Õpetajate representatsioon Eesti meedias (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti?

ning, mida annaks ette võtta, et senist palgapoliitikat muuta või täiendada. Minu aravates üks väga oluline asi, mis paneb inimesi töötasude üle nurisema, on võrdlemine Eestit meie põhjanaabritega. Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame järele suurtele heaolu riikidele ning saame kõigile samasugust töötasu maksta nagu saavad inimesed Norras või Soomes. Meil tasuks endid võrrelda ikka nende naabritega, kes enamvähem samal tasemel meiega on. Näiteks Läti või Leeduga. Eesti keskmine palk on SEB Balti majapidamiste analüüsi kohaselt 865, Lätis 676 ja Leedus 630 eurot. Eelmise aasta lõpus kasvasid palgad Eestis aastatagusega võrreldes 6,3 protsenti, Lätis oli palgakasv sama ajaga 4,5 ja Leedis 2,5 protsenti, seega on keskmise palga vahe Eesti ja lõunanaabrite vahel viimase aastaga suurenenud. Paraku on aga inflatsioon mulluse palgakasvu suures osas ära söönud. Reaalpalgad tõusid SEB hinnangul Eestis eelmisel aastal 2,1 Lätis ainult 0,1 protsenti. Leedus

Pangandus

72

docx

Kasvatusteadused

J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased. Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“

Alusharidus

38

doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2  1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........................................................

Ajalugu

45

doc

Andekas laps

........................ 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused............................................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...........................................................25 3.3Tähelepanu andekatele........................................................................................ 26 3.4Ene Ergma: Eesti vajab kõiki oma andekaid noori............................................. 27 3.5Edu alus: olla hingelt saarlane.............................................................................29 3.6Hariduspoliitikas tuleb muuta mõtteviisi............................................................ 37 3.7Andekatest kui erivajadustega õpilastest.............................................................39 kasutatud kirjandus..........................................................

Sotsiaalpedagoogika

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja igal õpilasel on vaja, et tema õpetajad oleksid seda lugenud.“ Sue Roffey / Lääne-Sydney Ülikool ja Londoni Ülikool

Psühholoogia

64

doc

Uurimistööde korraldamine

kasutamise kokkuleppe autoriga ühe aasta jooksul) ja tagastatakse autorile kirjaliku avalduse esitamisel. Õpilaste praktiliste töödega seonduvaid materjale kasutatakse kooli õppetegevuses, kooli tutvustavates trükistes, kooli õppematerjalidena jne.  16 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 1 TIITELLEHE VORMISTAMISE NÄIDIS Tartu Kunstigümnaasium LÕUNA EESTI MAASTIKUMAAL Praktiline töö EESNIMI, PEREKONNANIMI ...klass Juhendaja - EESNIMI, PEREKONNANIMI Tartu AASTA  17 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 2 SISUKORRA VORMISTAMISE NÄIDIS Sisukord

Uurimistöö

20

doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

vältel. (R. Maurer 1998, 6) (Vaata ka lisa 2, näide 2) Tähelepanu peab pöörama sellele, et kuigi R.Maurer nimetab lapse lahti riietamist ning tema paitamist samuti seksuaalseks väärkohtlemiseks, tuleb siiski aru saada ning vahet teha vanemlikul hellitusel ning sündsusetul käitumisel. 1.5 Laste seksuaalse väärkohtlemise olukord Eestis 2002 aasta seisuga Selles peatükis saab anda ülevaate vaid sellest Eesti informatsioonist, mis on olemas Politseiametil (vt. tabel 1 ja 2) erinevate laste vastu suunatud seksuaalkuritegude osas ning ülevaate laste arvust, kes on pöördunud Tallinna ja Tartu Laste Tugikeskusesse, mis on Eestis lisaks erinevatele nõustamiskeskustele olulised seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavad asutused. MTÜ Tartu Laste Tugikeskus loodi 1995. a. ning tööperioodil 1995­2000 on olnud 120 seksuaalse väärkohtlemise juhtu, sh. 41 juhtu 2000. aastal ning 33 juhtu 2001

Ühiskond

Kommentaarid (0)