...............................................................21 7.3Õiguse subjektid...............................................................................................................22 7.4Õiguse obekt....................................................................................................................23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS...........................................................................26 8.3Õiguse rakendaja..............................................................................................................26 9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus...........................................................................27 9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang...................
Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum
Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seaduse ülimuslikkus kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid selle vastu võtnud organ. Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Reguleerimine vaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob õiguslike tagajärgedega. Võimalik üldine võrdsete võrdne ja ebavõrdsete erinev käsitlus. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. Osa formaalseid seaduseid ei ole materiaalses mõttes seadused on põhiseaduslikus korras vastu võetud, kuid ei puuduta kodaniku juriidilisi õigusi ja kohustusi (nt Riigi eelarve seadus).
V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord. Õiguskord on kehtiva õiguse kogum, mis korraldab konkreetse poliitilise ühiku elu; õigussüsteemist tulenev ühtne õiguslikult tagatud kord. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: õiguskorra vertikaalne struktuur liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras,
surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav
· Üldkohustuslik otsus. ÕIGUSNORMID · Õigus on konvensionaalne ehk kokkulepitud. · Õigus on süsteem; teda saab läbi süsteemiteooria iseloomustada. · Õigustloovatest aktidest leiame õigusnorme. · Õigusnorm peab vastama kõigile neile tunnustele, millele vastab iga teine sotsiaalne norm. · Õigusnormi üldtunnused, mis iseloomustavad teisigi norme: 1. Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; õigusnorm pole loodud üksikisiku jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!!
"peanduma". Norm võib olla ka normatiivsuse funktsiooniga, kus võib leida normi adressaat mida või kuidas teha. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu vaid kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õigusnorm on kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär. Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid. Üldisus märgib abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge. 1. Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita! Täielik õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui
· Aafrika konstitutsioon kultuuride segu Uurimistöö: küsimused esitab õppejõud, mina valin akti ja allikad. Oh yeah! Vajab eeltööd. põhiprobleemid: · Õiguse eelistused ja mõiste · õiguse allikad · õiguse normid · riik, konstitutsioon · õiguskord ja selle struktuur · õigussuhted · õiguse realiseerimine · õiguse rakendamine · õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245) Maailma õiguskultuurid 9. september 2008. a. 8:13 Islami õigus "Allah akhbar" ("Allah võidab") Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale: Teoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda. Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on tänapäevaks küll muutunud, kuid siiamaani islami elu tuumaks, keskpunktiks.
Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Subjektiivses õiguses on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. 5. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate õ. normide sisu. Töötab välja põhimõtteid, taktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. Õigusega kaasajal on seotud mitmed teadused: õ filosoofia, õ ajalugu, õ teooria, jurisprudents (õ dogmaatika) ja õ sotsioloogia. See on võimalik sellepärast, et õigus ise on kompleksne fenomen. Iga õigusteaduse valdkond põhineb teatud teooriatel. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal.
Need on küsimused sellest, kas ja millistel eeldustel võimaldab õigus inimkäitumist juhtida ja kuidas õigus ise regeerib sotisaalsetele muutustele. Kuna õiguse sotisoloogia uurib õiguse tekkimise tingimusi, õiguse mõjusid alati mingis kindlas inimõhiskonnas, siis kasutab ta selleks eelkõige empiirilisi meetodeid. Õiguse sotisoloogia on otesene väljund- uurimistöö tulemuste kaudu õigusloomingule ja õiguse rakendamisele. Sotsioloogiline õigusteadus puudutab sotsiaalse fenomeni efekte mõlemale - materiaal- ja protsessiõiguse aspektidele, samuti ka seadusandliku, kohtu- ja teiste formeerimise viisidele, õiguskorra toimimisele, muutmisele ja katkestamisele. Fakt, et inimesed pooldavad antud ajas ja ruumis teatud kindlaid ideesid ja väärtushinnanguid, kaasaarvatud arusaame õigusest, on fakt, mille seost õigusega tuleb uurida.." Sirk eristab õiguse sotsioloogias nelja osa: tsiviilõiguse sotsioloogiat,
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest.
Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio 3. ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogum, kirjapandud õiguse allkikad. Positiivne õigus. Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt.
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
tagamine. (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Kehtivad õigusnormid. Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
õigusliku tagajärje. Õigusnorm on käitumisetalon, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena. Õigusnorm on riigi poolt loodud ja lõppastmes tema poolt garanteeritud üldine ja üldkogustuslik käitumisetalon. Üldtunnuste jada iseloomustab kõiki sotsiaalseid norme. Eritunnised eristavad õigusnorme sotsiaalsetest normidest. Üldtunnused: Üldisus- õigusnorm on üldine käitumisetalon, -eeskiri. Üldine ehk üldistatud käitumismall. Õigusest ei ole mõtet oodata konkreetsust. Üldisus on Mandi- Euroopaliku kultuuri põhisisuks. Üldkohustuslikkus- See ei ole sund!! See tuleneb sotsiaalsete normide konventsionaalsest kokkuleppelisest iseloomust. Kui ollakse ühes või teises käitumisetalonis kokku lepitud siis on iga situatsiooni sattuja kokkuleppes
1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne. Õigusteaduse ülesanne on õigusteaduse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial
Õigusnorm on käitumiseeskiri. Selles on abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik Loogiline struktuur: Kui... (1), siis... (2) vastupidisel juhul (3) 1 Hüpotees (juurdemõeldav) 2 Dispositsioon (nõutav käitumisreegel, otsene, otseselt viitav, blanketne) 3 Sanktsioon (fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra: ülem või alammäär, täpne määr või liik) Ideaal: H-D-S Kuidas jagunevad õigusnormid ja nende liigid: 1 Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi a regulatiivsed (määravad õigused ja kohustused) H-D b õigust kaitsvad (juriidiline vastutus õiguse rikkumise puhul) H-D-S või H-S 2 Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi a kohustavad b keelavad c õigustavad e. lubavad või volitavad 3 Subjektide ringi järgi a üldised - suunatud k6igile
Õiguskord Tava Õigus Moraal Korporatiivsed normid Õigus on siis vaid üks normatiivse reguleerimise.. Ei maksa alahinnata teiste sotisaalsete normatiivide mõju. Kas õigusnorm on kõige õigem korrareegel inimestevaheliste suhete korrastamiseks? Kõik sotisaalsed normid on konvensionaalsed, nende käitumise sisu on inimkoosluste poolt kokku lepitud. Kokkuleppe ulatus on aga erinev, aga see ei muuda kokkuleppelisust. Õigus pole kuskilt väljaspoolt peale surutud, see on kokkulepe! Õiguse eelajalugu e arhailine õigus (enamasti toimus tavaõigus) ja õiguse (tõeliseks) ajalooks. Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek
scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus,
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
rakendamine tagatakse riigi poolt. Õiglus- eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt. Eeldab õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist. Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus (õiglus) rajatud õigluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lähtub ideest "igaühele oma", mitte "igaühele võrdselt". 5. Normi hierarhia põhimõte. Madalamalseisvad õigusnormid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate õigusnormidega. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. Mandri-euroopa (ehk kontinentaal-euroopa) õigussüsteem seadusõigus Anglo-ameerika õigussüsteem pretsedendiõigus Ideoloogilised õigussüsteemid usundist või ideoloogiast lähtuvad Tavaõigussüsteemid pärimusest, traditsioonist tulenev õigus
Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial. Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna.
Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi
P.2.Juriidilise vastutuse tunnused 96 P.3. Juriidilise vastutuse alused. Õiguserikkumise koosseis ja õiguserikkumise kvalifitseerimine 97 6 P.4. Õiguserikkumise elemendid 97 § 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud 100 P.1. Juriidilise vastutuse liigid 100 P.2. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud 101 Teema 7. Põhimõisted: 101 TEEMA VIII. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONTSEPTSIOON 102 § 1. Õigus ja moraal 102 P.1. Õiguse ja moraali vahekord 102 P.2
kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Sellised normid kehtivad üksnes selle organisatsiooni liikmetele, nt erakonnad. Korporatiivsete normide autoriteeti tagab teadvusväliselt nii austus, jõud kui ka võim. 4) Õigusnormid - kuuluvad sotsiaalsete normide hulka. Õiguse tunnused ja mõiste Õiguse tunnused: 1) üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja -normide kogum; 2) õigusnormid on spetsiifilistel, süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse ja õiguse instituutidesse; 3) üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem isikutele või isikute ringile; 4) riigi tahteline akt, riigi poolt tagatud tavanormid, moraali- ja korporatiivsed normid; 5) tagatud lõppastmes riigi sunniga. NB! Kui ei ole tagatud riigi sunniga, siis pole tegemist õigusnormiga, vaid printsiibiga (moraalinormiga). Õiguse tähendused: 1) mingi fakti puudumine või esinemine;
3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Seega saaksime sotsiaalsete normide liikide kataloogi: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 20. Õigusnormi tunnused. *Õigusnorm lähtub riigist *Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga *Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel *Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused *Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel 21. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon.
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks.
4) Õigusnorm (vt. järgmist vastust) 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). Õigusnorm: 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale. Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel.
Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad. 5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed: Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse.
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel.
-Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
