Õiguse teooria ja metodoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Õiguse teooria ja metodoloogia
Õigus – riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused .
Tava – See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine .
Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga inimese jaoks võib see olla erinev, kuid ei pruugi.
Surnud õigus – õiguse, misjon aja jooksul vananenud ja, mida kodanikud enam ei täida.
Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil sotsiaalseid probleeme, mille lahendamisega inimesed või ühiskond ise hakkama ei saa või kus riigi sekkumine on muul põhjusel soovitatav. Näiteks veritasu kui kuriteo eest kättemaksmise viisi vältimiseks.
Õiguse tunnused: Selleks, et õigus võimaldaks lahendada sotsiaalseid probleeme, peab see vastama kolmele tunnusele.
  • Eesmärgipärane – õiguse abil on võimalik saavutada neid eesmärke, mida seaduse vastuvõtmise või kohtulahendi tegemisel sooviti saavutada. Kui kehtestatud õigusnormid ei võimalda eesmärki saavutada ega aita sellele kaasa, siis ei vasta need õigusnormid õiguse ideele.
  • Õiguskindlus – Kui sarnaseid juhtumeid lahendatakse õiguse alusel samal viisil ning õiguse rikkumised on erandlikud. Inimesel peab olema kindlustunne, et seaduse järgimisel ei satu ta teistest halvemasse olukorda. Kui keegi rikub õigust, siis riik peab rakendama sundi ja karistama rikkujaid. Õigus peab olema selge ja tagatud.
    • Riiklik tagatus– Riik määrab kindlaks, millisel viisil tuleb õigusrikkumisele reageerida. Seadustes olevad karistused ja sunnivahendid ning neid kasutada võivad organid . Pannakse paika menetlustoimingute järjekord ehk kes peab, mida tegema (kes kogub tõendeid, kes peab mida tõendama, milline on edasikaebamisekord jne).
    • Õigusrahu – Riik peab tagama, et kõik õiguslikud vaidlused lõppeksid üks kord. Teatud aja möödudes või peale ette nähtud menetlustoimingute vahel pole võimalik uuesti sama õiguslikku vaidlust samade poolte vahel alustada. Kahekordse karistamise keeld ehk kui kellegi suhtes on langetatud süüdimõistev kohtulahend pole võimalik nende suhtes sama süüteo raames uut kohtuprotsessi alustada. Aegumine tähendab seda, et kindlaksmääratud aja möödumisel ei või isik nõuet esitada või ei saa isikut õigusrikkumise eest vastutusele võtta. Lahendi õigusjõud tähendab seda, et pärast ettenähtud edasikaebamise menetluseläbimist ei ole võimalik lahendi peale edasikaebust esitada ega sama asjaga uuesti kohtu või muu organi poole pöörduda.
    • Selgus ja ühetähenduslikus – Selleks, et inimestel oleks võimalik õigust järgida, peab see olema neile kättesaadav ja arusaadav. Muidu pole inimestel võimalik oma käitumist õigusega vastavusse viia. Õiguse järgimine on vabatahtlik.
  • Õiglaneõigus on õiglane, siis kui see vastab rahva õiglustundele ega kohtle kedagi ülekohtuselt ega ebaõiglaselt. Õiglus tähendab väärtuste ja huvide kaalumist ning tasakaalustamist, kuldse keskteeleidmist, olulisema huvi ülekaalumist või kompromissi. Õiguse üle otsustamisel tuleb arvestada kelle või mille suhtes otsustatakse, Näiteks kas karistus peaks olema vastavuses tagajärje või eksimuse raskusega?
    • Võrdsustav õiglus – kõik inimesed on võrdsed ja neisse suhtutakse võrdsetesse. Otsustamise eiratakse teadvalt inimeste erinevusi või ei omistada neile tähendust.
    • Jaotav õiglus – igaühte tuleb kohelda vastavalt sellele, millised on isiku konkreetsed võimed või võimalused Koheldakse lapsi, vanuri, vaeseid ja haigeid erinevalt töövõimelistest inimestest, sest nende võimalused elus hakkama saada ja läbi lüüa on väiksemad.
Õigus on kogum kindlas ajas ja ruumis valitsevaid kokkuleppelisi arusaamu sellest, mis peab olema. See on ajalooliste ühiskondlike kokkulepete tulemusena kujunenud reeglite ja normide kogum, millele on antud formaalne kuju õigusaktide või kohtuotsuse näol. See tekib ja muutub sõltuvalt ühiskondlikest muutudest, sest see on siiski inimeste vaimutegevuse tulemus. Õigusest arusaamist mõjutavad väärtused, hoiakud ja suundumused, mis ühiskonnas kindlal hetkel liikvel on
Õiguse tunnused:
  • Normatiivsus - õigusega määratakse kindlaks, mida peetakse konkreetsel ajahetkel ühiskonnas heaks ja mida halvaks, mida soodustatakse ja mida mitte. Õigusnormid põhinevad väärtustel ja hinnangutel ning kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid.
  • Regulatiivsus kujundatakse inimeste käitumist ehk määratakse üldiselt või üksikul juhul kindlaks, kuidas inimene peab käituma. Õigusnormide ja nende rakendamiseks moodustatud organitega luuakse selline olukord, et inimesel oleks kasulikum viia oma käitumine õigusnormidega vastavusse.
  • Ühiskondlikus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse teooria ja metodoloogia #1 Õiguse teooria ja metodoloogia #2 Õiguse teooria ja metodoloogia #3 Õiguse teooria ja metodoloogia #4 Õiguse teooria ja metodoloogia #5 Õiguse teooria ja metodoloogia #6 Õiguse teooria ja metodoloogia #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liikats Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Õiguse teooria ja metodoloogia
  • Õigus
  • Moraal
  • Kahekordse karistamise
  • Aegumine
  • Lahendi õigusjõud
  • Õigusaktid
  • Formaalne seadus
  • Materiaalne seadus
  • Õigussuhe
  • Õigussuhe
  • Ühepoolne õigussuhe
  • Mitmepoolne õigussuhe
  • Ühekülgne õigussuhe
  • Kahekülgne õigussuhe
  • Regulatiivne õigussuhe
  • Õigustkaitsev õigussuhe
  • Õigussuhte subjekt
  • Õigussuhte objekt
  • Juriidiline fakt
  • Õigussuhte sisu
  • Õigusnorm
  • Õigusakt
  • Säte
  • ÕIGUSAKT KUI KA SÄTE ON SEADUSANDJA TAHTE AVALDUS
  • Õigusnormi struktuur
  • Eeldused
  • Tagajärjed
  • Käitumine (dispositsioon)
  • Vastutus (sanktsioon)
  • Lihtne struktuur
  • Kuhjuv struktuur
  • Valikuline ehk alternatiivne struktuur
  • Kohtuotsus
  • Väärteo otsus
  • Vastavuskontroll
  • Normikontroll
  • Kaalutusõigus
  • Õiguse kasutamine
  • Õigus järgimine
  • Õiguse rakendamine
  • Analoogia
  • Rõhutamine
  • Vastandamine
  • Hilisem norm murrab varasema
  • Erinorm murrab üldnormi
  • Kõrgem norm muudab madalama normi

Teemad

  • Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil sotsiaalseid probleeme, mille
  • lahendamisega inimesed või ühiskond ise hakkama ei saa või kus riigi sekkumine on
  • muul põhjusel soovitatav. Näiteks veritasu kui kuriteo eest kättemaksmise viisi
  • vältimiseks
  • Õiguse tunnused: Selleks, et õigus võimaldaks lahendada sotsiaalseid probleeme, peab
  • see vastama kolmele tunnusele
  • Eesmärgipärane
  • Õiguskindlus
  • Riiklik tagatus
  • Õigusrahu
  • Selgus ja ühetähenduslikus
  • Õiglane
  • Võrdsustav õiglus
  • Jaotav õiglus
  • Õigus on kogum kindlas ajas ja ruumis valitsevaid kokkuleppelisi arusaamu sellest, mis
  • peab olema
  • See on ajalooliste ühiskondlike kokkulepete tulemusena kujunenud reeglite
  • ja normide kogum, millele on antud formaalne kuju õigusaktide või kohtuotsuse näol
  • See tekib ja muutub sõltuvalt ühiskondlikest muutudest, sest see on siiski inimeste
  • vaimutegevuse tulemus
  • Õiguse tunnused
  • Normatiivsus
  • Regulatiivsus
  • Ühiskondlikus
  • Ajaloolisus
  • Tavaõigus
  • Kohtutavaõigus
  • Riiklik õigus
  • Kokkuleppelisus
  • Vormilisus
  • Õigusele on omistatud ülesanded, mida see peab ühiskonna tegema, et oleks tagatud
  • kõigi heaolu
  • Korrafunktsioon
  • Rahufunktsioon
  • Otsustusfunktsioon
  • Õiguskord ehk õigussüsteem
  • on ühe maa kehtivate õigusnormide kogum. Ühiskonnas on
  • palju erinevaid õigusnorme, mis reguleerivad erinevaid eluvaldkondi ning üheskoos
  • süstematiseeritult moodustavad nad õigussüsteemi
  • Õigusperekond
  • on sarnastel arusaamadel õiguse sisust, lähtealustest ja õigusasutuste
  • korraldusel põhinevad õiguskord. Põhilised on romaani- germaani ja anglo- ameerika
  • õigusperekonnad
  • Romaani-germaani
  • Anglo-ameerika
  • Kohustuslikud allikad
  • Soovituslikud allikad
  • Üldaktid
  • Üksikakt
  • Õigustloovad aktid
  • Haldusaktid
  • Kohtuaktid
  • Seadusandliku organi aktid
  • Täidesaatva organi aktid
  • Õigustmõistva organi aktid
  • Seadusandlik võim
  • annab välja õigustloovate aktidena välja seadusi;
  • rakendusaktidena otsuseid, eelarve seaduse, isikute ametisse nimetamine;
  • õigustmõistva aktina võivad ministrilt saadikupuutumatuse ära võtta
  • Täidesaatev võim
  • Õigustmõistev võim
  • Põhiseadus
  • Konstitutsioon
  • Seadus
  • Seadlus
  • Määrus
  • Õigusnormi struktuur

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

83
doc
Õiguse sotsioloogia
80
doc
Õiguse sotsioloogia
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
36
doc
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
125
pdf
Konspekt 2
190
pdf
Õiguse üldteooria
67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !