Õiguse vormid ja normatiivsed aktid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

4. õiguse vormid (õiguse allikad). Normatiivsed aktid .

Lk 59-85

4.1. õiguse vormi(õiguse allika) mõiste.

Lk 59
Õigusvorm ehk õigusallikas – õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.

4.2. Õiguse väljendusvormid: õiguslik tava, kohtu- ja halduspretsent, leping, normatiivne ehk õigustloov akt.

Lk 59 - 61
Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava.
Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne .
Õigusteadus ( juristide arvamus).
Etendas õigus tähtsust 2.-3. sajand vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid ( Gaius , Modestinus, Papinianus, Paulus ja Ulpianus) said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste arvamusi , mi solid kohtutele kohustuslikud. 426. a anti neile juristide õigusalastele seisukohtadele seaduse jõud ja neile võis viidata kui õigusaktidele.
Kohtu- ja halduspretsedent.
Saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele kohustusliku jõu järmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega.
Leping.
Ta on õigusvorm, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt. Rahvusvahelised lepingud (paktid, konventsioonid ), millest juhinduvad ka teised subjektid .
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid.
Normatiivakt ehk õigustloov akt.
Paljudes riikides ainuke õiguse vorm. Ta on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid

4.3. rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana.


Lk 60 – 61

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana tänapäeval aksepteeritud kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides, aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides on suunatud nii riikidevaheliste suhte reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele.
Tähtsamad dokumendid , mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustaud) põhimõtteid ja norme: 1945. Asutatud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Hiljem on nendes dokumentides sisalduvaid demokraatlikke ja humaanseid põhimõtteid konkretiseeritud ja täiendatud paljudes rahvusvahelistes konventsioonides, paktides ja lepingutes.
Eesti põhiseaduse § 3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

4.4 Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana

Lk 61 – 63

Eli liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik , mis on kujunenud ühenduse arengu käigus ja mis määrab kindlaks selle ühenduse struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused ja ka need sisulised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks pürgiv riik.
Seetõttu avaldas ELi õigus märgatavat mõju Eesti õigusele juba enne Eesti liitumist selle ühendusega(õigusloome protsessis toimus siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse ELi õiguslike põhimõtete ja normidega), ehkki täies ulatuses muutus ta Eesti õiguse allikaks Eesti vastuvõtmisel ELi liikmeks.
Euroopa Liit on organisatsioon , millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (ehk primaarset ) ja teisest (ehk sekundaarset ) õigust:
  • ELi esmane õigus – moodustub asutuslepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse 1) ühenduse asutamislepinguteks (näiteks Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse vormid ja normatiivsed aktid #1 Õiguse vormid ja normatiivsed aktid #2 Õiguse vormid ja normatiivsed aktid #3 Õiguse vormid ja normatiivsed aktid #4 Õiguse vormid ja normatiivsed aktid #5 Õiguse vormid ja normatiivsed aktid #6 Õiguse vormid ja normatiivsed aktid #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kertu90 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt, mis põhineb õigusõpetuse õpikul ja loengutel.
    õiguse vormid , õiguse allikad , normatiivsed aktid

    Mõisted

    Sisukord

    • Õigusteadus (juristide arvamus)

    Teemad

    • Õigusvorm ehk õigusallikas
    • Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
    • Kohtu- ja halduspretsedent
    • Leping
    • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
    • Normatiivakt ehk õigustloov akt
    • ülddeklaratsioon
    • ELi esmane õigus
    • ELi teisene õigus
    • Määrused
    • Direktiivid
    • Otsused
    • Soovitused ja arvamused
    • Õigusaktid
    • Normatiivakt ehk õigusakt (ka õigustloov akt)
    • I Seadus
    • Põhiseadus
    • Konstitusioonilised ehk orgaanilised seadused
    • Lihtseadused
    • Seaduse väljatöötlemise menetluse staadiumid
    • II Seadlus ehk dekreet
    • on individuaalsed aktid
    • need ei oma normatiivset sisu. Otsusega nimetab president ametisse
    • kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab
    • armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi
    • funktsioonides
    • III Määrus
    • Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt (ka õiguse rakendamise akt)
    • Riigikogu ja presidendi otsused
    • Vabariigi Valitsuse korraldused
    • Ministrite käskkirjad
    • KOV volikogu otsused
    • Normatiivakti ajaline kehtivus
    • Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti
    • regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist
    • Seaduse kollisioon
    • Normatiivaktide territoriaalne kehtivus
    • Normatiivakti subjektiline kehtivus
    • eksterritoriaalsuse õigust ehk
    • diplomaatilist immuniteeti
    • persona non grataks
    • Õigusaktide süstematiseerimine
    • õigusaktide riiklik register
    • ESTEX

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Õiguse vormid ehk allikad
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    190
    pdf
    Õiguse üldteooria
    35
    docx
    Riigi ja õiguse tekkimine-Riigi mõiste ja tunnused
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !