100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
218659
Õppematerjali autor
järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab
Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip – kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip – Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja
1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prok
Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve on kontroll riigivõimu tegevuse põhiseaduspärasuse üle • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus • Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2) • Õiguskantsleri on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142) • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulah
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 15.2. Kohaliku omavalitsuse süsteem Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 15.3. KOV üksused Vallad ja linnad 15.4. KOV organid 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
seaduslikkuse printsiip (va riigid, kus valitseb diktatuur). Kuid see, mida seaduslikkuse printsiip sisuliselt nõuab, tuleneb ülejäänud printsiipidest ja kui tekib oluline vastuolu seaduslikkuse ja mõne muu printsiibi vahel siis tuleb muuta seadust ja sellega see vastuolu kaotada. Sellisel juhul on selgelt näha kuidas teised printsiibid muudavad seaduslikkuse printsiibist tulenevaid nõudeid. 3. Ökonoomsuse printsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega , mis jagunevad: · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne.,
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamise
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel os
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid