Õigusfilosoofia ajalugu (5)

4 HEA
 
Säutsu twitteris
Ettevalmistavad küsimused  eksamiks :
1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast 
küsimuste valdkonnast ka näiteid.
2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas?
3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised  ideaalid ?
4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses “Seadused”?
• Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest
Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd  poliitfilosoofia  alal, on soovitav, et teema 
kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt 
rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus  MachiavelliHobbes Kant  ja paljud teised on olulised. 
o Kuna ei  politoloogia  ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia 
õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt 
ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse.
o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast 
poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult 
kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 
1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka.  Platon .
4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 
Political  Theory from  Plato  to Marx : 9-11): 
1) küsimus  inimloomusest , mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb 
potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka  ratsionaalne  valik on inimeses potentsiaalselt 
olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend ( Aristoteles ),  usklik  loom 
(Burke), isekas ja  omahuvi  järgiv (Hobbes ja  Locke ), kaasatundev ( Rousseau ), loovalt 
töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast  kehtestav  ( Nietzsche )
2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest 
solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud 
ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku 
leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas 
olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et 
mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste 
olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 
3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist 
vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada
milline valitsemine on  legitiimne  – nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud 
tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, 
vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua 
aega mitte-legitiimseks valitsusvormiks, kuna arvati, et selles ei valitse eksperdid ja 
parimad, vaid pööbel, mistõttu on tulemuseks  anarhia . Riigi eesmärgiks võib olla inimeste 
õnnelik elu (Platoni võib pidada variatsiooniks utilitarist Jeremy Benthamist või Benthamit 
variatsiooniks Platoni teemal, kuid Platon eeldab seejuures ka inimeste ebavõrdsust, 
ebavõrdsetel on ebavõrdne  õnn); Augustinusel on riik kui  haigla , et ohjeldada inimeste 
patust loomust, riik on sunnivahend. Valitsemine võib põhineda ka rahva usaldusel ja 
nõusolekul (Locke). 
4) Neljas küsimus puudutab poliitilist muutust ja stabiilsust (millal on vastupanu 
olemasolevale riigikorrale õigustatud, millal mitte). Poliitiline mõtlemine hõlmab ka 
ideaalset nägemust (st rohkem või vähem räägib iga mõtleja ka sellest, kuidas peaks 
olema
) (taevariik,  kommunism , ideaalne-tuhandeaastane  rahvusriik  fašismis, vabade ja 
võrdsete võimalustega liberaaldemokraatlik riik), mille põhjal hinnatakse reaalset ühiskonda 
ja poliitikat ning nende muutmise vajadust ja õigustatust. 
1
Fileo  sofia  on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata 
traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala 
olemasolu, maailma lõpp ja algus jne.
Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: “Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus 
vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele.” 
Kuid kas  loodusteadus  suudab vastata 
küsimustele, miks  inimkond  elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte 
mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas 
loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta 
suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega 
religiooni järele…
Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial? 
Poliitiline teooria
 on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja 
kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: “kui teeme teistmoodi, 
siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus.” Poliitiline teooria püüab korraldada võimu 
institutsionaalseid protsesse võimalikult efektiivselt (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või 
kahekojaline  parlament , milline  valimissüsteem  sobib paremini), kõik vastused tegelikult toimivad 
rohkem või vähem. Poliitiline teooria ei vasta küsimustele: kas võim on õiglane? kas viib ellu rahva 
tahet? Need arutlused  rajanevad poliitilisel filosoofial, mis vastab küsimustele: mis (ja miks?) on 
vabadus, autoriteet, riik, ühiskond, kodanik, vastupanuõigus, poliitilised  voorused , poliitiline osalus, 
poliitiline kohustus. Suur osa sellest poliitilisest filosoofiast on  eetika  – arutlused rajanevad 
väärtusotsustustele. Poliitikafilosoofia1 arutlus pole nii suures osas empiiriliselt kinnitatav kui 
poliitiline teooria. Suur osa poliitilisest filosoofiast tegeleb h
  ea  j h
  alva põhjendamisega . Reaalselt 
taandub tihti selline arutlus ka küsimusele inimesest ja sellest tulenevatele küsimustele: Milline 
on inimese loomus? Mis on inimõigusloomuõigus , sünnipärased ja võõrandamatud õigused, miks 
ei või inimene ise end orjusesse müüa? Kas islami fundamentalistid on inimesed (kas nendega 
üleüldse saab läbi rääkida)? Kas  indiaanlased  on inimesed? Kas naisel või neegril on õigusi? Kes on 
kodanik? Mis on hea elu? Miks antakse ühele õigus valitseda teise üle, milline valitsemine ja riik on 
õiglane? Varem vaaraode puhul või Moosese-aegses Iisraelis sellist küsimust ei tekkinud, või kui 
tekkis, siis ei olnud küsijat kauaks.
• Poliitiline filosoofia on olnud arenev.
• Paljud inimest ja ühiskonda puudutavad küsimused on aegumatud, mistõttu ühiskonna 
mõistmiseks tuleb neid taas küsida.
• Varasemad vastused aitavad mõista ka tänast ühiskonda.
Miks tekkis poliitiline filosoofia vanas-Kreekas?
Poliitiline filosoofia eeldab: 
1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse 
mütoloogiliselt, religioosselt. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-
kuningas
, mida toetas ja ümbritses preesterlik  bürokraatia  (valitseja ja  preester  
olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi
läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, 
midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. Tekib ka riik. Esimesed inimeste 
ühendused olid linnalistes struktuurides,  polis tes.
1 Varem kasutati mõistet poliitiline filosoofia. Nüüd on nt raamatu Jonathan Wolff, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse 
(2005) tõlgid kasutanud sõna poliitikafilosoofia. Analoogiline mõiste on nt ka religioonifilosoofia (mitte religioosne 
filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. 
Ehkki kaldun pooldama “poliitikafilosoofiat”, pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel.
2
2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonistNii kaua kuni 
valitsevaks mõtteviisiks oli  religioon , ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust,  
poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses  
oli preestrivõim. 
Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim 
lahutus  religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik.

3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas 

kui ka mujal arenenud maailmas: 
• Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduismbudism , taoism,  judaism
• Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, 
linnastumine
• Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja 
tekivad  linnriigid . Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil 
Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi  valitsemiskorraldus  oli lõppenud. 
Ateena vastandus seejuures Spartale kui  progressiivne  riik konservatiivsele, demokraatlik 
aristokraatlikule. 
• Õigusemõistmises: varasema ühtse ja ainuõige piirkondliku õigussüsteemi asemel eristuvad 
nüüd tavad/ tavaõigus  ja loodus/loomus, millest vaid viimane on universaalne.
• Filosoofias: antiik-kreeklaste mõtlemises liikus kõigi nende muutuste tulemusena 
rõhuasetus reaalteadustelt, kunstilt ja muusikalt üle psühholoogialeloogikalereligioonile
eetikale ja poliitikale. Sest just viimaseid oli vaja avalikus karjääris. Usk ratsionaalsesse 
arutelusse (vt allpool poliitilised ideaalid p. 3), kui millessegi, mille võime on vaid 
kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja 
poliitikafilosoofia.
Ekskurss2: Vana- Kreeka polis
Polised  olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt 
paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid 
korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil.
Ateena linnriigis oli umbes 300 000-400 000 inimest, neist umbes kolmandik (kuni pooled) olid 
orjad . Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid 
pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). 
Teine grupp olid  metoigid  ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna 
kodanikuks. Metoikidel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute 
järeltulijad  
ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda 
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õigusfilosoofia ajalugu #1 Õigusfilosoofia ajalugu #2 Õigusfilosoofia ajalugu #3 Õigusfilosoofia ajalugu #4 Õigusfilosoofia ajalugu #5 Õigusfilosoofia ajalugu #6 Õigusfilosoofia ajalugu #7 Õigusfilosoofia ajalugu #8 Õigusfilosoofia ajalugu #9 Õigusfilosoofia ajalugu #10 Õigusfilosoofia ajalugu #11 Õigusfilosoofia ajalugu #12 Õigusfilosoofia ajalugu #13 Õigusfilosoofia ajalugu #14 Õigusfilosoofia ajalugu #15 Õigusfilosoofia ajalugu #16 Õigusfilosoofia ajalugu #17 Õigusfilosoofia ajalugu #18 Õigusfilosoofia ajalugu #19 Õigusfilosoofia ajalugu #20 Õigusfilosoofia ajalugu #21 Õigusfilosoofia ajalugu #22 Õigusfilosoofia ajalugu #23 Õigusfilosoofia ajalugu #24 Õigusfilosoofia ajalugu #25 Õigusfilosoofia ajalugu #26 Õigusfilosoofia ajalugu #27 Õigusfilosoofia ajalugu #28 Õigusfilosoofia ajalugu #29 Õigusfilosoofia ajalugu #30 Õigusfilosoofia ajalugu #31 Õigusfilosoofia ajalugu #32 Õigusfilosoofia ajalugu #33 Õigusfilosoofia ajalugu #34 Õigusfilosoofia ajalugu #35 Õigusfilosoofia ajalugu #36 Õigusfilosoofia ajalugu #37 Õigusfilosoofia ajalugu #38 Õigusfilosoofia ajalugu #39 Õigusfilosoofia ajalugu #40 Õigusfilosoofia ajalugu #41 Õigusfilosoofia ajalugu #42 Õigusfilosoofia ajalugu #43 Õigusfilosoofia ajalugu #44 Õigusfilosoofia ajalugu #45 Õigusfilosoofia ajalugu #46 Õigusfilosoofia ajalugu #47 Õigusfilosoofia ajalugu #48 Õigusfilosoofia ajalugu #49 Õigusfilosoofia ajalugu #50 Õigusfilosoofia ajalugu #51 Õigusfilosoofia ajalugu #52 Õigusfilosoofia ajalugu #53 Õigusfilosoofia ajalugu #54 Õigusfilosoofia ajalugu #55 Õigusfilosoofia ajalugu #56 Õigusfilosoofia ajalugu #57 Õigusfilosoofia ajalugu #58 Õigusfilosoofia ajalugu #59 Õigusfilosoofia ajalugu #60 Õigusfilosoofia ajalugu #61 Õigusfilosoofia ajalugu #62 Õigusfilosoofia ajalugu #63 Õigusfilosoofia ajalugu #64 Õigusfilosoofia ajalugu #65 Õigusfilosoofia ajalugu #66 Õigusfilosoofia ajalugu #67 Õigusfilosoofia ajalugu #68 Õigusfilosoofia ajalugu #69 Õigusfilosoofia ajalugu #70 Õigusfilosoofia ajalugu #71 Õigusfilosoofia ajalugu #72 Õigusfilosoofia ajalugu #73 Õigusfilosoofia ajalugu #74 Õigusfilosoofia ajalugu #75 Õigusfilosoofia ajalugu #76 Õigusfilosoofia ajalugu #77 Õigusfilosoofia ajalugu #78 Õigusfilosoofia ajalugu #79 Õigusfilosoofia ajalugu #80 Õigusfilosoofia ajalugu #81 Õigusfilosoofia ajalugu #82 Õigusfilosoofia ajalugu #83 Õigusfilosoofia ajalugu #84 Õigusfilosoofia ajalugu #85 Õigusfilosoofia ajalugu #86 Õigusfilosoofia ajalugu #87 Õigusfilosoofia ajalugu #88 Õigusfilosoofia ajalugu #89 Õigusfilosoofia ajalugu #90 Õigusfilosoofia ajalugu #91 Õigusfilosoofia ajalugu #92 Õigusfilosoofia ajalugu #93 Õigusfilosoofia ajalugu #94 Õigusfilosoofia ajalugu #95 Õigusfilosoofia ajalugu #96 Õigusfilosoofia ajalugu #97 Õigusfilosoofia ajalugu #98 Õigusfilosoofia ajalugu #99 Õigusfilosoofia ajalugu #100 Õigusfilosoofia ajalugu #101 Õigusfilosoofia ajalugu #102 Õigusfilosoofia ajalugu #103 Õigusfilosoofia ajalugu #104 Õigusfilosoofia ajalugu #105 Õigusfilosoofia ajalugu #106 Õigusfilosoofia ajalugu #107 Õigusfilosoofia ajalugu #108 Õigusfilosoofia ajalugu #109 Õigusfilosoofia ajalugu #110
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 110 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
476 laadimist Kokku alla laetud
5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A G Õppematerjali autor

Lisainfo

abimaterjal õigusfilosoofia ajalugu aines eksamiks ettevalmistumisel
õigusfilosoofia ajalugu , luts , sootak

Mõisted

aega mitte, ebavõrdsetel, vana lähis, analoogiline mõiste, vähemalt 20, jutt vana, harmoonia, 480, poliitilised asjad, diodotus, ld sapio, ideede maailm, inimeste vahel, materiaalsele maailmale, arete, platonil, platoni väitel, inimese tahe, filosoof, vastus ühele, moraal, vapper, mõõdukus, õiglus, õiglus, valitsejate kohustuseks, muusikal, muusikalised uuendused, platon demokraatiast, peamiseks probleemiks, ainus ravim, just seadus, vooruste hulgas, lahenduseks, igasuguseid valitsemispõhimõtteid, totalitarismis, aristoteles, visionaarne filosoof, ideaalühiskondadest, makedoonia, aforismiraamatutes, viimase eesmärgi, inimese hüve, suurejooneline inimene, suurejoonelisus, raamat 5, õiglus, õiglus, 1 sõprus, isale, autarkes, türannia, seaduse võim, hea võim, õiglased vormid, orjade töö, linnakodanike voorusteks, inimese voorus, teleoloogia, tammetõrus, poliitika sisuks, kõikidel liikidel, tammetõrus, vasekamakas, entelehhia, loomulikud asjad, tegevpõhjus, linnriik, inimese teloseks, polis, tavasid, ülistatud, müsteeriumidesse aste, augustinuski, keiser, moraaliküsimustes, konfliktid valeõpetustega, õiglane riik, valitsejad, väärtuste suhtes, uhkus, halb motiiv, inimese suhtes, mittevooruslikud teod, inimese valitsemine, institutsioonile, paavst, maine valitseja, kuningavõimust, neljandat peatükki, ratsionaalsest filosoofiast, kutsumusi, valitsemisel, valitseja voorus, neli seadust, igavene seadus, loomuseadus, inimkonna puhul, jumalik seadus, jumalik õigus, türanniale, valitseja ülesanne, ihuliikmete seas, mesilastel, ptk 6, kuninga töö, au iseeneses, kuningal, kõrgeim kogukond, makjavellism, polnud filosoof, inimloomus, eeskujudena, 1513, fortuunat, machiavelli, aluseks üldse, türklase riiki, üldine hinnang, viimased kaks, valitsejal, valitsejal, armastatud, rahva poolehoid, variatsioon, ettemääratus, gallikaani kirikuks, saatana, bodin, väline suveräänsus, sisemine suveräänsus, suverään, loomuseaduse põhimõtted, 1649, vahemikus 1645, geomeetria, deduktsioon, algpõhimõtted, induktsioon, deduktsioon, poliitfilosoofias, tahe, eetikas, tagajärgedest, looduslikus seisundis, surmahirm, motiiviks, kaks loomuseadustest, leviatan, suverään, valitsusvorm, religioon, suverään, suverääni isikus, suverään, usutunnistamine, kirik, teoorias, 1679, abstraheerima, kolmas ühiskond, neljas ühiskond, poliitiline võim, loomuseisundis, loomuseisundis, teises peatükis, selleks seaduseks, loomuseisund, põhimõtteliselt rahvas, locke vähe, testamendi reeglid, 1667, 1681, 1685, 1685, ainsaks alternatiiviks, locke, vastutuseks, armulaual, usuasjad, kirik, sarnaselt riigiga, kiriku võimuvahenditekst, ateistidel, isikute üle, postmodernne ühiskond, 1685, õiglane valitsus, traditsioonidega, formaalses mõttes, kaasaegses riigis, locke, metsikul inimesel, pole perekonda, metsik inimene, moraalses mõttes, elu mugavused, vara kaitseks, moraalsed tunded, eeldatavasti, valitsusvorm, üldine tahe, üldist tahet, mõistusel, isekustunde vastandmõiste, tavadel, päevapoliitilistest konfliktidest, burke, burke, france and, ühiskonnas tervikuna, looduslik süsteem, ühiskonna järk, kodanike vabadused, lõpptulemuseks, eesmärkide tarbeks, mõnedel lihtsalt, seisused inimühiskonnas, burke, pigem liberaalne, religioon, riigikirik, ühiskond neile, rousseau, naudingud, negatiivne vabadus, kultuuriline relativism, tsivilisatsiooni areng, usk põrgusse, konventsionaalsetel normidel, nt kalvinism, igas asjas, puhas mõistus, kategooriline, deontoloogiline eetika, moraali aluseks, järgi tallinn, vooruslikud kohustused, inimkonna armastus, makjavellism, eetiline kogukond, hegel, juba vana, mõlemal poolel, hegelil, riigi ajalugu, vaid riigis, universaalne altruism, ühiskondliku suhteta, kõrgeim inimvajadus, demokraatlik riik, käsitlus inimesest, kommunism, kõigel, religioon, sest religioon, reformid, kapitalism, ajaloo kulg, kapitalismi tulemusena, kapitalisti seisukohast, sotsiaalne klass, majanduspõhimõtteid, kaudne nõudlus

Sisukord

  • Voorused
  • Riik kui tüüp, riigi idee
  • Ühiskond
  • Voorused riigis ja inimeses
  • Õiglus
  • Haridus
  • Kommunism
  • Platon
  • Maailma linn
  • Kristlus ja poliitika
  • sajand
  • Kahe mõõga õpetus
  • Elulugu
  • Filosoofia ja teoloogia
  • Hierarhia universumis
  • Valitsemine, voorus, õnn
  • Seadus
  • Õigustatud vastupanu
  • Valitsusvorm
  • Türannia
  • Tasu valitsemise eest
  • Õiglane sõda
  • Eesmärk pühendab abinõu
  • Machiavelli elu ja tegevus
  • Ajaloolane ja teadlane
  • Religioon
  • Kirik
  • Virtu ja Fortuna
  • Rahva moraal
  • Valitsusvormid
  • Uus Kord
  • Kurjus
  • Valitseja moraal ja voorus
  • Arutlused Titus Liviuse esimese kümne kirja üle
  • Jean Calvin
  • Martin Luther
  • Absolutism vs jesuiidid/kalvinistid
  • Teosed
  • Geomeetria-füüsika
  • Inimpsühholoogia
  • Teaduslik meetod
  • Algpõhimõtted – liikumine, materialism, meeled
  • Võimuiha inimloomuses
  • Loomuseisund ja motiiv loomuseisundist väljumiseks
  • Loomuõigused, loomuseadused
  • Leviatan, riik, suverään
  • Lepingud ilma mõõgata ei kehti
  • Valitsusvorm on teisejärguline
  • Ühendus ja isik
  • Suverääni õigused ja alamate õigused
  • Valitsusele kuuletumiskohustuse põhjendus
  • Heatahtlik suverään
  • Epiloog
  • Kaks traktaati valitsemisest
  • Poliitilise võimu spetsiifilisus
  • Võrdsus ja loomuseisund
  • Sõjaseisund
  • Ühiskondliku leppe alused
  • Nõusolek
  • parlamentaarse)
  • Enamus
  • Valitsuse laialisaatmine
  • Eraomand
  • Võimude lahususe idee
  • sallivuse liiki
  • Konservatiiv või liberaal?
  • Prantsuse revolutsioon ise (algas 1789)
  • Burke’i nägemus Prantsuse revolutsioonist
  • Traditsioon
  • Minevik
  • Riigi muutmisest
  • Kuninga kõrvaldamine troonilt
  • Vabadus
  • Inimõigused
  • Inimloomus ja eelarvamus
  • Poliitilise teooria puudumine
  • Burke kui elitarist
  • Omand
  • Tsiviilühiskond

Kommentaarid (5)


Kaido Kask: täitsa põhjalik konspekt
11:47 28-05-2011

ABC DEF: väga hea materjal!
20:05 13-01-2014

whalesindeed: asjalik materjal
12:55 23-04-2013


Sarnased materjalid

59
pdf
87
doc
80
doc
37
docx
236
pdf
22
doc
190
pdf
16
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto