Õigusnormi liigitus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Õiguse entsüklopeedia

jumalikku õiglast õigust tuleb alandlikult uskuda ja täita, mitte mõista ja seletada - viimane on patt); 4) inimlik ehk ilmalik õigus (lex humanis) (inimeste loodud õigus, mis peegeldab kahjuks ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende võimalikult täieliku järgimise poole). Õiguspeegel ­ Servus servorum dei (vms) Reformatsiooniajastul eeltoodud liigitus lihtsustub (nt hugenott Gentillet): 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused Keskaja õigus Kanooniline õigus Lokaalõigus Õpik - Ylikangas: ,,Miks õigus muutub?" Õiguse põhikoolkonnad on: 1. valgustusajastu loomuõigus - Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. 2. ajalooline koolkond 3. õiguspositivism 4. kaasaegne loomuõigus

Õiguse entsüklopeedia

5

doc

õigusnormid

Õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Selline teadaandmine on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab, kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on seega käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Nad pole tõesed ega väärad. Nad on kas kehtivad või mitte, ehk nad kas kuuluvad õiguskorda või mitte. Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusnorm anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisnorme, mille alusel kohtunikud ja kodanikud võiksid lihtsalt määrata, millisel viisil tuleb probleem lahendada. Kontinentaalses õigussüsteemis eristatakse õigusperekondasid, mis on rajatud põhimõtteliselt ühtsetele alustele, kuid on ka erinevusi. Ühtse alusena peetakse silmas õigusnormi kui kontinentaalse õiguse vundamenti. Romaani õigusperekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland

Õiguse entsüklopeedia

94

docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

nad vastavad loomuõigusele. Loomuõiguse üks rajajaid – Rousseau 4. ÕIGUSE IDEE Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini: 1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidelening prognoostiud käitumise mall õigusnormisisaldavas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse teoorias selliseid mis on suunatud normiandja, normitäitja ja nii normiandja kui täitja huvide realiseerimisele.

Õiguse entsüklopeedia

40

docx

SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE

mida teha võib ja kuidas. Määrab meie õigusi ja kohustusi) Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm on oma struktuurist tulenevalt üles ehitatud tingimuslausena Põhjus karistus tagajärg KUI (hüpotees) – SIIS (dispositsioon) – VASTASEL JUHUL (sanktsioon) H-S- on kindlasti karistus seadus Igal elemendil H-D-S on oma kindel tähendus: - Hüpotees – näitab õigusnormi kehtivuse tingimusi; - Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi (näitab mis on õige ja tagajärg); - Sanktsioon – näitab riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni-nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul (näitab karistust) “Kui laps puudub, siis vanem peab teavitama kooli” H-D struktuur: H- laps puudub D- vanem peab teavitama Hüpotees

Sissejuhatus õigusteadusesse

36

pdf

Õigusnormid ja õigussüsteem

Selle referaadi aluseks võtan Raul Naritsa „Õiguse Entsüklopeedia“ ja Advig Kirise, Poigo Nuuma, Ants Kukruse ning Enno Oidermaa „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle referaadi nende vaatenurgast lähtudes. Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele struktuurile, kuid ka erinevatele õigusharudele ning juriidilisele faktile. Referaadi eesmärgiks ongi eelkõige anda põhjalik ülevaade õigusnormidest- nende liikidest, tunnustest, loogilisest struktuurist kuid ka sellest, kuidas sõnastada õigusnorme õigusakti tekstis. Annan ülevaate ka õigussüsteemist ja ka õigusperekondadest. Valisin selle teema, kuna tahan rohkem teada saada, mida kujutavad endast õigusnormid ning millistest üksustest koosneb õigussüsteem.

Õigus alused

125

pdf

Konspekt 2

TASAND (sisu: p.1) JNE JNE ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) ( ( ) ) 1. ÕIGUS JA ÕIGUSNORM: õigus, sotsiaalsed normid ja õigusnormid; õiguse tunnused; õiguse teooriate paljusus; suured õigussüsteemid; õigusnorm kontinentaalses õigussüsteemis: mõiste, kehtiva õiguse üldkohustuslikkus, õigusnorm ja esitusviis õigusaktis, õigusnormi loogiline struktuur (H; D; S), õigusnormide esitusviisid õigusaktides loogilise struktuuri alusel, õigusnormide liigid; õigusnormist anglo-ameerika õigussüsteemis; õigussuhe: mõiste, reguleerimise objekt, õigussuhte struktuur, subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus; õigussuhte objekt, sisu ning õigussubjektsus; juriidilised faktid. 2

Õiguse entsüklopeedia

10

docx

Õigusnormid ja õigussüsteem

ä määratletud sanktsioon. sankstioon. ä sanktsioon. Fikseerib sunnivahendi Ei näita rakendatatvat r Kujutab üheselt, täpselt, minimal- ja sunnivahendit, jättes at konkreetsel kujul ilma maksimaalpiirid, mille selle normi rakendaja lu valikuvõimalusteta antud piire kohaldab sanktsiooni enda otsustada. se sunnivahendit. Nt õigusnormi kohaldav isik. Tänapäeval arenenud as ennistavad Nt karistusõiguses riikides ei kasutata t sanktsioonid(taastada kuridegude m endine olukord), sanktsioonid(karistatakse e absoluutseid meetmeid 6-15 aastase jä sisaldavad vangistusega). r sanktsioonid(surmanuhtl gi us, lepingu kehtetuks tunnistamine). St Lihtsanktsioon

Õiguse alused

24

docx

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid

Ühtsus, terviklikkus, iseseisvus on lähedased mõisted. Organiseeritus e korrastatuse aste – mida organiseeritumaks on süsteem kvalitatiivsete muutuste läbi muutunud, seda vähem saab teda väljastpoolt mõjutada. Rangelt aksiomaatiline süsteem pole õiguses võimalik, sest see nõuaks kindla arvu aksioomide olemasolu. Kui taandada õigus vähestele põhimõistetele, mis funktsioneeriksid aksioomidena, poleks võimalik õigusnormi kohta teavet saada, ei võimalda ka empiirikat. Aksiomaatilis-deduktiivse meetodi ideaali ei ole õigusteaduses võimalik ellu viia. Seepärast pole ideaali vaja väärtustada. Positiivse õiguskorra ühtsus on esiti õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. Ka õiguskord on sotsiaalne kord. Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee.

Õigus

Kommentaarid (0)