Facebook Like
Hotjar Feedback

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida mõistekse õiguse eelastmete all ?
  • Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum ?
  • Millist tähendust kannab õiguse mõiste ?
  • Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all ?
  • Mida tähendab õiguskorra normatiivsus ?
  • Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord ?
  • Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni ?
  • Kuidas õigusnorme liigitatakse ?
  • Mida tähendab juriidilne fakt ?
  • Mida tähendab õigussuhe ?
  • Mis on subjektiivne õigus ?
  • Mida tähendab juriidiline kohustus ?
  • Mida tähendab õiguse subjekt ?
  • Mida tähendab õiguse objekt ?
  • Mida tähendab õiguse rakendamine ?
  • Mida tähendab õiguse grammatiline tõlgendamine ?
  • Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine ?
  • Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine ?
  • Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ?
  • Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse ?
  • Mis on riik ja mis on riigi tunnused ?
  • Mis on õigusriigi tunnused ?
 
Säutsu twitteris
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused
  • Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita!
    Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord.
    MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust. Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad , mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes.
    Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele.
  • Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita!
    Moraal ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda e inimene on justkui valiku ees, et kas järgib tava ja moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga.
    Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks, aga igaüks tegutseb siiski oma sisemise veendumuse kohaselt, seega moraali ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt . Sundi ei pea kohaldama , piisab kui teatakse selle olemasolu.
  • Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita!
    ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast
    ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada.
  • Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita!
    Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents : Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst
    Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus , õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus.
    Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 1.
    Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid.
    Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temalevajalikus suunas.
    Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad). Õigus subjektiivses mõttes – seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus.
  • Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse- loomuõigus erinevus? Selgita!
    Positiivselt õiguselt oodatakse , et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid .
    ülipositiivse õiguse . Ülipositiivne õigus ehk põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk.
    Loomuõigus
    Positiivne õigus
    • paindlik, sügavam, arvestab inimese individuaalsust, tema loomust
    • esindab paremini eetilisi printsiipe
    • suurem osakaal kohtutel; kohus kui õigusallikas- igat kaasust vaadatakse põhjalikumalt
    • õigluse ja hea usk
    • ilma loomuõiguseta ei eksisteeriks positiivset õigust
    • baseerub tavadel; on objektiivsem
    • õiguse rakendamine on kiire; võimaldab efektiivsemalt karistada
    • ennetab paremini- inimene teab, et tema tegudel on tagajärjed
    • õiguskindluse printsiip- tagab parema õiguskindluse avaliku võimu organite töös

  • Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all? Selgita!
    Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama . Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse ja vastupidi. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis-koordinatsioonisuhe. Kui on subordinatsioonisuhe-alluvussuhe, on av-õiguslik.
    Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga
    • Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus
    • Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal -, protsessi-, finantsõigus.

  • Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt.
    Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse.
    Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt.
    • Kõige vanem õigusallika son TAVA.- Õiguseks muutunud tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskond oli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele, mis tegelikult ei pruukinud õigele süüdlasele viidata. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek.
    Tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt , et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse
    • Juristide arvamus- on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mõnedele juristidele eriline privileege ehk eesõigus , st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks)
    • Kohtu- ja halduspretsendents- omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks./ Juhutm, kui kohtuorgani
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #1 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #2 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #3 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #4 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #5 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #6 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #7 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #8 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #9 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #10 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #11 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #12 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #13 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #14 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #15 Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #16
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kordamisküsimused õiguse entsüklopeedias eksamiks. Sisaldavad täpseid ja põhjalikke vastuseid
    õigusnorm , subjekt , asjaolud , aktid , õigusnormid , moraal , lünk , analoogia , õigusakt , seadusandja , kohtunik , kindlus , subjektid , loomuõigus , konkurents , õiguskord , õiguslikus , ajalooline tõlgendamine

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    donnarebeka profiilipilt
    23:52 23-11-2017


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    40
    docx
    Õiguse entsüklopeedia terve konspekt
    26
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    32
    pdf
    Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    94
    docx
    Õiguse entsüklopeedia eksam
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    30
    doc
    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun