Õlle 10 käsku (0)

Sarnased õppematerjalid

25

docx

Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu

a. 1,6% Kasutatakse kaljaleiba o Seda meetodit kasutavad peamiselt väiksed ettevõtted o Kaljaleiba leotatakse 3 korda (toorainest 3 korda ekstraheeritakse kuivaineid) o Kuivaine sisaldus 1 virdes on 1,8-2%, teises 1,2-1,3% ning kolmandas 0,5- 0,7% o Valmis virdes K.A. sisaldus peab olema m.a. 1,6% · Klassikaline meetod o Naturaalse kalja valmistamiseks tuleb linnaseid kääritada. o Kääritamine toimub õlle standaartse tehnoloogia järgi, kasutatakse õlle tehnoloogia seadmeid · Kalja kontsentraadi kasutamine o Kalja virde valmistamiseks alguses kasutatakse ainult 70% kontsentraati, ülejäänud 30% lisatakse pärast kääritamist kaljale omase aroomi andmiseks. o Kalja virre kontsentraat lahjendatakse veega temperatuuril 30-35°C vahekorras 1: 2-2,5 ja seejärel pumbatakse kääritamistanki, kuhu lisatakse vett virre

Tehnoloogia

4

odt

Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained

Maitse on kolmest kaljast kõige parem, piisavalt gaseeritud, kuigi võiks isegi natukene rohkem olla ja maitse on väga sarnane sellele, mida sain viimati Moskvas käies proovida. Läheb seegi pudelisse ja külma. Koduõlu Õhtul sõbra pool saunas või kuumal suvepäeval rannas kosutab külm õlu suurepäraselt. Mis võiks olla veel parem kui esimene lonks külma õlut?! Eks ikka esimene sõõm isevalmistatud õlut, teades, et sul on terve kelder seda imejooki täis. Esimese laari õlle tegemine nõuab teadmisi, mida ja miks teha, ning varustust. Alustuseks oleks vaja potti, milles linnaseid leotada. Seda protsessi nimetatakse meskimiseks ja on oluline kätte saada linnastes peituvad suhkrud, mis on omakorda toiduks pärmile. Keedupott võib olla alumiiniumist, mis juhib paremini sooja ja on ka taskukohasem, või roostevabast terasest, mille eluiga on pikem ja tavaliselt on selline pott ka topeltpõhjaga, mis ei lase linnaseid ära kõrvetada.

Toidukultuur

14

doc

Saku õlletehas

mõisa üleminekut 1849. aastal Baggode perekonna kätte, algasid õlleköögis uuendused. Esialgu jäi küll pruulikoda veel samadesse ruumidesse, kuid juba 1876. aastal rajas Valerian Baggo mõisa õlleköögi asemele aurujõul töötava õlletehase. Pilte õlletehase ajaloostSajandi lõpupoole konkurents õlletootjate vahel järjest pingestus ja et õlu oleks läbilöögivõimeline väljaspool oma mõisa territooriumi ning seda eriti Tallinnas, oli vaja ka Sakus tõsta õlle kvaliteeti ning toodangu hulka. Selle tulemusena muutus Saku õlu juba 1871. aastast Tallinna õlleturul arvestavaks teguriks. See tõestab, et Sakus ei pruulitud enam viletsat kõrtsiõlut, kuna konkurentsitingimustes oli Tallinna restoranidesse ja õllepoodidesse vaja saata kvaliteetseid õllesorte. Vahetult enne uue Saku Õlletehase valmimist suutis aga vana õllekoda teha veel väga head reklaami. Juunis 1875. aastal peeti Tallinnas Kadriorus suurt

Turism

9

doc

õlletegu

Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, mis mõnevõrra vähendas kesvamärja tarbimist. Õllepruulimine sai uue hoo 19. sajandil seoses tööstusliku tootmise algusega. Sellesse aega jääb ka Eesti õlletööstuse sünd. Rahvalik õlletraditsioon on tutvustamist väärt juba seetõttu, et vähemalt Eesti saartel ja osalt

Uurimistöö

12

ppt

Õlu

Õlu  Ajalugu · Õlu on olnud läbi aegade armastatud jook paljude rahvaste seas. Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õlle valmistamist juba 6000 aastat tagasi. · Eestis on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat eKr kasvatati Eestis otra, tõenäoliselt on koos viljakasvatamisega õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera.

Bioloogia

10

doc

Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia

13.Kalja definitsioon 14.Millist toorainet kasutatakse kalja tootmiseks? 15.Kirjeldada lühidalt kalja tootmise põhietappe 16.Kalja riknemine ning selle ennetamise meetmed 17.Nimetage peamised mineraalvee rühmad. Iseloomustage neid. 18.Millised rahvusvahelisi nõudeid esitatakse naturaalsete mineraalvete kvaliteedile? Nimetada vähemalt 4 19.Mõdu definitsioon. Millest mõdu valmistatakse? Õlle tehnoloogia 1. Millist toorainet kasutatakse õlle tootmiseks? + 2. Kirjeldada lühidalt linnaste valmistamise põhietappe + 3. Kirjeldada lühidalt õlle tootmise etappe+ 4. Millistest seadmetest koosneb õlle tootmisliin? 5. Leotamise eesmärk + 6. Linnaste kasvatamise tehnikad + 7. Idanemise eesmärk + 8. Linnaste kuivatamise eesmärk + 9. Kuivatatud linnaste niiskusesisaldus + 10.Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid? + 11.Milleks kasutatakse ensüümlinnaseid, karamell-linnaseid, värvilinnaseid?+ 12

Tehnoloogia

12

doc

Joogid

Gaseeritud ­ naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga.  ÕLU Põhitoorained: teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus ­ tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse Õlle omadused ­ olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat. Õlle valmistamine. · Linnaste jahvatamine linnasejahuks · Segamine sooja veega meskiks, kus tärklis hüdrolüüsib linnsaesuhkruks

Joogiõpetus

6

doc

Joogiõpetus

Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 ­ 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 ­ 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja lõhna. Laagerdunud õlu filtreeritakse ning sageli ka pastöriseeritakse. Värvi saab õlu linnastelt , mida liigitatakse - tavalised linnased; - karamell-linnased;

Joogiõpetuse

Kommentaarid (0)