpistiili mudeli. Õpistiilide teooriate paljusus tõestab, et me õpime väga erinevaid mudeleid kasutades. Individuaalsete õpistiilide ideed tutvustati 70. aastatel. Õpistiil koosneb sellest, kuidas me tajume ja töötleme informatsiooni, elamusi ja kogemusi. Üheks populaarsemaks on Peter Honey ja Alan Mumford poolt loodud õpistiilide teooria, mis esitleb nelja erineva õpistii

Isiksusepsühholoogia

24

docx

VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA

 Keskkonnategurid liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kõige sügavamat mõju avaldab inimese arengule sotsiaalne keskkond – inimesed, kellega ta suhtleb kodus, koolis, tööl ja vabal ajal. Keskkonna mõju oleneb sellest, millised on inimese eelnevad hoiakud, elukogemused ja veendumused. Looduse mõju inimese arengule avaldub pikema aja jooksul.  Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur, mis peab kõiki keskkonnategureid sihipäraselt arvestama. Töökasvatuse seisukohalt on oluline, et õpilased suhtuksid oma töösse austuse ja kohusetundega. 10 KOKKUVÕTE Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed, mille abil saab inimesi liigitada erinevatesse gruppidesse

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

4

docx

Mälu - Õppija kognitiivne areng

Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And \l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 \l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust ning alle

Kategoriseerimata

48

docx

Kiviõli 1. keskkooli õpilaste õpiharjumused

Helle-Mall Kadajas (2005) on oma raamatus „Õppima õppimine ja õppima õpetamine“ sellel teemal pikemalt peatunud. Autori teemavalikut ajendas:  teemat on kajastatud meedias,  isiklik huvi antud teema kohta,  autor on plaaninud minna edasi õppima õpetajaks. Selle töö eesmärgiks on: 1) anda ülevaade õpiharjumuse käsitlusest; 2) välja selgitada 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumused; 3) analüüsida, kuidas mõjutavad õpiharjumused kodutööde tegemist; 4) kui suur on erinevus 3., 6. ja 9. klassi õpilaste õpiharjumuste vahel. Hüpotees: 9. klassi õpilaste õpiharjumused on paremad kui 3. ja 6. klassi õpilastel. Õpiharjumuste taset hindab autor Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtmega. 30-26 punkti Suurepärased õpiharjumused 26-21 punkti Head õpiharjumused

Eesti keel

38

doc

Õppimine ja areng

Tahtmatu tähelepanu ­ täelepanu millelegi automaatselt ilma et peaks pingutama; passiivne tähelepanu ­ iseenesest, sõltub ärritajate eripärast, tegevuse eesmärkidest, sõltumatutest sündmustest Objektiivsed: ärritaja suhteline tugevus, erinevas olukorras mõjub iga ärritaja erinevalt, ärritaja suurus on suhteline (ämblike kartmine), uudsus, liikumine Subjektiivsed: sõltuvad inimesest endast ­ vajadused, huvid (rasedus). Inimese vanus ja sugu on ka subjektiivsed tegurid. Meeleolu ja organismi seisund (läbi roosade prillide vaatamine) Tahtmatu tähelepanu mehhanism on seotud ka sünniga. Tahtlik tähelepanu ­ ise suunan oma tähelepanu millelegi. Selle puhul on tahte hoidmine oluline, on seotud meie eesmärkidega, õppimise puhul on see eriti oluline. Iseloomustab: Sihikindlus:valime välja, millele tähelepanu pöörata Korraldatus: teadlikkus objektile tähelepanu suunamisel, kui kaua suudame hoida tähelepanu Püsivus: Tähelepanu omadused

Areng ja õppimine

16

docx

Pedagoogiline psühholoogia põhimõisted I

leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma. Väljast sõltumatud isikud tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad. Väljast sõltuvatel isikutel on seevastu raskusi ärritajate eristamisel nning neid mõjutavad hõlpsasti ümbritsev taust või väline struktuur. 3. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? Praktika näitab, et õpilaste vanemaks saades muutub nende käitumine üldjuhul reflektiivsemaks (juurdlevad põhjalikult lahendusvariantide sobivuse üle). 4. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad?

Pedagoogiline psuhholoogia

32

pdf

KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED

mõista õpilaste kujutluspilte, mille nad on kokku pannud ehk konstrueerinud nende poolt tajutud sisust. Õppija poolt mõtestatud tajutav sisu on alati ainulaadne ning ei pruugi õigesti peegeldada õpetaja või õpiku poolt edastatud infot. Kuigi õpilased mõistavad õpetaja poolt antud põhilist teadmist enamasti ühtviisi, siis nende lahtimõtestused erinevad üksteise omadest pea alati. Iga õppija kogemused ja arusaamad mõjutavad nende tõlgendusviisi. Seega võib öelda, et igaüks meist on loonud tajutava info talletamiseks iseendale unikaalse teadmiste struktuuri. (Krull, 2000) Näiteks võime tuua, et õpetaja üritab õpetada erinevate huvidega ühes klassis õppivatele õpilastele selgeks mingit peatükki ning hiljem küsitleb iga õpilast eraldi selle kohta, kuidas ta sellest aru sai. Võttes arvesse nende õpilaste erinevaid huve ja sellega seoses ehk ka

Pedagoogika

Kommentaarid (0)