50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
354 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kertu90
Õppematerjali autor
.....................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 SISSEJUHATUS Selle referaadi aluseks võtan Raul Naritsa „Õiguse Entsüklopeedia“ ja Advig Kirise, Poigo Nuuma, Ants Kukruse ning Enno Oidermaa „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle referaadi nende vaatenurgast lähtudes. Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele struktuurile, kuid ka erinevatele õigusharudele ning juriidilisele faktile. Referaadi eesmärgiks ongi eelkõige anda põhjalik ülevaade õigusnormidest- nende liikidest, tunnustest, loogilisest struktuurist kuid ka sellest, kuidas sõnastada õigusnorme õigusakti
keeluna, mille taga on riigi autoriteet. täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused. on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. 6. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7
õigusnorme loob ainult riik. 3) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigus kohustab isikuid teataval viisil käituma, vaatamata isiku enda soovile ja suhtumisele teda kohustavatesse normidesse. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsetes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6) Õigus peab vastama ühiskonna õigustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. Õiguse käsitlust võib, mõnevõrra lihtsustatult, nimetada õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normativistlikuks kontseptsiooniks, mille põhipostulaadiks
-Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
kujundab endast ka riikide liitu. Konföderatsioon - riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Selle õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratifitseerimist riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Puudub ühtne maksu- ja õigussüsteem. Võib kasutada konstitutsioonilise regulatsiooni elemente. Võib olla võimorganite kõrval ühine ainuisikuline juht, parlament ja valitsus, mille neile delegeerivad liikmesriigid. Sui generis organisatsioonid - Tegemist ei ole liht- eha liitriigiga ega ka konföderatsiooniga jne. Näiteks: Euroopa Liidu liikmesriigid. 11. Autonoomia Osaline iseseisvus. Kujutab endast riigi territooriumil mingile osale antud sisemist
osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, ta on formaalselt määratletud reegel 6.Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumis-reegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7.Milline on õigusnormi loogiline strukutuur? Miks just selline? Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Sellise loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine võimaldab paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle erisusi sõltuvalt ühe või teise normi spetsiifikast. 8.Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
seadusena. 14. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). 2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse
nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hypotees-----1.määratletud hyptees,suhteliselt mööratletud h,määratlemata h, 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?lihtne d, kirjeldav d, 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?kriminaalõiguslikud s, halduss,distsipliinis, varalised s. 25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?vajalik käitumismudel tuleb anda adekvaatselt edasi selle lugejatele. 26. Mis on õigusharu?on õigusnormide kogum,mis moodustab iseseisva osa õigussysteemist ja millega reguleeritakse ryhma yheliigilisi yhiskondlikke suhteid.nt tööõigus. 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid