Facebook Like
Hotjar Feedback

Õiguse entsüklopeedia terve konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust on pärit õigus ?
  • Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel ?
 
Säutsu twitteris

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT
2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal)
Sisukord
1Õiguse eelastmed 4
1.1MORAAL JA TAVA 4
1.1.1TAVA, MORAAL , ÕIGUS, SUND JA VÕIM 4
1.2Ius non scriptum , Ius scriptum 5
1.3Õiguse tähistamine 5
2Tänapäevane õiguse mõiste 7
2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 7
2.2Era- ja avalik õigus 8
3Õiguse allikad 9
3.1Sugukonnaõigus 9
3.2Antiikajast kuni lokaalõiguseni. 9
3.3Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond 10
3.4COMMON LAW 10
3.5AJALOOLINE KOOLKOND 10
4Kehtiva õiguse allikad 11
4.1Õiguse allikate liigid 12
4.2Õiguse allikad Eesti õiguskorras 13
4.2.1Seadus 14
4.2.2Seadlus 14
4.2.3MÄÄRUSED 15
5Õigusnormid 15
5.1ÕIGUSNORMI FUNKTSIOON 16
5.2ÕIGUSNORMI MÕISTE JA STRUKTUUR 16
6Õigusnormide liigid 18
6.1Juriidiline fakt 19
7Õigussuhte olemus ja mõiste 20
7.1Subjektiivne õigus 20
7.2Juriidiline kohustus 21
7.3Õiguse subjektid 22
7.4Õiguse obekt 23
8Õiguse rakendamine V peatükk 24
8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS 25
8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS 26
8.3Õiguse rakendaja 26
9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 27
9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang 28
10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID 29
10.1Grammatiline tõlgendamine 29
10.2Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine 30
10.3Ajalooline tõlgendamine/ subjektiiv - teleoloogiline 30
10.4Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine 31
11Lüngad õiguses ja nende ületamine 33
12RIIK. 6.PEATÜKK 34
12.1Riikide tekkimine ja riigi olemus 34
12.2 Riigi tunnused 35
12.3Riigivormid 36
13ÕIGUSRIIK 37
13.1Õigusriigi kujunemise ajaloost 37
13.2Õigusriigi tunnused 38
13.2.1Formaalsed tunnused 38
13.2.2Õigusriigi materiaalsed tunnused 39
  • Õiguse eelastmed


    Inimeste ja ümbritseva maailma suhted on mitmekesised ja keerulised ja seetõttu vajame korda, mis inimestevahelisi suhteid reguleeriks. Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad , kuhu kuulub ka õigus.
  • MORAAL JA TAVA


    Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt –vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on normatiivne .Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele.
    Moraal ja tava on sotsiaalsete kordadena üldkohustusliku iseloomuga. Moraal ja tavakord on ka garanteeritud korrad-on garanteeritud ühiskondlite arusaamade põhiselt. Tava ja moraalikord kehtivad ka tänapäeva ühiskonnas.
  • TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM


    Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks. Iga indiviid käitub siiski oma sisemise veendumise kohaselt. Tugevamatel isikutel on tugevamad isiklikud veendumused ja vähesem sotsiaalsete normidega arvastamise vajadus. Moraal ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda e inimene on justkui valiku ees, et kas järgib tava ja moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga. Õigust ei saa samastada ei sunni , võimu ega normidega. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses.Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana. Levinud on õiguse seletamine läbi normide. NSVL samastati õiguskordi .
    Õigusel on palju elemente. Õigus on sõltuvuses ühiskondlikust tegelikkusest. Legitiimsus- tunnustatus .
    Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A.
    Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida.
    Õiguskorras on ka sunnil väga selge koht ja funktsioon, mis peab eksisteerima individuaalsest tahtest sõltumata.Riik oma sunnimehhanismina pole midagi muud kui üldine tahe , milles elavad indiviidid on allutanud oma üksiku tahte üldise tahte nimel.
    Sundi ei pea alati kohaldama. Piisab kui isikud teavad sunni olemasolust ja selle rakendamise võimalikest tagajärgedest. Õigus kannab endas preventiivset väärtust. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid , kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal. Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud.
  • Ius non scriptum, Ius scriptum


    Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu.
    Cicero- kirjapandu kujul omandab õiguse sellise tähenduse , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada.
    Lus scriptum- tõeline õigus. See on formaalselt määratletud ja lähtud riigist kui institutsioonist.
    Õiguse normatiiv - regulatiivne mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile.
    Taoline käitumise kvaliteet annab sellele käitumisele õigussuhete iseloomu.
  • Õiguse tähistamine


    Mis on õigus?
    Kust on pärit õigus?-sellele küsimusele on raske leida vastust, raske on üheselt defineerida. Sama raske kui vastata Pilatuse küsimusele, mis on tõde.
    Roomlased tähistasid õidust sõnaga ius. Ilmselt on see seotud vande ja tõotusega, mida tähistas sõna iurare.
    Eesti keeles sirgejoonelisus, sisaldab kõiki neid termineid ja viitab ka millelegi õigele. Eesti keeles on õigus traditsiooniline, millegi parema , sirgejoonelisema tähendus.Õigus on see, mis on tõde ja tõde on see, mis on õigus.
    Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents.
    Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst
    Õiglus ja headus ei ole samased katekooriad. Samas sisaldab õigus endas nii headust kui õiglust. Õigus ei ole reeglite mehaaniliine käsitlus , vaid seisneb huvid ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. Celsuse tänapäeva käsitlus: õigus on teadus heast ja õiglasest. Õigusteaduses on kesksel kohal hea ja kurja probleem , tegemist on sügavalt eetilise teadusega.Õigus on kui muinasjutt , alati eksisteerib mingi kurja ja hea probleem.
  • Tammelo- Tung õigluse poole on omane meile kõigile. Ebaõiglust pelgab igaüks.
    Suum cuique- igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Lahtiseks jääb küsimus, mis siis kellele peab kuuluma .
    Otsides vastust küsimusele, milline on õiglane õigus, otsib filosoof vastust eetiliselt õigele käitumisele õigusega korrastatud inimkäitumise sfääris.
    Õigusteaduses on olulisel kohal õiguslik tegelikkus, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaabid ja nende vastavus vähemalt eetilisele miinimumile. Alates XIX sajandi lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materjaalsetele. Õiguse kui normi kehtivus seatakse sõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jäetakse tahaplaanile.
    XIX-XX sajandil oli loomise viis seotud eelkõige seadusandja tegevusega , positiivse õiguse loomisega -tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest.
    A.Comte- teaduslikud käsitluse don ainult väljaspool kogemust võimalikud.
    H- Kelsen - puhas õiguse õpetus-õigus peab olema puhas.
    Õigus peab olema puhas poliitilistest postulaatidest ja igat liiki väärtusotsustest. Kelsen ei pea neid teaduslikult põhjendatuteks. Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.
    Õigust on teatud mõttes ohtlik kui õigust käsitletakse ainult tema loomise viisist lähtuvalt ja jäetakse kõrvale tema sisu. Loob võimaluse ebaõiglase õiguse-me võõrandume ühiskonnast kuna meie õiguse mõistmise süsteem ei vasta sellele, mis ühiskonnas kehtib tekkimiseks. Juristil jääb võimalus ebaõiglase õiguse hukkamõistuks.
  • Tänapäevane õiguse mõiste


    Õigusele ei ole kerge anda kõikehõlmavat definitsiooni. Õigus on mitmetähenduslik sõna.
    Mandrieuroopalises õiguskultuuris räägitakse palju õigusest objektiivses tähenduses- õigusnormide kogum ehk õiguskorda tema staatikas. Õigus peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil , aluseks on eesti riigi suveräänsus.
    Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid , milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust.
    See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga . Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused.
    Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks , mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte.
    Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus.
  • Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus


    Probleem positiivsest ja ülipositiivsest õigusest kuulub õigusfilosoofia valdkonda. Tavaelus on indiviidid seotud mingi õigusliku reegliga. Antud olukorras on määravaks positiivse õiguse sisu. Positiivselt õiguselt oodatakse , et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Kui selline ootus ei täitu, siis on kokkupuude positiivse õigusega rõõmutu ja ei täida talle pandud lootusi.
    Õiguslike vaidluste puhul ei oodata mitte ainult lahendust vaid õiglast lahendust. Siit tuleneb ka põhimõtteline erinevus positiivse õiguse ja õige õiguse vahel. Positiivne õigus võib olla õigele õigusele täpselt vastupidine .
    Õiguse õige õiguse tabamiseks kaks reeglit:
  • Tuleb tunda positiivset õigust.
  • Tuleb olla teadlik. Vaja on leida põhiprobleem ja tegeleda sellega.
    Üks võimalus õigust määratleda on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selline õigus ongi positiivne õigus.
    Samuti on leidunud laia õiguse tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin . See õigus põhineb mitmel algel:jumalikul ilmutusel, inimloomusel v mõistusel. Sellepärast nim seda õigust loodus(loomu) õiguseks . Tegemist on õpetusega põhinormidest, mis vastavad inimese loomusele.Mõistus, tahe, imud -iminloomuse tunnused.
    Ka enamik õiguspostiviste tunnistab loomuõiguse olemasolu. Eeldatakse, et igas õiguskorras eksisteerivad mingid kindlad väärtusmastaabid, mis dikteerivad õiguskorra olemuse. Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust.
    Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome - või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk.
  • Era- ja avalik õigus


    Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama .
    Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast:
  • Huviteooria , mis on vanim liigitamise põhimõte
  • Subjektiteooria
    Huviteooria
    Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi.
    Subjekti teooria:
    Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik.
    Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib
  • Õiguse allikad

  • Sugukonnaõigus


    Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Samuti piirati sugukondades erinevate isikute vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeolek seisnes vere pilastuse vältimises. Ühiskonnas keskvõimu puudumine ei andnud ka tavaõigusele sundivat iseloomu. Keskvõimu tekkimisel muutus tavaõigus kohustuslikuks .
  • Antiikajast kuni lokaalõiguseni.


    Ühes sugukondade lagunemisega kadus ka sugukonnaõigus. Kadumise peamiseks põhjuseks oli võimu üleminek keskvõimule. Inimesed hakkasid ennast seostama järjest suurtemate kooslustega kui seda oli sugukond . Probleemiks kujunes ka ühiskonna kihistumine . Ühiskond hakkas vajama midagi kesksemat reguleerida. Vajasime midagi sellist, mis ütleks et olemas on teatud kord ja keskne võim. Arhailine riik arenes põhiliselt kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia . Protsess toimus keskvõimu kontrolli all. Arhailine riik lõi eeldused kirjutatud õiguse tekkimiseks. Oluline koht oli siin roomaõigusel. Roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess.
    Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte.
    Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus. Alates XIII sajandist hakati koondama selliseid sätteid millega olid nõus läänihärrad. Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade iseseisvumisega said linnade raed luua õigust. Linnade õigus oli arenenum sest majandus ja sotsiaalne elu oli seal aktiivne ja komplitseeritud
  • Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond


    J.Bentham-kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt oli seotud temaga. XVI sajandil tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse paljus kõrvale. XII-XIII sajandil algasid protsessid mida nim. Rooma õiguse ülevõtmiseks e retseptsiooniks. Peamiseks põhjuseks oli õiguse killustatus ja protsessinormide puudulikkus. Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks.
    Põhilisteks retseptsiooni algatajateks võib pidada Saksa juriste, kes omandasid hariduse Itaalia ülikoolides . Põhilisteks allikateks olid Francesco Accursio. Nad asusid pärast õpinguid tööle avaliku võiimu juures ametnikena. Tekkisid unifitseeritumad kodifikatsioonid. Saksamaal 1495 a loodud riigikohus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #1 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #2 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #3 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #4 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #5 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #6 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #7 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #8 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #9 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #10 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #11 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #12 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #13 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #14 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #15 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #16 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #17 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #18 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #19 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #20 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #21 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #22 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #23 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #24 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #25 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #26 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #27 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #28 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #29 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #30 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #31 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #32 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #33 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #34 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #35 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #36 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #37 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #38 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #39 Õiguse entsüklopeedia terve konspekt #40
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Põhjalik ja mahukas konspekt Õiguse Entsüklopeediast Elmar Ilusa raamatu põhjal. Sisaldab kõigest kõige olulisemat ja tähtsamat. Korralik ja põhjalik! Jaotatud peatükkideks ja lihtne jälgida.
    Õiguse entsüklopeedia , Õiguse tähistamine , Ius non scriptum , Ius scriptum , I. Tammelo , Tänapäevane õiguse mõiste , Positiivne õigus , ülipositiivne õigus , avalik õigus , Sugukonnaõigus

    Kommentaarid (1)

    vinxxx profiilipilt
    P P: Väga kompaktne ja ülevaatlik, aitäh!
    11:55 21-04-2017


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    32
    docx
    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused
    32
    pdf
    Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
    26
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    94
    docx
    Õiguse entsüklopeedia eksam
    32
    docx
    Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud
    125
    pdf
    Konspekt 2
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun