Õigusteadus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist eesmärki teenib norm, mis on antud normi mõte ?
  • Mis on karistuse eesmärk ?
  • Mis on kuriteo põhjus ?
  • Kuidas RVÕ saab riigiLE siduvaks ?
  • Kuidas RVÕ saab riigiS siduvaks ?
 
Säutsu twitteris
1.Sotsiaalne norm
Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura , 1996. Lk 56).
Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid , tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid.
Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel).
Sotsiaalne norm – käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides.
Sotsiaalne norm – eeskätt sotsiaalne kohustus.
Kohustus normis – inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo.
Tegu – tegevus või tegevusetus .
Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile.
Sotsiaalse normi põhitunnused:
1) käitumist motiveeriv toime – käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt;
2) kohustus – inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);
3) realiseerimise viis – sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms);
4) eesmärk – saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine;
5) abstraktsus ;
6) kehtivus aegruumis – kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes
Sotsiaalsete normide funktsioon –
Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks .
Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele.
Sotsiaalsete normide liigid:
tavanormid ;
moraalinormid;
korporatiivsed normid;
Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires.
Moraalinormid ühiskondliku teadvuse vormina on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi.
Moraalinormid – eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse.
Seda iseloomustab väide: minu elukreedo ehk tõekspidamine.
Need on ühelt poolt normid, teiselt poolt väärtushinnangud (nt headus ).
Nende järgi püüab inimene käituda ka praktikas (positiivne väärtus).
Üldinimlik moraal avaldub konkreetsetes vormides: nt kristlik moraal, töömoraal, ärimoraal jt.
Korporatiivsed normid on käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid .
Korporatiivse organisatsiooni tunnused: kindel liikmeskond, põhikiri, autonoomne juhtimisstruktuur , oma kassa (fiscus). Nt keskaegne käsitööliste tsunft, erakond, üliõpilaskorporatsioon, Kaitseliit , jt.
Korp . normides sisalduvad õigused ja kohustused kehtivad üksnes selle liikmeskonnale.
Liikmekssaamisest alates allutab isik ennast korp. normidele, mille normi autoriteedi võib tagada ka austus korp. normi andja suhtes. Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni.
Normide täitmiseks võivad olla põhikirjast tulenevad sunnimeetmed (nt väljaheitmine).
2. Õigusnormi mõiste
Õigusnorm on üldise iseloomuga , üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga.
Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid.
“Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada”, R. David.
1. Üldine iseloom – suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis).
2. Üldkohustuslikkus – imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus.
Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund.
Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte.
Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale.
Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel.
Sisemine seos: motivatsioon käituda kooskõlas õigusnormidega (õiguskuulekus)
Väline seos: formaalne aspekt – kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis, avalikustatud ja kättesaadavad ning seeläbi üldtuntud – seeläbi on igaüks hõlmatud nende toimega.
Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena.
Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis.
Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel).
Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine.
Sätestamine – normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming).
Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte.
Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele.
Õigusnormide liigid
Liigitatakse erinevatel alustel.
Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi liigitatakse õigusnorme:
1) regulatiivsed – määravad õigusi ja kohustusi;
2) õigustkaitsvad – näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest.
Regulatiivne norm on nt kohtute seaduse § 10 lg 1: Maakohtu tööpiirkonna määrab justiitsminister.
Selle normi kohaselt on maakohtu tööpiirkonna määramise õigus justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus.
Õigustkaitsev norm on nt karistusseadustiku ( KarS ) § 113: Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue kuni viieteistaastase vabadusekaotusega.
Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:
tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees);
subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) ( dispositsioon );
normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi ( sanktsioon ).
Näiteid:
1. Kui hääled jagunevad võrdselt,
eluline fakt (hüpotees)
otsustab esimehe hääl.
õiguslik tagajärg (dispositsioon)
2. Teise inimese tapmise eest
eluline fakt (hüpotees/dispositsioon)
karistatakse 6-15-aastase vangistusega
Õiguslik tagajärg (sanktsioon)
4. Õigus on:
üldkohustuslike käitumisreeglite ehk õigusnormide kogum;
kehtestatud riigi poolt;
täitmine on tagatud riigi sunnijõuga (asendus- ja sunniraha, sanktsioonid jne).

Õigus objektiivses mõttes:
kehtivate , omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, rakendamine tagatakse riigi poolt.
Õigus objektiivses mõttes – riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus
Õigus subjektiivses mõttes – objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt õigus saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud
Õigusnormid – käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena
Positiivne õigus = kehtiv õigus
Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) – rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest “igaühele oma”, mitte “igaühele võrdselt”.
Õigus tervikuna – suunatud korra ja julgeoleku loomisele ühiskonnas. Eesmärk on selle ideaalne kujund, suunab tegevust kavandatud eesmärgi suunas, võttes arvesse ülipositiivse õiguse idee.
5. Normihierarhia põhimõte: madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega.
Õigusnormid sisalduvad õigustloovates ehk üldaktides (nt seadus, määrus).
6. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem – seadusõigus
Anglo-ameerika õigussüsteem – pretsedendiõigus
Ideoloogilised õigussüsteemid – usundist või ideoloogiast lähtuvad
Tavaõigussüsteemid – pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
Praegu on kõigis maailma õigussüsteemides mandri-euroopa või angloameerika mõju.
1. Kontinentaal-euroopa õigussüsteem (seadusõigus)
Kesksel kohal on seadused, kirjutatud õigus, õigusteaduse tähelepanu ennekõike seaduse tekstil – Eesti, kogu Euroopa, v.a Briti saared
Kontinentaal-euroopa lahendiloogika:
Kandev põhimõte ratio legis : kohtute tõlgendav tegevus toimub õigusaktide alusel; selle käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole selgesõnaliselt sätestatud ja mis tundub esmapilgul lüngana, lähtutakse seaduse sättest ja mõttest (PS § 152 lg 2)
Anglo-ameerika õigussüsteem (common law)
Kohus tegeleb eeskätt kindla juhtumi lahendamisega, arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid.
Common law on suuremas ulatuses säilinud Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Uus- Meremaal .
Kirjutatud õiguse osa tõus 20. saj II poolel (Euroopa ühisõiguse mõju Briti harule)
Ühendatud Kuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu liikmetena sunnitud üle võtma EL õigust, õiguse määratletuse põhimõte ja põhiõiguste üksnes seaduse alusel piiramise lubatavuse tõttu võetakse EL direktiive üle vastavate siseriiklike õigusaktide kaudu.
Anglo-ameerika lahendiloogika
Leidub üldlevinud ja arusaadav põhimõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm.
Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini.
Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte.
7. Era- ja avaliku õiguse vahetegu
Olulisemad põhimõtted:
Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne , st:
eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud.
eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib. Isik saab endale suhetes teiste isikutega võtta endal selliseid õigusi ja kohustusi, nagu tahab (tõsi, see ei ole absoluutne ning seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud – töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks – eriti EL õigusest tulenevad normid jne);
avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab.
Eraõiguse kõige tavalisem n.ö õiguslik väljund või tegevusvorm on leping (mis on kahe- või mitmepoolne), avalikus õiguses aga avaliku võimu ühepoolne akt, olgu selleks siis üksikakt (nt haldusakt – otsus maksta sotsiaaltoetust, otsus anda tegevusluba , ettekirjutus kõrvaldada puudused) või üldakt (määrus või seadus).
Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses.
Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud.
Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses – ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte – teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone.
Lisaks osaleb avalik võim eraõiguslikes suhetes, st nt justkui eraõiguslik juriidiline isik sõlmib eraõiguslikke lepinguid. Seejuures jääb suhe eraõiguslikuks vaatamata sellele, et üks pool on avaliku võimu esindaja.
Avalik võim osaleb eraõiguslikes suhetes, nt:
tegutseb vara omanikuna (nt ostab ja müüb vara);
sõlmib rendi-, töö- jms eraõiguslikke lepinguid;
osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes jne.
8.Inimeste kogu sotsiaalne elu toimub nende omavahelistes majanduslikes, poliitilistes, töö-, perekonna- jm suhetes – ühiskondlikud suhted.
Riigi tekkimise protsessis tekib vajadus reguleerida riigi jaoks kõige olulisemad ühiskondlikud suhted õigusega (õigusnormidega) – anda neile riigile soovitud vorm ning kaitsta neid riigi käsutuses olevate sunnivahenditega.
Õigusnormide alusel tekkivaid suhteid nimetatakse õigussuheteks.
Võrreldes teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel eritunnused:
Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik iseloom.
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi õigussuhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte subjektidele kindlad õigused ja paneb peale kindlad kohustused. Õigussuhtes omandavad need õigused ja kohustused kindla iseloomu, nad kuuluvad konkreetsele isikule. Nt auto, korteri ostu-müügileping.
Seega: õigustloova õigusakti õigusnorm on abstraktne , kuid selle alusel tekkiv õigussuhe konkreetne.
3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik oma organite kaudu (politsei, kohus jne).
4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud.
Kokkuvõttes: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Lühidalt: õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik.
9.Õigussuhte põhiliigid
Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhted normide õigusharulise kuuluvuse alusel:
riigiõiguslikud suhted (nt Vabariigi Valitsuse ametisse astumine );
võlaõiguslikud suhted (nt ostu-müügilepingu sõlmimine);
asjaõiguslikud suhted (nt teeservituudi sõlmimine);
tööõiguslikud suhted (nt töölepingu sõlmimine);
perekonnaõiguslikud suhted (nt lapsendamine ) jne.
Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid:
kahepoolsed suhted – nt ostja ja müüja vaheline suhe;
ühepoolsed suhted – toetub ühe poole tahteavaldusele, nt testamendi koostamine
11. Füüsiliste isikute kõrval on õigussubjektideks ka juriidilised isikud (era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud).
Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas.
Nende ülesannete teostamine tingib juriidiliste isikute spetsiifilise õigusvõime, mis eksisteerib paralleelselt nende teovõimega (pädevus).
Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest.
Pädevuse all mõeldakse küsimusteringi, millega juriidilisel isikul kui õigussubjektil on õigus tegeleda ja milles tema otsused on kohustuslikud.
14. Õigussuhte juriidiline sisu
Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses.
Abstraktne õigusnorm hakkab mõjutama subjektide käitumist hetkel, kui leiab aset mõni õigusnormi hüpoteesis sisalduv asjaolu või tingimus (nt laenu võtmine, kuritegu vms).
Sel hetkel tekib subjektil õigus või kohustus käituda teise poole suhtes nii, nagu näeb ette õigusnormis antud üldine käitumisreegel (nt õigussuhe üürniku ja üürileandja vahel).
Õigussuhe on suhe, kus subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja kohustustega.
Subjektiivne õigus – õigussuhte subjektile õigusnormi alusel kuuluv õigus teataval viisil käituda. Õigustatud subjektil on õigus nõuda kohustatud poolelt teatud käitumist, mis on riigi poolt tagatud riigi sunnijõu rakendamisega (nt üürilepingu õigustatud poolel on õigus üürida välja talle kuuluv korter , õigus lepingu sõlmimisel nõuda üüriraha tasumist). Samas on tal ka nt üürilepingu puhul kohustus võimaldada kohustatud poolel eluruumi kasutamist.
Juriidiline kohustus – õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõudmiste kohaselt (nt maksma üüri). Samas on tal ka subjektiivne õigus nõuda õigustatud poolelt nt eluruumi üürimisel selle kasutamise võimaldamist.
Seega on õigussuhte õigustatud ja kohustatud poolte subjektiivsed õigused ja kohustused vastastikused ehk korrespondeeruvad.
Õigussuhte juriidilise sisu moodustavadki selle subjektide korrespondeeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
15. Sõltuvalt õigusaktis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas üldaktid või üksikaktid
16. Euroopa Liidu õigus omab prioriteeti siseriiklike seaduste ja määruste ees, põhiseaduse ees aga seni, kuni EL õigus ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega. Viimasel juhul tuleks algatada Euroopa Liidust väljaastumise menetlus. Nimelt sätestab rahvahääletusel vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 1, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.
Euroopa Liidu ja Eesti õigusruumi suhe
Põhiseaduse täiendamise seadus (PSTS)
PSTS jõustumisega tekkis üheainsa põhiseaduse asemele konstitutsiooniliste aktide süsteem. PSTS on muutnud kogu põhiseadust ehk Eesti konstitutsiooni I akti, mille pealkiri on “Põhiseadus”. PSTS on nö sulgude ees: temaga tuleb läbi võrrelda iga PS säte, vastuolu korral kohaldatakse ühinemislepingus ning aluslepinguis öeldut.
Nt õigusaktide kehtivus ning kohaldamine ja § 3, erakondadesse kuulumise õiguse reserveerimine üksnes kodanikele ja § 48, euro käibelevõtt ja § 111
“Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus
Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse:
§ 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.
 § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
  • Üldakt
    Üldakt ehk õigustloov akt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme.
    Üldakt:
    sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme
    Kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi .
    Eesti üldaktide puhul saab välja tuua järgmise hierarhilise süsteemi
    Euroopa Liidu õigus
    Eesti Vabariigi põhiseadus
    Konstitutsioonilised seadused
    Lihtseadused
    18.Üksikakt – annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile
    Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks.
    Näited: ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkiri, armuandmise otsus jms üksiksubjekti puudutav üksikakt.
    19. Seadus: õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel)
    Seetõttu on üldaktid - seadused – kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes
    Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõudega tagatakse seaduste ÜLIMUSLIKKUS.
    Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi:
    Põhiseadus
    konstitutsioonilised seadused
    lihtseadused
    Põhiseadus tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord.
    Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis (§ 104). Ka nende vastuvõtmiseks on põhiseaduses ette nähtud eriline kord, mis on küll lihtsam kui põhiseaduse muutmine, kuid keerulisem kui lihtseaduste muutmine
    Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Nende vastuvõtmiseks lihtsam menetlus (PS § 73)
    Seadlus ehk dekreet on Eesti Vabariigi presidendi normatiivne õigusakt, sisult seaduse jõuga õigusakt (PS § 109)
    PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta:
    erakorralisi dekreete – kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused (§ 109)
    hädadekreete – kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla (§ 87 p 8)
    Iga õigusakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv:
    teatava aja jooksul
    teatud territooriumil ja
    teatud isikute ringi suhtes.
    Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Kehtima hakkamine ja lõppemine on erinev sõltuvalt õigusakti liigist.
    Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega (PS § 108).
    Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse jõustumine: haldusmenetluse seaduse § 93 lg 2: Määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul jõustub määrus käesolevas lõikes sätestatust varem.
    Õigusakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt.
    Õigusakti territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusteadus #1 Õigusteadus #2 Õigusteadus #3 Õigusteadus #4 Õigusteadus #5 Õigusteadus #6 Õigusteadus #7 Õigusteadus #8 Õigusteadus #9 Õigusteadus #10 Õigusteadus #11 Õigusteadus #12 Õigusteadus #13 Õigusteadus #14 Õigusteadus #15 Õigusteadus #16 Õigusteadus #17 Õigusteadus #18 Õigusteadus #19 Õigusteadus #20 Õigusteadus #21 Õigusteadus #22 Õigusteadus #23 Õigusteadus #24 Õigusteadus #25 Õigusteadus #26 Õigusteadus #27 Õigusteadus #28 Õigusteadus #29 Õigusteadus #30 Õigusteadus #31 Õigusteadus #32 Õigusteadus #33 Õigusteadus #34 Õigusteadus #35 Õigusteadus #36 Õigusteadus #37 Õigusteadus #38 Õigusteadus #39 Õigusteadus #40 Õigusteadus #41 Õigusteadus #42 Õigusteadus #43
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hugoboss Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted

    sotsiaalne norm, kohustus normis, moraalinormid, moraalinormid, üldine iseloom, üldkohustuslikkus, sätestamine, regulatiivne norm, õigustkaitsev norm, karistatakse 6, üldkohustuslike käitumisreeglite, täitmine, ülipositiivne õigus, ideoloogilised õigussüsteemid, tavaõigussüsteemid, kontinentaal, kesksel kohal, kontinentaal, common law, eraõigus, eraõiguses, era, sõlmib rendi, õigussuhe, kahepoolsed suhted, ühepoolsed suhted, õigussuhe, subjektil, üksikakt, erakorralisi dekreete, hädadekreete, põhistatuse nõue, õigluse nõue, objektiiv, leksikaalse tõlgendamise, süstemaatilis, ajalooline tõlgendamine, objektiiv, minoriteete, rahvusvähemust, eriprivileegid, institutsioonid, korporatiivseks organisatsiooniks, poliitiliste organisatsioonide, riigiõigus, erialakirjanduses, kaasaegne riik, organisatsioon, teostamiseks, ps väljundiks, põhiõigused, põhiõiguse normidel, põhiõigused, riigi kaitsekohustus, riigi kohustus, avalik haldus, positiivne määratlus, formaalne, korrahaldus, soodustav haldus, avalikud teenused, sotsiaalne kindlustatus, maksuhaldus, majanduslik tegevus, haldusõigus, haldusõiguse üldosa, haldusmenetluse seadus, haldusõiguse eriosa, formaalne seadus, 2 viisi, avalik haldus, vajalik eeltingimus, haldusaparaadi korraldus, seotud riigiga, personaalne, reaalkorporatsioon, liitkorporatsioon, haldusorgan, organi käsutaja, funktsionaalne pädevus, seos haldus, karistamise alus, rahvasteõigus, muud subjektid, dualistlik, monistlik, kollektiivne kaitse, eraõiguse üldosaks, objektiivne tsiviilõigus, konkreetsele probleemile, päraldis, mitmepoolsed tehingud, valdus, t igaühel, reaalservituut, pärimise aluseks, assamblee, sellised otsused, direktiiv, regulatsioon, nõukogu pädevuses, nõukogul, eesti el

    Teemad

    • fiscus
    • R. David
    • KarS)
    • Kui hääled jagunevad võrdselt
    • otsustab esimehe hääl
    • Teise inimese tapmise eest
    • karistatakse 6-15-aastase vangistusega
    • objektiivses
    • objektiivses mõttes
    • subjektiivses mõttes
    • loomuõigus (õiglus)
    • ratio legis
    • common law
    • Common law
    • dispositiivne
    • üldaktid või üksikaktid
    • Nt õigusaktide kehtivus ning kohaldamine ja § 3, erakondadesse kuulumise õiguse reserveerimine üksnes
    • kodanikele ja § 48, euro käibelevõtt ja § 111
    • Riigi Teatajas
    • kohustavate
    • nt mitte ületama piirkiirust
    • nt esitama nõuetekohaselt ja
    • õigeaegselt tuludeklaratsiooni
    • tõlgendamise
    • R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145)
    • F.C.Savigny
    • tõlgendamise ülesanne on asetada ennast mõttes seadusandja kohale ja korrata kunstlikult
    • R.Narits, lk 86)
    • grammatiline ehk filoloogiline ehk keeleline ehk keeleteaduslik tõlgendamine
    • süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
    • ajalooline tõlgendamine
    • objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine
    • adekvaatne
    • Grammatiline tõlgendamine
    • leksikaalse tõlgendamise
    • puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses
    • Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine
    • Loogiline tõlgendamine
    • Ajalooline tõlgendamine
    • Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
    • momendil
    • täht
    • kitsendav
    • laiendav tõlgendus)
    • ofitsiaalne
    • mitteofitsiaalne
    • Lüngad õiguses
    • R.Narits)
    • Kollisioonid ehk vastuolud õiguses
    • lex specialis derogat legi generali
    • lex posterior derogat legi priori
    • lex superior derogat legi inferiori
    • õigusaktide hierarhia
    • legislatiiv- ning eksekutiivaktide
    • juriidiliste mõtiskluste
    • personaalse õigusteadvuse
    • J.Liventaal
    • ius sanguinis
    • ius soli
    • ultima
    • ratio
    • sui generis
    • Korporatiivseks organisatsiooniks
    • poliitilised erakonnad
    • ühendused
    • fiscus)
    • riigi suveräänsuse
    • organisatsioon
    • Võimude lahususe põhimõte on abinõu, mis aitab vältida võimu liigset koondumise ühe institutsiooni kätte
    • ning sellest lähtuvat võimu kuritarvitamist. Teine põhjus võimude lahususe sätestamiseks on vajadus tagada
    • erinevate riigiorganite vahel efektiivne tööjaotus
    • Funktsionaalne võimude lahusus tähendab seda, et Eesti Vabariigis on kolm riigivõimu – seadusandlik
    • täidesaatev ja kohtuvõim – ning need on üksteisest funktsioonidena eraldatud
    • Institutsionaalne (organisatsiooniline) võimude lahusus tähendab seda, et iga riigi põhifunktsiooni
    • teostamiseks on ettenähtud erinev organ
    • Personaalne võimude lahusus tähendab seda, et ühe võimuharu esindaja ei tohi töötada teise võimuharu
    • juures
    • Horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus. Horisontaalne võimude lahusus tähendab riigivõimu
    • jaotamist kolme harusse. Vertikaalne võimude lahusus tähendab pädevuse jaotust keskvõimu ja kohaliku
    • omavalitsuse üksuste vahel
    • Võimude lahusus tagab, et erinevatel võimuharudel on õigus otsustada oma pädevuses olevaid küsimusi
    • iseseisvalt (isekorraldusõigus) ilma teise haru operatiivse sekkumiseta. PS väljundiks on ka põhiseaduslikele
    • organitele pädevuse tagamine. See tähendab, et võimuorganite ülesanded tulenevad otse PS-st, mitte ei ole
    • jäetud enda või Riigikogu otsustada
    • ius civile
    • tsiviilseadustiku
    • Tsiviilseadustikust
    • Lisaks nt TTÜ, Kaitseliit, Eesti
    • Haigekassa jne
    • nt viiul ja poogen)
    • nt testament)
    • Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada
    • ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle
    • vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine
    • hüvitus või selle suurus
    • Igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus
    • Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt
    • Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti
    • kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik
    • dominium
    • absoluutne õigus
    • ius possidendi
    • ius utendi
    • ius disponendi
    • Nt abikaasade ühisomand
    • vallaspant
    • kinnispant
    • hüpoteegipidajal)
    • vastuvõtusüsteemi
    • loobumissüsteemiga
    • n.n vastuvõtusüsteem
    • heteroseksuaalsus)
    • abiellumisvõime)
    • ühisvara
    • Euroopa Söe- ja Teraseühendus
    • Euroopa Aatomienergia Ühendus
    • Rooma lepinguteks
    • määrused, direktiivid ja
    • otsused;
    • Coreper

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    52
    doc
    Õigusteaduse eksam
    82
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT1
    24
    odt
    Õiguse alused
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    125
    pdf
    Konspekt 2
    20
    doc
    ÕIGUSE ALUSED
    23
    pdf
    Õiguse alused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !