10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triiiiinu94
Õppematerjali autor
kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös. Nõuded kodutööle: veenduge, et koduülesanded seostuksid õpitavaga; planeerige koduülesandeid hoolikalt, arutage nende sooritamise probleeme õpilastega, vajadusel korrigeerige nõudeid; veenduge, et koduülesanded ei piirduks rutiinse tööga, vaid nõuaksid
töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. 13. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös. Nõuded kodutööle: veenduge, et koduülesanded seostuksid õpitavaga; planeerige koduülesandeid hoolikalt, arutage nende sooritamise probleeme õpilastega, vajadusel korrigeerige nõudeid; veenduge, et koduülesanded ei piirduks rutiinse tööga, vaid nõuaksid õpilaselt jõukohast mõttepingutust, tegevuse planeerimist ja probleemide
1) tõeline avastus leiab aset väga harva ja kui see juhtubki, tulevad sellega toime vaid motiveeritumad ja andekamad õpilased; 2) avastuslik õppimine on võrreldes vahetu õppematerjali õpetamisega ebakindel ja väheefektiivne; 3) avastuslik õppimine seab õpetaja ebamugavasse olukorda, kus ta peab probleemi lahenduse jätma oma teada ka juhul, kui õpilastel ülesannete lahendamine ebaõnnestub või kui nad loovad õppematerjalist väärtõlgendusi, millest tuleb hilisema õppe käigus vabaneda; 4) avastusliku ja uurimusliku õppimise korraldus eeldab väga põhjaliku ja hoolikat ettevalmistamist- õpilastele tuleb seada selged eesmärgid, neid tuleb varustada vajaliku info ja oskustega, uurimistegevust tuleb pidevalt suunata ning õppetegevus tuleb lõpetada ülevaatega, et veenduda õpitu terviklikkuses ja korrektsuses. Tihti toob uurimuslikku meetodi kasutamine kaasa rohkem probleeme kui kasu. Näiteks
„Hinda“ (Hindamine) – otsuste langetamine kriteeriumide ja standardite põhjal: kontrollimine ja kritiseerimine. „Loo“ (Süntees) – elementide kokku panemine kooskõlalise terviku või originaalse produkti loomiseks: tekitamine (genereerimine), planeerimine, produtseerimine. Selles modifitseeritud taksonoomias on hindamine ja süntees vahetanud kohad võrreldes 1956.aasta kognitiivse taksonoomiaga. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõiste – õppe - eesmärkide väljendamine ehk esitamine. Õppetulemused hõlmavad nii sisulist kui ka soorituslikku külge ja nii saab õppe-eesmärke väljendada kahemõõtmeliselt ning saab esitada tabelina, mille ühe mõõtme moodustab sisu loetelu ja teise mõõtme sisu omandamist väljendavad õpilaste soorituslikud oskused. Iga sisuelemendi ja sooritusoskuse lõikumise lahter defineerib konkreetse õppe-eesmärgi. On heaks vahendiks õppetunni, teema või kursuse
teisel viisil. Õppestrateegia- lähtub õppetöö ülesehitamisel kindlast õpetamise ideoloogiast. Õppemeetodite paljusus ja valiku keerulisus Õppemeetodite rakendamiseks pole igaks elujuhtumiks kehtivaid reegleid. Sageli saab ühte ning sama õppe- ja kasvatustöö eesmärki saavutada erinevaid meetodeid kasutades. Praktikas tuleb õpetajal leppida metoodiliste lahendustega, mis kindlustavad enamiku õpilaste õppimise parimal viisil. Sageli saab ühtede ja samade õppe eesmärkideni jõudmiseks kasutada erinevaid meetodeid. Õppemeetodite ja võtete sobivust võib analüüsida lähtudes õpetamisülesannete või tunnietappide vajadusest. Ühe või teise õppemeetodi rakendamise edukus ja sobivus sõltub aga nii õpetaja kui ka klassi eripärast. Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine R. Gagne mudeli alusel. Õppemeetodi valiku teeb raskeks asjaolu, et õppimine on individuaalne protsess, õppemeetodite rakendamiseks puudub igaks elujuhtumiks kehtivad reeglid
kognitiivne õpipoisslus). Kuigi on olemas terve rida õppimise konstruktivistlike käsituste rakendusi, piirdume järgnevas vaid nende õpetaja ja õpilaste tegevustega, mis pakuvad võimalusi tähendusliku (arusaamisega) õppimise õhutamiseks ja seavad õpilase õppimise keskmesse: (1) uurimuslik ja probleemipõhine (avastus-) õpe, (2) dialoog ja õppeotstarbeline vestlus ning (3) kognitiivne õpipoisi viisil õppimine. J. Dewey kirjeldas uurimusliku õppe põhimõtteid juba 1910. Õpetaja esitab probleemse situatsiooni, küsimuse või ülesande. Õpilased … • sõnastavad hüpoteesi, kuidas seletada nähtust või lahendada probleem; • koguvad andmeid hüpoteesi kontrolliks; • teevad järeldused; ja • mõtlevad esialgsele probleemile ja arutlusviisile, mis viis lahenduseni. Bruner näeb õppimist suunatud avastusprotsessina. Toetub kahele printsiibile:
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3.......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid