Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti Mereakadeemia
Merendusteaduskond









Sandra Kruuser KP31
Õngpüünised
Referaat Kalapüügitehnikast




Juhendaja : Ahto Järvik












Tallinn 2009

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Õngpüüniste ajalugu 4
2.Õngepüügi kord Eestis 5
2.1Lubatud õngpüünised 5
3.Lihtkäsiõng 8
3.1Lihtkäsiõnge ritv 9
3.2 Lihtkäsiõnge tamiil 9
3.3Lihtkäsiõnge konks 9
3.4Lihtkäsiõnge ujuk 9
4.Spinning 10
4.1 Spinninguridvad 10
4.2Spinningurull 11
4.3Spinningu tamiil 11
4.4Lant 11
Landikonksud 11
5.Vedel 12
6.Sikuti 13
7.Lendõng 14
7.1Lendõnge ritv 14
7.2Lendõnge nöör 14
7.3Lendõnge konks 14
7.4Lendõnge rull 15
7.5Lendõnge rõngad 15
8. Tonka ehk põhjaõng 16
8.1Tonkaritv 16
8.2Tonkarull 16
8.3Pealiin 16
8.4Raskus 17
8.5Lips,konks 17
8.6Indikaator 18
9.Ankurdamata und 19
9.1Ketas 19
9.2Varras 19
9.3Tamiil 19
9.4Raskus, konks 20
10.Õngejada 21
10.1Pelaagiline jadaõng 21
10.2Põhjajadaõng 22
Kokkuvõte 23
Kasutatud kirjandus: 24

Sissejuhatus


Kalade püüdmist õngega tunti juba ürgkogukondlikul ajastul. Iseenesest mõista erinesid tolleaegsed püügivahendid tublisti kaasaegsest õngevarustusest, mida inimese loov mõistus sajandite vältel on viimistlenud ja täiendanud vastavalt muutunud tingimustele ja vajadustele. Vanad arheolooogilised uurimised tõestavad, et veekogude lähedal paiknevad rahvad valmistasid tollal õngekonksud kalade ja metsloomade luust, kuna õngenööri ülesannet täitis sitkest taimeväädist punutud palmik . Kalade õngitsemine ürgrahvaste juures omas ainult majanduslikku eesmärki.
Tänapäeval ekspluateeritakse kalavete rikkusi rahva ainelisteks vajadusteks märksa produktiivsemate püügivahenditega. Samuti on õngepüük väga populaarne sportliku kalapüügina.
Selles rehveraadis annangi ülevaate õngepüügi ajaloost, erinevatest õngpüünistest ning nende kasutamise korrast Eestis.
  • Õngpüüniste ajalugu


    Kalapüük on inimkonna jaoks nii ürgne tegevus, et selle algust ei saagi kindlaks määrata. Millal inimesed õngekonksu välja nuputasid, ei tea täpselt keegi. Iidsetelt asulapaikadelt on aga leitud luust asjandusi, mis on tunnistatud ürginimese õngekonksudest.
    Meie aladel saab õngepüügist kõnelda alates kiviajast (mesoliitikumist), kui pärast jääaega loodusolud paranesid ja asustus levis mandrijääst vabanenud alale . Leitud luukonksusid vaadates (vt. joonis 1) näeme aga, et need sarnanevad pigem pisikestele landikestele, kui nüüdisaegsetele õngekonksudele, mistõttu tasub oletada, et nii öelda sikutipüük oli kiviajal levinumgi sellest, mida me praegu õngitsemisena mõistame. Muidugi, õngekonkse valmistati ka puust, kuid see on asi, millest me õieti midagi ei tea. Õngitsemine tänapäeva mõistes on konksu peenuses sedavõrd kinni, et sai tõenäoliselt sündida alles pronksiajal, kui pehmest tinast ja vasest hakati kõvemat sulamit valmistama.
    Me ei tea, millal just ja kuskohas kujunes välja nii öelda klassikaline käsiõng – ritv + nöör + ujuk + raskus + konks – kuid selle vanus on mõõdetav aastatuhandetes. Niisugune õng püsis kogu aeg tagaplaanil, kuivõrd ahing ja võrk olid produktiivsemad, kuid õng oli nende kõrval pidevalt olemas. / Õngitsemine, lk. 11-13/

    Joonis 1
    Kiviaja õngekonksud
  • Õngepüügi kord Eestis


    Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul , arvestades lubatud püügiaegade, - kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.
    Kinnisasja omaniku loal tohib ühe lihtkäsiõngega kala püüda:
    • eraomanikule kuuluval avalikukuks kasutamiseks määramata veekogul;
    • siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal;
    • Eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päiksesetõusuni

    Õngepüügiõigus on igaühe eluaegne õigus. /Kalapüügiseadus/
    Õngitsemise mõiste on tegelikkuses märksa laiem kui õngepüügi mõiste seaduses (kus seda käsitletakse kui kalapüüki ühe lihtkäsiõngega) ja õngitsemiseks kasutatakse ka enamust nende vahendite hulgast, mis on määratletud kui harrastuslikud püügivahendid. Eestis on huvikalastajad traditsiooniliselt kasutanud angerjapüükiks merest ka jadaõngi, milledega püüdmine eeldab aga piiratud püügiõiguse olmasolu. Viimase saamiseks tuleb pöörduda vastava maakonna keskkonnateenistuse poole, esitada avaldus jne, kusjuures tasub teada, et keskkonnateenistus ei ole kohustatud igale soovijale vastavat luba väljastama, kuna maakonniti kehtivad kutselise kalapüügi vahenditele piirarvud, aga niisugune õngejada on määratletud just kutselise kalapüügi vahendina.
    Huvikalastaja peab omandama harrastusliku kalapüügi õiguse, kui tema püügivahendid ei piirdu ühe lihtkäsiõngega. Praktikas näeb see välja nii, et keskkonnateenistusets või kalastusklubist ostetakse kalastuskaart. Kalastuskaart peab kalapüügil kaasas olema ning see tuleb nõudmise korral esitada keskkonnainspektorile. /Õngitsemine lk. 20/

  • Lubatud õngpüünised


    Lubatud õngpüünised on:
    • lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
    • spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
    • käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja selle lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
    • vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #1 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #2 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #3 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #4 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #5 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #6 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #7 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #8 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #9 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #10 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #11 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #12 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #13 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #14 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #15 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #16 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #17 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #18 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #19 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #20 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #21 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #22 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #23 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #24 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast #25
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor triini14 Õppematerjali autor

    Meedia

    Mõisted

    Sisukord

    • Sandra Kruuser KP31
    • Õngpüünised
    • Referaat Kalapüügitehnikast
    • Sisukord
    • Sissejuhatus
    • Õngpüüniste ajalugu
    • Kiviaja õngekonksud
    • Õngepüügi kord Eestis
    • Lihtkäsiõng
    •  Lihtkäsiõng
    • Spinning
    • Vedel
    • Sikuti
    • Lendõng
    • Lendõng
    • Tonka ehk põhjaõng
    • Ankurdamata und
    • Õngejada
    • Kokkuvõte
    • Kasutatud kirjandus

    Teemad

    • Õngpüüniste ajalugu
    • Õngepüügi kord Eestis
    • Lubatud õngpüünised
    • Lihtkäsiõng
    • Lihtkäsiõnge ritv
    • Lihtkäsiõnge tamiil
    • Lihtkäsiõnge konks
    • Lihtkäsiõnge ujuk
    • Spinning
    • Spinning
    • Spinninguridvad
    • Spinningurull
    • Spinningu tamiil
    • Lant
    • Landikonksud
    • Vedel
    • Sikuti
    • Sikuti
    • Lendõng
    • Lendõnge ritv
    • Lendõnge nöör
    • Lendõnge konks
    • Lendõnge rull
    • Lendõnge rõngad
    • Tonka ehk põhjaõng
    • Tonkaritv
    • Tonkarull
    • Pealiin
    • Raskus
    • Lips,konks
    • Indikaator
    • põhjaõng
    • Ankurdamata und
    • Ketas
    • Varras
    • Tamiil
    • Raskus, konks
    • Pelaagiline jadaõng
    • Põhjajadaõng
    • põhjajadaõng
    • Kasutatud kirjandus

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Õngpüünised
    22
    ppt
    Õngepüük
    45
    ppt
    NAKKEPÜÜNISED
    13
    doc
    VÕRGUPÜÜK- referaat
    22
    pptx
    Kalapüügieeskirjad Eestis
    181
    doc
    A Palu mootorratta raamat
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    42
    odt
    Kalapüügi Alused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !