Õiguse sotsioloogia (2)

4 HEA
 
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA
I SEMINARI KÜSIMUSED
1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa.
Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil
see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia
koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini
vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas
õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks
tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub
nende piirimail, ristumiskohas.
Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma
uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning
sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid.
Kui sotsioloogia võtab õiguse enda uurimisobjektiks siis on tema ülesanne välja selgitada
õiguse roll ühiskonnas-vaadata õigust erinevate instituutide hulgas. Inimese käitumisele
otsitakse ja leitakse sotsiaalseid mõjureid. Inimese mistahes käitumine-normivastane
käitumine tuleneb ühiskonnas enesest. Kõikide nähtuste arutamisel keskendutakse
ühiskondlikele probleemidele
Sotsioloogia ja õigus tegelevad mõlemad ühiskonna uurimise, inimese ühiskondliku
käitumise uurimisega
Ehk siis ühine uurimisobjekt
Miks õigus on ühiskondlik nähtus?
Sest õiguse tekkekohaks on ühiskond, õigus on ühiskonna nägu
Õigus ka areneb koos ühiskonnaga, ka selles väljendub õiguse ja ühiskonna seos
Õiguse ja sotsioloogia seos ka selles, et erinevad õigusharud üritavad ühiskonda uurida
sotsioloogiliste meetoditega ja seeläbi jõuda paremate normide loomiseni
Sots meetodeid kasutades saab paremini teada, missugused peaks olema õiged
õigusnormid
Õiguse sotsioloogia teadus, mis oma olemuselt asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail
Teatud kitsendustega võib lugeda ikka õigusteaduse hulka kuuluvaks
2. Õiguse mõiste klassikalisi käsitlusi. (vt ka loengukonspekt!)
Ühtne arusaam puudub. Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- õiguse samastamine
normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis (loomuõiguslik) või
kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik).
Objektivistlik normikäsitlus - õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele
loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi.
Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur.
Positivistlik õigusõpetus - õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena.
Sotsiaalse korra allikas on seaduseks vormitud inimlik tahe, puhas subjektiivsus.
Loomuõiguslik õpetus - käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud
struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse
korrastusena, kuid samas omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik
ehitada üles õiglane inimsuhete kooslus. Tunnistatakse inimese tahtest sõltumatu,
objektiivse korrastatuse võimalikkust, aga seostatakse viimane ikkagi igavikuliste
absoluutidega, ideaalkujunditega ühiskondlikust olemisest, mitte reaalse ühiskonna
asjaoludega. 1
Ka loengukonspektist näha, et eri tegelased on õigust defineerinud erinevalt
Spencer ­ õigus on nagu öövaht, kes sekkub, kui midagi viltu
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse sotsioloogia #1 Õiguse sotsioloogia #2 Õiguse sotsioloogia #3 Õiguse sotsioloogia #4 Õiguse sotsioloogia #5 Õiguse sotsioloogia #6 Õiguse sotsioloogia #7 Õiguse sotsioloogia #8 Õiguse sotsioloogia #9 Õiguse sotsioloogia #10 Õiguse sotsioloogia #11 Õiguse sotsioloogia #12 Õiguse sotsioloogia #13 Õiguse sotsioloogia #14 Õiguse sotsioloogia #15 Õiguse sotsioloogia #16 Õiguse sotsioloogia #17 Õiguse sotsioloogia #18 Õiguse sotsioloogia #19 Õiguse sotsioloogia #20 Õiguse sotsioloogia #21 Õiguse sotsioloogia #22 Õiguse sotsioloogia #23 Õiguse sotsioloogia #24 Õiguse sotsioloogia #25 Õiguse sotsioloogia #26 Õiguse sotsioloogia #27 Õiguse sotsioloogia #28 Õiguse sotsioloogia #29 Õiguse sotsioloogia #30 Õiguse sotsioloogia #31 Õiguse sotsioloogia #32 Õiguse sotsioloogia #33 Õiguse sotsioloogia #34 Õiguse sotsioloogia #35 Õiguse sotsioloogia #36 Õiguse sotsioloogia #37 Õiguse sotsioloogia #38 Õiguse sotsioloogia #39 Õiguse sotsioloogia #40 Õiguse sotsioloogia #41 Õiguse sotsioloogia #42 Õiguse sotsioloogia #43 Õiguse sotsioloogia #44 Õiguse sotsioloogia #45 Õiguse sotsioloogia #46 Õiguse sotsioloogia #47 Õiguse sotsioloogia #48 Õiguse sotsioloogia #49 Õiguse sotsioloogia #50 Õiguse sotsioloogia #51 Õiguse sotsioloogia #52 Õiguse sotsioloogia #53 Õiguse sotsioloogia #54 Õiguse sotsioloogia #55 Õiguse sotsioloogia #56 Õiguse sotsioloogia #57 Õiguse sotsioloogia #58 Õiguse sotsioloogia #59 Õiguse sotsioloogia #60 Õiguse sotsioloogia #61 Õiguse sotsioloogia #62 Õiguse sotsioloogia #63 Õiguse sotsioloogia #64 Õiguse sotsioloogia #65 Õiguse sotsioloogia #66 Õiguse sotsioloogia #67 Õiguse sotsioloogia #68 Õiguse sotsioloogia #69 Õiguse sotsioloogia #70 Õiguse sotsioloogia #71 Õiguse sotsioloogia #72 Õiguse sotsioloogia #73 Õiguse sotsioloogia #74 Õiguse sotsioloogia #75 Õiguse sotsioloogia #76 Õiguse sotsioloogia #77 Õiguse sotsioloogia #78 Õiguse sotsioloogia #79 Õiguse sotsioloogia #80
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
147 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A G Õppematerjali autor

Lisainfo

Seminaride konspekt õiguse sotsiloogia aines.
õiguse sotsioloogiakaugiaseminarid

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks õigus on ühiskondlik nähtus ?
  • Millega tuleb arvestada ?
  • Kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas ?
  • Mis võis olla varem ?
  • Miks ta selliseks kujunes ?
  • Kuidas me üldse saaksime õigusega teaduslikult tegeleda ?
  • Kui norme ei taheta täita ?
  • Kuidas defineerida hälbimist ?
  • Kust aga on piir ?
  • Mis on hälbivad ?
  • Kus on hälbekäitumise juured ?
  • Kuidas Lombroso neile järeldustele jõudis ?
  • Mis on norm ja mis hälve ning mis sorti hälbeid on olemas ?
  • Kust maalt kehtivad teised sotsiaalsed normid ?
  • Millise konkreetse teoga märk kinnistatakse ?
  • Mida tähendab ratsionaalne ?
  • Kuidas see norm toimib ühiskonnas ?
  • Millised 3 peamist elementi kuuluvad õigusteadvuse struktuuri ?
  • Mille poolest erineb käitumine tendentsidest ?
  • Mille poolest erineb longituuduuring ?
  • Millised on konkreetsed meetodid õigusteadvuse uurimiseks ?
  • Millest see hälve tuleb ?

Mõisted

ühendavaks tunnuseks, subjektivistlik normikäsitlus, positivistlik õigusõpetus, loomuõiguslik õpetus, spencer, õigusteaduses, suum cuique, kelseni järgi, kohandumine, konfliktitum, sotsiaalne ruum, tavas, moraali puhul, õiguspositivism, lähtumine riigist, sotsiaalsed normid, õigusnormid, sotsiaalsel kontrollil, indiviidide hingelis, o riik, o institutsiooniteooria, o inimühendusel, o sotsiaaldarvinism, o õigus, o moraali, ühiskonnas olemas, sotsioloogia uurimisobjektiks, uurimisobjekti, õiguse teooria, sotsiaalne käitumine, tegelikus mõttes, teo tegemisel, subjektiivne pool, subjektiivne pool, õiguspärane käitumine, õigusvastane, mittealluv, keerukas, tegutsemisega, negatiivne hälve, positiivne hälve, o hälbed, hälbelisusel, nils christie, ühiskonnas olemas, keskseks seoseks, õs, õs, mitteformaalsed protseduurid, gelikult, kujundavaks teguriks, instrument selleks, anoomia, vormideks, varjatud normilooming, sotsiaalne kommunikatsioon, positiivsed sanktsioonid, omaksvõtt, nt inuiitidel, kättemaksuõigusega, tapjatel, kritiseerijad, füsiognoomika, järgmised seisukohad, sotsioloogias, anima, arhetüüp, inimkäitumise uurimiseks, loogilist käitumist, teatud määral, sõltuvus, freud, nt nsvl, leonhardi meelest, isiksuse aluseks, ajend, noorukid, otsustusprotsess, enesehinnang, seksuaalne aktiivsus, enesehinnang, nõrk koht, seksuaaltung, kontakti otsimine, töötempo, õppimises, noorukina, alkoholisõltuvus, romantika, kuritegelik käitumine, aksentueeritud isiksus, aksentueeritud iseloom, a iseloom, kahesugused hälbed, szasz, szaszi, goffman, karjäärijuhused, vaimuhaigust, positiivseid hälvikuid, sutherland, kurjategijatel, merton, lemert, cornish, durkheim, merton, hälbekäitumise põhjus, turk, sotsialiseerumise tulemus, toimimisvõimaluste spetsiifika, õigusloome, tähtsaimaks vektoriks, subjektil, subjektide vahel, käitumuslik, kaalukuse määramisel, sotsiaalne kontroll, sotsiaalne kontroll, sotsiaalne kontroll, sotsiaalne kontroll, sotsiaalne kontroll, sotsiaalne kontroll, ühiskonna tasandil, vangla, normi isikustamine, kindlakstegemine, sanktsioonide rakendamine, juriidiliseks sisuks, retrospektiivne vastutus, märgistamise, lk 107, sotsiaalne kontroll, out, mitteformaalsed grupid, referentgrupid, kontrollgrupid, kommunikatiivne, konformism, hälbekäitumine, sotsiaalne stratifikatsioon, prestiiž, sotsiaalne hierarhia, sotsiaalne mobiilsus, ülenev mobiilsus, horisontaalne mobiilsus, põlvkonnasisene mobiilsus, strukturaalne mobiilsus, marginaalsus, marginaalne isiksus, kollektiivne käitumine, alateadlikult, transfert, õigusteadvus, õigusteadvus, õigusteadmised, situatsioonilised erinevused, konkurents, ääretult palju, out grupid, õppemaksu suurus, kurjategijaltel, mertoni nurjumis, formuleeriv, seletav, enamus uuringuid, kordusuuringute intervall, paneeluurimuse alaliik, sotsialiseerumine, sotsialiseerumine, ühel pool, sotsialiseerimine, weber, desotsialiseerimine, resotsialiseerimine, õiguslik sotsialiseerimine, õiguslik sotsialiseerumine, sotsialiseerumine, sotsialiseerimisagendid, 148, geiger, õigusnormi juures, õigusstaap, suvaline norm, vägivallariigist, ratsionaliseerimine, formaliseerimine, institutsionaliseerimine, konflikti põhiallikaks, mikrotasandi konflikt, makrotasand, anoomia, anoomia, subjektiivne anoomia, sotsiaalne anoomia, domineerimise küsimus, domineerimine, kompromisslahendus, rollikonflikt, rollisisene, intervjuu, ankeet, poolkinnine, lahtine, mingid suhted, kuritegelikud grupid, õigusnormid, maffia, mõnel tingimusel, ratsionaalne õigus, ratsionaalsele õigusele, läbilöögivõimelisteks, õiguse efektiivsus, milliste meetoditega, vt eksamiks, sotsiaalne desorganiseerimine, institutsionaliseerumisest, era, era, kliinilised uuringud, käitumistendents, käitumistendents, sotsiaalõiguslikud hoiakud, alumine tasand, baseeruv käitumine, väärtushoiakud, hälbekäitumine, sheldon, uuringutega, sotsioloogiline, üheks põhjuseks, sotsiaalsed normid, teineteist või, füsiognoomika, leonhard, tavakeskkonnas n, hälbekäitumine, subkultuuri hälbeteooria, merton, nurjumise, rikkumine, hüpotees, usas uuring, intervjueerimine

Sisukord

  • ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA
  • III SEMINAR
  • Probleem
  • Õiguse kommunikatiivne roll
  • Kokkuvõte
  • Kuidas defineerida hälbimist?
  • Hälbekäitumise peamised põhjused
  • PSÜÜHIKA ROLL INIMKÄITUMISES
  • G. TARDE (1843-1904)
  • CARL GUSTAV JUNG (1875-1961)
  • VILFREDO PARETO (1842-1923)
  • Hüsteroidne
  • Psühhasteeniline
  • Hüpertüümne
  • Tsükloidne
  • Labiilne
  • Epileptoidne tüüp
  • Sensitiivne
  • Skisoidne
  • Püsimatu (Leonhard: ebastabiilne)
  • Konformne
  • Astenoneurootiline
  • Sildistamise (
  • Grupp
  • Grupiga ühinemise 3 olulisimat faktorit
  • Grupi arenguetapid
  • Grupi tunnused
  • Grupi struktuur
  • Gruppide liigid
  • Grupisuhete aspektid
  • Konformism
  • Hälbekäitumine
  • Kultuur
  • Subkultuur
  • Sotsiaalse indentsuse teooria
  • Sotsiaalne stratifikatsioon
  • Sotsiaalne hierarhia
  • Ebavõrdse kohtlemise alused
  • Sotsiaalne mobiilsus
  • Marginaalsus
  • Marginaalne isiksus
  • Kollektiivne käitumine
  • Hulkade käitumise ühiselemendid
  • Kontrolli transfereerimine
  • Õigusteadvuse mõiste ja olemus
  • Õigusteadmised õigusteadvuse struktuurielemendina
  • Sotsiaalõigusliku konformismi kontseptsioon
  • Gruppidevahelise diferentseerimise mõjurid
  • Hälbekäitumise kulturoloogilised seletused
  • Sotsiaaluurimuste strateegiad

Teemad

  • I SEMINARI KÜSIMUSED
  • Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa
  • Sotsioloogia
  • Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa
  • Õiguse mõiste klassikalisi käsitlusi
  • normatiivsus
  • Objektivistlik normikäsitlus
  • Subjektivistlik normikäsitlus
  • Positivistlik õigusõpetus
  • Loomuõiguslik õpetus
  • Normatiivse regulatsiooni juriidilisest vormis
  • Ius est ars boni et aequi
  • õigus on
  • teadus heast ja õiglasest
  • Suum cuique
  • Õiguse määratlemin
  • Ühiskond kui iseorganiseeruv süsteem
  • inimene- sotsiaalne ruum
  • sotsiaalsed seadused
  • inimkooslusega
  • normsele
  • antud tingimustes
  • optimaalne olemise viis
  • Sotsiaalse normi tunnetuslikust retseptsioonist
  • Strukturaalne
  • struktuurilist ja funktsionaalset
  • tasakaalustatust
  • Semioloogiline
  • sotsiaalne ruum
  • kvalitatiivne
  • iga punkt, asend, funktsionaalne roll vaadeldavas tähenduste
  • väljas on käsitletav normsena niivõrd, kui ta kuulub sellesse välja ning eristub siin teistest
  • punktidest
  • Kohandumise regulatiivne mehhanism
  • regulatsiooniks
  • ratsionaalse
  • väärtustamise
  • Tavas
  • halvast
  • moraal
  • õigus
  • organisatsiooni- ehk struktuuripõhised
  • Õiguspositivism
  • Sotsiaalsed normid. Õigusnormid sotsiaalsete normidena. Õigusnormide
  • erijooned teiste sotsiaalsete normidega võrreldes
  • Sotsiaalne norm
  • Sotsiaalne norm (ettekirjutus)
  • Õigusnormide spetsiifilised tunnused
  • Koondatus spetsiifilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse
  • instituutidesse
  • Lähtumine riigist
  • Tagatus riigi sunnijõuga
  • Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus
  • Reguleerivad suhteid, mis alluvad riigi reguleerimisele ja mis vajavad
  • õiguslikku regulatsiooni
  • Õigusnormid detailselt kirja pandud
  • Õigusnormid on kirjapandud normid
  • Osa muid norme ka kirja pandud, nt religiooninormid, aga ka moraalinormid
  • nt piibli kümne käsu näol
  • Lähtudes õigusnormi struktuurist
  • Sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust
  • Näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette, lubab
  • või keelab kirjeldatud käitumise;
  • Dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused
  • sanktsioonis vastavate riiklike organite käitumine õiguserikkujate suhtes
  • Normide toime
  • Aktsioloogiline
  • Informatsiooniline
  • Sotsiaalsete normide liigid ja optimaalne proportsioon
  • Sotsiaalsed normid
  • Õigusnormid
  • Õigusvälised normid
  • Sotsiaalsete normide karakteristikud
  • Kasulikkus (ühiskondlik vajadus)
  • Kohustuslikkus;
  • Faktiline realiseerumine inimeste käitumises
  • Sotsiaalsete normide ülesanded nende liikidest lähtuvalt. Õigusnormide
  • ülesanded
  • Sotsiaalsete normide funktsioonid
  • Reguleeriv
  • Koordineeriv
  • Stabiliseeriv
  • Sotsialiseeriv
  • Sanktsioonid ja sotsiaalsed normid. Sanktsioonide liigid. Sanktsioneerimise
  • eesmärgid ja sanktsioonide optimaalne raskusaste
  • Kirjandus
  • II SEMINAR I KÜSIMUSED
  • /2007 õa (päevane osakond)
  • Õiguse sotsioloogia ajalooline areng ja ülesanded
  • õiguse „olemist”
  • Charles Louis de Montesquieu
  • Ajalooline koolkond
  • Friedrich Carl von Savigny
  • kõikides indiviidides
  • ühiselt (kollektiivselt) elav ja tegutsev rahvavaim
  • Realistlik koolkond
  • Rudolf von Ihering
  • inimühiskonna
  • vastavate elamistingimuste praktiline realiseerimine”
  • mis on selle
  • põhjuseks, et õigus oma vastaval astmel omab vastavat vormi: 1)sisemised
  • impulsid- s.o rahvuslik iseloom, rahva mõtlemisviis ja antud ajastu kultuur;
  • välised impulsid- s.o majanduslik ja sotsiaalne ning poliitiline seisund- seda
  • eriti kokkupuutes teiste rahvastega”
  • see, mis ei
  • muutu reaalsuseks, mis ainult seadustena paberil seisab, see on näilik õigus
  • tühjad sõnad; ja vastupidi- mis realiseerub (esineb praktikas) kui õigus, see on
  • õigus isegi siis, kui teda ei leidu seadustes ja kui rahvas ja teadus teda ei
  • teadvusta”
  • Süsteemi- ja organisatsiooniteooria
  • Otto von Gierke
  • Riigiõpetuse ja riigiõiguse valdkonnas
  • Lorez von Stein
  • Georg Jellinek
  • Franz von Liszt
  • Saksamaa
  • Eugen Ehrlich
  • Ernst Fuchs
  • Hugo Sinzheimer
  • Prantsusmaa
  • Leon Duguit
  • Maurice Hauriou
  • 1917) koolkond
  • Georges Gurvitch
  • USA õigusõpetus
  • Oliver Wendell Holmes
  • William Graham Sumnern
  • Roscoe Pound
  • Ida-Euroopa
  • Leon Petrazycki
  • Õiguse sotsioloogia seos õiguse teooria ja õigusdogmaatikaga
  • Sotsiaalne käitumine ja seda reguleerivad normid
  • Sotsiaalne käitumine
  • Õigusliku käitumise mõiste ja vormid
  • õiguslik käitumine
  • Õigusliku käitumise 2 liiki
  • õiguspärane
  • objektiivne õiguspärane käitumine
  • situatiivne õiguspärane käitumine
  • situatiivjuhuslik käitumine e. afektiivne käitumine
  • õigusvastane
  • Õiguspärase ja õigusvastase käitumise sarnasused
  • Õigusliku käitumise vormide võrdlus
  • sarnaseid
  • erinevused
  • Õigusliku käitumise sotsiaalsed ja isiksuselised tegurid
  • Norm ja hälve. (Mõisted, olemus)
  • norm sotsiaalse ehk ühiskonnas
  • kulgeva käitumise reegel
  • Hälve on seega toimimine, mis ei ole sellise reegliga (normiga) kooskõlas
  • tahtelist
  • tahtevälist
  • stigmatiseerimine
  • Stigmatiseerimine
  • staatusest
  • Normi liigid
  • Õigusnormid
  • Moraalinormid
  • Tavad
  • Korporatiivsed normid
  • sotsiaalseks
  • kontrolliks
  • Formaalne-mitteformaalne
  • Väline-seesmine
  • internaliseeritust
  • deviantsuse
  • kultuurikontekstiga
  • Negatiivne hälve
  • Positiivne hälve
  • normipärase käitumise
  • piirid
  • normipärase käitumise otstarbekus
  • tegevuseks normipärase käitumise tagamisel
  • sotsiaalse integratsiooni
  • tegurina
  • uuenduste allikas
  • Hälbe vormid
  • duaalne funktsioon
  • Grupi liitmine
  • Piiride märkimine
  • Moraliseeritud väljakutsed normidele
  • Mõlemad tegelevad ühiskondade arengu uurimisega ja on ilmselt ühel meelele sellest, et
  • kõik ühiskonnad arenevad madalamatelt keerulisematele astmetele. Nende distsipliinide
  • vaatenurkade erinevus seisneb selles, et ÕA käsitleb ühiskondade arengut ühtse
  • arengulise protsessiga, sündmused on kronoloogilises järjestuses ja nii neid ka
  • vaadeldakse
  • Probleem
  • ruumi kvalitatiivne määratletus
  • teenindavad
  • sotsiaalse ruumi kui tähendusseoste välja
  • ratsionaalse mudelina
  • õige
  • toimimist
  • halli õigust
  • olemise kultuurist
  • regulatiivne instrument
  • ühiskondliku koosluse normse olemise ratsionaalne tunnetamine ja defineerimine
  • sotsiaalse ruumi korrastamine normse olemise vaimsete ja materiaalsete tingimuste lõikes ning
  • subjektide aktiivsuse suunamine ratsionaalse formaliseeritud regulatsiooni vahenditega normsele
  • eneseavaldamisele
  • kaitstud, tuvaline olemine
  • sidusam
  • Õiguse kommunikatiivne roll
  • tähenduslikud
  • kvalitatiivsel
  • mõtestatud informatiivne side
  • subjektselt konstrueeritud tähendusi
  • kohandamise
  • normid
  • tuletuslikud
  • tähendusi
  • õige olemise algoritmina
  • Kokkuvõte
  • Sotsiaalse komm tõhusa atribuudina toimib ka õigusnorm, õigus tervikuna, eeldusel, et
  • ta on välja kasvanud kultuuri tähendusseoste väljast ja peegeldab seda. Õigus peab
  • säilitama seose kultuuri sügavamate kihtidega ning ei tohi muutuda pelgalt tehnilist
  • laadi instrumendiks parasjagu võimu omava ühiskonnakihi või grupi käes
  • Karl Leonhard- psühhiaater
  • A iseloom- nt inimesel puudub kaastundevõime. nt psühhopaadid, kelle käitumine
  • igapäevaelus ei pruugi erineda, ka nartsissistid. Ülisuur enesearmastus, teiste enda
  • tahtele allutamine, kaastunde puudumine, tahe teisi alandada
  • Mis on norm ja mis hälve ning mis sorti hälbeid on olemas? skaala keskel normaalne
  • käitumine. Kahesugused hälbed- positiivsed ja negatiivsed
  • Negatiivne-ühiskonda kahjustav käitumine- mida kaugemale normist liigutakse seda
  • hullemaks teod lähevad. Nt väärteod, kuriteod, alkoholism, narkomaania, retsidiivne
  • kuritegevus
  • IV SEMINAR
  • Õiguse toimimisala. (Vt ka E. Raska)
  • regulatsioon
  • regulatiivse välja
  • paisuv normatiivne süsteem
  • paralüseerib ühikonda
  • Õigusloome
  • toimimisala koordinaadid
  • subjekti enesemääratlus ehk identiteet
  • a) subjekti identiteet
  • erinevust
  • ühtekuuluvus
  • b) identiteediruum
  • Käitumuslik-regulatiivses mõttes
  • c) konfliktiolukorra sotsiaalne kaalukus
  • Sotsiaalse kontrolli mõiste ja funktsioonid
  • Mõiste
  • sotsiaalsete normide, institutsioonide ja suhtumiste kogum
  • riigi ja ühiskonna mõju
  • protsess
  • Sotsiaalne kontroll on kõik see, mille eesmärgiks on korra saavutamine, jälgimine ning
  • kindlustamine ühiskonnas
  • Funktsioonid
  • Sotsiaalse kontrolli meetodid
  • isolatsioon
  • hälviku eraldamine
  • rehabilitatsioon
  • Sotsiaalse kontrolli vormid ja neid eristavad tunnused
  • a) formaalne ja mitteformaalne kontroll
  • mitteformaalne kontroll
  • Formaalne (institutsionaliseeritud) kontroll
  • b) Tasandite järgi
  • Ühiskonna tasandil
  • väikestes gruppides
  • isiksuse tasandil
  • Institutsioonid sotsiaalse kontrolli elementidena
  • Sotsiaalse kontrolli staadiumid
  • Eelduseks
  • Normi isikustamine
  • õigusnormi eiramise ennetamine
  • õigusvastaseid tegusid kindlaks teinud isikute
  • kindlakstegemine
  • sooritatud teo analüüs ja hinnang
  • Sanktsioonide rakendamine
  • Sotsiaalne kontroll ja vastutus
  • instituut
  • Positiivne vastutus
  • kohustus
  • Negatiivne vastutus
  • Õigusvastase käitumise vastutus
  • Stigmatisatsiooni seos sotsiaalse kontrolliga
  • teooria
  • Esmane deviantsus
  • sildistamine
  • teisene deviantsus
  • Stigmatisatsiooniteooria hälbekäitumise põhjustest
  • kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu
  • riigi sunniaparaadi poolt
  • Teesid
  • kriminaalseaduse järgi
  • piirid määratakse politsei poolt
  • stigmatiseerimise protsessis
  • kategooriasse
  • kurjategija;
  • mittekurjategija
  • paljastatakse väheseid
  • sanktsiooni rakendatakse
  • sanktsioonid sõltuvad
  • õigusemõistmine lähtub
  • märgistatud
  • faasidest
  • Märk omab toimet, sh. nii väline kui ka sisemine
  • märk
  • ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA V SEMINAR, 17.04.2007
  • Grupiga ühinemise 3 olulisimat faktorit
  • Grupi arenguetapid
  • Grupi tunnused
  • Gruppide liigid
  • Grupisuhete aspektid
  • conformity
  • stratum, strata
  • Reeglina eristatakse kolme kihti: ülem-, kesk- ja alamkiht - straatumid
  • Ebavõrdse kohtlemise alused
  • Stratifikatsioon ja mobiilsus võib toimuda nii üksikisikute tasandil kui ka gruppide tasandil
  • Kollektiivse käitumise mudelid
  • Hulkade käitumise ühiselemendid
  • VI SEMINAR
  • Õigusteadvus
  • Inimese õigusteadvus sõltub sellest, millisesse gruppi ta kuulub. Tuleb arvesse võtta
  • millised on selle grupi normid, kuhu ta kuulub
  • Toimub võistlus „IN” gruppide ja „OUT” gruppide vahel. Inimene ise kuulub „IN”
  • gruppi. See tundub inimesele olevat kõige vastuvõetavam, parem grupp. See vastab
  • kõigile kriteeriumidele, mis inimene on enda jaoks seadnud
  • Ääretult palju on ka relevantselt „OUT” gruppe – need on grupid, mis ei tundu piisavalt
  • oluliseks. IN grupp v. Kõik ülejäänud. OUT grupid on kõik, kellega end võrdleme
  • Relevantsed OUT grupid. -> endaga sarnased OUT grupid
  • Kui oleme need grupid enda jaoks teadvustanud, siis nüüd hakkab kõige olulisem alles
  • toimuma – peame saama teateid selle kohta, mis mujal toimub. Alles siis saame teostada
  • reaalset võrdlust: ülikoolide puhul nt võrrelda õppekavasid, õppejõude, metoodikat
  • õppemaksu suurus – siis saab inimene teha otsuse, kas grupp, kuhu ta on seni kuulunud
  • on selline grupp, kus ta tahab edasi olla. Võrdlemine, see protsess, võib viia ka hoopis
  • teistsuguste tulemusteni – et inimene kriteeriume võrreldes jõuab arusaamale, et mõni
  • teine kool võiks indiviidile olla palju sobivam
  • Võrreldavaid tuleb võrrelda võrreldavaga
  • subkultuuri hälbeteooria
  • nurjumis- e. frustratsiooniteooria
  • kontrolli- e. sidemeteteooria
  • Ratsionaalse valiku teooria
  • Uurimisstrateegia mõiste
  • Ühekordsed uurimused
  • Enamusel juhtudel ei planeerita uurimust pikas plaanis, et seda tehakse praegu ja juba
  • planeeritakse ette, et see tehakse ka mingi aja möödudes
  • Võrdlusuurimus
  • Kordusuurimus
  • Kordusuuringute intervall on tavaliselt mitte vähem kui 2-aastase intervalliga, reeglina
  • on need ajavahemikud aga palju pikemad
  • Õigussotsioloogilise kordusuuringu metoodikast
  • Paneeluurimus
  • Longituuduurimus
  • VII SEMINAR
  • VIII SEMINAR
  • pealesunnitud
  • IX SEMINAR
  • huvigruppide konfliktivõimest
  • Õiguse efektiivsus
  • Teadvuse element, seondub õiguslike nähtustega
  • Millised 3 peamist elementi kuuluvad õigusteadvuse struktuuri? mis määravad meie
  • õiguskäitumise?
  • Suhtumine tekkivasse õigusesse (suhtumised ja hoiakud)
  • õigusteadmised e õiguse tundmine (kui hästi me tunneme seadusi)
  • käitumistendentsid
  • Kontrollime teaduslikke väiteid e hüpoteese. nt abielurikkumise korral abikaasa tapaks
  • rivaali. selgitame välja kas hüpotees peab paika. milliste meetoditega on kõige parem
  • uurida? kordus- paneel –ja longituuduurimused. kordusuuringud teatud intervalliga. nt 20
  • aasta tagant uuritakse ülikooli 3nda aasta tundengeid, kontingent on sama, isikud
  • erinevad.intervall vähemalt 2 aastat. Mille poolest erineb longituuduuring?
  • longituuduuringul ja paneluuringul erinevus kontingendis, samad inimesed, intervall kuni 2
  • aastat
  • vt eksamiks- kuidas noorte õigusteadvust uuriti. kohustuslik kirjandus
  • Millised on konkreetsed meetodid õigusteadvuse uurimiseks?
  • eksperiment (test)
  • küsitlus
  • vaatlus
  • dokumentide analüüs
  • Kasutatavaim on küsitlus. ankeetküsitlus ja intervjueerimine
  • Osalusvaatlus ja kõrvaltvaatlus. välivaatlus võib olla nt osalemine seaduseelnõu arutamisel
  • kontrollimatud ja kontrollitavad vaatlused
  • teaduslik vaatlus vs olustikuline vaatlus
  • Vaatlus
  • X SEMINAR
  • kujutu, vormitu
  • mittemõistuslik, mõistusega haaramatu, loogiliselt seletamatu
  • mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas
  • lõimima, 
  • osadest tervikut moodustama
  • Õiguse struktuur
  • Hälbe käitumise põhjused
  • Bioloogiline hälbekäitumise seletus
  • Sotsioloogiline
  • Hälbe käitumise põhijooned
  • Johann Kaspar Lavater
  • Lombroso
  • K.Leonhard
  • Freud
  • E.Satherland
  • subkultuur
  • R.K.Merton
  • läbipõrumine
  • Nurjumise ehk frustratsiooniteooria
  • Ratsionaalse valiku teooria
  • Hälbekäitumise sots seletus
  • Konfliktoloogiline seletus
  • Dokumentide analüüs
  • Fikseerimise viisi järgi
  • sihtotstarve)
  • Isiksustamise (personifikatsioon) taset arvestades
  • Dokumentaalse allika staatuse alusel
  • Informatsiooni allika alusel
  • kontentanalüüs
  • Küsitlus
  • vormi järgi
  • Olemuse järgi

Kommentaarid (2)


Agnessaa: oli abiks :)
15:11 09-11-2018

Hkuuskla: Väga hea
22:50 25-11-2010


Sarnased materjalid

36
doc
190
pdf
83
doc
45
docx
15
docx
110
doc
24
docx
269
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto