See oleks justkui normaalne. Aju-uurijad on uurinud, kuidas tekivad raev, hirm ning masendus. Õnne küsimuses aga ei ole keegi end päris kompetentsena tundnud. Kui esitame küsimuse, mis on õnn, on sellele ilmselt sama palju erinevaid vastuseid kui maailmas inimesi. Viimastel aastatel on aju-uurijate huviorbiiti tõusnud ka head tunded. Uued uurimistehnikad võimaldavad vaadelda aju mõtlemise ja tundmise ajal. Nii on võimalik näha, kuidas meie peas tekib näiteks rõõm, kui mõtleme armastatud inimesele. Molekulaarbioloogia teeb meile selgeks, mis toimub samal ajal meie kümne biljoni ajuraku sisemuses. Psühholoogilised katsed jällegi selgitavad, kuidas need sisemaailma muutused meie käitumist määravad. Niisiis on võimalik lõpuks asuda otsima vastuseid küsimustele, mille kallal on inimesed alati pead murdnud. Kas õnn on midagi enamat kui lihtsalt ebaõnne vastand? Kas viha hajub, kui see endast välja lasta? Kas ilusaid hetki on võimalik pikendada? Kas raha teeb õnnelikuks
kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat tagasi oli üldrahvalik vastus sellele küsimusele umbes samasugune nagu tänapäeval. Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida.
seepärast ei mõjuta see kuigi palju tema loomupärast heaolu. Sotsiaalse võrdluse teooria kohaselt muutub koos rikkuse kasvuga ka see rühm, kellega inimene end võrdleb ning seetõttu ei tunne keegi ennast kunagi piisavalt rikkana. Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad. teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Natuke on küll oluline see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne
Mis oli, see on olnud, mis tuleb, alles ees. Pigem tuleks otsida midagi uut, mis tooks uuesti sama tunde esile. Leides üles vana hea raamatu, võib õnnest kasvõi lakke hüpata. Kuid leides sama raamatu teistkordselt, ei ole tunne enam sugugi "see sama". Aeg muutub, väärtused muutuvad, meie muutume. Ese või sündmus, mis tegi meid kunagi õnnelikuks, võib aastaid hiljem teha õnnetuks. Olukorrad muutuvad, sest elu muutub pidevalt, ning teisiti ei saakski. Meie armastatud president on öelnud, et otseteed viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame hoopis käänulisel rajal. Allan Keiani raamatu "Otsetee paradiisi" peategelane Maarja leiab oma õnne pärast seiklemist Euroopa prostitutsiooniäris. Tema kannatustele tasutakse heldelt ootamatult sülle kukkunud raha näol, mille eest alustab ta uut elu. Nn "käänulised rajad" kasvatavad meid, laiendavad silmaringi, õpetavad õigeid valikuid tegema ning elus hakkama saama
Mis on õnn? Mis on õnn? Ma usun, et peaaegu iga inimene küsib endalt seda, kuid mina arvan, et iga inimese õnn on erinev. Kõik sõltub siiski sellest, milline inimene on ja mis teda õnnelikuks teeb. Mõni võib olla ka kõige väiksematest asjadest õnnelik, teisel aga võib õnne pakkuda midagi suuremat ja rohkemat. Nii palju, kui on maailmas olemas inimesi, nii palju on ka erinevad arvamusi. Seega mõni inimene võib uskuda, et teda teevad õnnelikuks ainult raha ja rikkus, teisi teevad õnnelikuks lähedastega koos olemine. Osad leiavad, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on selle poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. Sest, kui sul on võimalus viia oma unistus ellu, siis see teebki sind õnnelikuks. Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, et poleks õigl
õnnelikuks teeb. Õnnelikkus ongi elu alus. Kui keegi tunneb end õnnetuna võib ta olla nii masendunud ja muserduses, et tal puudub soov jätkata elu siinses ühiskonnas. Selline inimene võib sooritada suitsiidi, kui ta pole üldse oma eluga rahul ja tal puudub elu mõte. Iga inimese elu peamiseks mõtteks ongi õnnelikkuse poole püüdlemine, selle täielikul saavutamisel ongi inimene täitnud oma eluülesande. Pidevalt õpetatakse, kuidas olla õnnelikum inimene ning arutletakse õnne teemal. Siiski on õnnelikkusel ka tumedam pool, mis võib sind takistada soovitud tulemuseni jõudmast. Õnnelikkus on üldjuhul väga kasulik õnnelikud inimesed saavutavad sagedamini oma eesmärgid, on tööl edukamad ning tunnevad end igapäevaselt paremini. Siiski pole õnnelikkus alati kasulik ja positiivne kogemus. võib juhtuda, et liiga õnnelik olles ei pööra me piisavalt tähelepanu ohtudele ja ähvardustele
üks suur kannatuste rada, kuid kas inimesed on nõus selle tee ette võtma pelgalt omast tahtest või on tegu pigem ühiskonnalt peale surutud pingega? Tõeline õnn on silmale nähtamatu, ehk siis psüühiline. Vastupidiselt kõikidele füüsilistele õnne allikatele ei kaasne psüühilistega kartus, et keegi saaks selle õnne sinult ära võtta. Sisemine õnn on tugevaim õnn ning selle leidmine ei nõua kindlasti nii survestatuid pingutusi, kui seda teeb füüsiline õnn. Psüühilisel õnnel pole eesmärke ja seda pole võimalik ka võrrelda. See nõuab, vaid natukene filosofeerimist ning järele mõtlemist, mille käigus pead leidma vastuse küsimusele: Mis keelab mul olemast õnnelik? Vastus pole seotud mitte ühegi materiaalse väärtusega, vastus oled hoopis sina ise. Kõigepealt võid sa küll süüdistada ühiskonda, mis on sinu mõttelaadi selliseks vorminud, kuid kui sa saad aru ühiskonna vigasest mõttelaadist ei takista miski sul enda ideaalide muutmist.
raha, riigivõimu toel. Aristoteles vaatleb eraldi füüsilist,looduslikku paratamatust (ananké) ja seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus (physis),mille toimimises on olemas eesmärk (telos). Tõsi on see, et päris õnnelik ei ole inimene kes on inetu või kelle eluolu on väga halb. Kui keegi peab oma elu üksi elama, näiteks lastetuse puhul. Hullem on muidugi,kui on halvad sõbrad või lapsed ning surevad alati need, kes on head ja armastatud. Siinkohal olen täiesti nõus, et õnne nägemus on erinev ja päris õnnelikkus on suhteliselt lai mõiste. Aristoteles tahab siinkohal rõhutada, et inimesepoolse aktiivsusega on võimalik oma tegevusega õnne saavutada. Õnn aga paistab olevat ülimalt jumalik isegi siis,kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud loomutäiuse, teatud õppimise või treenimisega. Kindlasti on võimalik eesmärke saavutada õppimise läbi, selleks peavad olema nii füüsilised, kui vaimsed eeldused
Elu on selles suhtes hästi ebaõiglane. Miks mõni on ilus, aga teine kole? Räägitakse ju küll, et välimus pole oluline, aga kui sa ikka modelliks saada tahad siis kole inimene võib sellest ainult unistada. On inimesi, kes arvavad, et nende suur on õnn on alles ees, kuid leidub ka neid, kes ei oota midagi, elades hetke nimel. Mõnikord on isegi kurb, kui näiteks mõni vanem juba kaheksakümnendates olev daam räägib, kuidas tema kõige õnnelikum aeg elus oli lapsepõlv või noorukiiga. Paneb mõtlema, et kas siis ülejäänud elu osa ei olegi õnnelik? Jällegi on kõik suhteline. Üldse on minu meelest usul väga suur seos õnnega, sest kui kasvõi mõelda nunnade ja munkade peale. Nad usuvad ning tänu sellele tunnevad nad kidlust, rahulolu ja mis peamine nad on õnnelikud. Loomulikult ei ole ainsaks usuks usk Jumalasse, vaid leidub ka teisigi, kas siis usk endasse või hoopis paremasse tulevikku.. Loomulikult peab lisaks usule
ikka meist möödas või alles ees... Itaalia kirjanik Romano Battaglia kirjutab:" Tavaliselt seome õnne mõistega mingi sündmuse, mis peab elus kindlasti juhtuma, tegelikult peitub õnn hingerahus, rõõmus jagada ligimestega kõike , mis meil on ja võtta seda kui loomulikku.'' Mulle meeldib selline õnne tõlgendamine , sest kui süda on rahulik ja miski sind ei piina, võidki olla õnnelik. Kõigile teada on see, et õnnelikuks teeb inimest armastus ja armastatud inimene. Teadmine, et sinust keegi hoolib, paneb igaühe isegi väliselt särama. Õnnelikud inimesed näevad välja erinevad. Mõnda võid ära tunda poole kilomeetri pealt, ta kiirgab ja särab , teine on naeratav ja rahulik. Meie, eestlased , ei räägi oma õnnest eriti palju. Slaavi temperamedi juures on tavaline teavitada vähesestki õnnehetkest tervet kogukonda . Meil on juskui umbusk ,et sõnume oma õnne ära kui kogu maailmale pasundame
sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga
,,Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn." (A. H. Tammsaare) Arvan, et maailmas ei ole inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Aga et õnne tunda peab olema kogenud õnnetust, sest maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline ka tundma äärmist õnne. A. H. Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" polnud Vargamäe Eespere perenaine Krõõt õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused. On inimesi, kes on õnnelikud oma eesmärg
Mis on õnn? Igaüks meist tahab olla õnnelik! Omada suurt autot, palju sõpru, suurte numbritega pangakontot. Kuid mis on tegelik õnn ja mis on täiusliku õnne valem? Õnn on väga lai mõiste ning sellel pole kindlat tähendust. Seda seepärast, et õnn on igaühe jaoks erineva tähendusega. Selle mõtestavad lahti eri moel nii erivanuses inimestele, kui ka erineva iseloomuga inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik. Tahame saada head ja tasuvat tööd, et saaks olla materiaalselt kindlustatud. Vanematele inimestele on omakorda väga tähtis hea tervis. Neid teeb �
Essee Mis on õnn? "Happiness is a direction, not a place" - Sydney J. Harris. Kõik inimesed soovivad olla õnnelikud, kuid tihti ei teata, mis see õnn tegelikult on. Sellel sõnal ei saagi olla ühtset definitsiooni, sest õnn ei saa olla mingi üks kindle asi. Ometigi otsitakse õnne, püütakse seda saavutada ja sellest iga hinna eest kinni hoida. Tihti ei taibata aga seda, et selline pühendumus õnnelik olemisele ei pruugi tegelikult õnnelikuks teha. Läbi aegade on spekuleeritud selle üle, kas raha võib teha inimese õnnelikuks või mitte. Ka sellele küsimusele ei saa olla kindlat vastust. Ma arvan, et mingil määral on tänapäeval kõigil raha vaja, et olla õnnelik. Aga kui palju seda vaja on...see sõltub juba inimesest. On inimesi kellel on raha vaja täpselt nii palju, et elus hakkama saada (osta süüa, maksta elukoha eest jne), õnnelikuks teevad teda teised asjad. Kuid samas on ka inimesi, kes armastavad luksust ja ei saa ilma suure hulga rahata
aina paremaks! 5. Naised ja mehed on peaaegu ühevõrdselt õnnelikud. Enam kui 200 uuringus ei olnud õnne osas naiste ja meeste osas märkimisväärset vahet. 6. Vaimselt terved inimesed on õnnelikud inimesed. Või siis: Õnnelikud inimesed on vaimselt terved inimesed. Aastal 2004 uuris Genfi ülikooli (Šveits) teadlaste rühm üle 1200 inimese ja tegi kindlaks vaimse tervise ja õnnetaseme vahelise tiheda seose (67%). Mida parem on vaimne tervis, seda õnnelikum ollakse. Just seetõttu soovitavad teadlased arstidel ja psühholoogidel küsitleda patsiente nende õnne järgi, et sellega aega ja kulusid kokku hoida ja diagnoosida samas küllalt täpselt nende vaimset tervist.“ (Allikas: http://www.siegfriedtrebuch.com/glueck/was-ist-glueck/) Õnnepangast Abi Lugemist o Mis on õnn? o Mis on õnn? o Mis teeb õnnelikuks? o Teised meist
Millega mõõta edu ja õnne elus? Tänapäeval on õnne ja edu aluseks raha. Kui raha ei ole, siis pole ka head elu. Õnne ja edukust näitab tasuv töö ja see kui palju inimesel kalleid asju on. Kuid millega saab mõõta õnne ja edu, kas tõesti rahaga. Kas raha teeb meid õnnelikuks? Mina usun, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, sest see toob kaasa liiga palju probleeme. Kõik probleemid lausa keerlevadki raha ümber. Need kellel seda vähe on, üritavad iga hinna eest juurde saada. Teised, kellel raha liiga palju on reaalses ohus, sest ei ole ka Eestimaal võõrad inimröövid. Alles see oli kui Eesti ühe rikkama mehe Armin Karu, kes on Olympic Entertainment Groupi suuromanik, tütar rööviti. Järelikult on raha ohtlikum kui arvatakse. Koolis ei käida enam teadmisi omandamas ja targaks saamas. Õpitakse hoopis selle nimel, et saada haridust tõendav paber, sest nii on suurem palk. Lõputunnistuse nimel ollakse valmis paljuks, kellel on r
Milles peitub õnn? Maailmas, kus elab miljonites ning lausa miljardites inimesi, on vaid vähesed õnnelikud. Ka need, kellel on kõik mida nad vajavad, pole saaduga rahul. Vaatamata kultuurilistele ning keelelistele erinevustele on siiski paljudel inimestel üks soov: saada õnnelikuks. Õnne otsivad paljud, õnneotsingud viivad kaugele ja kõrgele, kuid vahel kipub õnne mõiste kaduma. Õnne mõiste on iga inimese jaoks erinev. Paljud väidavad, et peitub perekonnas, heas tervises, armastuses ja inimsuhetes. Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest pahemuse poole. Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikkagi olla sisimas üks
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet. Aga mida vanemaks saame, seda tavalisem tundub maailm meie ümber. Lapsed rõõmustavad sügiseti värviliste lehtede ja porilompi
alustingimusi. SEST ÕNNLIK OLEMINE ON minu meelest eelkõige väga INDIVIDUAALNE TUNNE. Lugedes Ristikivi ,,Rohtaeda", pean aga mitu korda muigama. Eriti raamatu esimeses osas, noorusajas. Väga palju väga tuttavat on peakangelase aadetes sarnast minu ema ja minu kodu tõdedega. Ja tõdedega mu sõprade peredest. Ja tõdedega meie oma väikese eesti kui ka kogu Euroopa kultuuriruumist. Ja tõdedega isegi terve maailma kultuuriruumist. Püüe harituse poole. Unistus luulest. Unistus aatelisemast elust, kui oli võimalik endale lubada raske füüsilise töö tegijatel. Mina ei tea miks, kuid mina ei saa teiste unistusi endale niisama üle kanda. Minu aja noorte maailm on hoopis teiste hirmudega kui raske füüsiline töö või ka kooliskäimise keelamine. Võib-olla ma tõesti kunagi väga kahetsen, et ma ei ole suutnud või osanud oma aega väga hästi ära kasutada klassikalise hariduse saamiseks, kuid ma olen enda jaoks tahtnud jätta alles usu, et ma saan
Õnne otsingud Kõik tahavad õnnelikud olla. Arvatavasti on see tänapäeva pahuras maailmas ainus asi, milles kõik ühel meelel on. Kuid kust ja kuidas alustada oma õnne otsinguid? Õnn ei peitu ju rahas, samuti ta ei peatu tänavanurgal ega küsi teed. Selles hoolimata on ka sõjas noored end leidnud- kas nemad siis pole olnud õnnelikud? Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Manfred Kets de Vriesi ,,Õnnevalem" on öelnud, et õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes. Õnn ei ole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, see on midagi, mida ei saa käes hoida, seda peab tunnetama. Seega õnne tulekut ei saa planeerida ega käed rüppes ootama jääda. Õnn elab meis endis, igal pool meie ümber, meie endi teha on vaid avatus õnnelik olemisele. Kui juba avada end õnnele, näib ka tulevik palju päikselisem. Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei vä�
ja usaldus. "Hamletis" ei olnud perekonda ja neil ei olnud ka õnne. Claudius, kes krooniti Taanimaa kuningaks, tappis oma venna ja võrgutas tema naise Gertrudi, kes oli Taanimaa kuninganna ja Hamleti ema. Tegu saab alati tasutud ja nii sai ka vana kuninga mõrv. Hamleti isa vaim ilmutas end pojale ja käskis tal teo eest kätte maksta Hamletile saigi see kohustuseks, sest ta armastas oma isa väga ning ta tappis Claudiuse. Armastus mängib elus tähtsat rolli. Armastada ja olla armastatud tunne, mida tunnevad ainult vähesed. Raamatus "Romeo ja Julia" leidsid üksteist kaks noort ja armusid esimesest silmapilgust. Sellest hoolimata, et nende perekonnad olid vaenujalal, suutsid nad ületada kõik takistused mis neile ette sattusid. Mida rohkem nende takistusi, seda kuumem oli armastus. Armastus on tõeline siis kui valitseb vabadus, võrdsus ja austus ega ole seotud alistumise, hirmu ega sundusega. Öeldaksegi, et armastus on argipäev ja armumine meeltesegadus. Kahte noort
Õnn ja õnnelik inimene. Mis on õnn ja kuidas seda ära tunda? Ma arvan, et igaüks meist on selle küsimuse üle mõelnud ja leidnud sellele vastuse. On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale kõike, mida süda ihkab
Sõbra tiitel oleks ju palju tähendusrikkam, kui selle saaksid vaid tõelised sõbrad, mitte tuttavad, keda terve elu jooksul vaid kümme korda nähtud. Ameerika kirjanik Len Wein ütles kord "A friend is someone who is there for you when he'd rather be anywhere else.". Ehk teisisõnu on tõeline sõber see, kes sind toetab ja ei jäta sind kunagi hätta. Kõikide tuttavate käest seda tahta, oleks arvatavasti palju palutud. Seepärast arvangi, et palju õnnelikum see inimene, kel on käputäis lähedasi sõpru, mitte sada tuttavat. Õnnelikuks võib pidada ka inimest, kel on hästi palju raha. Kui kellelgi on väga palju raha, siis võib ta endale pea kõike lubada maja kesklinnas, Ferrari Enzo garaazis ja 60- tolline teler elutoas. Kuid kõik see on muutuv. Pank võib minna pankrotti, maja võib maha põleda ning paugupealt võib rikkast ärimehest olla saanud kodutu, kel pole enam midagi.
"Õnn" On inimesi, kes teavad kindlalt, mis on õnn nende jaoks, kuid on ka neid, kes seda ei tea. Vahest tuntakse õnn ära alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. Arvatakse, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et see vastab tõele. Väga paljud arvavad, et rahas peitub õnn. Õnnelik olemiseks peaks olema kuulus ja rikas- ka see on paljude arvamus. Sageli arvatakse, et raha eest saab kõike osta, ka õnne. See on vale, kõigest illusioon, mis mingil hetkel võib puruneda. Raha eest võidakse osta esemeid, sõpru ja kõike muud, kuid see ei tee veel õnnelikuks, sageli jääb selline tühi tunne sisse, sest kui midagi juhtub ja sa vajad oma sõprade abi või tuge, siis sageli kaovad enamasti need sõbrad, kes sõbrustasid sinuga ainult raha pärast. Ma arvan, et raha on üks asi, mida on vaja, et olla õnnelik, kuid see ei tohi kindlasti see peamine asi olla, peavad olema ka
Oma elu saab muuta vaid antud inimene ise. Oma õnne peame me ise saavutama, seda ei saa meile kinkida vanaema ega tööandja. Püsiva õnne jaoks vajame elementaarseid asju kodu, rõivaid, töökohta, lähedasi ja kehakinnitust. Kindlasti ei tohi unustada rahu. See võib olla nii inimese sisemine hingerahu või riiklik relvarahu, sest pole olemas inimest, kes suudaks olla õnnelik sõjaajal. Õnnelik on inimene, kes on rahul iseendaga, oma töökohaga ning on armastatud oma lähedaste poolt. Kuna õnnelik ei ole piire, siis pürgimegi vaid edasi ja edasi. Meie loomuses on juba kord tahta enamat, kui meil on olgu siis selleks kasvõi onn.
tahet G) Sotsiaalse hüve eetika olulisel kohal pole mitte mina ise, vaid mingi kollektiiv väljaspool mind. Teiste austuse väljateenimine. Mingisuguse idee teenimine N: natsionalistlik tuleb teenida oma kodumaad, vajadusel surra oma kodumaa eest. Psühholoogias: Hüve = heaolu! Heaolu mõõtmine inimeste käest küsimine ja selle põhjal järeldamine. Subjektiivne heaolu. Meeleolu tõstmise taktika: naerata endale iga päev peeglis ja sa saadki õnnelikumaks. *Üks asi on see, mis sul on, teine see, mis sa mõtled, et sul on. 3. Mida teha, et olla õnnelik? Tuleb neid ihaobjekte võimalikult palju omandada tuleb raha teenida. See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. 1. Platon, Aristoteles: loomutäiuste(vooruste) eetika inimese loomupärane ja hea kalduvus üht või teist moodi
Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võivad kellegi teise j
Õnn Kuidas saada õnnelikuks? Arvan, et sellele küsimusele ei saa vastata üldiselt. Õnn on minu arvates igal inimesed individuaalne ja väga erinev. Osad inimesed on õnnelikud kui pasitab päike, muru on roheline, saab uue asja ning mõni on õnnelik kui saab kellegil haiget teha nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Niisamuti erineb ka see kuidas üks või teine inimene õnne tajub ja seda väljendab. Paljud inimesed näitavad oma õnne näo ilmetega ja liikumisega. Inimese nägu muutub rõõmsaks- suunurgad kerkivad üles ning silmad lõõvad särama samuti muutuvad osad inimesed väga energiliseks. Samuti on meie seas inimesi kes oma õnne kuidagi välja ei näita ja hoiavad oma õnne endas ja on seesmiselt õnnelikud. Need inimesed elavad oma õnne välja üksinda olles kuskil omaette. Ernevus seisneb ka selles mis on kellegi jaoks õnn. Paljud inimesed on näiteks õnnelikud oma kogetud elamuste ja seikluste üle. Elamused mis inime
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Gert Sõnajalg Sissejuhatus õigusfilosoofia ajalukku (P2OG.03.052), AÜ Essee Aristotelese "Nikomachose eetika" I ja V raamatu allikatel 2013 Lugesin Aristotelese1 "Nikomachose eetika" I ja V raamatut. Vaatlen lähemalt neid raamatuid. Esimeses raamatus juurdleb ja arutleb Aristoteles järgnevate teemade üle: Kuidas olla õnnelik? Mis on õnn? Mis on hüved? Kuhu inimesed tahavad jõuda oma elus? Inimeste eesmärgid elus. Viiendas raamatus on tähelepanu all õiglus ja ebaõiglus. Nendes raamatutes jõuab Aristoteles selleni, et õnn on inimese elus väga tähtsal kohal. Samuti peab ta õnne üheks tähtsamaks eesmärgiks inimese elus. Järgnevalt arutlen selle üle, mida peab inimene õnneks ja hüveks. Mis on siis õnn inimese elus? Mis on ülimad hüved? Mis on õiglus ja ebaõiglus? Küsides inimestelt, mida tähendab nende jaoks õnn, siis enamike inimeste a
Õnn kui ihalduse objekt Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Õnn, mis on ilmselgelt üks väga lihtne nähtus või olek, muutub väga keeruliseks kohe, kui seda teaduslikult uurima hakata. Inimesed on aastatuhandeid püüdnud õnnele definitsiooni leida. Kõige lihtsam on seda defineerida, kui inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisundit. Miks on õnn nii aktuaalne teema? Miks igaüks meist seda nii väga ihaldab? Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on ainult selles, mida teha, et õnnelik olla. Inimesed otsivad rahuldust ja õnne eri paigust. Mõningate inimeste jaoks peitub õnn väikestes, kuid õnnelikeks tegevateks pisiasjades. Teiste jaoks on suurimaks
Aga kui needsamad lapsed saavad ükskord emaks, siis pole nad jällegi enam tähtsad. (lk. 136) Oleks sul nii palju raha, kui kulub, siis võiksin ma lasta enda sinu eest kas või risti lüüa. (lk. 138) Naist peab pidama nagu noort hobust ohjad pingul ja valjad peas. Kangvaljad, need on naisele kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et mehel temast midagi on, ei usu sedagi, et mees teda armastab. (lk. 141) Ja uskuge või ärge uskuge, aga mul pole tõepoolest midagi selle vastu, kui üks või teine neist sureks, ainuke asi, miks ma sruma põlgan, see on uued kulud. Sest naist või last viisakalt matta on palju raskem kui viisakalt toita. Surnud on nõudlikumad kui elavad. (lk. 143) Abielu ainuke mõte ongi see, et inimene pole enam iseseisev, vastasel korral pole mingit abielu. (lk. 148) Piiritusega on nimelt samuti nagu iga seadusevastase asjaga. Võta sandi taskust kross ja sa
Õnnel on tuhat nägu Õnnel pole täpset tähendust, sest see tähendab igaühe jaoks erinevat asja. Õnn on see mis teeb just meid õnnelikuks, mitte kedagi teist. Kuid iga inimene tahab õnne leida ja seda kogeda ning tihti minnakse seda otsima. Paljude inimeste jaoks peitub õnn väikestes asjades või hetkedes ning paljude jaoks on vaja rohkemat, kui lihtsaid asju või hetki, et olla õnnelik. Näiteks teoses “Toomas Nipernaadi” leidis nimitegelane õnne uute neidudega kohtumisest ja neile hea tuju valmistamisest ning rohkemat ta ei vajanud, et olla rõõmus. Teoses “Taeval ei ole soosikuid” arvas Lillian, et ta on õnnelik siis, kui sanatooriumist vabaneb. Hiljem sai ta aga aru, et see ei teinud teda õnnelikuks ning ta tundis, et vajab rohkemat. Mõnede inimeste jaoks tähendab õnn vabadust ja iseseisvust. Raske on olla täielikult vaba või iseseisev. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” tegelase Lilliani jaoks tähendas õnn vaba
saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see olla raha, sest kus on raha, seal ka õnnetust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse. Tegelikult on õnn kõigi jaoks erinev. Õnn võib olla ka õnnelik perekond, sest perekonda ühendab armastus, hoolivus ja usaldus. Armastus mängib elus tähtsat rolli. Armastada ja olla armastatud tunne, mida tunnevad ainult vähesed. Armastus on tõeline siis kui valitseb vabadus, võrdsus ja austus ega ole seotud alistumise, hirmu ega sundusega. Öeldaksegi, et armastus on argipäev ja armumine meeltesegadus. Kui küsida noortelt, et mis on elu mõte, siis kindlasti paljud vastaksid sellele, et õppimine. Inimene õpib küll kogu oma elu targad on need, kes oskavad oma vigu analüüsida, neid parandada ja õppida. Kindlasti on õppimine tähtis, kuid tähtsaim on haritus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
