1. Kahepoolselt - ostu-müügi leping 2. Ühepoolselt - sel juhul, kui on olemas üks suhtepool, teiseks suhtepooleks on aga iga isik, kes antud subjektiga astub vastavasse suhtesse (omanik). Üks inimene on üheaegselt subjektiks paljudes suhetes. Kõik õigusspetsiifilised tunnused tulenevad tema suhtest õigusnormiga. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Selle pinnal võime anda õigussuhte määratluse: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti juriidiliste õiguste ja kohustuste olema. Õigussuhte subjektid Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektid olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja isegi Riik tervikuna. Õigussuhte poolteks (osavõtjateks) peavad olema niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust e. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Juriidilised isikud
poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused – väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. Ühiskondlikud suhted: suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise, praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Nad tekivad koos riigi õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise yheks vahendiks 2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta
kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 23. Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Tänapäeva demokraatilkud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. Lk 85, pt 4 1. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise yheks vahendiks 2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta
individualiseeritud suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Seega, õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. ÕIGUSNORM JA TEMA TUNNUSED MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik
poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile EL soovitused ja arvamused väljendavad EL institutsioonide seisukohta käsitlevates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid.Ja nad on soovitusliku iseloomuga. Ühiskondlikud suhted: suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise, praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Nad tekivad koos riigi õigusega. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise yheks vahendiks 2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta
kasutama õigusnorme, mis tagab riik. - Õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos: … mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks; … mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu (õigused ja kohustused realiseeruvad õigussuhtes); … mille säilimise tagab riik; … mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ja see on ka tema põhiline spetsiifika Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks 2) õigussuhe on selline inimestevaheline suhe, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) õigussuhe on selline inimeste vaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4) õigussuhe on niisugune inimeste vaheline seos, mis kannab määratletud iseloomu. Ta võib olla
kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 10. Õigussuhte mõiste. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Lõpus on kokkuvõte…….õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 11. Mille poolest õigussuhe erineb teistest suhetest? *õigussuhe tekib õigusnormide alusel *õigussuhe on selline inimestevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti õiguste ja kohustuste kaudu *õigussuhe on selline inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga *õigussuhe kannab individualiseeritud iseloomu NB Iga ühiskondlik (näiteks moraalinormidel põhinev) suhe ei ole õigussuhe Ühiskondlik suhe muutub õigussuhteks, kui võetakse vastava organi poolt seadusena vastu. 12
korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib.Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib.Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena.Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted võivad erineda üksteisest
Kõik kommentaarid