Õiguse filosoofia loengukonspekt (0)

5 VÄGA HEA
 
Loengukonspekt
[2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada
õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud,
looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks
inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada.
[3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse
loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea
võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele.
Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse
allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas
küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi
küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud
asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest].
[3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja
regulatiivse toime kindlaksmääramisel, nimetatakse õiguspositivismiks. [selgita, miks pelk
positivism on ebasobiv sõna].
Minu arvates tänapäeval on tegemist pigem metodoloogilise, õigusteooria uurimiseseme
valiku küsimusega: kas õigust uuritakse nö õigusekeskselt ehk autorefleksiivselt, mille puhul
uurimine on paratamatult seotud kehtiva õigusega, või uuritakse nö ekstsentriliselt, õiguse suhtes
väliseid faktoreid arvestades.
[Kui õigusel ongi loomulikud/välised piirid, siis näivad need pigem muutuvad ühes
inimühiskonna ajaloolise arenguga (areng ei tähenda tingimata progressi). Samuti ei saa
täielikult nõustuda objektivistliku õigusfilsoofia rajanemist imestusele maailma korra üle ja
subjektivistliku rajanemist kahtlusele maailma korrastatusest:2 teatavas mõttes kord (üsna täpselt
ennustatavad kosmilised sündmused) ja korratus (maapealne ilmastik või ühiskondlikud
vapustused) eksisteerivad kõrvuti ning on alati selliselt olnud vaadeldavad (ega ilmaaegu
jumalaid ei seostatud või paigutatud matemaatilise täpsusega korrastatud taevariiki), küsimus on
olnud selles, kas ja kuivõrd taevalik kord kehtib maa peal või inimeste mõistuses.]
[4]Loomuõigusfilosoofia kaks võimalikku eesmärki: 1) olemasoleva positiivse õiguse
kindlustamine väitega, et see ongi või selles avaldub loomulik õigus; 2) olemasoleva positiivse
õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele.
Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega kooskõlla, muuta see
"õigeks" või õiglaseks.3
[5]Ka õiguspositivism ei tarvitse rahulduda eksisteeriva õiguse omadustega, ta võib tahta
muuta seda "paremaks". Paremuse kriteeriumid võivad olla nii vormilised kui ka sisulised4
(normatiivne kooskõla, õiguskindlus, toimimise efektiivsus).
["Kolmas tee" ­ eksistentsialistlik õigusfilsoofia ­ üritab muuta õigust inimlikumaks.]
TEEMA 6. UUSAJA ÕIGUSFILOSOOFIA JA LOOMUÕIGUS.
[8]Uusaegset loomuõigusfilosoofiat iseloomustab individualism, suunatus inimesele kui
(ainulaadsele) isiksusele.
Antiikfilosoofias oli inimene seevastu esmalt polise (klassikaline järk), lõpuks kosmopolise
(hellenism) kodanik. [Riik või maailmariik oli inimühenduse loomulik ehk looduslik, orgaaniline
vorm [umbes nagu sipelgapesa sipelgatele]; inimene sündis selle osana.]
Keskaja skolastika järgi oli inimene kristliku ühenduse (Corpus Christi mysticum) liige;
corpus oli taevalikku korda järgivalt korrastatud pühaks kristlikuks impeeriumiks maa peal ­
1
Vt kas leidub ingl k A. Kaufmann, Grundprobleme der Rechtsphilosophie. München 1994.
Seal on suhete ontoloogiast.
2
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse filosoofia loengukonspekt #1 Õiguse filosoofia loengukonspekt #2 Õiguse filosoofia loengukonspekt #3 Õiguse filosoofia loengukonspekt #4 Õiguse filosoofia loengukonspekt #5 Õiguse filosoofia loengukonspekt #6 Õiguse filosoofia loengukonspekt #7 Õiguse filosoofia loengukonspekt #8 Õiguse filosoofia loengukonspekt #9 Õiguse filosoofia loengukonspekt #10 Õiguse filosoofia loengukonspekt #11 Õiguse filosoofia loengukonspekt #12 Õiguse filosoofia loengukonspekt #13 Õiguse filosoofia loengukonspekt #14 Õiguse filosoofia loengukonspekt #15 Õiguse filosoofia loengukonspekt #16 Õiguse filosoofia loengukonspekt #17 Õiguse filosoofia loengukonspekt #18 Õiguse filosoofia loengukonspekt #19 Õiguse filosoofia loengukonspekt #20 Õiguse filosoofia loengukonspekt #21 Õiguse filosoofia loengukonspekt #22
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janikamilla Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kui see mõne teoreetilise tõlgendusega vastuollu läks (pragmatism ja utilitarism ?
  • Kuhu jääb D. maailmas Jumal ?
  • Kui monaadidevahelised seosed. Mõistus surub neile peale (omistab ?
  • Mida see tähendab ?
  • Mida ma võin teada ?
  • Mida ma pean tegema ?
  • Kuigi K. tegeles ka nendega (küsimus Millele võin loota ?
  • Milleks väline õiguskäsk, kui inimese mõistuses on antud kategooriline imperatiiv ?

Mõisted

Sisukord

  • Loengukonspekt
  • Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse
  • Vt P.Jõgi;
  • Sacrum Imperium
  • Marsiliuse Paduast
  • Ida-Euroopa ajalugu…
  • ]Jean Bodin (1529/30–1596)
  • ]Hugo Grotius (1583-1645)
  • Belli ac Pacis libri
  • ]Naturalistlikud loomuõigusõpetused
  • ]Uusaja naturalistliku loomuõigusfilosoofia jooned (Luts lk 99)
  • ]Niccoló Machiavelli (1469-1527)
  • ]Thomas Hobbes (1588-1679) [
  • Leviathan
  • H. kirjeldab
  • Finnis 208
  • Leviathan
  • Bellum omnium contra omnes
  • ]John Locke (1632-1704)
  • ]Jean Jacques Rousseau (1712-1778)
  • ]Riik
  • Positiivne õigus on vastuolus loomuõigusega
  • Ühiskondlik leping
  • Ratsionalistlikud loomuõigusõpetused
  • ]Rene Descartes (1596-1650)
  • ]Benedictus de Spinoza (1632-1677) M. Luts lk 93-94
  • ]Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716)
  • ]Samuel Pufendorf (1632-1694) M. Luts lk. 103-106
  • ]Christian Wolff (1679-1754)
  • Ius naturae
  • ]Ajalooline koolkond
  • ]Charles Montesquieu (1689-1755)
  • Friedrich Carl von Savigny (1779-1861)
  • Aarnio 1997
  • Carl Friedrich von Savigny
  • Immanuel Kant (1724-1804)
  • Puhta mõistuse kriitika
  • Kategooriline imperatiiv
  • Üldised märkused transtsendetaalse esteetika juurde
  • Õiguspositivism
  • Uurimisobjektiks kehtiv õigus
  • vastupidist väidet (vt sama Kelsenil)
  • Õigussüsteem on suletud loogiline süsteem
  • Kontseptuaalne õigusdogmaatika [
  • Aarnio 1997
  • ]Õiguse autonoomsuse tees
  • ]Õiguspositivismi probleemid
  • Relativismi näiteks

Teemad

  • loomuõiguseks
  • allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas
  • küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi
  • küsimuste suhtes
  • õiguspositivismiks
  • selgita, miks pelk
  • positivism
  • õiglaseks
  • paremaks
  • inimlikumaks
  • TEEMA 6. UUSAJA ÕIGUSFILOSOOFIA JA LOOMUÕIGUS
  • kosmopolise
  • Corpus Christi mysticum
  • corpus
  • suhete ontoloogiast
  • Loomuõigus sekulariseeriti
  • loogilise järeldamise teel
  • loomulikud subjektiivsed
  • õigused ja kohustused
  • kokkuleppena
  • ühiskondliku
  • lepingu teooria
  • humanitas
  • litterae humanae
  • vaba, kõiki inimvõimeid vallandav isiksus
  • interdiktid, kirikust väljaheitmised
  • Defensor pacis
  • Communitas perfecta
  • minu kuningriik pole selles maailmas
  • türannia
  • õigusriigi
  • netist
  • Colloquium
  • heptaplomere
  • De Iure
  • justitia
  • Justitia distributiva
  • societas
  • civilis
  • magna universitas
  • jus retributiva
  • positiivsete religioonide
  • deduktiivse
  • induktiivne meetod
  • mis ei
  • ole deduktiivsed
  • erinevusmeetod
  • jääkide meetod
  • ühendatud ühtivus- ja erinevusmeetod
  • loogiliselt kehtiva
  • süllogismi
  • impetus
  • naturalism ja
  • naturaliseeritud
  • ]Uusaja naturalistliku loomuõigusfilosoofia jooned (Luts lk 99)
  • naturalism
  • füüsika
  • reduktsionistlik
  • mitteautonoomne eetika
  • iuxta propria principia
  • Leviathan
  • ius naturae, right of nature
  • lex naturae, law of nature
  • esialgne piiramatu vabadus
  • naturalistlik
  • law …
  • no one has any
  • rights
  • British Moralists, vol. 1
  • loomuseaduseks
  • mõistuslikku arusaama
  • inimmõistus
  • ise seadusandja
  • Ühiskondlik leping loob riigi
  • Naturalistlik riigikäsitlus
  • telos
  • positivismiga
  • tabula rasa
  • Arutlus teadustest ja kunstidest
  • Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikaist ja alustest
  • romantismi
  • tagasipöördumises loomuliku juurde
  • Ühiskondlikust lepingust
  • ühine ja
  • üldine tahe
  • ühendus
  • aprioorsete
  • deduktiivse meetodiga
  • defineeritavad mõisted
  • paralleelide aksioom
  • aksioomina
  • pidid
  • Kanti aprioorne süntees
  • ratio
  • Selle täitmiseks nägi ta ette
  • süstemaatilist kahtlemist kõigis otsustustes
  • cogito ergo sum
  • matemaatiline deduktsioon
  • summa
  • meetod
  • määrab tunnetusobjektid
  • ad hoc
  • Blaise Pascal
  • esprit de finesse
  • funktsionalismile?
  • monaadid
  • phenomena bene fundata
  • decreta aeternae veritatis
  • loomuõiguse juhtprintsiibiks
  • ühiskonna täiustamine
  • philosophia perennis
  • characteristica universalis
  • Institutiones iuris naturae et gentium
  • sünteetilistest ja analüütilistest keeltest
  • inimesed ammutavad teadmisi kohustustest kolmest allikast, millele vastab 3 liiki
  • kohustusi ja 3 teadust: 1.mõistuse valgus – üldinimlikud kohustused – õpetus kõikide rahvaste
  • ühisest loomuõigusest; 2.seadusandliku ülemvõimu korraldused – riigialama kohustused
  • positiivne õigusteadus üksikute riikide õigusest; 3.jumalik ilmutus – kristlase kohustused
  • moraaliteoloogia pühakirjas ilmutatud normidest
  • inimene on loomult ühiskondlik
  • Institutiones
  • Giovanni Battista Vico
  • erinevate rahvaste ajaloole
  • monstrum legum
  • raison
  • kuivõrd
  • spirit
  • la nation
  • kust me
  • Popperi kriitiline ratsionalism
  • isetäituvad ennustused ja performatiivid
  • Vaimudenägija unelmad
  • a priori
  • Mida ma võin teada?
  • induktsiooniprobleem
  • praktilise mõistuse kriitika
  • Mida ma pean tegema?
  • maksiimist
  • kategoorilisele imperatiivile
  • kategoorilisest imperatiivist
  • sic volo, sic iubeo
  • hüpoteetilisele imperatiivile
  • otsustusvõime kriitika
  • Millele võin loota?
  • küsimus olevast
  • olemapidav
  • tahtevabadust
  • puhtast mõistusest
  • homo
  • noumenon
  • mõttelise maailmamudeli
  • moraaliks
  • väliseid kohustusi
  • deontoloogilise
  • Puhta mõistuse kriitikast
  • õiguse
  • kehast
  • loob mõiste
  • selgitab mõistet
  • definitio
  • seadusega piiratud vabaduse
  • Puhta mõistuse distsipliin dogmaatilises meetodis
  • ius positum
  • ponere
  • Õigus ja eetika
  • eriti
  • loogilise
  • paratamatuse seosed
  • ärgu
  • seletuse lihtsuse printsiip
  • impetuse
  • primaarnormid
  • õigushüvedena
  • Deduktsioon, imputatsioon
  • subsumtsioon
  • Conceptual legal dogmatics
  • Eugenio Bulygin (1971 p. 51
  • ff.)
  • paljusubjektsete
  • võimalik inimgrupi määratlus
  • teadmispõhine
  • kommunikatsioon
  • õiguskuulekus kui voorus
  • õigluse
  • LISA: Relativism
  • inimene on kõigi asjade mõõt
  • relativism
  • õigluse
  • tõe idee
  • absoluutse
  • tõe kriteerium

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

110
doc
24
docx
87
doc
59
pdf
20
docx
32
doc
33
docx
21
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto