Õiguse entsüklopeedia eksami vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe ?
  • Mis on riigi territoorium ?
  • Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks ?
  • Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest ?
  • Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm ?
 
Säutsu twitteris
Õ
   iguse  e ntsüklopeedia eksami küsimused 

1. Õigusriigi tunnused – 

Riigi allutatus õigusele,   kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse  ülimuslikkus, 
õigusloome demokraatlik iseloom,   seadusloome  parlamendi kaudu,  seaduslikkuse  austamine, 
kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab 
seaduslikkusele. 
1.1 Võimude  lahusus  – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu 
peavad teostama erinevad  riigiorganid .
1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole 
prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes.
1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud  seadustele  
1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine 
ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine.
1.5 Seaduslikkuse põhimõte  realiseerimine   riigiorganite , ametiisikute ja kodanike käitumises, 
nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele
1.6 Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude  elluviimine , mille kohaselt kõik seadusest 
madalama   õigusliku   jõuga   õigusakid   peavad   olema   kooskõlas   seadusega   kui   rahva 
kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 
1.7 Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse 
tagamine.
(riigi   allutatus   õigusele,   kodanik   ja   riik   on   võrdsed   õigusobjektid,   seaduse   ülimuslikkus,  
õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine  
(kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab  
seaduslikkusele
)
2. Positiivne   õigus   ja   ülipositiivne   õigus  -   Positiivne   õigus   on   inimeste   poolt   loodud 
õigusnormid. Kehtivad õigusnormid.  
Ülipositiivne   õigus   ehk   ka   loomu-   või   mõistuseõigus   põhineb   jumalikul   ilmutusel, 
inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad 
inimese   loomusele.   Õigusnorme,   mida   ei   saa   kellegi   tahte   või   kokkuleppega   muuta.   Nt 
vabadus,   elu,   omand,   perekond   või   usk.   Positiivse   õiguse   normid   on   ainult   siis   tõeliselt 
kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, 
rajatud  eetika  ja õigluse tihedale seose tunnetamisele
3. Õiguse allikate liigid -  Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame. 
3.1 Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava).
3.2 Kohtu-   ja   halduspretsedent.   Juhutm,   kui   kohtuorgani   otsus   või   haldusorgani   lahend 
omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama.
3.3 Õigusteadus e.  Juristide  arvamus (teatud perioodil).
3.4 Leping -  Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, 
kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus.
3.5 Üldakt -    Tänapäeval kõige levinum,  paljudes riikides ainus õiguse vorm.  Riigi poolt 
kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad  dokumendid
mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid:
3.5.1
Legislatiivaktideks   –   vastu   võetud   riigi   legislatiivorganite   poolt   (õigusloome 
Riigikogu)
3.5.2. Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.
3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks   –    volituse    realiseerimise    aktid    (kohtuorganid,   politsei, 
õigusorganid)

3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
Confidential

SORAINEN
– 2/13 –

3.7. Euroopa Liidu õigusaktid
4.

Õigusnormi   tüüpstruktuur  –  eristatakse   kolme   elementi:   hüpotees,    dispositsioon    ja 
sanktsioon .   Täpsemalt   hüpotees   näitab   vajaliku   käitumise   ja   sisaldab   subjektide   õigused   ja 
kohustused.   Dispositsioon   näitab   vajaliku   käitumise   ja   sisaldab   subjektide   õigused   ja 
kohustused.   Sanktsioon   näitab   riiklikku   mõjutusvahendit,   mida   riik   rakendab    dispositsiooni  
nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.
5.
Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, 
millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise 
või lõppemise.
Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik 
surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel).
6.
Õiguse  subjekt  - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline 
isik.   Füüsiline   isik   on   inimene.   Juriidiline   isik   on   õiguslik   fiktsioon,   kes   hoolimata   oma 
kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi 
kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise  
eest.
7.
Õiguse   objekt  -   hüve   ,   mis   võib    alluda    õiguslikule   valitsemisele   isiku   poolt.   Nt   asjad, 
mittematerjaalsed hüved, õigused. 
Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis  rahuldab  üksikisiku või 
organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse  subjektid  astuvad õigussuhtesse ja 
teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
8.
Subjektiivne õigus  -  Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud 
õigus:   õigusnormidega   tagatud   võimalus   toimida   mingil   viisil,   nõuda   kohustatud   isikuilt 
mingite   tegude  sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on  juhiluba . Iga 
subjekti suhtes erinev, sõltuvalt subjekti õigussuhetest.
Tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse 
õiguse   kandjal   teatud   viisil   käituda,   vajadusel   ka   sunnivahenditega.   Subjektiivne   õigus   on 
lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
9.
Objektiivne   õigus  -  Objektiivne   õigus   on   riigis   kehtiv   õigus,   kirja   pandud   õigusaktis. 
Objektiivse õiguse alusel tekkivaid  isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks.
Kehtivate ,   omavahel   seotud   õigusnormide   kogum,   lähtub   riigist,   tagatakse   riigi   sunniga, 
riiklikult  kehtestatud üldkehtivad reeglid.

10.

Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid – 
Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu:
10.1   Grammatiline– lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab 
tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib 
aja jooksul muutuda. NB:  Koma  tähtsus  lauses !
10.2  Süstemaatilis-loogiline – ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb  seoseid .
10.3    Objektiiv - teleoloogiline  – tähtis on kehtiv õigus- ja väärtussüsteem. Otsib seadusandja 
tahet või mõtet
10.4  Aalooline – Vaadata sündmust tema arengus. 10 a. Taguseid sündmuseid tuleb hinnata 10 
aasta taguste õigusnormidega
Tõlgendamisel  ulatuse  järgi liigitatakse:
10.1.1 Sõna-sõnaline  ehk adekvaatne  – hinnatakse  täpselt  nii,  kuida  kirjas  on,  kõige  õigem 
tõlgendamine.
 
Confidential
SORAINEN
– 3/13 –
10.1.2  Kitsendav - laiendav    –   a)   kitsendav   –   õigusnormile   antakse   kitsendav   mõju,   väiksem 
ulatus b) laiendav – laiendatakse normi käitumisele, mida selle alla pole pandud.
        Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi:
10.2.1 Ametlik – kõigi poolt tunnustatud tõlgendamine ( normatiivne  ja kaasuslik)
10.2.2 Mitte ametlik – õigusnormi sisu  selgitamine  aga millel ei ole õiguslikku tähendust (nt. 
Mingisugune protsess räägib midagi).
11
Lüngad õiguses ja nende ületamine -  kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusi kus  
seadusandlus    küll   reguleerib   õigusnormidega   vastavat   elunähtust   kuid   ebapiisavalt.  
Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks  
kasutatakse   analoogiat.
    -Igas   õiguskorras   esineb   lünkasid.    Kahtlemata    on   kontinentaalse 
õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade  kujunemislugu  ulatub rohkem kui 
100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras(õiguskord on noor). Lüngad 
võivad olla õiguskorras kas  ehtsad , näivad või väärtuslüngad.
1. Ehtsad- situatsioon, kus peaks olema lahendus, aga pole
2.   Näivad-   seadusandja   polegi   kavatsenud   faktilisi   asjaolusid   lahjendada.   Probleemi   võib 
lahendada teiste analoogsete normidega.
3. Väärtuslüngad- seadusandja on  omalt  poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas on 
normid ebakvaliteetsed. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne 
õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Lünkade ületamiseks saab kasutada järgmisi võimalusi:
Lünkade ületamine toimub kas sarnast olukorda reguleeriva õigusnormi ülekandmisega
lahendatavale    juhtumile    ( analoogia ),   määra   poolest   kergemat   või   raskemat   regulatsiooni 
sisaldava normi esiletoomise teel (rõhutamine) või vastupidist regulatsiooni sisaldava normi 
esiletoomisel( vastandamine  teel). Kõige levinum ja  ainsana  ka õigusaktides otsesõnu nimetatud 
analoogia kohaldamist, kuid loogiliste argumentidena saab kasutada ka kahte ülejäänut ning 
printsiibiargumente.
(Lüngad õiguskorras võivad olla kas ehtsad,  näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on  
tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest  
muutumisest.   Näiva   lüngaga   on   tegemist   siis,   kui   seadusandja   polegi   kavatsenud   elulisi  
asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad  
tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid  
samas   formuleerib   õiguse   mitte   niivõrd   üldise   (üldistatud)   reegli   kujul,   kuivõrd   üleüldisel  
(generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne  
õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab  
ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide  
rakendamine   õigusega   mittereguleeritud   või   ebapiisava   täpsusega   reguleeritud   eluliste  
asjaolude   suhtes,   mis   vajavad   õiguslikku   reguleerimist.   Jaguneb   seaduse   analoogiaks   ja  
õiguse   analoogiaks.   Seaduse   analoogia   korral   võetakse   otsuse   tegemisel   aluseks   sarnane  
õigusnorm. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse  
õiguse normidest, mis summa summarum põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel)

12
Õiguse realiseerimise viisid – 
1.   Õigusnormide nõuetest 
77% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #1 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #2 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #3 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #4 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #5 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #6 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #7 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #8 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #9 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #10 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #11 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #12 Õiguse entsüklopeedia eksami vastused #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 454 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m s Õppematerjali autor

Lisainfo

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused ja vastused1.Õigusriigi tunnused2.Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus3.Õiguse allikate liigid4.Õigusnormi tüüpstruktuur5.Juriidiline fakt6.Õiguse subjekt7.Õiguse objekt8.Subjektiivne õigus9.Objektiivne õigus10.Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid11.Lüngad õiguses ja nende ületamine12.Õiguse realiseerimise viisid13.Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet14.Õiguse rakendamise akti struktuur15.Subsumptsioon16.Argumentum a fortiori (A. Aarnio)17.Locus standi18.Jura novit curia19.Nullum crimen sine lege20.In dubio pro reo21.Lex posterior derogat legi priori22.Ius est ars boni et aequi23.Tõlgendusargumendid (A. Aarnio)24.Õigussüsteem, -perekond ja -haru25.Õiguse seos riigi, poliitika ja majandusega (Õigusõpetus)26.Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar)27.Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis28.Ajalooline tõlgendamisviis29.Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamisviis30.Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia)31.Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi)32.Õiglus kui eetika ja õiguse ideaalne suhe (P. Jõgi)33.Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse)34.Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus)35.Polütsentriline õigus36.Jurisprudents37.Õiguse üldakt38.Õiguse üksikakt39.Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu40.Seaduse tunnused41.Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?42.Presidendi seadluste eeldused ja piirangud43.Seadusandliku protsessi staadiumid44.Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni45.Kolm peamist õigusnormide kollisiooni lahendamise reeglit46.Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat 47.Teovõime48.Õigusvõime49.Deliktivõime50.Teo ja sündmuse vahe51.Vacatio legis52.Õigusloome ja hea õigusloome tava53.Õigusmõjude hindamise kriteeriumid Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse alusel54.Kas sünonüümid on seaduseelnõus lubatud? Kui jah, põhjenda. Kui ei, põhjenda.55.Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks?56.Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest?57.Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm?
õigusnorm , normid , subjekt , õigusakt , aktid , õigusnormid , õigussüsteem , riigiorgan , lahend , õigusaktid , analüüs , analoogia , õiglus , territoorium , suhe , real , õigusloome , õiguskord , argument , loomuõigus , objektiiv , juriidiline , seaduslik , normatiivakt , kollisioon , organid , erialakeel , poliitika , riigivõim

Mõisted


Kommentaarid (2)

tara profiilipilt
Piret Parman: hea materjal, aitab eksamil väga
14:24 11-11-2013
Nool888 profiilipilt
Nool888: Soovitan
07:54 05-03-2015


Sarnased materjalid

6
docx
õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
15
docx
Õiguse entsüklopeedia
45
docx
Õiguse entsüklopeedia
21
doc
Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
26
doc
iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus
15
doc
Õiguse entsüklopeedia konspekt
30
doc
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !