Õpilaste väärtushinnangud (2)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis teeb eestlase õnnelikuks ?
  • Kui õnnelikud on inimesed Eestis ?
  • Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal ?
  • Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks ?
  • Millised väärtused vajavad kaitset ?
  • Mis üldse on ,,väärtused" ?
  • Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused ?
  • Kuidas on seis eestlaste väärtusega ?
  • Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta ?
  • Millised väärtused vajaksid üldse kaitset ?
  • Mis teeb eestlase õnnelikuks ?
  • Millised on siis need olulised tegurid, mis eestlaste rahulolu hinnanguid mõjutavad ?
  • Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma ?
  • Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma ?
  • Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma ?
  • Miks eestlased ja teised Eestis elavad rahvused on nii vähe oma eluga rahul ?
  • Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma ?
  • Kui õnnelikud on inimesed Eestis ?
  • Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal ?
  • Milles peitub õnne valem ?
  • Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks ?
  • Milles peitub õnne valem ?
  • Millised väärtused vajavad kaitset ?
  • Kus me oleme? (kes me oleme ?
  • Miks see olukord on tekkinud ?
  • Kuhu me tahame jõuda ?
  • Kuidas saab olukorda muuta ?
  • Kes me tahame olla ?
  • Mis üldse on ,,väärtused" ?
  • Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused ?
  • Kuidas on seis eestlaste väärtusega ?
  • Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset ?
  • Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta ?
  • Millised väärtused vajaksid üldse kaitset ?
  • Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset ?
  • Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset ?
  • Miks Sa käid koolis ?
  • MIKS SA KÄID KOOLIS ?
  • Miks on Sinu arvates vaja õppida ?
  • MIKS ON SINU ARVATES VAJA ÕPPIDA ?
  • Miks on Sulle sõbrad olulised ?
  • MIKS ON SULLE SÕBRAD OLULISED ?
  • Milleks on raha vaja ?
  • MILLEKS ON RAHA VAJA ?
  • Mida tähtsustatakse üle; võim; stress; kuidas hankida ?
  • Kui Eestis peaksid kõik noored läbima sõjaväe teenistuse, kas oleksid sellega nõus ?
  • Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma ?
  • Milles peitub õnne valem ?
  • Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset ?
  • Miks sa käid koolis ?
  • Miks on sinu arvates vaja õppida ?
  • Milleks on raha vaja ?
 
Säutsu twitteris
Kehra Gümnaasium
11.A Klass, reaalsuund





Taago Köster
ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD
Uurimistöö


Juhendaja: Rain Rannaääre





Kehra 2009
Sisukord
EESSÕNA 3
SISSEJUHATUS 4
1.Arutlus 5
1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks? 5
1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis? 9
1.3. Miks on see nii? 9
1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal? 9
1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks? 10
2.Millised väärtused vajavad kaitset? 11
2.1. Mis üldse on „väärtused“? 11
2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused? 11
2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega? 11
2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend? 11
2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta? 12
2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset? 12
2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks 12
2.8. Väljakutsed, mis seisavad Eesti hariduse ees 12
3.3. Küsitluse analüüs 14
3.1. Koolis käimise eesmärgid. 14
3.2. Õppimise eesmärgid. 15
3.3. Sõprade olulisus. 16
3.4. Raha tähendus. 17
3.5. Kohustuslik sõjaväe teenistusse minek. 19
3.6. Välismaale kolimine ja reisimine . 20
KOKKUVÕTE 21
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 22
LISAD 23
Lisa 1. Õpilaste väärtushinnangute küsitluse ankeet. 23
Lisa 2. Inglehart -Welzel'i kultuuride positsioneerimise kaart. 24

EESSÕNA

Täisväärtuslikuks eksisteerimiseks vajab inimene haridust, sõprussidemeid, mingil määral ka raha ning omama isamaa tunnetust. Sellest ajendatuna püüdsin uurida valitud inimgruppide hinnanguid. Uurimuse tulemused ei pruugi anda täielikku pilti antud valdkonnast, mis nõuaks pikemaajalist ning põhjalikumat uurimistööd.

SISSEJUHATUS

Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli analüüsida õpilaste väärtushinnanguid. Uurimistöö teema pakkus mulle huvi, nimelt huvitas mind, mida tänapäeva noored arvavad üldisemalt koolist, õppimisest, sõpradest, rahast, ajateenimisest ning elamisest väljaspool Eestit. Kooli ja õppimise kontekstis huvitusin hariduse olulisusest. Sõprade teemal soovisin välja selgitada nende tegelikku tähendust, on nad vahendid või eesmärk iseenesest. Assotsiatsioonid raha teemal näitavad materiaalse heaolu tähtsustamist.
Uurimus on läbiviidud ankeedi vormis valikvastustega (Lisa 1. ja Lisa 2.). Etteantud vastustele järgnes punktiir kuhu võis kirjutada paari lausega enda mõtteid või kommentaare. Sihtgrupiks olid põhikooli seitsmendate klasside ja gümnaasiumi õpilased.
Assotsiatsioonidele tegin sisuanalüüsi, sisestades need arvutisse ja rühmitades temaatiliselt. Kokkuvõte on esitatud tabelitena, millele järgnevad kommentaarid. 218 vastanust oli vene rahvusest 29, mistõttu rahvuslikku aspekti ei arvestatud.
Internetist avastasin artikli uurimusest, mis viidi läbi Eestis 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel. Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem „kõvade väärtuste” poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega . Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini. Lindgren nimetab Eesti noorte väärtusi ka „puritaanlikeks”.1
Viimasel ajal on pööratud suur tähelepanu noorte väärtushinnangutele ise olles mures, et tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista?

1.Arutlus

Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit. Neid saab seostada õpilaste vastustega teemadel nagu: milleks on raha vaja, miks on sõbrad olulised ning üldiselt väärtushinnangutega.
Järgmine artikkel sisaldas kahte põhilist küsimust, millele üritati leida vastus. Üheks selliseks küsimuseks oli:

1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?


Eestis viidi läbi uurimus 2002. aasta sügisel, mille järgi saaks hinnata „kuivõrd on Eestis elavad inimesed oma eluga rahul ja millised on olulisemad tegurid, mis nende eluga rahulolu mõjutavad.“2 Antud uurimust rahastasid Eesti Teadusfond ja Tartu ülikooli psühholoogia osakond . Uurimuse pealkirjaks oli „Uurimus kultuuridimensioonide ja sotsiaalsete suhete põhivõrmidest Eesti kultuuris“. Uurimuses võttis osa 1753 inimest, kes valiti välja kihistatult maakondade ja suuremate Eesti linnade lõikes. Iga valimi kihis moodustati juhuvaliku teel antud linna/maakonna 15–74- aastaste elanike suhtes proportsionaalselt esinduslik valim .3 Keskmiseks vanuseks oli vastanutel 43,8 eluaastat , uurimusest osavõtnutest oli 57% naised. Valimi moodustajaks ja küsitluse läbi viijaks oli AS Emor . Uurimuses kasutatud ankeet sisaldas 250 küsimust kokku, millest üks oli standardne küsimus, mida kasutatakse rahulolu ja õnnelikkuse uuringutes üle kogu maailma: “Kõike kokkuvõttes, kuivõrd rahul Te oma eluga üldiselt olete?”4 Viimasele küsimusele pidi vastama viiepalli skaalal, mille lõppudeks oli väga rahul ning üldse mitte rahul.
Kas Eestis ollakse oma eluga rahul?5 Veidi üle poolte vastajatest oli oma eluga kas siis rahul või väga rahul. Viimase küsimuse tulemus kordab protsendipealt 2003. aasta novembris Eestis läbi viidud Eurobaromeetri uuringut , mille kohaselt oli Eesti elanike eluga rahulolu Euroopa Liidu praeguse 25 liikmesmaa seas kõige madalam. ( Uuringus osalenud riikidest jäid Eestist tahapoole veel vaid Rumeenia ja Bulgaaria.)6 Kõikidest vastajatest oli oma eluga väga rahul 51 inimest ehk vaid kolm protsenti 1753. Viis protsenti vastajatest vastupidi ei olnud oma eluga sugugi rahul, 67 vastajatest, mis teeb neli protsenti, ei osanud vastata antud küsimusele.
Millised on siis need olulised tegurid, mis eestlaste rahulolu hinnanguid mõjutavad?7
Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus , haridus , abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud.8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga .9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille eesmärk oli välja selgitada eluga rahulolu parimad näitajad väliste kui ka isiksuslike tegurite hulgast.
Tulemuseks kujunes, et eluga rahulolu hinnangud olid oluliselt ja üksteisest sõltumatult seotud neurootilisus (üks viiest põhilisest isiksuseomadusest), vanus, sotsiaalne kapital (indeks, mis näitab kuivõrd inimene osaleb erinevate vabatahtlike organisatsioonide töös ja kuivõrd usalduslikud on ta suhted teiste inimestega), sissetulek, tööalane staatus (töölkäijad vastandina neile, kes ei tööta), kodakondsus ning meelekindlus (teine viiest põhilisest isiksuseomadusest).10
Nendest kõigist seitsmest tunnusest moodustus nö. “õnne valem”11, mis seletab ligikaudu 22 protsendi inimeste eluga rahulolu hinnangute variatiivsusest. See pole suur näitaja, kuid see väike osa (üks neljandik-viiendik) võib olla just see, mis elamisväärset elu kõlbmatust eristab. Kõige olulisem näitaja on neurootilisus: mida emotsionaalselt stabiilsem inimene, seda enam on ta oma eluga rahul ning mida tasakaalutum ta on, seda enam näib talle, et tal on põhjust oma elu üle nuriseda. Seda arvestades ei erine Eestis elav inimene ülejäänud maailmast: esikohal on loomupärane kalduvus kogeda või mitte kogeda negatiivseid emotsioone. Erinevalt mujal maailmas läbi viidud uuringutest, ei olnud eluga rahulolu hinnangutes olulisemal kohal positiivsete emotsioonide kogemine ehk ekstravertsuse määr.12 Selle põhjal võib öelda, et Eestis elav inimene on õnnelik eelkõige juhul, kui ta suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Vähem oluline on see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik – omadused, mis määravad ära meelekindluse.
Uuringu järgmiseks olulisemaks teguriks kujunes vanus: „Noored inimesed Eestis on märgatavalt õnnelikumad kui vanemad inimesed.“13 Kui uuringule vastanud jagada viie aasta kaupa vanusegruppidesse, oleks selgelt eristatav, et kõige enam rahul oma eluga oleks 15–19-aastased, sellest east alates läheb eluga rahulolu kuni 35–39 eluaastani järjepidevalt allamäge. Alates 35–39 eluaastast jääb eluga rahulolu peamiselt paigale, kuigi väike langus toimub vahemikus 55-59 eluaastat ning väike tõus viimases vanusegrupis, mis on 70-74 eluaastat. Ilmselt ei ole siinkohas tegemist siiski puhtalt vanuseliste iseärasustega, hoopiski vaid aastakäigu erinevustega rahulolu tasemes. Taolise interpretatsiooni kasuks räägib muu hulgas asjaolu, et Rootsis aastatel 1998–2000 läbi viidud analoogse esindusliku uurimuse kohaselt inimeste rahulolu ja õnnetunne vanuse kasvuga hoopiski tõusis.14
Sissetulek mängis küll suurt rolli eluga rahulolus, nimelt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õpilaste väärtushinnangud #1 Õpilaste väärtushinnangud #2 Õpilaste väärtushinnangud #3 Õpilaste väärtushinnangud #4 Õpilaste väärtushinnangud #5 Õpilaste väärtushinnangud #6 Õpilaste väärtushinnangud #7 Õpilaste väärtushinnangud #8 Õpilaste väärtushinnangud #9 Õpilaste väärtushinnangud #10 Õpilaste väärtushinnangud #11 Õpilaste väärtushinnangud #12 Õpilaste väärtushinnangud #13 Õpilaste väärtushinnangud #14 Õpilaste väärtushinnangud #15 Õpilaste väärtushinnangud #16 Õpilaste väärtushinnangud #17 Õpilaste väärtushinnangud #18 Õpilaste väärtushinnangud #19 Õpilaste väärtushinnangud #20 Õpilaste väärtushinnangud #21 Õpilaste väärtushinnangud #22 Õpilaste väärtushinnangud #23 Õpilaste väärtushinnangud #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Õpilaste väärtushinnangud
uurimistöö , uurimus , uurimustöö , õpilate väärtushinnangud

Mõisted


Kommentaarid (2)

Jacobi110 profiilipilt
Jacobi110: Hinda see nüüd päriselt väärt pole. Aga ilmselt ikka huvitav
23:12 18-08-2011
nnetukas profiilipilt
nnetukas: ei ole rahul
21:09 13-01-2013


Sarnased materjalid

55
docx
UURIMISMEETODID
152
docx
KASVATUSE KLASSIKA
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
54
docx
Tervis ja heaolu
290
pdf
Holokaust
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !