Õigusteaduse eksam (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on karistusõiguses karistamise alus ?
  • Mis on süüteokoosseisu tunnused ?
  • Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted ?
  • Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust ?
  • Mis eristab kuritegu ja väärtegu ?
  • Miks inimesed panevad toime kuritegusid ?
  • Mis on karistatamise eesmärk ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust ?
  • Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust ?
  • Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses ?
  • Mida rahvusvaheline õigus reguleerib ?
  • Kuidas tahvusvaheline õigus toimib ?
  • Mis on karistusõiguses karistamise alus ?
  • Mis on süüteokoosseisu tunnused ?
  • Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted ?
  • Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust ?
  • Mis eristab kuritegu ja väärtegu ?
  • Miks inimesed panevad toime kuritegusid ?
  • Mis on karistatamise eesmärk ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust ?
  • Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust ?
  • Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses ?
  • Mida rahvusvaheline õigus reguleerib ?
  • Kuidas tahvusvaheline õigus toimib ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse

Eksam toimub:
13. jaanuaril 2012 kell 16:30,  ruum X-313
18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413

  • Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid ( tavanorm , moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm).
  • Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon , sanktsioon ).
  • Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad.
  • Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus.
  • Normi hierarhia põhimõte.
  • Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe.
  • Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse .
  • Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
  • Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid.
  • Füüsilise isiku õigus-ja teovõime.
  • Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime.
  • Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada).
  • Õigussuhte objekti mõiste.
  • Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus.
  • Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia.
  • Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid.
  • Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused ). Seadlus . Määrus.
  • Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus.
  • Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.
  • Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine .
  • Õiguse realiseerimine . Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine . Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded.
  • Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv - teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi.
  • Lüngad õiguses. Analoogia . Kollisioon .

  • Riigi tunnused: territoorium ; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid .
  • Riigi materiaalne ja formaalne määratlus.
  • Riigiõiguse allikad.
  • Põhiseaduse muutmise algatamine.
  • Põhiseaduse muutmise protseduur .

  • Õigusriigi mõiste.
  • Sotsiaalriigi mõiste.
  • Proportsionaalsuse põhimõte.
  • Võimude lahususe põhimõte.
  • Õiguspärase ootuse printsiip.
  • Seaduslikkuse printsiip.
  • Legaalsus .
  • Egaalsus .
  • Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused.
  • Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis.
  • mis on haldus organisatoorses mõttes
  • mis on haldus formaalses mõttes
  • mis on haldus materiaalses mõttes.
  • Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu)
  • Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus , haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine
  • Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus – mida tähendavad
  • Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3)
  • Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega.
  • Haldusõiguse mõiste (2 poolt – haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted)
  • Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa ). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS, VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus).
  • Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu.
  • Materiaalne ja formaalne seadus.
  • Avaliku halduse kandja mõiste
  • Avaliku halduse kandjad (3)
  • Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited
  • Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega.
  • Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited
  • Avalik-õiguslik sihtasutus
  • Haldusorgan . Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja
  • Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid
  • Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks.

  • Mis on karistusõiguses karistamise alus?
  • Mis on süüteokoosseisu tunnused?
  • Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted?
  • Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust?
  • Mis eristab kuritegu ja väärtegu?
  • Miks inimesed panevad toime kuritegusid?
  • Mis on karistatamise eesmärk?

  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust?
  • Rahvusvahelise õiguse printsiibid , allikad, subjektid
  • Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust?
  • Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses?
  • Näited – mida rahvusvaheline õigus reguleerib?
  • Näited – kuidas tahvusvaheline õigus toimib?

  • Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik , selle struktuur.
  • Füüsiline isik, õigus- ja teovõime.
  • Juriidiline isik, tunnused, liigid.
  • Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi .
  • Tehing ja tehingu vormid.
  • Asjaõigused. Valdus . Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat .
  • Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi.
  • Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete režiimid. Abielu lõppemine.
  • EL õiguse kujunemine.
  • EL õigusaktid.
  • PSTS.
  • EL organid .
  • EL asjade koordineerimine Eestis.
  • Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm).

    Sotsiaalse normi põhitunnused:
    1) käitumist motiveeriv toime – käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt;
    2) kohustus – inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);
    3) realiseerimise viis – sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms);
    4) eesmärk – saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine;
    5) abstraktsus ;
    6) kehtivus aegruumis – kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes.

    Sotsiaalsete normide funktsioon –
    Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks .
    Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele.

    Sotsiaalsete normide liigid:

    1) Tavanormid on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel. Neid antakse edasi suuliselt ja nende alla käivad nt. tervitamine , külalislahkus jne. Tavanormid hõlmavad vaid seda isikute ringi, kes neid tunnustab ja täidab.
    2) Moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires. MN on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi. Moraalinormid – eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse.
    Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus ). MN on universaalsed ning hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi ning need omandatakse õppimise teel.
    3) Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid . Korporatiivse organisatsiooni tunnused: kindel liikmeskond, põhikiri, autonoomne juhtimisstruktuur , oma kassa (fiscus). Nt keskaegne käsitööliste tsunft, erakond, üliõpilaskorporatsioon, Kaitseliit , jt.
    Korp . normides sisalduvad õigused ja kohustused kehtivad üksnes selle liikmeskonnale.
    Liikmekssaamisest alates allutab isik ennast korp. normidele, mille normi autoriteedi võib tagada ka austus korp. normi andja suhtes. Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni.
    Normide täitmiseks võivad olla põhikirjast tulenevad sunnimeetmed (nt väljaheitmine).
    4) Õigusnorm (vt. järgmist vastust)

  • Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon).

    Õigusnorm:
    1. Üldine iseloom – suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis).
    2. Üldkohustuslikkus – imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus.
    Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund.
    Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte.
    Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale.

    Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel.
    Sisemine seos: motivatsioon käituda kooskõlas õigusnormidega (õiguskuulekus)
    Väline seos: formaalne aspekt – kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis, avalikustatud ja kättesaadavad ning seeläbi üldtuntud – seeläbi on igaüks hõlmatud nende toimega.

    Õigusnormi mõiste - Õigusnorm on üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga.
    Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid.
    • Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena.
    • Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis.
    • Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel).
    • Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine.
    • Sätestamine – normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming).
    • Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte.
    • Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele.


    • Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse.
    • Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ja mõisteselguse.
    • Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ja esitusviiside ühetaolise üldkasutuse.
    • Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi:

  • paragrahv - §,
  • lõige - (2),
  • punkt - 1)
    ning erilist süstematiseeritud järjestust.
    • Kasutatakse ka erilisi mõisteid tähistavaid spetsiifilisi

    õigusteaduse termineid.
    • Õigusnormide liigid
    • Liigitatakse erinevatel alustel.
    • Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme:
    • 1) regulatiivsed – määravad õigusi ja kohustusi;
    • 2) õigustkaitsvad – näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest.
    • Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister.
    • Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus.
    • Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku ( KarS ) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega.

    Õigusnormi loogiline struktuur
    • Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:

  • tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);
  • subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon);
  • normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon).
    • Näiteid:

    1. Kui hääled jagunevad võrdselt,
    eluline fakt (hüpotees)
    otsustab esimehe hääl.
    õiguslik tagajärg (dispositsioon)
    2. Teise inimese tapmise eest
    eluline fakt (hüpotees/dispositsioon)
    karistatakse 6-15-aastase vangistusega
    Õiguslik tagajärg (sanktsioon)

  • Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad.
    • õiguslikud tavad
    • lepingud
    • kohtulahendid ehk –pretsedendid
    • õigusteadlaste arvamused
    • õigustloovad aktid

    Õiguslikud tavad:
    • Riikluse arenedes säilis osatavanorme traditsioonilisel kujul, osaaga panid aluse kirjalikule õigusele.
    • Tavaõigusest eristus ajapikku teatudpüsikogum, mida tänapäevaltuntakse rahvusvaheliseltüldtunnustatud tavadena (näitekssaadikupuutumatus)
    • Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid(näiteks parlamentaarsed tavad)

    Lepingud:
    • Leping on vabatahtlik kokkulepepoolte vahel
    • Lepingu kui õiguse allika efektiivsusetagab eeskätt kokkuleppevabatahtlikkus, mis omakordapõhineb vastastikusel huvitatusel jakasul
    • Riikidevahelistes suhetes ehkrahvusvahelises õiguses on lepingtava kõrval õiguse allikaks.

    Kuna riikidevahelised lepingudehk rahvusvahelised õigusnormidon ülimuslikud ehk tugevamamõjuga kui siseriiklikudõigusnormid, siis mõjutavad nadka paratamatult siseriiklikuseadusandlust.

    Kohtulahendid ehk -pretsedendid
    • See õigusallikas on eriti olulineanglosaksi maades, kus kohtudtuginevad õigusemõistmiselvarasematele kohtulahenditele.
    • Kui varasemaid analoogseidlahendeid pole, siis kohtu otsus loobpretsedendi, mida hiljemarvestatakse.
    • Nii loob kohus oma otsusega õigust,olles seega õiguse allikaks.
    • Kuigi Eesti õigussüsteem onpõhimõtteliselt erinev anglosaksimaades kehtivast, leiavad ka meilRiigikohtu lahendid madalama astmekohtutes arvestamist kohtuasjadelahendamisel

    Õigusteadlaste arvamused
    • Vana-Roomas olid õigusallikatenatuntud autoriteetsete juristidearvamused. Tänapäeval on eritianglosaksi maades kohtuteslaialdaselt kasutatud tuntudjuristide, eriti kohtunikemitteametlikud kommentaarid.
    • Ka Eesti õigussüsteemis on levinudseaduste kommenteerimine võikommentaaride avaldaminejuriidilistes väljaannetes.
    • Ka Riigikohus on mitmes omaotsuses viidanud õigusteadlastearvamustele.

    Õigustloovad aktid
    • ehk normatiivaktid ehkõiguse üldaktid
    • on sellised seadused jamäärused, mis sisaldavadõigusnorme –üldkohustuslikkekäitumiseeskirju

    Eesti õiguse allikad:
    Riigiteataja , kohtuotsused , seaduste lisad ( seletuskirjad ) jne.


  • Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus.

    Õigus on:
  • üldkohustuslike käitumisreeglite ehk õigusnormide kogum;
  • kehtestatud riigi poolt; täitmine on tagatud riigi sunnijõuga (asendus- ja sunniraha, sanktsioonid jne).

    Õigus objektiivses mõttes:
    kehtivate , omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt.
    Õigus objektiivses mõttes – riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus
    Õigus subjektiivses mõttes – objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt õigus saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud
    Õigusnormid – käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena
    Positiivne õigus = kehtiv õigus
    Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) – rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest “igaühele oma”, mitte “igaühele võrdselt”.
    Õigus tervikuna – suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee.

  • Normi hierarhia põhimõte.

    Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega.
    Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus).

  • Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe.
    • Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem – seadusõigus
    • Anglo-ameerika õigussüsteem – pretsedendiõigus

    1. Kontinentaal-euroopa õigussüsteem (seadusõigus)
    • Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil – Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared

    Kontinentaal-euroopa lahendiloogika:
    Kandev põhimõte ratio legis: kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest (PS § 152 lg 2).

    2. Anglo-ameerika õigussüsteem (common law)
    • Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid.
    • Common law on suuremas ulatuses säilinud Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Uus- Meremaal .
    • Kirjutatud õiguse osa tõus 20. saj II poolel (Euroopa ühisõiguse mõju Briti harule)
    • Ühendatud Kuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu liikmetena sunnitud üle võtma EL õigust, õiguse määratletuse põhimõte ja põhiõiguste üksnes seaduse alusel piiramise lubatavuse tõttu võetakse EL direktiive üle vastavate siseriiklike õigusaktide kaudu.

    Anglo-ameerika lahendiloogika
    • Leidub üldlevinud ja arusaadav põhimõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm.
    • Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini.
    • Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte.

    Küsimus
    Kontinentaal-Euroopa
    Anglo-ameerika
    Õigussüsteemi struktureeritus ja kohtuasja lahendamise käik
    Mõiste alusel loogiliselt süstematiseeritud
    Lähtub kohtupraktikas tekkinud protsessiskeemidest
    Õiguse allikad
    Eelkõige seadused, kõrge kodifitseeritus
    Eelkõige pretsedendid, aktid kitsama mõjuga
    Kohtuniku otsustusruum
    Otsustusvabadus seaduse alusel
    Piiratud varasemate lahenditega

  • Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse.

    Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda:
    • eraõigus
    • avalik õigus
    • Kõige üldisemalt reguleerib eraõigus eraisikute (füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute) vahelisi suhteid.
    • Avalik õigus reguleerib avaliku võimu (s.o riik, kohalik omavalitsus , avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraisikud, kes tegutsevad avalikke ülesandeid täites) organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid.

    • Olulisemad põhimõtted:
    • Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne , st:
    • eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud.
    • eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud – töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks – eriti EL õigusest tulenevad normid jne);

    avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab.
    • Eraõiguse kõige tavalisem n.ö õiguslik väljund või tegevusvorm on leping (mis on kahe- või mitmepoolne), avalikus õiguses aga avaliku võimu ühepoolne akt, olgu selleks siis üksikakt (nt haldusakt – otsus maksta sotsiaaltoetust, otsus anda tegevusluba , ettekirjutus kõrvaldada puudused) või üldakt (määrus või seadus).
    • Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses.


    • Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse:
    • maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) – jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja süüteoasju arutavateks kohtunikeks;
    • halduskohtud – arutavad vaid haldusasju.
    • Seega on meil Eestis sisuliselt 3 liiki kohtunikke ja 3 liiki kohtumenetlusi: tsiviilkohtumenetlus , süüteokohtumenetlus (hõlmab nii kriminaalasju kui ka väärteoasju) ning halduskohtumenetlus . Nii on igas kohtumenetluses ka erinevad menetlusreeglid ja -põhimõtted, mis on omased just sellele kohtumenetlusele. Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte, halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte.


    • Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud.
    • Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses – ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte – teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone.
    • Lisaks osaleb avalik võim eraõiguslikes suhetes, st nt justkui eraõiguslik juriidiline isik sõlmib eraõiguslikke lepinguid. Seejuures jääb suhe eraõiguslikuks vaatamata sellele, et üks pool on avaliku võimu esindaja.
    • Avalik võim osaleb eraõiguslikes suhetes, nt:
    • tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara);
    • sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid;
    • osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes jne.

  • Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
    • Õigusnormide alusel tekkivaid suhteid nimetatakse õigussuheteks.
    • Inimeste kogu sotsiaalne elu toimub nende omavahelistes majanduslikes, poliitilistes, töö-, perekonna- jm suhetes – ühiskondlikud suhted.
    • Riigi tekkimise protsessis tekib vajadus reguleerida riigi jaoks kõige olulisemad ühiskondlikud suhted õigusega (õigusnormidega) – anda neile riigile soovitud vorm ning kaitsta neid riigi käsutuses olevate sunnivahenditega.


    Võrreldes teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel eritunnused:
    1. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik iseloom.
    2. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi õigussuhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte subjektidele kindlad õigused ja paneb peale kindlad kohustused. Õigussuhtes omandavad need õigused ja kohustused kindla iseloomu, nad kuuluvad konkreetsele isikule. Nt auto, korteri ostu-müügileping.
    • Seega: õigustloova õigusakti õigusnorm on abstraktne , kuid selle alusel tekkiv õigussuhe konkreetne.

    3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik oma organite kaudu (politsei, kohus jne).
    4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud.
    • Kokkuvõttes: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
    • Lühidalt: õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik.

    Õigussuhte elementideks on selle subjektid ja objekt ning subjektide subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.

    Õigussuhte põhiliigid
    • Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhted normide õigusharulise kuuluvuse alusel:
    • riigiõiguslikud suhted (nt Vabariigi Valitsuse ametisse astumine );
    • võlaõiguslikud suhted (nt ostu-müügilepingu sõlmimine);
    • asjaõiguslikud suhted (nt teeservituudi sõlmimine);
    • tööõiguslikud suhted (nt töölepingu sõlmimine);
    • perekonnaõiguslikud suhted (nt lapsendamine ) jne.
    • Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid:
    • kahepoolsed suhted – nt ostja ja müüja vaheline suhe;
    • ühepoolsed suhted – toetub ühe poole tahteavaldusele, nt testamendi koostamine


  • Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid.
    • Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad – füüsilised ja juriidilised isikud.
    • Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 2 osa 1. ptk annab füüsilise isiku kohta käiva ja 2. ptk juriidilise isiku kohta käiva.
    • Füüsiline isik – inimene
    • Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt.
    • Juriidiline isik – eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik – loodud avalikes huvides.
    • Avalik-õiguslik-juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega või seaduse alusel (TTÜ, TÜ, Teater “Estonia” jt).
    • Kokkuvõttes on õiguse subjektiks siiski inimene.
    • Füüsilise isiku kui õigussubjekti iseloomustamisel on oluline rääkida tema õigusvõimest ja teovõimest.

  • Füüsilise isiku õigus-ja teovõime.
    • TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
    • Inimloode – teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.
    • Teovõime
    • Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
    • Tsiviilteovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (TsÜS § 8 lg 1).
    • Tsiviilõiguses algab inimese teovõime täisealiseks saamisega. Inimene on täisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks (TsÜS § 8 lg 1, 2).
    • Tsiviilõiguses on sätestatud üldisest tsiviilteovõime saabumise juhust (18 a) mõned mööndused. Nt TsÜSi § 9.
    • Isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määratakse kohtu poolt eestkostja – sel juhul on see isik piiratud teovõimega ulatuses, milles talle määrati eestkostja.

  • Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime.
    • Füüsiliste isikute kõrval on õigussubjektideks ka juriidilised isikud (era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud).
    • Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas.
    • Nende ülesannete teostamine tingib juriidiliste isikute spetsiifilise õigusvõime, mis eksisteerib paralleelselt nende teovõimega (pädevus).
    • Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest.
    • Pädevuse all mõeldakse küsimusteringi, millega juriidilisel isikul kui õigussubjektil on õigus tegeleda ja milles tema otsused on kohustuslikud.

    • Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt.
    • Juriidiline isik – eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik – loodud avalikes huvides.
    • Avalik-õiguslik-juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega või seaduse alusel (TTÜ, TÜ, Teater “Estonia” jt).


  • Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada).
    Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud.
    Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud:
    • Äriühingud:
      • Täisühing
      • Usaldusühing
      • Osaühing
      • Aktsiaselts
      • Tulundusühistu
    • Mittetulundusühing
    • Sihtasutus


    Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus )
    • Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusteaduse eksam #1 Õigusteaduse eksam #2 Õigusteaduse eksam #3 Õigusteaduse eksam #4 Õigusteaduse eksam #5 Õigusteaduse eksam #6 Õigusteaduse eksam #7 Õigusteaduse eksam #8 Õigusteaduse eksam #9 Õigusteaduse eksam #10 Õigusteaduse eksam #11 Õigusteaduse eksam #12 Õigusteaduse eksam #13 Õigusteaduse eksam #14 Õigusteaduse eksam #15 Õigusteaduse eksam #16 Õigusteaduse eksam #17 Õigusteaduse eksam #18 Õigusteaduse eksam #19 Õigusteaduse eksam #20 Õigusteaduse eksam #21 Õigusteaduse eksam #22 Õigusteaduse eksam #23 Õigusteaduse eksam #24 Õigusteaduse eksam #25 Õigusteaduse eksam #26 Õigusteaduse eksam #27 Õigusteaduse eksam #28 Õigusteaduse eksam #29 Õigusteaduse eksam #30 Õigusteaduse eksam #31 Õigusteaduse eksam #32 Õigusteaduse eksam #33 Õigusteaduse eksam #34 Õigusteaduse eksam #35 Õigusteaduse eksam #36 Õigusteaduse eksam #37 Õigusteaduse eksam #38 Õigusteaduse eksam #39 Õigusteaduse eksam #40 Õigusteaduse eksam #41 Õigusteaduse eksam #42 Õigusteaduse eksam #43 Õigusteaduse eksam #44 Õigusteaduse eksam #45 Õigusteaduse eksam #46 Õigusteaduse eksam #47 Õigusteaduse eksam #48 Õigusteaduse eksam #49 Õigusteaduse eksam #50 Õigusteaduse eksam #51 Õigusteaduse eksam #52
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liinaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Eksam toimub
    • jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313
    • jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413
    • Õigusnorm
    • Õigusnormi loogiline struktuur
    • Õiguslikud tavad
    • Lepingud
    • Kohtulahendid ehk -pretsedendid
    • Õigusteadlaste arvamused
    • Õigustloovad aktid
    • Eesti õiguse allikad
    • Õigus
    • Ülipositiivne õigus ehk
    • Kontinentaal-euroopa lahendiloogika
    • Anglo-ameerika lahendiloogika
    • Olulisemad põhimõtted
    • Õigussuhte elementideks on
    • Õigussuhte põhiliigid
    • Eraõiguslik juriidiline isik
    • Avalik-õiguslik
    • Avalik-õiguslikud korporatsioonid
    • Avalik-õiguslikud asutused
    • Õigussuhte juriidiline sisu
    • Subjektiivne õigus
    • Juriidiline kohustus
    • Õigusakt
    • Hierarhiline süsteem
    • Euroopa Liidu ja Eesti õigusruumi suhe
    • Põhiseaduse täiendamise seadus (PSTS)
    • Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus
    • Euroopa Liidu õigusaktid
    • Üldakt
    • Seadus
    • Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi
    • Seadlus
    • Määrus
    • Käskkiri
    • Õigusakti ajalise kehtivuse
    • Õigusakti territoriaalne kehtivus
    • Õigusnormide nõuetest kinnipidamine
    • Õigusnormide kasutamine
    • Õigusnormide rakendamine
    • Õiguse rakendamise protsess
    • Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded
    • Tõlgendamise klassikalised viisid
    • Tõlgendamine ulatuse järgi
    • Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi
    • Analoogia
    • Riigi territoorium
    • Rahvas
    • Kodakondsus
    • Avaliku võimu organisatsioon
    • § 161
    • § 162
    • § 163
    • Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud
    • § 164
    • § 165
    • § 166
    • § 167
    • § 168
    • Põhiseaduse muutmist ei saa samas küsimuses algatada ühe aasta jooksul, arvates vastava
    • Õigusriigi mõiste
    • Sotsiaalriigi mõiste
    • Proportsionaalsuse põhimõte
    • Võimude lahususe põhimõte
    • Õiguspärase ootuse põhimõtte
    • Seaduslikkuse printsiip
    • Legaalsus
    • Egaalsus
    • Avalik haldus
    • § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik
    • Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut
    • Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus
    • Pädevus
    • Õiguse üldpõhimõtted
    • Rahvusvahelise õiguse allikad
    • Rahvusvahelise õiguse subjektid
    • Vaidluste lahendamine
    • Jõu kasutamine
    • Diplomaatia, selle garantiid
    • Tsiviilseadust
    • Üldosa 
    • Asjaõigus­
    • Võlaõigus­
    • Pärimisseadu
    • Perekonna­
    • Rahvusvaheli
    • Tehing
    • Tehingu vormid
    • Valdus
    • Omand Põhiseaduses
    • OMAND
    • Asjaõiguse
    • Omand
    • Piiratud 
    • Servituudid
    • Reaal­
    • Hoonestus­
    • Ostueesõigus
    • Pandiõigus
    • Kaasomand
    • Ühisomand
    • § 74. Kinnistusraamatu avalikkus
    • Piiratud asjaõigused
    • Servituut
    • Abielu sõlmimise eeldused I
    • Abikaasade varasuhete liigid
    • Seadus sätestab 3 alternatiivset režiimi
    • Varaühisuse
    • Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul
    • Varalahususe korral
    • Abielu lõpeb, kui
    • Euroopa Ülemkogu
    • Euroopa Ülemkogu
    • Euroopa Liidu Nõukogu
    • Euroopa komisjon
    • Euroopa parlament
    • Muud institutsioonid

    Teemad

    • Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse
    • Eksam toimub
    • jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313
    • jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413
    • Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne
    • norm, õigusnorm)
    • Tavanormid
    • Moraalinormid
    • Korporatiivsed normid
    • fiscus
    • Õigusnorm
    • Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees
    • dispositsioon, sanktsioon)
    • Õigusnorm
    • KarS)
    • hüpotees)
    • dispositsioon);
    • sanktsioon)
    • Kui hääled jagunevad võrdselt
    • otsustab esimehe hääl
    • Teise inimese tapmise eest
    • karistatakse 6-15-aastase vangistusega
    • Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad
    • Õiguslikud tavad
    • Lepingud
    • Eesti õiguse allikad
    • Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus
    • mõttes
    • kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi
    • poolt
    • riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus
    • subjektiivses mõttes
    • rajatud õigluse ja eetika tiheda seose
    • tunnetamisele, lähtub ideest “igaühele oma”, mitte “igaühele võrdselt”
    • Normi hierarhia põhimõte
    • Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide
    • üldiseloomustus, vahe
    • Kontinentaal-euroopa
    • õigussüsteem
    • Kontinentaal-euroopa lahendiloogika
    • ratio legis
    • common law
    • Common law
    • Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse
    • valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse
    • Olulisemad põhimõtted
    • dispositiivne
    • leping
    • üksikakt
    • üldakt
    • kohtusüsteem
    • osaleb avalik võim eraõiguslikes suhetes
    • Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid
    • eritunnused
    • Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid
    • TsÜS)
    • Füüsilise isiku õigus-ja teovõime
    • Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime
    • Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku
    • mõiste ja liigid (nimetada)
    • äriseadustikus
    • Õigussuhte objekti mõiste
    • R.Narits, Õiguse
    • entsüklopeedia, 2002, lk 129)
    • Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus
    • Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia
    • õigustloovad aktid
    • õigustrakendavad aktid
    • isikute ringist, keda
    • üksikaktid
    • üldkohustuslikke
    • nt Vabariigi president, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Keeleinspektsiooni peadirektor jt)
    • Hierarhiline süsteem
    • Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid
    • Nt õigusaktide kehtivus ning kohaldamine ja § 3, erakondadesse kuulumise õiguse reserveerimine
    • üksnes kodanikele ja § 48, euro käibelevõtt ja § 111
    • § 2
    • § 3
    • § 4
    • Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus
    • konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus
    • Seadus
    • Põhiseadus
    • Konstitutsioonilised seadused
    • Lihtseadused
    • Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus
    • Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus
    • Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes
    • Riigi Teatajas
    • Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine
    • Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine
    • Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja
    • rakendamisele esitatavad nõuded
    • Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine
    • Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline
    • tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi
    • grammatiline ehk filoloogiline ehk keeleline ehk keeleteaduslik tõlgendamine
    • süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
    • ajalooline tõlgendamine
    • objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine
    • adekvaatne
    • Tõlgendamise klassikalised viisid
    • Grammatiline tõlgendamine
    • leksikaalse tõlgendamise
    • puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses
    • Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine
    • Loogiline tõlgendamine
    • ratio legis
    • Ajalooline tõlgendamine
    • Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
    • kitsam
    • laiem
    • laiendav tõlgendus)
    • õpilane”
    • kitsendavalt
    • Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi
    • ofitsiaalne
    • mitteofitsiaalne
    • Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon
    • Lüngad õiguses
    • analoogiat
    • R.Narits)
    • Kollisioonid ehk vastuolud õiguses
    • lex specialis derogat legi generali
    • lex posterior derogat legi priori
    • lex superior derogat legi inferiori
    • legislatiiv- ning eksekutiivaktide
    • juriidiliste mõtiskluste
    • personaalse õigusteadvuse
    • J.Liventaal
    • Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid
    • Riigi territoorium
    • Rahvas
    • ius sanguinis
    • ius soli
    • Avaliku võimu organisatsioon
    • ultima
    • ratio
    • sui generis
    • Korporatiivseks organisatsiooniks
    • poliitilised erakonnad
    • ühendused
    • Riigi materiaalne ja formaalne määratlus
    • Riigiõiguse allikad
    • XV. peatükkPÕHISEADUSE MUUTMINE
    • Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud
    • eelnõu tagasilükkamisest rahvahääletusel või Riigikogus
    • Sotsiaalne õiglus
    • Üldise heaolu kasv
    • Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused
    • Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis
    • Mis on haldus organisatoorses mõttes
    • Mis on haldus formaalses mõttes
    • Mis on haldus materiaalses mõttes
    • Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu)
    • Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim
    • haldus ja valitsemine
    • Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus – mida tähendavad
    • Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3)
    • Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega
    • Haldusõiguse mõiste (2 poolt – haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku
    • vahelised suhted)
    • Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa). Üldosa eesmärk ja sinna kuuluvad seadused (HMS
    • VVS, riigivastutuseseadus, asendustäitmise- ja sunniraha seadus)
    • Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu
    • Materiaalne ja formaalne seadus
    • Avaliku halduse kandja mõiste
    • Avaliku halduse kandjad (3)
    • Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse
    • ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited
    • Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik
    • mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
    • Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut
    • niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti
    • Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus
    • tema eesmärgiga
    • Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike
    • isikutega
    • Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited
    • Avalik-õiguslik sihtasutus
    • Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes
    • on organi käsutaja
    • Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid
    • Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu)
    • muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks
    • Mis on karistusõiguses karistamise alus?
    • Mis on süüteokoosseisu tunnused?
    • Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused
    • Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted?
    • Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust?
    • Mis eristab kuritegu ja väärtegu?
    • Miks inimesed panevad toime kuritegusid?
    • Mis on karistatamise eesmärk?
    • Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust?
    • Rahvusvahelise lepingu puudumisel
    • longa
    • opinio juris
    • Non liquet
    • pacta sunt servanda
    • Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust?
    • private international law, choice of law
    • Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid
    • Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust?
    • Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses?
    • Näited – mida rahvusvaheline õigus reguleerib?
    • Näited – kuidas tahvusvaheline õigus toimib?
    • Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad
    • Tsiviilseadustik, selle struktuur
    • ius civile
    • tsiviilseadustiku
    • Tsiviilseadustikust
    • Füüsiline isik, õigus- ja teovõime
    • Õigusvõime
    • Teovõime
    • Juriidiline isik, tunnused, liigid
    • seadus
    • eraõiguse
    • Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi
    • nt viiul ja poogen)
    • Tehing ja tehingu vormid
    • nt testament)
    • Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused
    • Kinnistusraamat
    • Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada
    • ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle
    • vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine
    • hüvitus või selle suurus
    • Igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus
    • Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt
    • Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti
    • kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik
    • Vt Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, Juura 2008, lk 325-330
    • T.Annus. Riigiõigus. Juura 2006, lk 347-349
    • dominium
    • asjaõiguse
    • koormatised
    • õigus
    • absoluutne
    • ius possidendi
    • ius utendi
    • ius disponendi
    • Nt abikaasade ühisomand
    • kinnistusraamatuõigusest
    • servituut
    • Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja
    • loobumine uue pärimisseaduse järgi
    • vastuvõtusüsteemi
    • loobumissüsteemiga
    • n.n vastuvõtusüsteem
    • loobumissüsteem ehk vahetu
    • ja kohene pärandi üleminek seaduse alusel, Prantsuse süsteem
    • Loobumissüsteem peaks teenima eelkõige selguse, õiguskindluse ja
    • vara säilitamise eesmärki.”
    • Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete
    • režiimid. Abielu lõppemine
    • heteroseksuaalsus)
    • abiellumisvõime)
    • tahet
    • monogaamia
    • Abikaasade varasuhete liigid
    • Seadus sätestab 3 alternatiivset režiimi
    • Varaühisuse
    • ühisvara
    • Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul
    • Varalahususe korral
    • Abielu lõpeb, kui
    • EL õiguse kujunemine
    • Euroopa Söe- ja Teraseühendus
    • Euroopa Aatomienergia Ühendus
    • Rooma lepinguteks
    • määrused
    • direktiivid ja otsused;
    • Euroopa Ühenduseks
    • EL õigusaktid
    • PSTS
    • EL organid
    • European Council)
    • Euroopa Ülemkogu
    • Euroopa Liidu Nõukogu
    • Coreper)
    • Coreper
    • Euroopa komisjon
    • DG – Directorate General
    • Green
    • Paper, White Paper
    • Roheline raamat“
    • Valge raamat“
    • Euroopa parlament
    • EL asjade koordineerimine Eestis

    Kommentaarid (3)

    Janika2 profiilipilt
    Janika2: Väga hea materjal.
    10:16 06-12-2012
    kmx125 profiilipilt
    kmx125: Suured tänud! :)
    13:29 02-01-2013
    jyrgen01 profiilipilt
    jyrgen01: väga hea
    16:21 23-01-2013


    Sarnased materjalid

    43
    doc
    Õigusteadus
    19
    doc
    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    44
    doc
    Õiguse alused eksami konspekt
    82
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT1
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !