sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus perekonnaõigus kriminaalõigus pärimisõigus kohtu- ja protsessiõigus kaubandus- ja majandusõigus
sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism,
2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.
arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Eraõigus - reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Eraõigus on dispositiivne. eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud. Avalik õigus reguleerib avaliku võimu organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. Avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Avalik õigus:
eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu, seejuures monarh on ainuisikuline riigipea. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul on riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 3) Riigi korraldus. Riigi korraldus on riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan
13.-17. sajandil. ·Konstitutsiooniline monarhia piiratud monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võim on määratud konstitutsiooniga. II Vabariik - valitsemisvorm, kus riigi eesotsas ei ole monarh. Riigipeaks on enamasti president. Iseenesest ei pruugi vabariik olla demokraatlik, vaid võib kujutada endast ka ühe isiku või grupi võimu all olevat diktatuuri. ·Presidentaalne vabariik parlamendist sõltumatu president täidab parlamendi kõrval seadusandlikku funktsiooni. Täitevvõim on parlamendist sõltumatu; president võib olla täitevvõimu ( valitsuse) juht. ·Parlamentaarne vabariik presidendi võim on võrdlemisi nõrk (täidab peamiselt esindusfunktsiooni), valitsusjuht on peaminister. Valitsus vajab parlamendi usaldust. ·Sotsialistlik vabariik esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis, seadusandlik organ ja parlament on otseste valimistega valitud rahvaesindus
2. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused. Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb ühest või kahest kojast (föderatsioonides). Olulisim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. Riigipea valimine. Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid. EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise dekreet. Immuniteet e saadikupuutumatus – parlamendi liikme võib kriminaalvastutusele võtta vaid riigikantsleri taotlusel parlamendi enamuse nõusolekul, kohe võib kinni võtta otse kuriteo sooritamisel. Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega
-17. sajandil ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu konstitutsiooniline monarhia – on tänapäeval enim levinud monarhia vorm, monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone, jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames (nt Norra, Rootsi) Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Ajalooliselt jaguneb vabariik orjanduslikuks (demokraatlik – võim kuulus rahvale, aristokraatlik – võim kuulus kitsale eliidile), feodaalseks (linnvabariik – eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes, kes suutsid end vabastada senjööri võimu alt) ja sotsialistlikuks (kommuun – sotsialistliku vabariigi esimene katse; nõukogude – tekkis 1917. aastal Venemaal; riigi kõikidel tasanditel oli rahvaesindusorganite ülesandeid
sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Õigussüsteemi funktsioonid: 1. Sotsiaalne kontroll 2. Käitumismalli kujudamine. Keelamine. 3. Jõumonopol. Et keegi teine jaurama ei hakkaks ilmselt. 4. Tasakaal. 5. Õiguse tunnetusviisid - Seadused. Õigused. Õigusaktid. Põhiseadus on kõige ema. Selle vastu ei saa mitte ükski teine. Kohtu otsustega saab samuti õigusi "tunnetada". Õiguse tunnetamine on ka ühtlasi seadusest aru saamine. 6. Õiguse ajaloo põhietapid - Eesti õigus pärineb sakslastelt. Nende oma omakorda roomlastelt, pisikeste mööndustega. Tavaõigus pärineb kreekast. Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õigus arenes Vana-Idamaade riikide ja
6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 10. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, liigid (nimetada), õigus- ja teovõime. 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt
ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. - Õigusnormi loogiline struktuur · Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: · Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; · Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; · Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. ÕN loogilise struktuuri elemendid: · HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused · DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) · SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.
Monarh on sõltumatu ja ainuisikuline riigipea. 1) Piiramatu/absoluutne monarhia (nt Vatikan, Monaco, Liechtenstein, Saudi-Araabia) 2) Piiratud/konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik (nt kuningriigid Norra, Rootsi, Suurbritannia, Taani) 3) Parlamentaarne monarhia – monarhil vaid esindusfunktsioon VABARIIK on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 1) Presidentaalne vabariik – president korraga riigipea ja valitsusjuht, parlamendist sõltumatu (nt USA) 2) Parlamentaarne vabariik – parlamendi võimu ülimuslikkus, võimude lahusus, tasakaalustuse põhimõte (nt Itaalia, Eesti, Saksamaa, Austria) 9. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus – näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.
subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees 3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik, abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused.
kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. Siseriikliku õiguse ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses
...Ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. Õigusnorm annab antud suhtlus liigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja vastavad kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratud reegel, st õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigus allikas e fikseeritud õigusakt. Õigusnormi loogiline struktuur Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga, mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: · Hüpotees õigusnormide kehtivuse tingimus. · Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi.
Õiguse tüihistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 4. Era ja avalikõigus, ombudsmani institutsioon: Eraõigus - kõik õigussuhted, mis toimuvad kahe isiku vahel. Riik sekkub ainult siis, kui üks osapooltest seda soovib. Avalik õigus - suhe, kus on riik ja isik. Üks õigustatud pool (riik), teine kohustatud pool (kriminaalõigus). Ombudsmani institutsioon - teostab järelevalvet. Kaitseb üksikkodanikku põhiõiguste rikkumise korral ja üldise ametkondliku omavoli eest. Eestis on õiguskantsler. Teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Konstitutsiooniline monarhia on riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb
loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid (piiratud ja piiramata) ja vabariike (parlamentaarsed, poolpresidentaalsed, presidentaalsed). 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia ja vabariigi peamiseks erinevuseks on riigipea institutsioon, riigipea valimise viis: vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus,
Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse
või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Konstitutsiooniline monarhia on riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb
kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest; õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil,
Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid.
kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes looma mistahes sisuga õigust v.a
Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos, mille puhul tehakse vahet kahe liigi, sisemise ja välimise seose vahel. Sisemine seos: motivatsioon käituda kooskõlas õigusnormidega (õiguskuulekus) Väline seos: formaalne aspekt kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis, avalikustatud ja kättesaadavad ning seeläbi üldtuntud seeläbi on igaüks hõlmatud nende toimega. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktidena. Seega: õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses; samas on õigusnorm ka reegel dokumenteerituna õigusaktis. Dokumenteerimisel järgitakse spetsiifilisi vorminõudeid (loogiline struktuur, sümbolid, normikeel). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavat dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte.
liigitunnused: 1. ta on inimeste käitumise reegel 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks normiks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. Käsud ja keelud. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt
omavalitsuse üksustest. ü Muud kirjalikud allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest. 17 Õiguse allikad (2). (Slaid 6) Kui klassifitseerida õiguse allikaid õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu järgi, saame n-ö õiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni
Nimeta õiguse allikad (ehk õiguse vormid) on: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava; 2. Õigusteadus; 3. Kohtu- ja halduspretsedent; 4. Leping; 5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Tava erinevus õigusnormist tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajaalise ja korduva kasutamise tõttu, kuid õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. Õigusnormi mõiste õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel,
vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee. 17. Õiguse süsteem on õiguse ajalooliselt kujunev sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavad õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise metodi järgi erinevatesse rühmadesse. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist käitumist õigusnorm nõuab, jälgides samas ka seda, keda ja milleks ta kohustab. Õiguse süsteem hõlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset õigust: kõiki õigusnorme ning õigusakte, õiguse instituute ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõigus ning avalik õigus
Materiaalõiguse normid ei rakendu iseenesest; eeladavd, et subjekti mitteõiguspärase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguses sätestatud sundi. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust ehk korda, sh sätsestavad õigustatud ja kohustatud subjektid ning nende õigused ja kohustused vastavateks menetlustoiminguteks. Õigusnormi loogiline struktuur Näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. See on õigusnormi formaalse määratluste tunnuste kogum. KUI.......... (I), SIIS.....................(II), VASTUPIDISEL JUHUL...............(III) Loogiline struktuur koosneb: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon H - õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud, tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Hüpoteesis on fikseeritud: a) tegu ning teo tagajärg oma aegruumis täpselt piiritletud faabulas ning kõigis
maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Konstitutsiooniline monarhia on tänapäeval kõige levinum monarhia vorm. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Presidentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõnel juhul (näiteks USA-s) on ta ka valitsuse juht, kellel on ühtlasi parlamendi kõrval ka seadusandlik pädevus. Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel
rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel. Nii nt nimetab Riigikogu ametisse kõrgemaid ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne. Oma volituste ajalise kestuse järgi võib riigiorgan olla kas alaline või ajutine. Alaline riigiorgan luuakse tema tegevusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajutised piirid (nt Riigikogu uurmiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt). 8. Riigivalitsemise vormid
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi,
riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.