.................................................................................................... 12 5. 3 Süsteemi organiseeritus................................................................................................. 13 6. Uuritava õigustloova akti liigitamine õigusvaldkonda......................................................... 13 7. Uuritava õigustloova akti õiguslik ideoloogia...................................................................... 16 8. Mittetäielikud õigusnormid KarS'is..................................................................................... 18 8. 1 Seletavad õigusnormid...................................................................................................18 8. 2 Viitavad õigusnormid.....................................................................................................18 8. 3 Kitsendavad õigusnormid.............................................................................................. 19 8
seas, on esmakordselt Riigikogu poolt (väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus 20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega ,,Vabariigi Valitsuse seaduse" § 107 3 lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39. 4 2. EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA Eesti õiguskorrale on omane hierarhiline iseloom, sellest tulenevalt võib õiguse allikate liigituse aluseks olla nende koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. 3 Saadav vertikaalne liigitus ongi ,,rahvusliku õiguskorra püramiid" ehk õigusallikate hierarhia (joonis 1). Sellise
mail 2005. aastal. Vabariigi president kuulutas tubakaseaduse välja 18.mail 2005. aastal otsusega 833. Jõustunud on antud seadus 5.juunil 2005.aastal (avaldamismärge: RTI, 26.05.2005, 29, 210). Muudeti tubakaseadust 21. detsembril 2006 (RTI 2007,4,19) ning uus seadus jõustus 1. septembril 2007. 2. Milline on analüüsitava õigustloova akti koht "rahvusliku õiguskorra püramiidis"? "Rahvusliku õiguskorra püramiid" koosneb seitsmest astmest. Selle alus on õigusnorm, püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ürgnorm, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub põhiseadus ise. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhieadusest alamal seisev ja mis mingis osas
eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, 19.09.1984, lk 1720) ning teiste EL reklaamialaste õigusaktidega.1 1 Reklaamiseadus RT I 2008, 15, 108 5 3.,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES Positiivne õigus on kehtivad õigusnormid, mis on kirja pandud reguleerivate reeglite kogumina. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid head ning õiglased. Seega on üks võimalus õigust määratleda kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt, mis ongi positiivne õigus Ülipositiivne õigus on loomuõigus või mõistuseõigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda,
arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat.2 2 http://www.rkm.ee/alates-01-07-2010-a-joustub-uus-perekonnaseadus 4 2. PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ,,Rahvusliku õiguskorra püramiid" jaguneb tinglikult seitsmeks osaks. Püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ülipositiivne õigus, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub Eesti Vabariigi konstitutsioon ehk põhiseadus. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik, mis on põhiseadusest alamal seisev ja mis mingis osas seda täpsustab, peab olema vastavuses põhiseadusega.
5 ________________________________________________________________________ ¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA EV Põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus võetakse vastu kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel (EV Põhiseadus § 105). Formaalselt on seadus kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt, mis puudutab kodanike juriidilisi õigusi ja kohustusi. Materiaalselt tüpiseerib seadus elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. PakS, kui alamalasetsev õigusallikas, on vastuvõetud ja kooskõlas EV Põhiseadusega, kui kõrgemalseisva õigusallikaga. Seadus on viidus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja EL Nõukogu pakendi ja
oleks antud olukorra õiguslik lahend. Nimekirja põhjal võin väita, et enim huvi pakkusid esimestel nädalatel valitud õigusaktid. Hilisemalt valitud õiguaktid on ka isiklikku huvi arvestades tagapool. Selle põhjal on tegemist isiklikus plaanis õigusaktide pingereaga. Põnevamad on eespool ning vähem emotsioone tekitanud aktid lõpus. Seminaritöö koostamisel kasutasin õiguse entsüklopeedia õppeaine 2018. aasta sügissemestri Raul Naritsa loengutes koostatud konspekti ja Silvia Kaugia seminarides kirjutatud konspekte. Samuti kasutasin R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. Tr. Tallinn: Juura 2002. Vormistamisel olen aluseks võtnud Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele 2., täiendatud ja parandatud väljaanne. Koostanud Jaan Sootak. Tallinn, 2016.
Oleks Riigikogus naisi rohkem, saaksime teada, kuidas naised reageerivad ja kas läheks üldiseks sõjaks või mitte. Nagu näha ei saa sellist arutelu kuidagi konstruktiivseks nimetada. Kokkuvõtteks võib öelda, et SVS vastuvõtmine toob endaga kaasa mitmeid lahinguid, sest see on seadus, mis puudutab iga inimest. Võiks aga jätkuda jõudu emotsioonidest esialgu hoiduda ja asjadesse süveneda, mitte kõik juba eos läbikukkunuks kuulutada. Võib-olla siis kunagi jõuame ühiskonda, kus võrdõiguslikkus ei ole mingi tont, vaid kõik toimib ja on tasakaalus. Lootma peab. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Sooline võrdõiguslikkus uus mõiste Eesti ühiskonnas, millest veel ei saada aru ja ei peeta vajalikuks sellest rääkida. Meie ühiskonnas on palju ebavõrdsust ja soolist diskrimineerimist keelab vaid Põhiseaduse § 12, kuid kusagil pole kirjas, mis see diskrimineerimine on. Soolise võrdõiguslikkuse seadus defineerib selle esmakordselt. Mida see seadus reguleerib?
Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid peavad tegelema õigusnormide ühtlustamisega. Lähimuspõhimõte ehk jagatud pädevus kehtib sotsiaalpoliitika vallas. Üldiselt kehtib kostöö konseptsioon Euroopa Liidu ja likmesriikide vahel. Ühendusel on toetav ja täiendav funktsioon. 4.Euroopa Liidu õigus töötajate võrdõiguslikkuse osas. Isikute võrdõiguslikkus on euroopa liidu üks olulisemaid põhimõtteid. Printsiip on oluline isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Kõik isikud on seaduse ees võrdsed ja ei tohi olla diskrimineerimist. (võrdseid olukordi tuleb käsitleda võrdselt). Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et puudub igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine. Võrdne kohtlemine tähendab ka isikute vaba liikumise põhimõtet, et ei oleks piiranguid töö saamisel. Euroopa Liidu Liikmesriigi kodanikul on
......................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse inimõiguste kontseptsiooni kohaselt nähakse ühiskonna soolises kihistumises mitte ainult barjääri tasakaalustatud inimarengule, vaid ka inimõiguste rikkumist. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas teostada soost sõltumata." * Laiemas mõttes tähendab sooline võrdõiguslikkus sellist olukorda ühiskonnas, kus inimeste
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena.
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses.
09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsüklopeedia teadmiste ring õigusest. Õppeainena teatud ring siiski. Õiguskultuurid: · Mandri- Euroopalik (õppeainena uurime seda), Eestis kehtib see, põhineb Saksa õigussüsteemil.
3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses.....................................................................................................................................4 5. Täielikud õigusnormid ja nende struktuuriosad....................................................................7 6. Õigustloovate aktide keeleline arusaadavus .........................................................................8 6.1.Õigusloovate aktide problemaatilisus.................................................................................8 7. Olulisemate märksõnade loend.............................................................................................9 Sissejuhatus
põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus) Maailma õiguskultuurid
Kirjandus 106 Kasutatud normatiivaktid 113 7 ÕPPEAINEST Loengumapi riigi osa eessõnas selgitati, et sissejuhatus õigusteooriasse (peaaine AO 10111) on Õigusinstituudis õigusõppe sissejuhatavaks aineks. Aineprogrammi kohaselt on selle õppeaine komponentideks: 1) õiguse entsüklopeedia, mis sisaldab riigiõpetuse ning õiguse teoreetilised põhimõisted ja -käsitlused; 2) õigusteaduse metodoloogia ning meetodi osa, mis üldise ning erilise vahekorras seondub kohustusliku kõrvalainega teadusmetodoloogia (ÜA 21212 ). Kordame: selles õppeaines õpitakse tundma õigusteaduse, õigusteooria ning praktilise jurisprudentsi põhimõisteid. Õppeaine kava taotleb süsteemset seostatust Õigusinstituudi
Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism kas rohkem pragmaatiline või rohkem kõlbelised ideed õiguse mõistmisel ja tähistamisel. Õiguskordade kujunemine Kontonentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et rahvuslike õigussüsteemide tekkides omandas õiguse formaalne mõistmine prioriteedi õiguse sisu ees, kuid see ei tähenda, et õiguse idee olulisim komponent õiglus oleks kõrvale heidetud. Traagiline erand Saksamaal Hitler ja juudid.
...................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees...........................................................................................................................8 3.2. Dispositsioon....................................................................................................................9 3.3. Sanktsioon..................................................................................................................10 4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS..........................................
7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi. Vanemate Kogu määras 19. veeb. 1918 aastal PäästeKomitee I Põhiseadus - 15. juuni 1920; 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorraldusi. Vanemate Kogu määras 19. veeb
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel.
osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, ta on formaalselt määratletud reegel 6.Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumis-reegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7.Milline on õigusnormi loogiline strukutuur? Miks just selline? Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Sellise loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine võimaldab paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle erisusi sõltuvalt ühe või teise normi spetsiifikast. 8.Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid.
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest.
lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. 5. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse-loomuõigus erinevus? Selgita! Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. ülipositiivse õiguse . Ülipositiivne õigus ehk põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Loomuõigus Positiivne õigus paindlik, sügavam, arvestab baseerub tavadel; on
Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio 3. ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogum, kirjapandud õiguse allkikad. Positiivne õigus. Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt.
õigusnormide kogum ehk õiguskorda tema staatikas. Õigus peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil, aluseks on eesti riigi suveräänsus. Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga.
Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum
2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte abstraktsetele subjektidele kindlad õigused ja neile vastavad kohustused. 3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja säilimiseks vajalikud õigusnormid, siis jälgib ta ka nende õigusnormide täitmist, st õigussuhtest osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja kohustuste täitmist. 4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
