kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel.funkt-on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. 24. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel,
käitumist. Õigusnormid tagavad sotsiaalse ja füüsilise kaitse , mida võib tähistada kui õigusnormi turvafunktsiooni. 5.2 ÕIGUSNORMI MÕISTE JA STRUKTUUR käsulause-imperatiiv Kõik õigusnormid ei ole käsud ja keelud. Õigusvõime algab inimese elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. Õigusnorm seisneb õiguslike tagajärgede esilekutsumises. Õiguslikud tagajärjed- mingi käsk, keeld v luba. Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust(T) ja õiguslikust tagajärjest(R). Kui T, siis R. Enamikel juhtudel koosneb faktiline kooseis olla seotud mitmme elulise asjaoluga(juriidilise faktiga), mis om akogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab, kas : 1. Keerulist(elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R 2
Need ei räägi eksisteerivatest asjaoludest. Õigusnormid pole tõesed ega väärad, need kas kehtivad või mitte. Õigusnormi ül on anda küllaltki üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud teaksid, kuidas probleemi lahendada. Õiguse perekonnad kontinentaalses õigussüsteemis: Romaani, Saksa. Eesti koht õigussüsteemis on lähemal germaani omale kui mõnele teisele. Õigusnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu, õigusnorm sätestab tüüpjuhtumeid. Õiguse ülesanded: 1. sisemise rahu kindlustamine (konfliktide ennetamine ja lahendamine) 2. vabaduse kindlustamine 3. õigusliku võrduse tagamine 4. sotsiaalse tasakaalu ja kindlustatuse tagamine 5. sotsiaalsete protsesside juhtimine Õigusnormide ülesanded: 1. suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist 2. aitab kaaluda, milline on juriidiliselt korrektne käitumine 3. stabiliseerivad ühiskonnas suhteid 4. soodustavad inimeste sotsialiseerumist 5
(vundamendile): · Romaani perekond: Prantsusmaa, Belgia, Luxemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania, Holland. · Saksa perekond: Saksamaa, Austria, Sveits, Türgi, Kreeka, teatud reservatsiooniga Jaapan, Lõuna- Korea ja Tai. Saksa õiguse perekonnast ei asu kaugel ka Skandinaaviamaad Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Island. Eesti ehk lähemal germaani perekonnale. Õigusnormi üldisus tähendab tema abstraktset iseloomu, õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Õigusnormide abstraktne iseloom viitab heale õiguskultuuri tasemele peetakse õigusriigi vältimatuks tunnuseks. Õiguse funktsioonid: 1. Sisemise rahu kindlustamine, mis hõlmab konfliktide ennetamist ja konfliktide lahendamist. 2. Vabaduse kindlustamine, mis hõlmab kaitset teiste sekkumise eest isikuvabadusse, kaitset riigi sekkumise eest ja vabaduse realiseerimise garanteerimist. 3. Õigusliku võrdsuse tagamine. 4
Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani läbi tema teadvuse ning vajaliku toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama „mängureeglid“: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad; normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi.9 7 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 98 8 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 42-44 9 Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
ÕIGUSE IDEE Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini: 1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidelening prognoostiud käitumise mall õigusnormisisaldavas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse teoorias selliseid mis on suunatud normiandja, normitäitja ja nii normiandja kui täitja huvide realiseerimisele. Üldkohustuslikkuse aspektist isel õigusnorme imperatiiivsus ning
korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse ssubjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele. 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteesi liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume,
Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikateks. • Õiguslik e. sanktsioneeritud tava. (Tavaõigus - õiguseks muutunud tava). • Kohtu- ja halduspretsedent. Juhtum, kui kohtuorgani otsus või haldus organi lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii kasutama. Sai alguse juba Vanas Roomas. Praegusel ajal anglosaksi kohtusüsteemiga maades, Suurbritannias. Näide: GB-s löödi kukel pea maha, kuna see oli
Kõik kommentaarid