Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õiguse sotsioloogia (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks õigus on ühiskondlik nähtus?
  • Millega tuleb arvestada?
  • Kuidas piiritleda lubatut ja keelatut ühiskonnas?
  • Mis võis olla varem?
  • Miks ta selliseks kujunes?
  • Kuidas me üldse saaksime õigusega teaduslikult tegeleda?
  • Kui norme ei taheta täita?
  • Kuidas defineerida hälbimist?
  • Kust aga on piir?
  • Mis on hälbivad?
  • Kus on hälbekäitumise juured?
  • Kuidas Lombroso neile järeldustele jõudis?
  • Mis on norm ja mis hälve ning mis sorti hälbeid on olemas?
  • Kust maalt kehtivad teised sotsiaalsed normid?
  • Millise konkreetse teoga märk kinnistatakse?
  • Mida tähendab ratsionaalne?
  • Kuidas see norm toimib ühiskonnas?
  • Millised 3 peamist elementi kuuluvad õigusteadvuse struktuuri?
  • Mille poolest erineb käitumine tendentsidest?
  • Mille poolest erineb longituuduuring?
  • Millised on konkreetsed meetodid õigusteadvuse uurimiseks?
  • Millest see hälve tuleb?
Vasakule Paremale
Õiguse sotsioloogia #1 Õiguse sotsioloogia #2 Õiguse sotsioloogia #3 Õiguse sotsioloogia #4 Õiguse sotsioloogia #5 Õiguse sotsioloogia #6 Õiguse sotsioloogia #7 Õiguse sotsioloogia #8 Õiguse sotsioloogia #9 Õiguse sotsioloogia #10 Õiguse sotsioloogia #11 Õiguse sotsioloogia #12 Õiguse sotsioloogia #13 Õiguse sotsioloogia #14 Õiguse sotsioloogia #15 Õiguse sotsioloogia #16 Õiguse sotsioloogia #17 Õiguse sotsioloogia #18 Õiguse sotsioloogia #19 Õiguse sotsioloogia #20 Õiguse sotsioloogia #21 Õiguse sotsioloogia #22 Õiguse sotsioloogia #23 Õiguse sotsioloogia #24 Õiguse sotsioloogia #25 Õiguse sotsioloogia #26 Õiguse sotsioloogia #27 Õiguse sotsioloogia #28 Õiguse sotsioloogia #29 Õiguse sotsioloogia #30 Õiguse sotsioloogia #31 Õiguse sotsioloogia #32 Õiguse sotsioloogia #33 Õiguse sotsioloogia #34 Õiguse sotsioloogia #35 Õiguse sotsioloogia #36 Õiguse sotsioloogia #37 Õiguse sotsioloogia #38 Õiguse sotsioloogia #39 Õiguse sotsioloogia #40 Õiguse sotsioloogia #41 Õiguse sotsioloogia #42 Õiguse sotsioloogia #43 Õiguse sotsioloogia #44 Õiguse sotsioloogia #45 Õiguse sotsioloogia #46 Õiguse sotsioloogia #47 Õiguse sotsioloogia #48 Õiguse sotsioloogia #49 Õiguse sotsioloogia #50 Õiguse sotsioloogia #51 Õiguse sotsioloogia #52 Õiguse sotsioloogia #53 Õiguse sotsioloogia #54 Õiguse sotsioloogia #55 Õiguse sotsioloogia #56 Õiguse sotsioloogia #57 Õiguse sotsioloogia #58 Õiguse sotsioloogia #59 Õiguse sotsioloogia #60 Õiguse sotsioloogia #61 Õiguse sotsioloogia #62 Õiguse sotsioloogia #63 Õiguse sotsioloogia #64 Õiguse sotsioloogia #65 Õiguse sotsioloogia #66 Õiguse sotsioloogia #67 Õiguse sotsioloogia #68 Õiguse sotsioloogia #69 Õiguse sotsioloogia #70 Õiguse sotsioloogia #71 Õiguse sotsioloogia #72 Õiguse sotsioloogia #73 Õiguse sotsioloogia #74 Õiguse sotsioloogia #75 Õiguse sotsioloogia #76 Õiguse sotsioloogia #77 Õiguse sotsioloogia #78 Õiguse sotsioloogia #79 Õiguse sotsioloogia #80
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 205 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A G Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

tavaliselt on kas elutu ese või loom (mitte subjekti rollis), siis sotsioloogia puhul seisavad vastastikku 2 subjekti ­ inimeste vaheline suhe. 2 poolt mõjutavad teineteist vastastikku. Olustikulise vaatluse puhul vaadeldakse inimesi (näiteks kui vaatame poes, mis keegi ostis), teadusliku vaatluse puhul vaadeldakse kedagi mingil kindlal eesmärgil ­ on püstitatud hüpotees. Osalusvaatluse puhul tekib inimestega tihe kontakt (näiteks sotsioloog sulandub mingisse inimgruppi ja teised ei tea, et nende käitumist analüüsitakse). Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa ­ kui sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse, siis tähendab see, et õigus on ühiskondlik nähtus ja sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Ülesandeks välja selgitada õiguse roll ühiskonnas, vaadelda õigust erinevate instituutide hulgas ja inimese

Õigus
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu

Õigus
thumbnail
15
docx

Õiguse entsüklopeedia

http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused ­ riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab

Õigusõpetus
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
thumbnail
24
docx

Õiguse entsüklopeedia I

I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustusl

Õigus
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused



Lisainfo

Seminaride konspekt õiguse sotsiloogia aines.

Meedia

Kommentaarid (2)

Agnessaa profiilipilt
Agnessaa: oli abiks :)
15:11 09-11-2018
Hkuuskla profiilipilt
Hkuuskla: Väga hea
22:50 25-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun