50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K. V.
Õppematerjali autor
vertikaalselt- vaadeldav sambana üles ja allapoole maapinda, tuleb arvestada kinnisasja omaniku huvi. Ulatus maavaradele: üldriikliku tähtsusega maavarad kuuluvad riigile; pinnasesse puutuvad maavarad ulatub omaniku huvi, nt liiv, kruus jne. Ulatus veekogule kuulub kinnisasja omanikule: väikesed vk, naaberkinnistute vahel olev vk, mere rannajoon ning põhjavesi ei kuulu kinnis omani omanikule. 27.Kinnisomandi kitsendused: kaotab õiguse piiranguteta omandist asja üle ja on kohust. Sallima võõrast tegevust või mõjutusi oma omandi suhtes. Kitsendused ehk seaduslikud servituudid: tehingu alusel ; seaduse alusel; kohtu otsuse alusel. Liigitus: eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud. Enamik kitsendid on seadusjärgsed. 28.Hoonestusõigus, ostueesõigus: Hoonestusõigus 2 kinnisasja asuvad üksteise peal, ühele kuulub maa ja teisele hoonestusõigus(vb maja ehitada). On kinnisasi ja seotakse ühe kindla
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja pärandi vastu
Õigusõpetus ÜLALPODAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS Ülalpidamiseks makstav raha, igakuiselt Elatise suurus ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast Kohus võib vähendada elatise suurust mõjuvatel põhjustel – vanema töövõimetus või teise laste olemasolu ELATISE TAOTLEMINE Omavaheline kokkulepe, vabatahtlikult Kohtu
Vaja oli lahendada ka tülisid (N: et veritasu ei viiks kodusõjani). Kuidas tekkis õigus? Esialgu tekkis tavaõigusena. Tava lahendada maingeid tüliküsimusi mingil kindlal moel, karistada ühesuguseid kuritegusid ühesugusel viisil muutus pikapeal reegliks, sedauseks. Õigusemõistmiseks peeti kohut ja seaduste tundjatest said kohtunikud. Sugukondadevaheliste suhete reguleerimisega tekkisisd tänapäevase rahvusvahelise õiguse alged. Ühisjooneks oli veritasu keelamine. Riikide teke tõi kaasa tavaõiguse korrastamise ja kirjapanemise ehk kodifitseerimise. Iseloomulik oli karistuste julmus. Vanim tänini säilinud on Hammurapi seadustekogu. Euroopa jaoks on olulisem prohvet Moosese seadused (sh 10 käsku) Aja jookusl hakati arvestama süüteo ettekavatsetuseta või tahtmatusega Mis on õigussüsteem? Õigussüsteemiks nim
homoloogiline viljastamine) või kus vanemate pärija). Kui selline testamentaarne pärimisjärglus puudub, määrab seadus, kes on pärijaks sperma ja munarakk ühendatakse katseklaasis ning embrüo viiakse ema emakasse pärast isa surma (seadusejärgne pärija PärS §-d 9, 10 ja 11-18). (nn. homoloogiline in-vitro viljastamine). Selliselt sündinud lapsed võiksid Eesti õiguse kohaselt siiski saada pärijateks üksnes siis, kui nende vanemad on sellise juhtumiga juba oma elu ajal ette Pärimisvõime on võime olla pärija (PärS § 5). See on üks osa õigusvõimest (2002. a. TsÜS § 7 ja 26). arvestanud ja oma tulevase lapse testamendi või pärimislepinguga pärijaks (järelpärijaks) nimetanud
Perekonna- ja varasuhted Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhj
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1.PÄRIMISMENETLUS............................................................................................................4 1.1Pärimismenetluse olemus...................................................................................................4 1.2Avaldus pärimismenetluse algatamiseks............................................................................4 1.3Pärimise alused..................................................................................................................5 1.3.1Seadusjärgne pärimine..........................................
Pinnasesse puutuvad maavarad omaniku huvi (nt liiv, kruus, turvas, savi). Veekogule väikesed veekogud (kallasrada puudub) ühe omaniku maa peal on eraveekogud. Veekogud naaberkinnistute vahel (suured tiigid, järved) neil on keskel mõtteline joon ja üks osa kuulub ühele, teine osa teisele naabrile. Mere rannajoon tavaline veepiir, kus meri keskmiselt on. 27) Kinnisomandi kitsendused Kitsenduste tõttu kinnisasja omanik kaotab piiranguteta õiguse asja üle ja on kohustatud sallima võõrast tegevust või mõjutusi omandi suhtes. Kitsendused ehk seaduslikud servituudid seaduse järgi tekkinud. Võivad tekkida ka tehingu või kohtuotsuse alusel. Kitsendused maapinna, maapõue või õhuruumi suhtes on era-(naabrussuhted) või 6 7 avalikõiguslikud (kaitsealad, keelud). Enamik kitsendusi on seaduse järgsed ehk need on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid