Õigusteadus (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Millist eesmärki teenib norm, mis on antud normi mõte ?
  • Mis on karistuse eesmärk ?
  • Mis on kuriteo põhjus ?
  • Kuidas RVÕ saab riigiLE siduvaks ?
  • Kuidas RVÕ saab riigiS siduvaks ?
1.Sotsiaalne norm
Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus
Juura, 1996. Lk 56).
Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised
normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid.
Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste
vahel).
Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse
saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides.
Sotsiaalne norm ­ eeskätt sotsiaalne kohustus.
Kohustus normis ­ inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo.
Tegu ­ tegevus või tegevusetus.
Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle
tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile.
Sotsiaalse normi põhitunnused:
1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima
normis prognoositud reegli kohaselt;
2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);
3) realiseerimise viis ­ sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt
hukkamõist jms);
4) eesmärk ­ saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine;
5) abstraktsus;
6) kehtivus aegruumis ­ kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes
Sotsiaalsete normide funktsioon ­
Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks.
Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele.
Sotsiaalsete normide liigid:
tavanormid;
moraalinormid;
korporatiivsed normid;
Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas
aegruumis mingi sootsiumi piires.
Moraalinormid ühiskondliku teadvuse vormina on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja
vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi.
Moraalinormid ­ eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades
tema autonoomse kõlbelise teadvuse.
Seda iseloomustab väide: minu elukreedo ehk tõekspidamine.
Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus).
Nende järgi püüab inimene käituda ka praktikas (positiivne väärtus).
Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt.
Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning
reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid.
Korporatiivse organisatsiooni tunnused: kindel liikmeskond, põhikiri, autonoomne juhtimisstruktuur, oma
kassa (fiscus). Nt keskaegne käsitööliste tsunft, erakond, üliõpilaskorporatsioon, Kaitseliit, jt.
Korp. normides sisalduvad õigused ja kohustused kehtivad üksnes selle liikmeskonnale.
Liikmekssaamisest alates allutab isik ennast korp. normidele, mille normi autoriteedi võib tagada ka austus
korp. normi andja suhtes. Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni.
Normide täitmiseks võivad olla põhikirjast tulenevad sunnimeetmed (nt väljaheitmine).
2. Õigusnormi mõiste
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õigusteadus #1 Õigusteadus #2 Õigusteadus #3 Õigusteadus #4 Õigusteadus #5 Õigusteadus #6 Õigusteadus #7 Õigusteadus #8 Õigusteadus #9 Õigusteadus #10 Õigusteadus #11 Õigusteadus #12 Õigusteadus #13 Õigusteadus #14 Õigusteadus #15 Õigusteadus #16 Õigusteadus #17 Õigusteadus #18 Õigusteadus #19 Õigusteadus #20 Õigusteadus #21 Õigusteadus #22 Õigusteadus #23 Õigusteadus #24 Õigusteadus #25 Õigusteadus #26 Õigusteadus #27 Õigusteadus #28 Õigusteadus #29 Õigusteadus #30 Õigusteadus #31 Õigusteadus #32 Õigusteadus #33 Õigusteadus #34 Õigusteadus #35 Õigusteadus #36 Õigusteadus #37 Õigusteadus #38 Õigusteadus #39 Õigusteadus #40 Õigusteadus #41 Õigusteadus #42 Õigusteadus #43
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hugoboss Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

sotsiaalne norm, kohustus normis, moraalinormid, moraalinormid, üldine iseloom, üldkohustuslikkus, sätestamine, regulatiivne norm, õigustkaitsev norm, karistatakse 6, üldkohustuslike käitumisreeglite, täitmine, ülipositiivne õigus, ideoloogilised õigussüsteemid, tavaõigussüsteemid, kontinentaal, kesksel kohal, kontinentaal, common law, eraõigus, eraõiguses, era, sõlmib rendi, õigussuhe, kahepoolsed suhted, ühepoolsed suhted, õigussuhe, subjektil, üksikakt, erakorralisi dekreete, hädadekreete, põhistatuse nõue, õigluse nõue, objektiiv, leksikaalse tõlgendamise, süstemaatilis, ajalooline tõlgendamine, objektiiv, minoriteete, rahvusvähemust, eriprivileegid, institutsioonid, korporatiivseks organisatsiooniks, poliitiliste organisatsioonide, riigiõigus, erialakirjanduses, kaasaegne riik, organisatsioon, teostamiseks, ps väljundiks, põhiõigused, põhiõiguse normidel, põhiõigused, riigi kaitsekohustus, riigi kohustus, avalik haldus, positiivne määratlus, formaalne, korrahaldus, soodustav haldus, avalikud teenused, sotsiaalne kindlustatus, maksuhaldus, majanduslik tegevus, haldusõigus, haldusõiguse üldosa, haldusmenetluse seadus, haldusõiguse eriosa, formaalne seadus, 2 viisi, avalik haldus, vajalik eeltingimus, haldusaparaadi korraldus, seotud riigiga, personaalne, reaalkorporatsioon, liitkorporatsioon, haldusorgan, organi käsutaja, funktsionaalne pädevus, seos haldus, karistamise alus, rahvasteõigus, muud subjektid, dualistlik, monistlik, kollektiivne kaitse, eraõiguse üldosaks, objektiivne tsiviilõigus, konkreetsele probleemile, päraldis, mitmepoolsed tehingud, valdus, t igaühel, reaalservituut, pärimise aluseks, assamblee, sellised otsused, direktiiv, regulatsioon, nõukogu pädevuses, nõukogul, eesti el

Teemad

  • fiscus
  • R. David
  • KarS)
  • Kui hääled jagunevad võrdselt
  • otsustab esimehe hääl
  • Teise inimese tapmise eest
  • karistatakse 6-15-aastase vangistusega
  • objektiivses
  • objektiivses mõttes
  • subjektiivses mõttes
  • loomuõigus (õiglus)
  • ratio legis
  • common law
  • Common law
  • dispositiivne
  • üldaktid või üksikaktid
  • Nt õigusaktide kehtivus ning kohaldamine ja § 3, erakondadesse kuulumise õiguse reserveerimine üksnes
  • kodanikele ja § 48, euro käibelevõtt ja § 111
  • Riigi Teatajas
  • kohustavate
  • nt mitte ületama piirkiirust
  • nt esitama nõuetekohaselt ja
  • õigeaegselt tuludeklaratsiooni
  • tõlgendamise
  • R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145)
  • F.C.Savigny
  • tõlgendamise ülesanne on asetada ennast mõttes seadusandja kohale ja korrata kunstlikult
  • R.Narits, lk 86)
  • grammatiline ehk filoloogiline ehk keeleline ehk keeleteaduslik tõlgendamine
  • süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
  • ajalooline tõlgendamine
  • objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine
  • adekvaatne
  • Grammatiline tõlgendamine
  • leksikaalse tõlgendamise
  • puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses
  • Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine
  • Loogiline tõlgendamine
  • Ajalooline tõlgendamine
  • Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
  • momendil
  • täht
  • kitsendav
  • laiendav tõlgendus)
  • ofitsiaalne
  • mitteofitsiaalne
  • Lüngad õiguses
  • R.Narits)
  • Kollisioonid ehk vastuolud õiguses
  • lex specialis derogat legi generali
  • lex posterior derogat legi priori
  • lex superior derogat legi inferiori
  • õigusaktide hierarhia
  • legislatiiv- ning eksekutiivaktide
  • juriidiliste mõtiskluste
  • personaalse õigusteadvuse
  • J.Liventaal
  • ius sanguinis
  • ius soli
  • ultima
  • ratio
  • sui generis
  • Korporatiivseks organisatsiooniks
  • poliitilised erakonnad
  • ühendused
  • fiscus)
  • riigi suveräänsuse
  • organisatsioon
  • Võimude lahususe põhimõte on abinõu, mis aitab vältida võimu liigset koondumise ühe institutsiooni kätte
  • ning sellest lähtuvat võimu kuritarvitamist. Teine põhjus võimude lahususe sätestamiseks on vajadus tagada
  • erinevate riigiorganite vahel efektiivne tööjaotus
  • Funktsionaalne võimude lahusus tähendab seda, et Eesti Vabariigis on kolm riigivõimu – seadusandlik
  • täidesaatev ja kohtuvõim – ning need on üksteisest funktsioonidena eraldatud
  • Institutsionaalne (organisatsiooniline) võimude lahusus tähendab seda, et iga riigi põhifunktsiooni
  • teostamiseks on ettenähtud erinev organ
  • Personaalne võimude lahusus tähendab seda, et ühe võimuharu esindaja ei tohi töötada teise võimuharu
  • juures
  • Horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus. Horisontaalne võimude lahusus tähendab riigivõimu
  • jaotamist kolme harusse. Vertikaalne võimude lahusus tähendab pädevuse jaotust keskvõimu ja kohaliku
  • omavalitsuse üksuste vahel
  • Võimude lahusus tagab, et erinevatel võimuharudel on õigus otsustada oma pädevuses olevaid küsimusi
  • iseseisvalt (isekorraldusõigus) ilma teise haru operatiivse sekkumiseta. PS väljundiks on ka põhiseaduslikele
  • organitele pädevuse tagamine. See tähendab, et võimuorganite ülesanded tulenevad otse PS-st, mitte ei ole
  • jäetud enda või Riigikogu otsustada
  • ius civile
  • tsiviilseadustiku
  • Tsiviilseadustikust
  • Lisaks nt TTÜ, Kaitseliit, Eesti
  • Haigekassa jne
  • nt viiul ja poogen)
  • nt testament)
  • Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada
  • ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle
  • vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine
  • hüvitus või selle suurus
  • Igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus
  • Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt
  • Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti
  • kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik
  • dominium
  • absoluutne õigus
  • ius possidendi
  • ius utendi
  • ius disponendi
  • Nt abikaasade ühisomand
  • vallaspant
  • kinnispant
  • hüpoteegipidajal)
  • vastuvõtusüsteemi
  • loobumissüsteemiga
  • n.n vastuvõtusüsteem
  • heteroseksuaalsus)
  • abiellumisvõime)
  • ühisvara
  • Euroopa Söe- ja Teraseühendus
  • Euroopa Aatomienergia Ühendus
  • Rooma lepinguteks
  • määrused, direktiivid ja
  • otsused;
  • Coreper

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
doc
82
docx
24
odt
236
pdf
269
docx
125
pdf
20
doc
23
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto