Õiguse entsüklopeedia konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on õiglane õigus ?
  • Kui vana on õigusteadus ?
 
Säutsu twitteris

I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste


1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus).
Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele ). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne elu ise.
2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum , ius non scriptum).
Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad .Seda perioodi nimetatakse eelajalooks (kirjutamata õigus). Sugukondade otsused ja veritasu . Õiguse ajalugu – kirjutatud õigus. Õigus on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada (Cicero).
3. Õiguse tähistamine.
Mis on õiglane õigus? Esimene tähistus on jõudnud meieni jurist Celsuse poolt: õigus on headuse ja õigluse kunst (teadus). Selle võttis üle A. Thomas . Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.Õigust eristatakse objektiivses mõttes ( kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus).
Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud.
4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus).
Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õigulusest, õiguskindlusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet „igaühele võrdselt”, vaid „igaühele oma”. Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse.
Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus.Õiguskindluselt ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega .
Õiguse eesmärgipärasus: Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides. Seepärast peab õiguse eesmärgipärasuse saavutamiseks, s.t vastavate õigusnormide loomiseks, tegutsema silmas pidades õiguse idee teisi komponente – õigulust ja õiguskindlust.
5. Positiivne õigus. Positiivne õigus on hetkel reaalselt kehtiv õigus.
6. Subjektiivne õigus.
On õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivne õigus tähendab pm seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustuse garanteertud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Subjektiivse õiguse eesmärki silmas pidades on tegemist õiguslikult kaitstud huviga .
7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon.
Õigus on normatiivne kommunikatsiooni-ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada. Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. On vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi.
8. Positiivne õigus ja õiglus.
Üks võimalust õigust määratleda on kehtivate õigusnormide alusel. Õigusnormid loodakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele.
9.Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus).
Õigusvaldkondi silmaspidades saab kindlaks määrata, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama . Vanimaks eristamise kriteerimuks on nn huviteooria, mis põhineb Rooma õigusteadusele. (Ulpianus: avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus lähtub üksikisiku kasust). Eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Ja vastupidi. Kaasajal on õiguse valdkondade eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda.
Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses.
Õigus hõimuühiskonnas
Õigus algab lepinguga, tülitsevad pooled ise lepivad kokku (lepinguõigus), teisel juhl ütleb keegi kolmas isik, mis on antud juhul õige (sunniõigus). Sugukondades kehtis eelkõige lepinguõigus. Püsiva keskvõimu tekkides ei räägita mitte enam hõimust, vaid arhailisest riigist. Hõimud lõid sugukondlikule korrale 3 tüüpilist organisatsioonilist instituuti, millele hiljem rajanes arhailine ühiskond: kuningas, hõimuvanemad ning rahvakoosolek.
Materiaalne õigus
Kättemaks. Ei pööratud mitte niivõrd tähelepanu delikti tahtlikusele või tahtmatulse, vaid lähtuti tulemusest. Tavaõigus tekkis vajadusest julgeolekule. Seni kuni puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigus sundiv õigus ning sellest ei peetud alati kinni. Algelisi püüdeid piirata sugukondadevahelisi võitlusi on näha juba sellest, et kättemaksu ei suunatud niivõrd teise sugukonna kui just isiklikult solvaja vastu.

II teema. Õiguse allikad


1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus.
Õiguse vanimaks allikaks arvatavasti tavaõigus. Ühiskond oli millestki olulises kokku leppinud ja sellest omapärasest lepingust peeti kinni. Peeti ka kohtuid. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Sugukondliku kora organisatsiooniline põhiüksus oli sugukorn. Üldiselt räägime nende alla aga hõimuühiskonnast. Korra organisatsiooni ning seal valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek.Füüsilise turvalisuse tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel ( juhtkond oli sellisel juhul sundiv keskvõim). Sugukonna elujõu ja kaitsevõime huvides piirati sugukondades sudugkondade liikmete individuaalses vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeoleks kujutaski endast verepilastuse vältimist.
1.2. Õigus elust antiikajal lokaalõiguseni.
Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Põhjus oli, et võim hakkas ha enam minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ise hakkas ennast rohkem samastama mitte enam sugukonna kui millegi suuremaga. Ühiskond kihistus. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni, riiki. Arhailine riik arenes kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Keiser Theodonius II ajal koguti kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga.
1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond.
Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J. Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII – XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid . Rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Inglismaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni. Common law tähendab kitsemas mõttes üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus ja nende poolt rakendatav tavaõigus. Loomuõiguse kontseptsioon teeb võidukäigu Kontinentaal-Europpas XVII sajandil. Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib asjast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ja positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu.
Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri-Europpas seni valitsenud kasuistlikkuse.
1.4. Ajalooline koolkond.
J. Thibaut nõudis 1814 . aastal loomuõigusel põhineva ülemaailmset seadustikku Saksamaa jaoks. Savigny esitas talle aga vastuväite, sest leidis, et enne generaalsete koodeksite loomist tuleb küsida, kas me oleme valmis selliseid koodekseid tegema. Ajaloolise koolkonna ideed said tõsiseks takistuseks suurtele kodifikatsioonidele. KK käsitluses ei olnud aeg kõikehõlmavateks seadustikeks, ulatuslikeks kodifikatsioonideks küps. Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. KK oli küll piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks . KK vaieldamatu teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega.
2. Kehtiva õiguse allikad.
Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub põhimõtteliselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism . Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon , määr, seotus või kohustuslikkus , millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Kui vastuvõetud seaduse sisu vastab PS-s esitatud tingimustele ja nõuetele kehtiva õigustloova akti jaoks, siis on ta kehtiv – normatiivsuse kontrollimine.Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane. St, e tõigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja kolmndaks peavad õiguskaktid saama teatud kindla vormi. Õigusaktid peavad olema materiaalselt õiguspärased. See üldine pm tähendabki õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusel.
Liigid: Kontinentaalset õigussüsteemi nim sageli ka seadusõiguseks. Õigus sisaldus seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõigus konstinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu (õiguse allikate formaalne jaotus): legislatiivaktid, haldusaktid, jurisdiktsiooniaktid. Millist ül-t õigusakt õiguskorras täidab (funktsionaalne liigitus): legislatiivfn-i täitev õigusakt, haldusfn-i täitev õigusakt, jurisditsioonilist fn-i täitev õigusakt. On võimalik ka materiaalselt liigitada. Koht õigussüsteemis: seadused, seadusest madalamal olevad õiguse allikad. Tegu on vertikaalse liigitusega. Horisontaalne liigitus (kkuline teatud õigusvaldkonda): eraõigusesse kuuluvad, avalikku õigusesse kuuluvad.
3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt.
Laias tähenduses on Eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga. Seadusõigus põhineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Eesti õiguskirjanduses toetatakse seisukohta, et õigustloova aktina tuleb käsitleda just õiguse üldakti, s.o õiguakti, mis sisaldab õigusnorme
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse entsüklopeedia konspekt #1 Õiguse entsüklopeedia konspekt #2 Õiguse entsüklopeedia konspekt #3 Õiguse entsüklopeedia konspekt #4 Õiguse entsüklopeedia konspekt #5 Õiguse entsüklopeedia konspekt #6 Õiguse entsüklopeedia konspekt #7 Õiguse entsüklopeedia konspekt #8 Õiguse entsüklopeedia konspekt #9 Õiguse entsüklopeedia konspekt #10 Õiguse entsüklopeedia konspekt #11 Õiguse entsüklopeedia konspekt #12 Õiguse entsüklopeedia konspekt #13 Õiguse entsüklopeedia konspekt #14 Õiguse entsüklopeedia konspekt #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 217 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mistral3 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste
  • Õigus hõimuühiskonnas
  • Materiaalne õigus
  • II teema. Õiguse allikad
  • III teema. Õigusnormid
  • Üldised tunnused
  • IV teema. Riik
  • V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist
  • VI teema. Õigussuhted
  • VII teema. Õiguse realiseerimine
  • VIII teema. Õiguse rakendamine
  • IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine

Teemad

  • ius scriptum, ius non scriptum
  • Eraõiguses
  • subsumptsioon
  • prima facie

Kommentaarid (1)

Raianee profiilipilt
Raianee: Väga hea
00:18 27-12-2015


Sarnased materjalid

190
pdf
Õiguse üldteooria
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
45
docx
Õiguse entsüklopeedia
21
doc
Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt
40
docx
Õiguse entsüklopeedia terve konspekt
32
pdf
Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !