Õiguse sotsioloogia (4)

4 HEA
 
Loengukonspekt + seminarid 2009
SISSEJUHATUS
Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega.
Ühiskonna kohta on palju seisukohti:
K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum
M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat
Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on
üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.
Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on
küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult.
Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu).
Õiguse sotsiloogia objekt:
- õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada.
- Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema
kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus.
- Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas.
- Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima.
- Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes. Milline osa inimese konkreetsetes
käitumisaktides on mõjutatud indiviidi enda psüühikast ja arengust ja kui suur on käitumises ühiskonna mõju.
Objektide uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.
Sotsioloogia uurimisobjektiks on:
1. sotsiaalne protsess e ühiskondlik protsess
2. Sotsiaalse keskkonna konkreetne valdkond (nt institutsioon (majandus, perekond))
3. Sotsiaalsed või ühiskondlik protsess, mis peaks sisaldama vastuolu => sotsioloogia uurib probleeme, mis ju ongi
nähtus, milles väljendub vastuolu.
Sotsioloogia tegeleb ühiskonna mõjurite uurimisega erinevatele nähtustele.
Õigusloome globaliseerumise tingimustes (kui natsionaalne õigus sõltub mingitest teguritest, mis ei ole alati selle konkreetse
õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) ­ transnatsionaalne õigus. Transnatsionaalne õigus vs rahvusvaheline õigus ­
peamiseks erinevuseks on see, et rahvusvahelises õiguses tehtud ettekirjutused on pigem soovituslikku iseloomu kandvad ja
puudub reaalne jõustruktuur, mis rahvuvahelise õiguse norme kontrolliks või sanktsioone rakendaks; transnatsionaalses
õiguses on jõustruktuur olemas ning oma olemuselt on see üsna käskiva ja sundiva iseloomuga õigus. Meil on selleks
jõustruktuuriks Euroopa Liit (keskkohaga Brüsselis). Need on kõik käskiva iseloomuga ning isegi ülimuslikud. Õiguslikust
küljest ja suveräniteedi probleemistiku kontekstis on siin esile tõusnud mõningaid küsitavusi ja (rahvusliku enesemääramise)
probleeme, millele tasuks mõelda:
ekspressiivne individualism (natsionalism) ­ väikeriikidel on alateadvuslik hirm oma kultuuri, oma identideedi kadumise või
laialivalgumise ees. Euroopa kontekstis on Euroopa riikidel kõikidel ka hirm amerikaniseerumise ees, mis samuti ähvardab
Euroopa kultuurilist eripära. Eesti ja Baltiriikide jaoks on kolmas hirm Venemaa näol, kuigi see pole päris nii terav. Mistahes
riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega:
a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga
b. seadusloomet mõjutab transnatsionaalne õigus
c. olemas peaks olema sotsiaalne informatsioon, mida seadusandja peaks ammutama ühiskonnast enesest (nt
kodanike väärtusorientatsioonid; hinnangud ja hoiakud sotsiaalsetele probleemidele; majanduslik seisund).
Eesti ühiskond selles kontekstis ­ kõige olulisemaks seadusloome teguriks on transnatsionaalne õigus, järgneb seaduste
vastavus konstitutsioonile ja viimaseks sotsiaalse informatsiooni kasutamine. Kõik maailma riigid räägivad sama
probleematika juures samast probleemist, et kindlasti oleks vaja sotsiaalset informatsiooni kasutada, kuid see pole väga
reaalne/aktuaalne.
Miks Eestis pole sotsiaalset informatsiooni piisavalt kasutatud?
· sotsiaalse informatsiooni kasutamine õigusloomes on õiguslikult reguleerimata;
· pole kohustuslik vaid on soovitatav;
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse sotsioloogia #1 Õiguse sotsioloogia #2 Õiguse sotsioloogia #3 Õiguse sotsioloogia #4 Õiguse sotsioloogia #5 Õiguse sotsioloogia #6 Õiguse sotsioloogia #7 Õiguse sotsioloogia #8 Õiguse sotsioloogia #9 Õiguse sotsioloogia #10 Õiguse sotsioloogia #11 Õiguse sotsioloogia #12 Õiguse sotsioloogia #13 Õiguse sotsioloogia #14 Õiguse sotsioloogia #15 Õiguse sotsioloogia #16 Õiguse sotsioloogia #17 Õiguse sotsioloogia #18 Õiguse sotsioloogia #19 Õiguse sotsioloogia #20 Õiguse sotsioloogia #21 Õiguse sotsioloogia #22 Õiguse sotsioloogia #23 Õiguse sotsioloogia #24 Õiguse sotsioloogia #25 Õiguse sotsioloogia #26 Õiguse sotsioloogia #27 Õiguse sotsioloogia #28 Õiguse sotsioloogia #29 Õiguse sotsioloogia #30 Õiguse sotsioloogia #31 Õiguse sotsioloogia #32 Õiguse sotsioloogia #33 Õiguse sotsioloogia #34 Õiguse sotsioloogia #35 Õiguse sotsioloogia #36 Õiguse sotsioloogia #37 Õiguse sotsioloogia #38 Õiguse sotsioloogia #39 Õiguse sotsioloogia #40 Õiguse sotsioloogia #41 Õiguse sotsioloogia #42 Õiguse sotsioloogia #43 Õiguse sotsioloogia #44 Õiguse sotsioloogia #45 Õiguse sotsioloogia #46 Õiguse sotsioloogia #47 Õiguse sotsioloogia #48 Õiguse sotsioloogia #49 Õiguse sotsioloogia #50 Õiguse sotsioloogia #51 Õiguse sotsioloogia #52 Õiguse sotsioloogia #53 Õiguse sotsioloogia #54 Õiguse sotsioloogia #55 Õiguse sotsioloogia #56 Õiguse sotsioloogia #57 Õiguse sotsioloogia #58 Õiguse sotsioloogia #59 Õiguse sotsioloogia #60 Õiguse sotsioloogia #61 Õiguse sotsioloogia #62 Õiguse sotsioloogia #63 Õiguse sotsioloogia #64 Õiguse sotsioloogia #65 Õiguse sotsioloogia #66 Õiguse sotsioloogia #67 Õiguse sotsioloogia #68 Õiguse sotsioloogia #69 Õiguse sotsioloogia #70 Õiguse sotsioloogia #71 Õiguse sotsioloogia #72 Õiguse sotsioloogia #73 Õiguse sotsioloogia #74 Õiguse sotsioloogia #75 Õiguse sotsioloogia #76 Õiguse sotsioloogia #77 Õiguse sotsioloogia #78 Õiguse sotsioloogia #79 Õiguse sotsioloogia #80 Õiguse sotsioloogia #81 Õiguse sotsioloogia #82 Õiguse sotsioloogia #83
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 83 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
229 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sisi Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks Eestis pole sotsiaalset informatsiooni piisavalt kasutatud ?
  • Kui vaid ühiskonnaliikmed. Nt keel ­ kust tekkinud ?
  • Kust tulevad sobimatud seadused ?
  • Millist seost võib näha seaduse ja iibe vahel ?
  • Mis?, kes? Ja kelle ?
  • Mida on tarbijale vaja ?
  • Kuidas seda vajadust rahuldada ?
  • Mida teha kurjategijatega ?
  • Mis on karistamise eesmärk ?
  • Milline on kuriteo tase Eestis ?
  • Milline on kodanike turvatunne ?
  • Mida arvate ... ?
  • Mida teie arvate ?
  • Keskkonnas nagu ka loodujõududega toimivad reaalsed piirangud, millega tuleb arvestada ?
  • Kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas ?
  • Mis võis olla varem ?
  • Kuid psüühika haigusliku kõrvalekalde tõttu oli see võime piiratud ?
  • Kuidas defineerida hälbimist ?
  • Kust aga on piir ?
  • Mis on hälbivad ?
  • Mis on õige õigus ?
  • Millal lõppeb inimese karistus ?
  • Kust maalt kehtivad teised sotsiaalsed normid ?
  • Millised on konkreetsed meetodid õigusteadvuse uurimiseks ?
  • Milliste meetoditega on kõige parem uurida ?
  • Mille poolest erineb longituuduuring ?
  • Millised on konkreetsed meetodid õigusteadvuse uurimiseks ?
  • Millest see hälve tuleb ?
  • Kumb sünnib kummast ?
  • Mis võiks olla õigus ?
  • Milleks õigus on ?
  • Miks see siis ühiskonnale ohtlik on ?
  • Milleks need olid loodud ?
  • Kuidas see norm toimib ühiskonnas ?
  • Mida tähendab ratsionaalne ?
  • Milleks need olid loodud ?
  • Millised 3 peamist elementi kuuluvad õigusteadvuse struktuuri ?
  • Mis määravad meie õiguskäitumise ?
  • Mille poolest erineb käitumine tendentsidest ?
  • Kuidas on võimalik õigusega teaduslikult tegeleda ?
  • Mis see ühiskond on ?

Mõisted

ühiskonna kohta, käitumisaktides, peamiseks erinevuseks, euroopa kontekstis, nõrkuseks, siit järelduseks, sotsiaalne konflikt, ressursid, eksperimenteeritakse, aktuaalne, demograafiline käsitlus, ühiskondlik lähenemisviis, mitteformaalsed grupid, suhteline lähenemisviis, kulturoloogiline lähenemine, õigussotsioloogia ülesanne, ühiskonna mõõdetavusest, geneetiline õigussotsioloogia, operatsionaalne õigussotsioloogia, õigussotsioloogial, konflikt ps, desotsialiseerimine, comte arvates, positiivne teadus, empiiriline uurimine, sotsiaalne staatika, religioon, sotsiaalne dünaamika, võrreldes teesiga, inimvaim, arengul, mõtetu, üleüldises korras, poliitiline võim, evolutsiooniseadus, agnostitsism, ühetüübilisus, nt keel, juured 17, inimökoloogia, montesquiau, võrdsuse vaim, kõigepealt, seaduste subjekte, lisaks sellele, mõtlemiskoht, eri maadel, ludwig gumplowiz, ühiskondlikud nähtused, gumplowiczi klassid, etnotsentrism, dialektika seadused, karl marx, tootmisviise, sotsiaalne revolutsioon, mõisakultuur, opositsioonil, opositsioon, freud, meeste vahel, ego, t arheotüübid, verbaalne tõestamine, loogiline käitumine, räägivad jumalast, mitteloogiline käitumine, sotsioloogide näol, inimese psüühikas, ühetaolisuse vajadus, eliit, jaguneb 2, optimaalses eliidis, sellel perioodile, ühiskonnaliikmete tööjaotus, anoomiline tööjaotus, sotsioloogia aineks, kollektiivsed ettekujutused, indiviidist olulisemaks, repressiivne õigus, kuritegevus, kuritegu, kuritegevuse tase, durkheim, anoomia, anoomia tekkeks, anoomia näol, jumalikud ettekirjutused, innovatsioon, durkheim, egoistlikud suitsiidid, altruistlikud suitsiidid, anoomilised suitsiidid, juhud, enesetapud, john rawls, ebaõiglus, sotsiaalne õiglus, baasstruktuur, ideaaltüübi kõrval, sotsiaalne käitumine, õiguse osas, suletud seosed, autoriteedi kandja, traditsiooniline autoriteet, tugevaim, ideaaltüüp, ideaaltüübid, ideaaltüübis, inimeste käitumine, sotsiaalne käitumine, võimulolijate seas, normide puhul, geigeri teooriat, normide juures, ühiskondlik õigus, ühiskondlik õigus, juristide õigus, juristide norme, normide suhe, repressioonist tähtsamaks, õiguse rakendamine, kvantitatiivne üldistus, kvalitatiivne üldistus, igaüks meist, rollikäitumine, professionaalne deformatsioon, baasväärtused, kriminogeenne situatsioon, õigem, lahti saamiseks, õigusvälised normid, õigusnormid, hälbiva käitumisega, olemasolevad käitumisvariandid, mittenormatiivne, pikka aega, stigmatsioon, stratifikatsioon, kihistumine, keskklass, kollektiivne käitumine, pööbel, kollektiivset käitumist, in grupp, metodoloogia, meetoditeks, eksperimenteerimist, mõtteline eksperiment, eksperimendi puhul, laboratoorne eksperiment, seadusandlik eksperiment, eksperimenteerimisel, afektiivsed testid, lahtine küsimus, ankeedi küsimust, otseseks, põhiküsimused, filtreerivad küsimused, demograafiline osa, prooviküsitlust, intervjuu, intervjuu, standardiseerimata intervjuu, süvaintervjuu, küsitlusel, mõttelised, sotsiaalne norm, käitumiseeskirjad, õigusnormid, õigusnormide loojaks, õiguse normatiiv, õigusnormi kehtimiseks, õiguse ülesanne, subjektiivne õigus, õiguse ülesanne, spencer, marx, ihering, llewelyn, protseduurireeglitega, selleks aluseks, õigusteaduses, sõnal õigus, suhtes inimene, semiootiline lähenemine, esindaja tänapäeval, seadusandja vaim, avalik õigus, era, sotsiaalne norm, käitumisreeglid, ühed normid, korporatsiooni, kuritegelik käitumine, tavadeks, moraalinormideks, seadusteks, strukturaalne, semioloogiline, tähenduste väljas, väärtussüsteem, sotsiaalne reguleerimine, õigusnormid, moraalinormide piirid, sotsiaalsed normid, sotsiaalsed normid, informatsiooniline, sanktsioonid, sanktsioon, normile, sanktsioon, sanktsioon, sotsioloogiliselt, sanktsioon, küllalt levinud, õppimisefekt, sotsiaalsel kontrollil, õigusnormidel, orienteerumine sanktsioonile, distsiplinaar, kohtulik vastutus, kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik, karistavad, õigust taastavad, õiguskäitumine, inimühiskond, teistel ühiskonnaliikmetel, tegelikul käitumisel, afektid, rõõm, karistusõiguses, füsioloogiline afekt, karistusseadustikus, vähemalt 14, kriteeriumideks, süüvõime, saamisega, süüdimatus, juriidilised tunnused, vaimuhaigus, piiratud süüdivus, piiratud süüdivus, isiku süü, süüdiv, piiratud süüdivus, a kriminaalkoodeksis, afektid psühholoogias, hälbeline käitumine, negatiivne hälve, psüühilis, psühholoogia seisukohalt, hälbed, uuringutega, maniakaal, determineerija, sanktsioonid, käitumisnormide omaksvõtt, solvatud mehel, aktsentueeritud jooned, teistes olukordades, ilmne aktsentueeritus, varjatud aktsentueeritus, bioloogiline lähenemine, muskulatuursed, kraniomeetria, hälbeline käitumine, esmane hälbimus, hälbekäitumine, sellistel temperamendi, aktsentueerituse tõdemine, aktsentueeritud iseloomu, iseloomutüübid, õppimises, seksuaalne aktiivsus, kontaktileidmine, romantika, szaszi, goffman, peremees, durkheim, teisisõnu, hälbekäitumise põhjus, sotsiaalse loomana, hälbeteooria, stigmatisatsiooni teooria, teostajad, h õigus, koordineeriv, sotsiaalsed normid, määratlemisel, põhimõttelises ühtsuses, sotsiaalne kontroll, ühesuunaline, sotsiaalsel kontrollil, sotsiaalne kontroll, käitumise juhtimine, mitteformaalne kontroll, sanktsioonid, enesekontrolli puhul, neljas staadium, aspektist, viies staadium, positiivne vastutus, negatiivne vastutus, preventsioon, teistpidi öeldes, üldpreventsioon, positiivne üldpreventsioon, kaugem lähtekoht, kurjategija, karistus, kolmas funktsioon, hulkadel, hulkade arvamused, sisemine märgistus, märgistamisel, sisemine stigmatsioon, mõrvaril, enesemääratlus, suheterikkam, tähtsaimaks vektoriks, sisulises plaanis, antisipatoorne sotsialiseerumine, laste seas, vanemate tegevusala, käitumisel, sotsialiseerumisprotsessis, sotsialiseerumine, olemuselt, sotsialiseerimine, viiendat etappi, resotsialiseerimine, õiguslik sotsialiseerumine, sotsialiseerumine, õiguslik sotsialiseerumine, õiguslik sotsialiseerimine, subjektse enesemääratlemisega, subjektsuse aluseks, agentide rühk, tähtsamateks, varased õppetunnid, massimeedia, agendid, õiguskasvatuses, resotsialiseerimine, ühiskonna tasandilt, rehabilitatsioon, eksperiment, kasutatavaim, identsuse mõiste, laialivalgunud identsus, konformsus, demiantne, anoomia, desorganiseerimine, õiguse kehtestamine, sisulises plaanis, õigusstaap, formaliseerimine, institutsionaliseerimine, problemaatiline, õiglus, õiglus, absoluutset vabadust, durkheimi arvates, õiguse loomine, seaduse legitiimsus, diskursiivne kommunikatsioon, õiguse legitiimsus, legitiimsus, legitiimsuskriis, avalikul võimul, kodanikeühendus, rahvusvahelistes võrdlustes, hälbekäitumise põhjuseks, osades ühiskondades, domineerimine, rollikonflikt, rollide vaheline, rollisisene, mertoni nurjumis, lemerti kontrolli, mõlema puhul, ankeet, lahtine, filtreerivaid küsimusi, intervjuu, anketeerimisega, intervjueerija ülesanne, ankeet, kajastati, dokumentide analüüs, irratsionaalne, õiguspersonal, käitumistendentside tasandil, käitumise reguleerimine, dominantsed väärtused, käitumistendents, ühiskonna kaasamine, loomuõiguslased, seitsmendaks haridus, iseküsimus, teadusena, ühiskonnateaduses, prisma, uuringu ese, probleemsituatsioon, õiguse sotsioloogia, manfred rehbinder

Sisukord

  • Loengukonspekt + seminarid 2009
  • SISSEJUHATUS
  • Sotsioloogia
  • Ühiskonna kohta
  • K.Marx
  • M. Weber
  • Õiguse sotsiloogia objekt
  • Sotsioloogia uurimisobjektiks on
  • Õigusloome globaliseerumise tingimustes
  • Eesti ühiskond selles kontekstis
  • Sotsiaalse informatsiooni tähendus
  • Sotsiaalne konflikt
  • Konflikti faasid
  • Käitumisalternatiivid konfliktisituatsioonis
  • Konfliktide lahendamise meetodid
  • Eksperiment kui meetod
  • Eristatakse eksperimend liike
  • Sotsiaalteadustes kasutatavad uurimismeetodid saab jagada kolme rühma
  • Demograafiline käsitlus
  • Psühholoogiline lähenemisviis
  • Ühiskondlik lähenemisviis
  • Suhteline lähenemisviis
  • Kulturoloogiline lähenemine
  • Õigussotsioloogia ülesanne
  • Ühiskonna mõõdetavusest
  • Sotsioloogia eripära
  • ÕIGUSSOTSIOLOOGIA
  • Manfred Rehbinder
  • Geneetiline õigussotsioloogia
  • Operatsionaalne õigussotsioloogia
  • EKSPERIMENTAALSE ÕIGUSTEADUSE IDEE (F. BEUTEL)
  • Õigussotsioloogial on kaks poolt
  • Teoreetiline
  • Empiiriline
  • Suveräänse rahvusriigi seadusloomet mõjutavad
  • Sotsiaalse informatsiooni 2 tähendust
  • Miks kasutatakse sotsiaalset infot vähe?
  • Õiguse efektiivsus
  • ERINEVAD AJALOOLISED KOOLKONNAD JA KLASSIKUD
  • ÖKOSOTSIOLOOGIA
  • Auguste Comte
  • Positiivne teaduse käsitlus
  • Sotsiaalne staatika
  • Perekond
  • Riik
  • Religioon
  • Sotsiaalne dünaamika
  • Teoloogiline
  • Metafüüsiline staadium
  • Positiivne staadium
  • Antitees
  • Süntees
  • Sotsiaal-majandusliku formatsiooni teooria
  • Comte
  • Loodustingimused
  • Elanikkonna kasv
  • Tööjaotuse arenemine
  • Comte’i positiivne ühiskonna käsitlus
  • koolkonda õiguse sotsioloogia tugisammastena
  • SOTSIAALDARWINISM
  • Charles Darwin – “
  • Malthus - “
  • Bentham
  • Sotsiaaldarwinismi kutsutakse inimvihkajalikuks vooluks
  • Spenceri
  • Ühiskondi ja bioloogilisi organisme eristavaid jooni arvas ta 2
  • Rääkides ühiskonna arengust e evolutsioonist toob ta välja 2 evolutsiooni tunnust
  • Kontsentratsioon
  • Diferentseerumine
  • Evolutsiooniseadus
  • Areng homogeensuselt heterogeensusele
  • Spencer kui agnostitsist
  • Erinevused
  • Spencer ülistas üksikisikut
  • Darvinismiga seoses
  • INIMÖKOLOOGIA
  • Algmõistuse poolt loodud seadused
  • Inimese poolt loodud seadused
  • Võrdsuse vaim
  • Ebavõrdsuse vaim
  • Millist seost võib näha seaduse ja iibe vahel?
  • Montesquiau
  • Inimökoloogia
  • Seaduste mõiste ja subjektid
  • Seaduste liigid
  • Rahvavaim ja selle liigid
  • KONFLIKTITEOORIA
  • LUDWIG GUMPLOWIZ
  • Gumplowiczi klassid - algselt on kaks klassi
  • Etnotsentrism
  • KARL MARX
  • Dialektika seadused
  • Sotsiaalne revolutsioon
  • Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus
  • Eituse eitamise seadus
  • Marxi käsitluses ühiskonnast
  • Pealiskiht
  • Tootlikud jõud
  • Tootmissuhted
  • Tootmisviis
  • PSÜHHOLOOGILINE SUUND PSÜÜHIKA ROLL INIMKÄITUMISES
  • GABRIEL TARDE (1843-1904)
  • On võimalik eristada 3 sotsioloogilist protsessi
  • Kordamine
  • Matkimise kohta oli Tardel 2 seadust
  • Opositsioon
  • Kohandumine e adapteerimine
  • SIGMUND FREUD (1856-1939)
  • CARL GUSTAV JUNG (1875-1961)
  • Jungi eristab Freudist 2 põhijoont
  • Jung eristas järgmisi arheotüüpe
  • Psüühika funktsioonid
  • Üksikud teoreetikud
  • VILFREDO PARETO (1842-1923)
  • Loogilist käitumist on võimalik täheldada kolmes sfääris (teatud kahtlustega sedagi)
  • Majandus
  • Teadus
  • Poliitika
  • Põhikategooriad, mille järgi Pareto loogikat lahti seletab
  • Residum (jääk)
  • Derivatsioon (tuletis)
  • Jääkide klassid
  • Kombinatsioonide instinkt
  • Agregaatide püsivus (kogumi säilivus)
  • Vajadus väljendada tundeid
  • Ühiskonnaga seotud jäägid (sotsiaalsus)
  • Indiviidi ja tema sõltuvuste integratsioon
  • Seksuaaljääk
  • Dervatsioonide klassifikatsioon
  • Autoriteet
  • Tavad, traditsioonid
  • Fiktiivsed isikud, olendid
  • Verbaalne tõestamine
  • Inimese käitumist saab jagada kaheks
  • Loogiline käitumine
  • Mitteloogiline käitumine
  • Inimese psüühikas on 2 liiki nähtusi
  • Jääk e

Teemad

  • K.Marx
  • Õiguse sotsiloogia objekt
  • Sotsioloogia uurimisobjektiks on
  • ekspressiivne individualism
  • Mistahes
  • riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega
  • a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga
  • b. seadusloomet mõjutab transnatsionaalne õigus
  • olemas peaks olema sotsiaalne informatsioon, mida seadusandja peaks ammutama ühiskonnast enesest
  • Miks Eestis pole sotsiaalset informatsiooni piisavalt kasutatud?
  • Sotsiaalse informatsiooni tähendus
  • ressursid
  • võim
  • identiteet
  • positsioon
  • väärtused
  • Konflikti faasid
  • Käitumisalternatiivid konfliktisituatsioonis
  • Konfliktide lahendamise meetodid
  • Eristatakse eksperimend liike
  • loomulik eksperiment
  • ex post facto
  • laboratoorne eksperiment
  • test
  • mida üks teeks siis, kui saaks teada, et tema abikaasa on teda petnud
  • seadusandlik eksperiment
  • Sotsiaalteadustes kasutatavad uurimismeetodid saab jagada kolme rühma
  • Sotsioloogilise uuringuga on tegemist siis, kui
  • Ühiskonna mõõdetavusest
  • Sotsioloogia eripära
  • õigusfilosoofia
  • õigusdogmaatika
  • õigussotsioloogia
  • õigussotsioloogia jaguneb
  • Frederick Beutel
  • Astmed
  • Suveräänse rahvusriigi seadusloomet mõjutavad
  • juriidiline ekspertiis
  • transsnatsionaalne õigus
  • sotsiaalne informatsioon
  • Sotsiaalse informatsiooni 2 tähendust
  • desotsialiseerimine
  • õiguse enda sisu
  • õiguskultuuri ja –teadvuse tase
  • õiguskaitse ja õigust rakendavate organite tegevuse kvaliteet
  • 1857
  • sotsioloog
  • Comte’i positiivne teaduse käsitlus
  • sotsiaalne dünaamika
  • Hegeli
  • progressi
  • peamisteks faktoriteks on
  • Loodustingimused
  • Elanikkonna kasv
  • Tööjaotuse arenemine
  • Inimvaim
  • ühiskond
  • Comte suhtus õigusesse negatiivselt
  • subjektiivne õigus
  • Õiguse asemel
  • eelistas rääkida ühiskonnast
  • koolkonda õiguse sotsioloogia tugisammastena
  • SOTSIAALDARWINISM
  • Herbert Spencer
  • Evolutsiooni teooria
  • Liikide vaheline olevusvõitlus
  • Bentham
  • ühiskonna käsitluse
  • Ühiskondi iseloomustab
  • ühiskond on organ ja indiviidid on verelibled
  • Ühiskondi ja bioloogilisi organisme eristavaid jooni arvas ta 2
  • Rääkides ühiskonna arengust e evolutsioonist toob ta välja 2 evolutsiooni tunnust
  • tüüpi ühiskondadest
  • Kontsentratsioon
  • altruismi
  • Spencer tõi ka välja bioloogiliste organite ja ühiskonna kui organismi sarnased
  • tunnused
  • Erinevused
  • INIMÖKOLOOGIA
  • Charles Louis de Montesquiau (1689-1755)
  • Seaduste vaim”
  • Ta leidis, et kõikidel elusatel olenditel on olemas omad seadused, seadused ise
  • jagunevad 2 gruppi
  • Inimese poolt loodud seadused
  • rahva vaimust
  • Millist seost võib näha seaduse ja iibe vahel?
  • Montesquiau
  • Seaduste vaim
  • mõiste
  • seadused
  • KONFLIKTITEOORIA
  • Karl Marx (1818-1883)
  • Riik
  • etnotsentrism
  • Gumplowiczi klassid - algselt on kaks klassi
  • ühiskond pidevas arenemises
  • ühiskond areneb
  • seaduspäraselt
  • Põhikategooriad
  • Kvantitatiivsete muutuste kvalitatiivseteks muutusteks ja kvalitatiivsete muutuste kvantitatiivseteks
  • muutusteks ülemineku seadus
  • Eituse eitamise seadus
  • ürgkommunism
  • riigi, õiguse ja klassidega ühiskond
  • kommunistlik ühiskond
  • Marxi käsitluses ühiskonnast
  • Tootlikud jõud
  • sotsiaalse revolutsiooni
  • kaaslane Engels
  • nimetatud ka
  • intermentaalne sotsioloogia e ajudevaheline psühholoogia
  • psühholoogiline nakatamine
  • ja nakatumine
  • On võimalik eristada 3 sotsioloogilist protsessi
  • Matkimise kohta oli Tardel 2 seadust
  • libiido
  • Karl Gustav Jung
  • Jungi eristab Freudist 2 põhijoont
  • kollektiivne alateadvus
  • arheotüübid
  • Jung eristas järgmisi arheotüüpe
  • selbst
  • e naine mehes
  • animale
  • e mees naises
  • e mask
  • Psüühika funktsioonid
  • Loogilist käitumist on võimalik täheldada kolmes sfääris (teatud kahtlustega sedagi)
  • Põhikategooriad, mille järgi Pareto loogikat lahti seletab
  • Jääkide klassid
  • Dervatsioonide klassifikatsioon
  • Inimese käitumist saab jagada kaheks
  • residum

Kommentaarid (4)


elenwikman: Väga hea konspekt nii seminarideks kui eksamiks. Konspekti seminari osa sisaldab väljakirjutusi põhimõtteliselt kõigist kohustuslikest õppematerjalidest, nii et kui need ei ole kättesaadavad, siis leiab konspektist palju abi. Eksamiks on võimalik valmistuda ka üksnes konspekti põhjal.
19:52 28-05-2018

KyLLi31: väga hea konspekt ja seminarideks kasulik
20:28 11-12-2012

Tagne Ratassepp: Väga hea konspekt
11:16 27-10-2013


Sarnased materjalid

46
docx
80
doc
36
doc
96
pdf
25
docx
198
doc
22
doc
190
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto