Õiguse entsüklopeedia eksam (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris

1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS
SCRIPTUM
õiguse eelastmed .
Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on
mitmekesised ja keerulised . Samas on need alati soetud mingite
reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud , vaid on seotud
kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest,
millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem
tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul
inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene
sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed
objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus
juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid
inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende
struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest.
Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise
iseloomuga ja üldkohustuslikud. < strong >Ius Scriptum - Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul
kujutab õigus meie jaoks väärtust , mille kohta on kõigil võimalik
teavet saada. Õiguse ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega
sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Riik sekkus
õigusrikkumisega seotud asjaolude ja õigusrikkuja välja
selgitamisse, kui seda nõudis kannatanu. Esimesed õiguse allikad
sanktsioneerivad hulgaliselt tavasid, sealhulgas tabusid. Tabu on
üldkohustuslik keeld, nt teatud toidu söömise keeld, jumalate või
kuningate nimepidi nimetamise keeld. Ius scrpitum on tõeline õigus
selles et ta on formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui
institutsioonist. Ius non scriptum - on ajalooline tõsiaasi et õigus eksisteeris ka
varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad, seda
perioodi võibki nimetada ius non scriptum. Nt meiei leia veritasu
reegleid krijapandud kujul, see oli ka algseks perioodiks, mis isel
õiguse kujunemist iseseisvaks institutsiooniks, oli kirjutamata õiguse
periood. Iseloomustas see et õigus kui sotsiaalne kord polnud
piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normantiivsed yldistused
olid lihtsad.


1. SOTSIAALNE NORM
Sotsiaalsed normid väjendavad ühiskondlikku tahet, reguleerivad
ühiskondlike suteid, st inimeste käitumist yksteise suhtes. On
käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist
soovitud tulemuse saavutamisekskogu yhiskonna või kogu sootsiumi
huvides. Tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust.
Põhitunnused : KÄITUMIST MOTIVEERIM TOIME - reguleerib inimeste toiminguid ning
järelikult on käitumiseeskiri yks faltoreid, mis mõjutab inimese tahet,
motiveerib võimaluste hulgast toimima just prognoositud reegli või
malli kohaselt.
KOHUSTUS: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi
eeskirjale, kusjuures üksikisiku lähtekohast võib sotsiaalse normi
autoriteedi tingida kolm välist põhjust, kas austus ,võim või jõud.
REALISEERIMISE VIIS: kui sotsiaalse normi autoriteeti võib tingida
austus, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise
viisi. Sots kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või surve ehk sunni
mõjul.
EESMÄRK: eesmärgiks on saavutada kehtestatud malli või reegli
prognoositud käitumine
ABSTRAKTSUS: reguleerib tüüpilisi juhtusid, tugineb korduvatele
samatüübiliste olustike üldistustele.
KEHTIVUS AEGRUUMIS: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja
kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad
nad pysivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes - üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole
sotsiaalse normi tähendust.


SOTSIAALSETE NORMIDE FUNKTSIOONID on reguleeriv,
koordineeriv, stabiliseeriv ja sotsialiseeriv.


SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID. Tavanormid - antakse edasi suuliselt või eeskuju najal.on vanimad
sotsiaalsed normid. On universaalseid tavanorme nt tervitamine ja
ka teatud soosiumide käitumist reguleerivad, nt põlluharjuatele
tuletab kevadine pööripäev meelde põlluharimise algust. Tavanorme
on õigusega raske muuta, pigem on neid targem kasutada õiguse
abimehena väitis Cicero. Moraalinormid - on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka
viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist
tegevust. On eriti püsivad väärtushinnangud . Moraaliprobleemid on
lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. Tihti kasutatakse mõistet
kakskimoraal, millega tavaliselt tähistatakse sõna ja teo
lahkuminekut. Omandatakse õppmise teel, algab kasvatusega
lapseeas ja kestab terve elu. Korporatiivsed normid - käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud
korporatiivsete suletud yhingute poolt ja reguleerivad nende
yhingute ja liikmete tegusid . Normides sisalduv sotsiaalne kohtustus
kehtib yksnes selle liikmeete suhtes. Suhe selle organisatsioonia
tekib vabatahtlikkuse alusel. Õigusnormid - kuuluvad sotisaalsete normide hulka. Üldise
iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel,
mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva
institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.


2. ÕIGUSE TUNNUSED
On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum
Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem
Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud
kõigile isikutele või teatud isikute ringile
Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni
poolt
Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio


3. ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED Õigus objektiivses mõttes - kehtivate õigusnormide kogum,
kirjapandud õiguse allkikad. Positiivne õigus. Õigus subjektiivses mõttes - tähendab õigussubjektile
objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile
kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt. Ajalooline õigus - kehtivuse kaotanud õigusnormid või mitte-
eksisteeriva riigi õigusnormid


Nii subjektiivne kui objektiivne õigus tulenevad kehtivast
positiivsest õigusest.


Õigus kui normatiivne informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteem - see on tänapäeval lisandudnud
kahele eespool mainitud õiguse käsitlusele. See tähendab seotust
ühiskonna ja õiguse vahel. Küsimus õiguse tegelikust kehtivusest
ühiskonnas.


Õiguse tänapäevase mõiste tunnused:
1) Objektiivsuse tunnus – õigus on õigusnormide ja
käitumisprintsiipide süsteem. Õigusaktidesse koondatud ja
formaliseeritud;
2) Subjektiivsuse tunnus – garanteeritud subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus normi - ja printsiibikohaselt käituda;
3) Normatiiv -kommunikatiivsuse tunnus – õigus on ühiskonnas
toimiv ja tunnustatud süsteem, mis hõlmab kogu
inimkäitumise olulise osa;
4) Legitiimsuse tunnus – kehtiv positiivne õigus luuakse riigi
tahteakti tulemusena pädevate institutsioonidde poolt ja
selleks ettenähtud korras. Kehtivaks õiguseks muutuvad ka
riigi õiguskorra poolt garanteeritud tava- moraali ja
korporatiivnormid.;
5) Preskriptiivsuse tunnus – õigus on täitmiseks;
6) Üldkohustuslikkuse tunnus – kogu riigi jurisdiktsiooni alal
garanteeritakse kehtiv positiivne õigus.
7) Väärtustunnus – õigust hinnatakse õiguse idee lähtealuselt.


Käsuteooria - õigust käsitletakse kui suverääni ehk poliitilise
võimu käske, mille eiramisega kaasnevad sanktsioonid . Positiivne õigus - antud ajal antud riigis kehtiv õigus Ülipositiivne õigus - üldinimlike väärtuste süsteem, millele peab
positiivne õigus vastama. Õiglase õiguse küsimus, kaasagse
loomuõiguse käsitlus , õigusriigi doktriin .. Seadusest
kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodus õiguseks või
loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui
nad vastavad loomuõigusele. Loomuõiguse üks rajajaid - Rousseau


4. ÕIGUSE IDEE
Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini :
1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse
ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene.
Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse
õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse
üldpõhimõtetega.
2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad - sein sollen. Kuidas õigusnorm annab
ühele õigusi ja teisele kohustusi.


5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED
Tunnused:
Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või
ühiskonna üldhuvidelening prognoostiud käitumise mall
õigusnormisisaldavas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks
loetakse teoorias selliseid mis on suunatud normiandja, normitäitja
ja nii normiandja kui täitja huvide realiseerimisele.
Üldkohustuslikkuse aspektist isel õigusnorme imperatiiivsus ning
vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine. Kõik õigusnormid
sisaldavad pm nii kohustuse kui ka õiguse selle täitmiseks.
Formaalse määratluse aspektist isel õigusnormi: loogiline struktuur
ja eriline normikeel .


6. ÕIGUSNORMI MÕISTE
Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt
määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas
korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi
sunniga.


7. ÕIGUSNORMI LIIGID


1. R. Naritsa liigitus


1) Regulatiivne ehk käitumisnorm

2) Õigustkaitsev


Regulatiivne:
1) Õigustav
2) Kohustav
3) Keelav
4) Ergutusnorm
1) Täielik
2) Mittetäielik:
- Seletav
- Viitav
- Kitsendav


2. R.Naritsa ja A. Aarnio kokkulangev liigitus


1) Regulatiivne
2) Konstitutiivne, seejuures:
- Seaduskeele määratlus
- Kompetentsinorm
- menetlusnorm


3. A.Aarnio liigitus


1) Primaarnorm
2) Sekundaarnom


Moodsa õiguse normitüübid:
1) Kaalutlusnorm
2) Kokkuleppenorm
3) Eesmärginorm
4) Ressursinorm


4. Loengumapi liigitus


1) Regulatiivne
2) Õigustkaitsev
Regulatiivsed :
1) Õigustav
2) Kohustav
3) Keelav


1) Üldsubjektne
2) Erisubjektne


1) Imperatiivne
2) Dispositiivne
3) Soovitav/juhendav/lubav


1) Delegatsiooninorm
2) Definitsiooninorm
3) Õigusharu norm


1) Lihtnorm
2) Liitnorm
Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik
tagajärg R ehk dispositsioon ; iseloomulik H-D struktuur.
Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna. Õigustkaitsvad - eesmärk tegude keelamine/ keelatud teo
sooritamisest hoidumine. R= sanktsioon . H-S struktuur. Primaarnorm - regulatiivne Sekundaarnorm - õigustkaitsev. Kuidas ametiisik peab käituma,
kui primaarnorme on rikutud


NB!
1. Õigusnorm peab olema kas regulatiivne või õigustkaitsev, üks
kahest!

1. Kui on regulatiivne, ei saa olla õigustkaitsev

2. Kui õiguslikuks tagajärjeks R on kohustus või õigustus (luba,
volitus ), siis on regulatiivne.

3. Kui õiguslikuks tagajärjeks on teo keeld (keelva regulatsioon), kuid

mitte sanktsioon selle eiramise eest, siis on ka regulatiivne!!!!

4. Kui on H-S struktuur ja sanktsioon väljendab riikliku sunni liiki või

määra, siis on kindlasti õigustkaitsev ehk sekundaarnorm.
Kohustav - peab tegema, „teeb“, „määrab“ jne Õigustav - lubav, volitav, miskit on lubatud, „võib“ Keelav - ei tohi midagi teha Ergutusnorm - ergutatakse ühiskondlikult kasulikku käitumist


NB!
1. Kui on kohustav, ei saa olla õigustav ega keelav
2. Kui on õigustav, eii saa olla kohustav ega keelav
3. Kui on keelav, ei saa olla õigustav ega kohustav
4. Ei ole võimalik, et ei ole ühtegi neist, üks kolmest peab olema!
5. Kui õiguslikus tagajärjes R on õigustus (luba, volitus) või
kohustus, siis on see õigustav või kohustav!
6. Kui õiguslikus tagajärjes R on teo keeld (keelav regulatsioon ),
kuid mitte sanktsioon selle eiramise eest, siis norm on
regulatiivne keelav.


7. Kui norm on H-S ja sanktsioon väljendab õiguslikus tagajärjes
R riikliku sunni liiki või määra, siis on õigustkaitsev keelav.
Konstitutiivne - õiguse rakendajale (näiteks kohtunik , ametnik )
sätetetakse kas menetluskord, pädevused, terminite jruiidiline
tähendus. Menetlusnorm - sätestatakse menetluskord, kelle suhtes kuidas
toimida õigusnormide elluviimisel. Nn kasutusjuhendid Kompetentsinorm - milles seisnevad rakendaja pädevused, nt
volitused avaliku võimu teostamisel kohustuste, õiguste ja vastutuse
osas. Eraõiguse osas nt isiku pädevused volitatud esindajana või
testamendi täitjana. Eraõiguses: saab, võib, on lubatud, on õigus. Nt
omanikul onõigus käsutada oma vara. Volitatu toimib volitaja nimel,
omanidõiguse normid. Avalik-õiguslik: kes võib kasutada antud
võimu ja kuidas. Seaduskeele määratlus - õiguse terminite juriidiline eritähendus
antud õigusaktis.


NB!
1. Konstitutiivne saab olla kas menetlusnorm või
kompetentsinorm või mõlemad korraga või seaduskeele
määratlus eraldi.
2. Kui õigusnorm on konstitutiivne, saab see olla ka regulatiivne,
need ei välista teineteist.


8. POSITIIVNE ÕIGUS, ÜLIPOSITIIVNE ÕIGUS
Positiivne õigus - antud ajal antud riigis kehtiv õigus. On
riigilt lähtuv tahteõigus mis fikseerib subjektiivse õiguse ja
juriidilse kohustuse . Ülipositiivne õigus - üldinimlike väärtuste süsteem, millele
peab positiivne õigus vastama. Õiglase õiguse küsimus,
kaasagse loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest
kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks
või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis
kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele.


9. AJALOOLINE ÕIGUS Ajalooline õigus - kehtivuse kaotanud õigusnormid või mitte-
eksisteeriva riigi õigusnormid. MORAALINORMID, TAVAD NING
TRADITSIOONID VÕIVAD eksisteerida tunduvalt kauem, kui hävinud
riik , millele eelnevalt või mis ajal nad tekkisid.


10. ERA JA AVALIK ÕIGUS
ERAÕIGUS - on seotud üksikisiku kasuga AVALIK ÕIGUS - on see mis on seotud riigiga
Eraõigus - tsiviil, asja, maa, võla, töö, pärimis, tsiviilmenetlus ,
perekonnaõigus Avalik - riigi, rahvusvaheline, Finants , kriminaal , haldus,
kriminaalmenetlus , haldusmenetlusõigus.


11. SUGUKONNAÕIGUS
Arvatavasti on õiguse vanimaks allikaks tavaõigus . Tekis teatud
inimkoosluse enda (sugukonna) sees. Õhisond oli milleski olulises
kokku leppinud ja sellest kokkuleppest kui omapärasest lepingust
peeti kinni. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus
aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Ilmselt oli süü kysimuste
lahendamine protsessis raskeim. Otsustavaks muutuks nt see kelle
juurets leiti nt varastataud asju, otsustav oli kurjategija tabamine
teolt. Teiseks tõendite hankimise viisiks oli toetumine
teistpoolsetele jõududele .vaideldavatel juhtudel toetuti jumala
otsusele, milleks korraldati selline katse mille lõpptulemuse
teoreetiline või teline juhuslikkus jättis võimaluse uskuda , et
kaasuse lahendasid vaimud. (uputamisproov, liisuheitmine)


12. ÕIGUSELUST ANTIIKAJAL LOKAALÕIGUSENI
Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Võim
hakkas üha enam minema sugukondadelt üle keskvõimule. Ühiskond
kihistus ja vajas uut tüüpi organisatsiooni – riiki. Arhailine riik oli
despootia või piiratud monarhia . Tekkis acti-süsteem ehk nn hagide
süsteem, see ei olnud veel kirjutatud õigus. Actio süsteem asendus
kirjutatud õigusega, põhjuseks actio süsteemi suur puudulikkus ja
võimu koondumine ühe isiku kätte. Siinkohal tuleks mainida keiser
Justinianuse Corpus iuris civilise loomist 6 saj p.Kr
Keskajal tekkis ka lokaal ehk partikulaarõigus – hakati kokku koguma
13. Saj selliseid tavaõiguslikke sätteid , millega olid nõus läänihärrad.
Vastavad seadustekogumikud tegid tetavaks nn tavaõigust. Oma
sisult koosnesid need läänihärrade õigustest ja talupoegade
kohustsutest. Normide sisu piirkonniti erinev. Sellel perioodil eraldus
lääniõigusest linnaõigus . Linnade isesesivumisega seoses said
linnad õiguse luua õigust. Nt lüübeki kui hansalinnade õigus.


13. KODIFIKATSIOONID JA ROOMA ÕIGUSE
RETSEPTSIOONID
kodifikatsiooni mõiste seotud J. Benthami nimega. Kõige rohkem
kodifikatsiooni sündis valguststusajastul. 12-13.saj algasid mandril
protsessid, mida kutsustakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk
retseptsiooniks. Selle põhjuseks oli õiguse killunemine paljudeks
lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus. Pearetseptsiooni
juhatasid sisse 2 saksa juristi , kes õppisid itaalia ülikoolis rooma
õigust tema kommentaaride kaudu. Oluline on, et rooma õiguse
retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku
koguda ühte seadustikku ehk kodifikatsiooni. Rooma õiguse mõju
tulenes sellest, et valitsejatele oli Corpus iuris civilise kompaktne
kuju meelepärane ja teisseks oli seal nii palju omavahel vastuolus
olevaid sätteid, et igaüks sai sealt endale meelepärast välja lugeda.
Kuulsaim kodifikatsioon Constitutio Criminalis Carolina ehk CC 1532 - kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja
kriminaalprotsessiõigus.
Inglismaal ehk common law sünnimaal ei toimunud rooma õiguse
retseptsiooni.


14. LOOMUÕIGUS JA AJALOOLINE KOOLKOND Loomuõigus ja ajalooline koolkond - 17.saj kontintaal-Euroopas.
Esineb ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese
loomusel. Selle on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee ja
see peab olema inimse loodud õiguskorra mastaabiks. just sellele
doktriinile toetudes volitasid monarhid loomuõiguslasi tegelema
kodifikatsioonidega. Preisimaal , prantsusmaal ja austrias sünnivadki
suured kodifikatsioonid, mis on loomuõiguse ideedest kantud – Preis
üldine maaõigus, prantsuse tsiviilseadustik ehk Code Civil .
Õigusnorm hakkas omandama sotsiaalsele normile omaseid ja
tradistioonilisist tunnuseid.


Tegelikult on loomuõigusel erinevatel ajastutel palju erinevaid käsitlusi
olnud:

1) Antiikaja loomuõigus –

Loodussüteem oli esikohal. Levis muutumatuse idee – kõik tõde, õige ja
hea oli muutumatu, nii ka seadus. Lisaks rõhutas Aristoteles
eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid
ideaalsed ja igavesed , inimese omad mitte. Inimkond püüdleb
täiuslikkuse kui eesmärgi poole. Oluline on õiged teadmised eesmärgist - nt teadmised õiglusest on oskused õiglast õigust luua.
Lex aeterna - igavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui
inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, sii on see amoraalne.
Kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes
see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas
inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas.


2) Keskaja skolastiline loomuõigus

Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser
Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme, mis leidsid kajastamist juba Antiik - Roomas Cicero poolt:

1. Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused;

2. Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused;

3. Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused
Skolastika - katoliku teoloogia.

Ius naturale – igavene ja muutumatu, jumalik õigus. Ius naturale andis
raamid sellele, mille piires ilmalik seadusanja võis tegutseda. Kui
raamid ületati, ei olnud ilmalik seadus kohustuslik ja kui positiivne
õigus vaikis, võidi saada vastus ius naturalelt


Keskajal kinnistub õiguskorralduse nelikliigutus A.Thomaselt:

1. Igavene õigus – jumala loodud kogu loodus; loodusseadused

2. Loomulik õigus – looduse olenditest suudba enim hoomata inimene –
see osake ongi loomulik õigus, milles siasldub hea, õigalne ja
mõistlik.

3. Jumalik õigus – sisaldub jumalasõnas; usk

4. Inimlik ehk ilmalik õigus – inimeste loodud, peaks püüdlema
igavese, loomuliku ja jumaliku poole.

14.saj juurdub positiivse õiguse mõiste, mis seotud vastandumisega
loomuõigusele.

Ius naturale – loomuõigus ehk loodusõigus, jumalik õigus, igavene ja
muutumatu Ius positivum - positiivne õigus, sätestatud õigus, maise valisteja
õigus.


3) Valgustusajastu loomuõigus

16.saj. ehk humanistlik jurisprudents . Kodifikatsiooni mõiste
kasutuselevõtt. Esindaja J. Bentham Kuulsaim kodifikatsioon
Constitutio Criminalis Carolina 1532.a ehk CCC. Siin on kokku
sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus.
Rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine võimaldas ühe
ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku
ehk kodifikatsiooni.
Kodifitseerimine - õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi
õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks
( koodeks ).


Kodifitseerimise kõrgaeg oli 18-19.saj. Siit pärinevad Euroopa 3
olulisemat teost:

1. Preisi üldine maaõigus – 1794
2. Code Civil (CC), ka Code Napoleon – 1804

3. Austria üldine tsiviilseadustik (ABGB) –

4) Kaasaegne loomuõigus

20.sajandil, II Maailmasõja järel. Tunnustab ja on seotud seadusest kõrgemalseisvate või nn seadusele
eelnevate väärtustega ehk väärtusmastaapidega. Need peavad olema
aluseks õiguslikule reguleerimisele, seaduste täiendamisele ja seaduse
tõlgendamisele. Juriidiline otsustus peab olema väärtusotsus.


LOOMUÕIGUS:

1) Kaitseb õigluse ja teiste moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse eest;

2) Kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses;

3) Ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, vaid õiguse aluseks on
loomuõigus;

4) Paneb positiivse õiguse normide kasvu tingimustes õiguse
süstematiseerimisele ehk kodifikatsioonile.
Ajalooline koolkond loodi Fr.C.Savigny poolt 19.saj algul. Savigny
leidis, et enne generaalsete koodeksite loomist uleb küsida, kas me
oleme valmis selliseid koodekeseid tegema. Need ajaloolise
koolkonna ideed said takistuseks kodifikatsioonidele. Ajaloolise
koolkonna arvates ei olnud aeg kõikehõlmavate koodeksite sünniks
küps, kuigi just sellel perioodil toimus seadusandluse plahvatuslik
kasv. Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja
kasvama tavaõigusest. Seep ärast peab kõigepealt tavaõiguse
allikad hoolikalt läbi töötama ja need süstematiseerima alles siis
kodifitseerimisega tegelma hakkama. Ajaloo koolkond andis
positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. Samuti mõjutas see
koolkond ka rooma õiguse järelretseptsiooni. Ja ilmselt just selle
koolkonna tõttu venis ka Saksa BGB vastuvõtt 1900 aastani.
Normativism - esindaja Hans Kelsen. Esindaja Eestis oli Artur Tõeleid - Kliimann. Kõige aluseks on nn Grundnorm ehk alusnorm ehk
õiglase õiguse idee. Grundnorm on õigusnormide ja aktide
hierarhilise süteemi absoluutne tipp ehk positiivse õiguse süsteemi
vundament . Tänu sellele teooriale eksiteerib normtaiivaktide
hierarhiline süsteem. Negatiivne asjaolu – normativism väidab, et
sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust, ku isee oleks nii, siis oleksid
kõikide riikide õigusnormid ja süsteemid sarnased.


15. SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID


Peale eelnevalt käsitletud õiguse süsteemi tähenduse tuntakse
õigusteoorias veel mõistet suured õigussüsteemid, milldel on
spetsiifiline sisu:
1) Euroopa kontintaalõiguse ehk romaani-germaani süsteem
(rooma õigusest);
2) anglo-ameerika ehk üldine õigussüteem ehk common law
süsteem (pretsedendiõigusest);
3) islami õigussüsteem;
4) Hinduistlik õigussüsteem;
5) judaistlik õigussüsteem;
6) Kaug-Ida õigussüsteem;
7) Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem;
8) sotsialistlik õigusssüteem.


Suuri õigususüteeme iseloomustavad erinevad õigusfilosoofilised
käsitlused riigist ja õigusest, erinevad arusaamad õiguse reguleerivast
rollist ühiskonnas, õiguse allikatest ja õigusnormist, õiguse loomisest
ja realiseerimisest.


Õldiselt võib öelda, et vaatamata õigussüsteemide erinevatele
käsitlustele, on neil kõigil ikkagi põhiprobleemiks üksikisisku ja
ühiskonna, era- ja avaliku huvi vahekord . Rääkides kahe esimese
suurest süsteemist , siis nende raames erinevad käsitlused
kardinaalselt nii õigusest kui ka riigist ja riigi rollist.


Kontinentaalõiguse süsteemis 2 valitsevat doktriinide suunda:
1) Loomuõiguslik
2) Positivistlik
3) Normativistlikud doktriinid I maailmasõja eel ilmnema
Anglo - Ameerika süsteemis:
1) Sotsioloogilised doktriinid ja konseptisoonid


1.1.1. Kontinentaal ehk romaani-germaani õigussüsteem


Tekkis 12-13. saj. Mandri-Euroopa keskosas. Juured Rooma õiguses.
Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas.
Õigusnorme mõistetakse eeskätt kui üldisi käitumiseeskirju, mis
peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise
ühsikonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehk sätestatud
õiguse normid. Õigusteadus uurib ja seletab seejuures kirjutatud
õiguse olemust ja sisemisis seoseid . Õigusnormide kaudu pürgiti
üksikkodanike vahelsite suhete reguleerimisele (eraõiguse
valdkond ).


Avaliku õiguse valdkond hakkas arenema hiljem ,alles peale Suurt
Prantususe revolutsiooni 1789a. , kui kui kodanluse püüdlusi
esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole,
et valitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja –
vabaduste kaitsmine.


Eestis formeerus sajandite jooksul nn kohalik subsidiaarne õiguskord
nn balti erikord. Rooma õigus on saabunud Eesti alale nn kahe
lainena .:
- Rootsi kuningriigi koosseisus olemise perioodil;
- Seejärel 19.saj kodifitseerimise käigus.


1.1.2. Üldine ehk common law ehk anglo-ameerika suur
õigusssüteem


Kodumaa Inglismaa, kust see levis hiljem USA-sse ja Kanadasse.
Tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud ,
lahendades eravaidluste ja kriminaalasjade üksikjuhtumeid.


Teatud mõttes on common law algselt olnud tervenisti avalik õigus –
tema ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (seega ilmaliku ,
avaliku võimu nimel) ennsitada rahu ja tasakaal igal tekkinud
üksikjuhul, mil seda rikuti. Tegeleti üksikjuhtudega, ei loodud alust
terviklikule õigussüsteemile.
Hilisemal ajal ei ole vahetegu era- ja avaliku õiguse vahel anglo-
ameerika süsteemis olnud kunagi sel määral oluline, kui
kontinnetaalses süsteemis.


Õigusnorm ei ole üldine ja abstraheeritud, nagu kontinentaalses.
Kohus tegeleb eeskätt antud juhtumi ( case ) lahendamisega,
arvestades varasemate saranste juhtumite pretsedente ning üldisi
õiguse printsiipe. Varasematest kohtulahenditest saab välja lugeda
vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel saranastel
juhtudel.

Pretsetendiks on õiguse allika tähenduses vaid teatud osa

kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on
motivatsioon ehk juriidilised arutlused , kuidas sellise reeglini jõuti.
Selline reegel on vaid orientiiriks, mitte konkreetseks retseptiks
antud juhu korral. Nii muutub ja täienebki common law süsteem
pidevalt.
Prejudikatiivne õigus - olemuselt kasuistlik, kohaladatav üksnes
üksikjuhtudel. Selle ideoloogiaga ei sobi idee üleüldistest
õigusnormidest nagu kontinentaalses õigussüsteemis.


16. ÕIGUSE ALLIKAD

Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest- seda kahes

tähenduses: MATERJAALSES - sotsiaalsed faktorid, mis phjustavad ning kujundavad
riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks, st reaalsed
ühiskondlikud suhted. FORMAALSES - õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab
käitumisreeglile üldkohustusliku jõu e legislatiivtegevus.


Õiguse allikate põhiliikideks on:
Tavaõiguse normd e tavad Lepingud - reeglna vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel on üks
iidsemaid õiguse allikaid nagu tavadki, hõlmas eeskätt eravahekordi
kahe või enama poole vahelning toimis võrdväärsena juhtudel, kui ei
olnud tegemist avaliku võimu suhtega. Õigusteadlaste arvamused - nendeks olid ajalooliselt nt tuntud juristide arvamused Vana - Roomas. Praeguseks on see praktiliselt
hääbunud allikas. Kaasaegse näitena võib tuua vabaõiguse
koodeksid , need on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid ,
mida kasutatakse laialdaselt pretsedentide rakendamise praktikas . Kanooniline õigus - on paljuski ajalooliseks muutunud allikas, va
islamimaad .kanoonilise normistiku effektiivsus on tagatud
kaljukindla uskumisega usudogmadesse , selline usk on ääretult
püsiv hoiak, sotsiaalne kohustus uskliku inimese teadvuse tasandil.
Pretsedendiõiguse normid.
Korporatiivsed normid
normatiivaktid.


17. KONTINUITEET
Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus .
Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus
ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus
või kuni neid muudetakse.
Actus Contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada
või muuta see organ või isik, kelle õiguskord sellise võimaluse
esimesena ette näeb.


18. ÜLDAKT Üldakt - normatiivakt - õigustloov akt. On alati
legislatiivaktid.
Põhitunnused:
Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks
järgnevateks juhtudeks.
Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki
subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud
kategooriale: pensionärid , yliõpilsed jne.
Üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva
subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu
korral iseenesest.
Formaalne liigitunnus , mille nimetus sisaldub üldakti pealkirjas nt
põhiseadus, seadlus dekreet jne.
Üksikakt - õigustkohaldav akt- individuaalakt. Üksikakt ning
õigustrakendavad yksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes
esksekutiivse, st kohaldava , täitmisele allutatud iseloomuga.
Põhitunnused:
Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme.
Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest
tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud
subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud.
Neist ilmneb kas juriidiline fakt , toiming, tähtaeg või tingimus , mille
saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes
individuaalsetes tunnustes ammendubki.
Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub yksikakti pealkirjas
rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri jne.


19. ÕIGUSSUHTE OLEMUS
Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist
seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormialusel
subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena.
Õigussuhe on õigusnormi sisuks .
Tekib kahe poole vahel- õigustatud pool ja kohustatud pool. Kui
sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, siis muutub ta
õigussuhteks.




20. ÕIGUSSUHTE LIIGID
Õigusliku toime iseloomu alusel: Regulatiivsed - põhinevad regulatiivsetel õigusnormidel- struktuur on sättes väljendatud tavaliselt H - D , kasutatakse poolte õiguste ja
kohustuste määramisel Õigustkaitsvad - põhinevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S,
kasutatakse õigusrikkumise puhul.
Juriidilse kohustuse iseloomu alusel: Aktiivsed - mida kohustatud subjekt peab tegema- sooritada tegu
aktiivses vormis Passiivsed - mida kohustatud subjekt ei tohi teha- mitte sooritada
tegu st hoiduda tegevusest.
Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: Lihtsad õigussuhted - üks pool kannab ainult kohustusi ja teine pool
ainult õigusi. Liitõigussuhted - mõlemad pooled on nii õiguste kui kakohustuste
kandjad .
Eraõiguslikud suhted on tüüpilised regulatiivsed.


21. SEADUS JA SEADLUS
Seadusandliku riigivõimu institutsiooniks on parlament .
Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Sisaldavad
valdavalt üldnorme , va rakendussätted. Peale legislatiivaktide võib
parlament vastu võtta ka üksikakte. Seaduseid ning otsuseid
võetakse vastu mitte ei anta. Seadused kuulutab välja riigipea .


Täidesaatva riigivõimu õigusaktid e eksekutsiooni õigusaktid.
Riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alussl ning
täitmiseks. KOV õigusaktid loetakse ka haldusaktideks, sest need
antakse välja seaduse alusel ja täitmiseks. Halduakte valdavalt
antakse välja.


Riigipea annab yldjuhulvälja dekreete:
Dekreedid liigitatakse: Dekreetseadused - asendab täielikult seadusi. Nende abil
korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on
korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei
organisatsiooni. Erakorralised dekreedid - antakse riigipea poolt põhiseadusliu
pädevuse piires äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või
selle osal riigi tegelikuks kaitseks.
Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: ootamatult tabanud agressioon e
välisrünne või rünne põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss vi
riigipöördekatse .
Hädadekreete antakse riigipea poolt põhiseaduses sätestatud
erijuhtudel, mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste,
viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist- nt looduskatastroofid ,
suured tehnoavariid, epideemiad. Dekreetide puhul kehtid
kontrasignatuur (kaasallkiri) nõue, mis tähendab isegi eriolustikus
vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele,,
(seega omamoodi kaasvastutus) , mida kontrasignatuur kinnitabki.
Kontrasignatuur tähendab kaasvastutuse kinnitamist.


22. ÕIGUSSUHTE STRUKTUUR
Rajaneb kohustuse mõistel, millest tulenevad kaks üldisemat õigussuhte sisu elementi - nii konkreetne kohustus kui ka konkreetne
õigus. Elementideks on juriidiline kohustus , subjektiivne õigus,
subjekt ning objekt. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt ea ja
avalikuks õiguseks, kusjures subjektide seisund erineb kardinaalselt
era ja avalikus õigussuhtes. Avalik õiguslikus suhtes ei ole pooled
kunagi võrdõiguslikud e see pole egaalne suhe, üks pool nt riik võib
alati muuta õigusnormi, mille alusel vastav suhe toimib.
Avalikõiguslikus suhtes on alati yhel poolel võimuvolitused
normatiivseks tegevuseks, mille abil saab olustikku reguleerida ka
enda kasuks.


Õigussuhte struktuuri elemendid: Avalikõiguses - subjektid , juriidiline kohustus, objekt Eraõiguses - subjektid, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, objekt
Õigussuhte subjektid: Füüsilised isikud - kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaallased.
Fõõsilised isikud võimad olla teovõimelised, ja kas osaliselt või
täielikult teovõimelised. Juriidilised isikud - eraõiguslikud: äriühingud, eraorgansatsioonid,
sihtasutused
Avalikõiguslikud: riik, omavalitsus , poliitilised
organisatsioonid , avalik- õiguslikud
asutused,nt Eesti Pank .


Õigussuhte subjekte iseloomustavad faktorid: Õigusvõime - on subjekti võime omada õigusi ja kanda kohustusi.
Võime olla õiguse subjektiks peab olema garanteeritud riigi poolt
ning tema põhiseaduses ja seadustes. Üksikisiku puhul tekib
õigusvõime sünniga ja lõppeb surmaga. Jur isikul tekib moodustamisega - haldusaktiga või haldustoiminguga ja lõpeb
samadel alustel. Teovõime - on isikuvõime oma tegudega omandada õigusi ja kanda
kohustusi. Selle eelduseks on teadlik ja iseseisev tahe . Teovõime
tekib seaduse alusel teatud east ja on kindlaks määratud konkreetse
seadusega. Teovõime tähendab tsiviilõigusliku tehingu võ imet ja
deliktivõimet.


Subjektiivne õigus on seaduste ja teiste õigusaktidega
garanteeritud õigustus konkreetsele isikule selles, et ta võib
realiseerida õigusnormis sätestatud käitumiseeskirja. Subj õigus ei
ole käitumisakt ise vaid võimalus selleks.subj õiguse kandjaks saab
olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus so õigus ja teovõime
kokkulangevus. Füüsiliste isikute puhul sõltub õigussubjektsus east
ja psüühilisest seisundist.


23. MÄÄRUSED
Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused.
Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast
keda, milles ning millises mahus ta volitab seadusega PS alusel
määrusi andma. Siit tulenen volitus e delegatsiooni küsimus.
Generaaldelegatsioon e üldvolitus ( kogu võiosapädevus
alatiseks) Spetsiaaldelegatsioon - e erivolitus ( pädevus selleks juhuks)


Määruseandmise õiguse variandid: Intra legem - määrused on sellised , millega eksekutiivorganid on
volitatud rakendama kehtivat seadust. Sellised määrused ei tohi
luua yhtegi normi, mis ei oleks subsummeeritav mõ nele rakendava
seaduse normile. Contra legem - määrused on sellised , mis ei pea olema kooskõlas
mitte iga seadusega, vaid võivad antud seaduse alusel reguleerida
midagi teisiti, kui varem vaastu võetud seaduses sätestatud alused.
Seega osundatud seadused võivad olla seaduseandja varasema
tahte vastu, kuid peavad olema kooskõlas nüüdse tahtega. Praeter legem - määrused on sellised , mida antakse küsimuste
laehendamiseks, mis ei ole seni reguleeritud ühegi seadusega.
Riigikogu - seadus, otsus President - seadlus e. dekreet, otsus, käskkkiri Valitsus - määrus, korraldus Minister - määrus, käskkiri Peaminister - -, korraldus Riigisekretär - - , käskkiri Ministeeriumi kantsler - -, Käskkiri Ameti või inspektsiooni peadirketor - -, käskkiri, ettekirjutus, otsus Maavanem - -, korraldus Valla - ja linnavolikogu – määrus, otsus Valla - ja linnavalitsus – määrus, korraldus
Vallavanem , linnapea - - käskkiri


24. ÕIGUSSUHTE OBJEKTID
Õigussuhte üldobjekt on õigussubjektide õigusnormis sätestatud
käitumine. Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerum, ongi tagatud
isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui
subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud
käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega e
õigusrikkumisega, mis toob kaasa juriidilesed järelmid selle
likivdeerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud
kahju hüvitamiseks. Õigussuhte objektiks võivad olla - asjad, mittevaralised hüved ,
subjektide tegu või tegevusetus , tegevuse tulemus.
Varalistes suhetes on objektiks esemed või õigused asjale; viljad ,
loomad, milledele kohaldatakse asjaõiguse sätteid.
Mittevaralised hüved võivad olla nt autorsus e õigus intellektuaalse
loomingu teosele.
Kriminaalõiguses võib olla õigusliku kaitse objektiks inimese elu,
tervis, samuti omand, aga ka moraalsed kategooriad , mida inimkond
on väärtustanud, nt au ja väärikus.


25. EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS

Laiemas tähenduses: hõlmab Euroopaga seotud ja Euroopas

asuvaid riikidevahelisis rahvusvahelisi organisatsioone,
majanduslikud, poliitilised, julgeoleku, nt OECD , NATO
Kitsamas: EL ja EÜ õigus, Euroopa kohtu väljakujunenud praktika,
liikmesriikidevahelised suhted, EL kodanike õigused ja kohustused
jm
Kitsamalt EL õiguse allikad:
1) EL esmane õigus – kehtivad aluslepingud, ühinemislepingud,
muud esmased õigusaktid, kohtulahendid
2) EL teisene õigus – määrused, direktiivid , otsused jm
3) Rahvusvahelised lepingud ja õigus
Tavapäraselt jagatakse Euroopa õigus järgmiselt:


 Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud,
ühinemislepingud)


 Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid
(määrused, direktiivid jne)


 Vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel
kohaldatakse Euroopa õigust.


 ELi õigus moodustab omaette õiguskorra, mis on eraldatud
rahvusvahelisest korrast ja integreeritud liikmesriikide
õigussüsteemi. Liidu õiguskord rajaneb sõltumatutel
õigusallikatel. Kuna need allikad on olemuselt erinevad, tuli
nende vahel sisse seada hierarhia . Selle tipus on esmane õigus,
mille moodustavad aluslepingud ja õiguse
üldpõhimõtted.Esmasele õigusele järgnevad liidu sõlmitud
rahvusvahelised lepingud ja teisene õigus, mispõhineb
aluslepingutel.
1 26. EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD JA HIERARHIA
2
- Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping, Euroopa Liidu
põhiõiguste harta,
- rahvusvahelised lepingud,
- liidu õiguse üldpõhimõtted,
- teisese õiguse aktid .
Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus
(esmane õigus); Lissabonilepingu jõustumise tulemusena on
samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidusõlmitud
rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil
asub teisene õigus,mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias
temast kõrgemal olevaid norme.


27. SUBJEKTIIVNE ÕIGUS


Subjektiivne õigus on seaduste ja teiste õigusaktidega
garanteeritud õigustus konkreetsele isikule selles, et ta võib
realiseerida õigusnormis sätestatud käitumiseeskirja. Subj õigus
ei ole käitumisakt ise vaid võimalus selleks.subj õiguse kandjaks
saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus so õigus ja
teovõime kokkulangevus. Füüsiliste isikute puhul sõltub
õigussubjektsus east ja psüühilisest seisundist. Subj õigus eeldab
alati teise poole korrespondeeruva vastukohustuse olemasolu ja
riiklikusunni kohaldamise võimalust subjektiivse õiguse
realiseerimise tagamiseks.subj õigus seisneb eelkõige õigustatud
subjekti teatava käitumise võimaluses, aga mitte käitumisaktis
endas.


28. PLATONI RIIGI TEOORI


 PLATONI TEOORIA: riik ja inimene on tekke seisukohalt
põhimõtteliselt üheealised. Inimese kõrgeima ja lõpliku
olemise vormiks on riik. Riigi ülesanded on igaühele sobiva
tegevuse leidmine, mille aluseks on Platoni käsitlus inimese
hinge struktuurist (mõistus, tahe, himud). Igaühele neist
vastab ka ühiskonnas kindel tegevusvaldkond ja ideaalriigis
vastab neile peegeldusena 3 seisust : mõistusele – juhtiv
seisus e. tõeline aristokraatia ; tahtele – ametnikud ja valvurid,
keda iseloomustab ülim vaprus ; himule – kogu ülejäänud
rahvas ehk talupojad, kaupmehed jm. Lisaks on riigi
ülesandeks huvide ühendamine, tülide lahendamine –
tagatakse seadusandlusega ja viiakse täide ametnike ja
valvurite poolt. Ideaalriigi vormiks on ideaalne
aristokraatia.


Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid :
 Timokraatia – kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja
seisusest;
Oligarhia – võimu- ja varanduslike õiguste abil on võimu
haaranud väike ladvik;
 Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja
võimuahnete hulkade valitsemine teiste üle;
Türannia – demokraatiast välja kasvanud, halvim kõigist, sest
võimule pääsenud üksainus vähearukas, kuid kaval ja
võimuahne isik.
Platoni käsitlus riigist on staatiline - indiviidi tarve olla ühiskonnale
ja ka riik on juba loomupäraselt ette antud.


29. ARISTOTELESE TEOORIA


ARISTOTELESE TEOORIA: loetakse esimeseks Euroopa
teadaolevaks riigi tekke teooriaks, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks järk - järgult – geneesist lähtuv teooria, mis on vastant Platoni
staatilisele teooriale, et riik ja inimene on alati olemas olnud.
Inimene kaldub ühiskondlikule eluviisile, mis realiseerub omakorda
riigi näol. Riigis on 3 organisatsioonilist tasandit : 1. Perekond; 2.
Asundused; 3. Asunduste liit ehk riik – riigipea on monarh .
Riik kasvas välja perekonna baasil.
Aristotelese arvates ei ole ühte kindlat ideaalset riigivormi, vaid igal
rahval on oma kombed ja iseloom ja vastavalt sellele on neile üks
või teine riigivorm sobilik. Riigi peaülesanne on vooruslikult täiusliku elu võimaldamine - mistahes riigivormi abil.
Kuid ta jagab riigivormid õiglasteks: Monarhia - monarh vooruselt teistest üle, Aristokraatia - võim voorusliku vähemuse käes Vabariik - võimu juures vooruslike ja arukate kodanike
enamus


Ja mitteõiglasteks: Türannia - voorustetu üksikisiku piiramatu võim Oligarhia - võim majandusliku ladviku käes Demokraatia - väheväärtusliku, madala voorustetu klassi
vägivallavalitsus.


30. RIIKIDE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE


Algne ehk originaalne tekkimine: tühja maa koloniseerimine
kaasajal pole see enam võimalik, sest pole mida koloniseerida.
Ajaloost saab tuua Libeeria näide – Ameerikast viidi 19. Saj. Vabaks
lastud orjad Aafrikasse tagasi, kus tekkis 1847.a. Libeeria.
Teisene ehk derivatiivne tekkimine: riik tekib mõnele teisele
riigile kuulunud territooriumile:
- Eraldumine emariigist, kas rahulikul teel ( Norra rootsist 1905.a)
või vägivaldsel teel (Hollandist Belgia 1831.a, Türgist Kreeka
1830.a);
- Emariigi lagunemine ehk dismembratio (Austria-Ungarist
Austria);
- Liitumine ehk diffusio – võib liituda unitaar- või liitriigiks ehk
föderatsiooniks. Nt USA 1789, NSVL 1922.


Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingu, orgaaniline ja
võimuteooria:
- Lepingu – riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad
vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest;
- Orgaaniline – riik on inimese jaoks loomulik vajadus
- Võimuteooria – tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline
ühendus


FAKTILINE LÕPPEMINE:
- Füüsiline hävimine
- Alistamine ehk debellatio – teise riigi poolt alistamine sõjalise
jõuga ( Gruusia NSVL poolt 1921.a)
- Jaotamine – nt Poola jaotamine 1795.a venemaa, Austria ja
Preisimaa vahel
- Lagunemine ehk dismembratio – Austria-Ungari


JURIIDILINE LÕPPEMINE:
- Vabatahtlik liitumine ehk diffusio – senine riik kaob täielikult ja
tekib uus unitaarriik või siis kokkusulamine teiste riikidega ja tekib
uus föderatsioon ;
- Devolutsioon – unitaarriik muutub liitriigiks
- Alistumine – sõltumatu riik kuulutab ennast lõppenuks ja
inkorporeerub teise riiki, tunnustab teise riigi ülemvõimu;
- Cessio – üks suveräänne riik annab cessio lepingu alusel teisele
riigile õigused osale tema senisest maa-alast
- Varjatud cessio – ost-müük (venemaa müüs Alaska USA-le); rent;
pant ; valitsemiseks saamine; tingimisi üleadmine.


31. JURIIDILINE FAKT


Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja
lõppemise teatavate faktiliste asjaolude esinemisega. Need on
juriidilised faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Juriidilise
fakte, mis kogumis võetuna põhjustavad juriidilse tagajärje
saabumise, nim jur koosseisuks. Jur fakti tähendus on seadusega
antud nii inimeste õiguspärastele kui ka õigusvastastele tegudele.
kui T, siis R
T ongi elulised asjaolud , ehk juriidilised faktid. Juriidilised faktid
sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Mitte kõik elulised asjaolud ei ole
juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse,
kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude
seast ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis.


Jagunevad:
1) Sündmused – absoluutsed ja suhtelised. Absoluutsed – ei sõltu
inimeste tahtest, nt maavärin . Suhteline – tekkepõhjus sõltub
küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotseess mitte, nt sünd,
surmJuriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjekti
tahtest. Sündmus kui juriidiline fakt on ka inimse loomulik
surm.
2) Teod – õiguspärased ( toimingud , tehingud , haldusaktid ) ja
õigusvastased ( süüteod – kuriteod ja väärteod ja delikt ).
Sõltuvuses inimese teadvusest ja tahtest


Liigitus õigusliku tagajärje iseloomu alusel, mille nende
esinemine kaasa toob:
1) Õigusi ja kohustusi tekitavad – kutsuvad esile subjektiivsete
õiguste ja juridiiliste kohustuste tekimise konkreetsel õisue
subjektil
2) Õigusi ja kohustusi muutvad – need juriidilised faktid
muudavad juba olemasolevaid subjetiivseid õigsui ja
kohustusi, nt töölepingu muutmine
3) Õigusi ja kohustusi lõpetavad – õiguste ja kohustuste toime
lõppemine, nt omandi hävimine


1) Lihtfaktid- nõutav vaid üks juriidiline fakt
2) Liitfaktid- nõutav kaks või enam juriidilist fakti, et tekiks
muutus või lõpeks vastav õigus või kohustus.


Üks ja seesama juriidiline fakt võib olla seotud mitme õigusliku
tagajärje võimaliku saabumisega.


32. INIMENE ÜHISKOND RIKK SEOSTE TÜÜBID
Riigikeskne ühiskonna mall - see on äärmuslik nähtus. Seda isel gradatsioon riik - ühiskond- inimene, kusjuures inimene on viimasel
kohal. Domnieerivad riigi huvid ühiskonna üldiste huvide ja enamuse
ühiskonna liikmete huvide ees. Sellisel juhul on piltlikult öeldud et
inimene on surutud näoga riigi poole, inimene on riigi ees põlvili,nn
politseiriik . Riigiorganite süsteemil on õigused ja inimestel valdavalt
kohustused. Ei ole tagatud kaasajal tuntud inimõigused ja kodanike
poliitilised , majanduslikud ja sotsiaal-kultuurilised õigused. Selliste
suhete prioriteedi puhul valitseb kogu ühiskonnas surutus,,
sallimatus, õldine umbusaldus.
Inimesekeskne ühiskonna mall- inimene-ühiskond –riik. Inimene
on siin esikohal. Isiksuse eneseteostus on vaba, riik ja ühiskond
suhtuvad sellesse tolerantselt , inimene tegutseb oma võimete
kohaselt mistahes sotsiaalses staatuses ja rollis ning saab sellest
avatusest rahuldust. Tagatud on üldised inimõigused ja kodanike
poliitilised , majanduslikud ning sotsiaal-kultuurilised õigused,
isiksuse vaba eneseteostus. Piltlikult öeldes on siin riik näoga
inimese poole, riik on inimese jaoks. Kõikide subjektide suhtes tomib
legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Legaalsus tähendab
seaduslikkust, egaalsus võrdõiguslikkust. Tuleb märkida et teisena
esitatud malli ei tohi käsitleda vastand äärmusena, mille puhul nö
riik on põlvili inimese ees ja ümmardab teda tingimusteta .
Normaalne on kui nii inimsel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt
nii õigused kui ka kohustused.


33. RIIGI TEKKE TEOORIAD

Riigi tekke patriarhaalsed teooriad

Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste
vahel. Kodaniku staatus andis palju eesõigusi. Võõraste ehk
mittekodanike õigused määrasid kindlaks välismaalaste preetori
poolt kehtestatud õigusnormid. Täisealised kodanikud võtsid osa
riigiasjade otsustamisest ja kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid
õigusi. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena
ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja
tavadele, austama kohalikku õigussüsteemi.
Kodanike hulka ei kuulu naised, orjad, välismaalased, mehed alla 30
aasta ja relvakandmiseks kõlbmatud mehed.

Riigi tekke teoloogilised teooriad

Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus .
Eksisteeris nn kahe mõõga teooria: 1. Riigi põhifunktsioon on
jumala tahte teostamine maa peal ehk inimeste juhtimine kooskõlas jumala seadustega - ilmalik funktsioon. 2. Kiriku põhifunktsioon on
inimeste ettevalmistamine igaveseks eluks ning järelevalve riigi tegevuse üle - kanooniline funktsioon.
Taevariigi valitseja on jumal, maapealses riigipea. Võimutäiuse
saanud jumalalt.
Teoloogilist teooriat ei tohi samastada teokraatlike teooriatega,sest
viimased eitavad üldse ilmaliku võimu olemasolu.

Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooria

Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku leppe tulemisena. Riigipea sai seega oma võimu algselt rahvalt - rahvas kõrgeima võimu
allikas!!!!. Selle teooria kaasaegsed pooldajad väidavad, et
konstitutsioonid/ põhiseadused ongi selliseks lepinguks. Seadusandja
seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk
loomuõigustele. Riik on inimese jaoks, mitte vastupidi.
Riigi tekke psühholoogilised teooriad
Riigi teket seletatakse inimpsüühika erilise omadusega – enamuse
vajadusega alluda. Riik on eriline organisatsioon selleks, et
väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi
isikuid valitseda.


Riigi tekke vägivallateooriad
Tugevama poolt nõrgema allutamine, milleks moodustati eraldi
organisatsioon , et alistatut valitseda, et seal korda luua. Ühed
ühiskonnad on alati teistest arenenumad, see loob eelduse
nõrgemate alistamiseks.


34. ÕIGUSE REALISEERIMINE


Õigusliku reguleerimise protsessis mitte ainult luuakse uut õigust
ning muudetakse kehtivat, vaid ka realiseeritakse kehtivad
õigusnormid, st viiakse ellu õigusnormi ettekirjutused õigussuhte
subjektide tegevuse kaudu.
Õigus realiseerub: Õiguse järgimine - so subjektid allutavad oma äitumise kohustavate
või keelavate õigusnormide ettekirjutusele. Seejuures on
kohustavate normide puhul nõutavm et subjekt sooritaks aktiivse
teo, aga keelavate normide puhul- hoiduks teost. Õiguse kasutamine - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus
subjektid teostavad tegusid, mida lubavad õigusnormid sisaldavad.
KAHE ESIMESE ÕIGUSE REALISEERIMISE VORMI SUBJEKTIKS VÕIVAD
OLLA KÕIK ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID. Õiguse kohaldamine - so kompetentse riigiorgani või ametniku
tegevuse kaudu õigusnormi ettekirjutuse realiseerimine konkreetsel
juhul. Kasutatakse siis kui subjekt ei saa oma õigusi realiseerida ilma
kompetentse riigiorgani või ametniku vastava tegevuseta ( passi
saamine) või kui tegu on õiguserikkumisega (õiguserikkuja
karistamine ).





35. RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID
Riigi ajalooline tüüp näitab, milline riigi vorm ja riigi valitsemise
vorm vastab aegruumis millisele ühiskonna poliitilise organisatsiooni
arengu astmele ning iseloomulele sellel vastavalt etapil. Riigi
kuulumine mingisse tüüpi määrab selle riigi funktsioonide, poliitilise
süsteemi ja vormide kõige üldisemad tunnused, sisu ja
avaldamisvormid.
Jagatakse:

1. Ühiskondlik-majandsuliku formatsiooni alusel ehk millises

ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris:
- Orjanduslik
- Feodaalne
- Kodanlik
- Sotsialistlik

2. Territooriumi ulatuse alusel aegruumis:
- Linnriik
- Impeerium

3. Riigi vormi alusel aegruumis:
- Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud
despootiad ja türanniad; feodaalsed ), b) dualistlikud ehk piiratud
(feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed)
- Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja
aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud
demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta
võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud:
nõukogude süsteem ning nn rahvademokraatia )

4. Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel:
- Despootia – osavõtt 0

- Dualistlik – ehk osavõtt valitud esindajate kaudu teatud ulatuses,
nt konstitutsiooniline monarhia
- Demokraatia – kõrgeima riigivõimu allikas ja kandja on rahvas,
seadusandlikud organid otsevalimisega (vabariik, võib ka olla konstitutsioonile monarhia - monarh koos parlamendiga).




36. ÕIGUSE TÕLGENDAMINE


Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja
õigusnormi tegelik sisu.
Tõlgendamine tugineb:
1) Õiguse tõlgendamise üldtunnustatud kaanonitele ehk viisidele
ja tõlgendusstandarditele;
2) Tõlgendustulemuste põhjendamisel kasutatakse
üldtunnustatud tõlgendusargumente.
Kaasaegse tõlgendamisteooria rajaja Friedrich Carl v.
Savigny:
1) Grammatiline – seadusandja mõtlemine meie mõtlemisega .
Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda, sest õigusnormi
looja lähtub keeletarvitamisel oma aja nõuetest . Mõisted
võivad olla killunenud. Grammatiline hõlmab sõnade ja
terminite tähenduse uurimist ja lauseehituse uurimist.
Erialaterminid ja legaaldefinitsioonid !
2) Loogiline – loogilised seosed üksikute osade vahel.
Kasutatakse loogikavõtteid. Eesmärgiks normi mõistliku
eesmärgi väljaselgitamine. Õigusnorme on võimalik loogiliselt
seletada, kuna nad põhinevad süllogismidel
3) Ajalooline – seaduse väljaandmise ajal kehtinud olukord,
millise eesmärgiga norm loodi. Millised olid sel ajal kehtinud
tingimused, olukord
4) Süstemaatiline – kõik instituudid suureks tervikuks. Selgub
üldnormi mõte seoses teiste normidega või süsteemiga. Võtab
arvesse ka teisi normatiivakte


ÕE tõlgendussüsteem:
1) Grammatiline – kõigepealt uurida normi teksti, võttes appi
grammatikareeglid, nt sõnade tähendused ja lauseehituse,
legaaldefinitsioonid. Filoloogiline ehk keeleteaduslik, seletab
akti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates
kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ja lauseehituse.
Oluline on juriidiliste terminite tundmine
2) Süstemaatilis-loogiline – õigustloovate aktide tekstivaheliste
seoste nägemine, sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti
muu osaga, näiteks täielikud ja mittetäielikud normid. Normi
koha leidmine õiguse süsteemis, valdkonnas, harus. Edasi
normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Kasutatakse loogikavõtteid - loogiline analüüs.
3) Ajalooline – ehk subjektiiv- teleoloogiline tõlgendamine, mida
normilooja öelda tahtis. Normatiivakti loomise ajalugu
vaadeldakse koos muude ajalooliste seikadega. Elutingimuste
muutumisel muutub ka mõnede normide sisu. Ajalooline
tõlgendamine selgitab välja akti väljaandmise ajal olnud
tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisisd selle akti
väljaandmise.
Uuritakse :
- Miks võeti vastu
- Vastu võtnud subjekti ajaloolist iseloomu
- Millistes ajaloolistes tingimustes see vastu võeti
- Millised normitehnilised reeglid kehtisid, kuidas on muutunud
tähendused
4) Objektiiv -teleoloogiline – milline on normi mõte, millist
eesmärki see teenib praeguses korras, tuleneb õiguse
eesmärkidest . Õigluse idee!
Subjektiiv - teleoloogiline – milline norm välja kukkus, milline oli
seaduseandja tahe. Objektiiv - teleoloogiline – milline olema peaks, tõlgendatava
õigusnormi ja kehtiva õiguse suhe üldist tunnustust leidnud
väärtushinnangutesse.


Tõlgendamine ulatuse järgi:
1) Adekvaatne
2) Kitsendav
3) Laiendav
Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi:
1) Ametlik – normatiivne ja kohtulik
2) Mitteametlik – nt õigusteadlaste kommentaarid kohtuotsustele Tõlgendusargumendid - tõlgendustulemuste põhjendamisel:
Aarnio:
1. Semantilised argumendid – terminite tähendust puudutavad
argumendid
2. Grammatilise
3. Loogilised – mõistete sisu puudutavad määratlused
4. Juriidilised
- Seadus laias tähenduses – iga norm on suhtes teiste normidega,
seega peab ka tõlgendus võtma arvesse normide süsteemiehitust
- Süstematiseerimine
- Maa tavad – tava tekib käitumisviisis pikaajalisemast rakendamisest.
Tava ei saa muuta seadust. Maa atava saab olla kohustuslik
õigusallikas vaid siis, kui vastavat seadusesätet ei ole. Teiselt poolt
võib maa tava anda mingile seadusesättele selle tõlgendamisel sisu.
- Seaduseandja eesmärk – seaduse taga oletatakse subjekti, kellel on
teatud taotlused ja tahe.kui seaduse enda tekst on ebamäärane, tuleb
kindlaks teha, mida seaduseandja sellega öelda tahtis
- Kohtuotsused – kõikide astmete kohtute otsused. Kohtuotsus toob
esile selle õigusnormi põhimõtte, mida juhtumis rakendatud on.
- Võrdleva õiguse argumendid – eeldab, et võõras riigis on ühine
seadusandlus ja samalaadne tõlgendamistraditsioon. Välismaa
lahenditel võib olla vihje väärtus.
- Õigusajaloo argumendid
- Õigusteaduse argumendid – õigusteadus koosneb paljudest
vaadetest, milledele tõlgendamisel ka tuginetakse
5. Teleoloogilised argumendid – pööratakse tähelepanu
tõlgendamise eesmärkidele ja tagajärgedele, mis
tõlgendamisvõimaluse valikust võivad tekkida.
6. Väärtused ja hinnanagud – moraalsed seisukohad
7. Analoogia - ja e contrario argumendid – samaseid juhtumeid
peaks püüdma käsitleda samal viisil


On veel ka teisi süsteem, nt R.Alexy oma.


Tõlgendusstandardid:
Standardite aluseks on üldised põhimõtted, kuid kuidas teada
tähtsuse järjekorda. Praktikas on esimene grammatiline.
1) Õigusallikate prioriteetsust määravad põhimõtted -
prioriteetsusstandardid
2) Õigusallikate kasutamise standardid ehk tõelised tõlgendamispõhimõtted - prima facie kohustuslikkus
3) Lünkade ja kollisoonide ületamise reeglid
Õigusnormi tõlgendamisel kolm tuntud lähtealust:
1. Normilooja kavatsus
2. Normiformulatsiooni tähendus ja ettekirjutuse otstarve ehk
mida ütleb tekst
3. Lugeja arusaam
Tõelised tõlgendamise põhimõtted:
1) Grammatilise tõlgendamise põhimõtted
2) Kitsendav tõlgendamine – tähendusala piiramine
3) Argumentum et fortiori – suuremalt väiksemale, väiksemalt
suuremale
4) Analoogiaotsustus – tuntud juhtumi kohta käivat otsustust
võib üldistada
5) Laiendav tõlgendus – seaduseteksti tähenduse leidmine selle
loomulikust tähendussisust väljaspool





37. RIIGIVORMID


Riigivormid näitavad , kuidas on organiseeritud riigivõim, millistel
põhimõtetel rajaneb riigi territooriumi jaotus ja milliste vahendite
ning meetodiet abil riigivõimu teostatakse e realiseeritakse
( poliitiline reziim ) – see on ühelt poolt riigi vormi sisuline aspekt.
Lisaks on riigi vormid jaotatud tsentraliseerimise alusel:

1. Demokraatlikult tsentraliseeritud riik – valitavad kõrgema

riigivõimu organid moodustavad teisi täidesaatva riigivõimu
organeid. Moodustamise viisid on – valimine, nimetamine,
määramine, kinnitamine;

2. Bürokraatlikult tsentraliseeritud riik – valitavad organid

puuduvad või formaalsed , toimub üksnes nimetamine.


Riigi valitsemise vormid ehk riigivõim
Näitavad riigivõimu kõrgemate organite moodustamise, ülesehituse
ja omavaheliste suhete printsiipe ning suhet teiste riigi primaarsete
ja sekundaarsete elementidega või teiste organisatsioonide ja
kodanikega.
Sõltuvalt riigi tüübist on valitsemise vormidel olulised iseärasused:

1. Monarhiale iseloomulik:

A: - võimu allikas jumalikku päritolu või monarh kui riikluse idee
kehastus;
- Riigipea absoluutne võimutäius – seadusandlik, täidesaatve,
kohtuvõim monarhil;
- Riigipea võimupädevus on päritav .
B: - võimu jagatakse suursenjööridega;
- Võimu jagatakse seisulike esinduskogudega;
- Võimu jagatakse parlamendiga
C: monarh ei jaga kellegagi võimu – absolutismi õitseng nt Louis XIV
ajastu

2. Iseloomulik vabariigile, kuid ka konstitutsioonilisele
monarhiale:

- Võimuallikaks rahavs, kes teostab teatud juhtudel võimu otse,
reeglina aga esindusdemokraatia kaudu;
- Riigipea valitakse kas otse rahva polt või valijameeste kaudu;
- Võimud on lahutatud
- Parlament ja riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, toimuda võib
rotatsioon
- Lahutatud võimudel üksteise osas poliitilise kontrolli ja
tasakaalustamise võimalus ( nt parlament võib avaldada valitsusele
umbusaldust, riigipel on kas absoluutse või suspensiivse veto õigus
paralamendis vastu võetud seaduastele, riigipea võib teatud
juhtudel parlamendi laiali saata, seaduse vastavuse põhiseadusele
võib vaidlustada phiseaduslikkuse järelevalve kohus....)


Riigi valitsemise vormide osas on levinud liigitus seadusandliku ja
täidesaatva riigivõimu organite omavahelise suhte alusel
(iseloomulik vabariigile ja kodanlikule demokraatiale):

usaldus, pädevus valitsusel ja paralmendil iseseisev ja erinev,
piiritletav. Seda süsteemi kasutab ka Eesti;

küsimused, juhib ise riiki, valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab
parlamendi juhatus. Valitsus vaid parlamendi täidesaatva komisjoni
rollis.Šveits

kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikkune tasakaalustatus.


Prof Kliimanni liigitus, mille aluseks riigivõimu ja alamate
omavaheline suhe:

1) Politseiriik – alamaid kohustati, riik oli õigustatud, nt absolutislik
monarhia;

2) Konstitutsiooniline riik – mõlemal poolel nii õigused kui
kohustused;

3) Moodne demokraatia – mõlemal poolel nii õigused kui

kohustused, kuid tunnustatakse vaid neid õigusakte, mis on sisu
osas kooskõlas positiivse õiguse normidega;

4) Õigusriik – põhiprintsiibid õigus, õiglus ja vabadus ja kõiges

legaalsuse ja egaalsuse printsiiibi rakendamine.
Õigusriik - see on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest. Õigusele
rajatud riigi ehk õigusriigi põhimõte on põhiseaduse preambuli
kohaselt üks Eesti riigikorralduse aluspõhimõtteid. Termin „õigusriik”
pärineb saksakeelsest mõistest Rechtsstaat, mis võeti kasutusele
19. sajandi algul.
Õigusriigi mõiste on nagu enamik riigikorralduse põhimõisteid
mitmetähenduslik. Vahet tuleb teha formaalse ja materiaalse
õigusriigi vahel. Õigusriigi formaalne mõiste jaguneb omakorda
kaheks. Õigusriik formaalses kitsamas tähenduses on seadusriik, st
riik, milles on seadused, mida järgitakse. Õigusriik formaalses
laiemas tähenduses on riigikorraldus , kus lisaks seadustele, mida
järgitakse, on olemas ka põhiõigused , võimude lahusus , sõltumatud
kohtud ja seadusi järgiv haldus.
Õigusriik materiaalses tähenduses eeldab poliitilis-maailmavaatelist
väärtushinnangut. Materiaalse õigusriigi mõiste raames võib omakorda vahet teha kodanlik - liberaalsel ja sotsiaalsel õigusriigil. Kodanlik - liberaalne õigusriik on riik, kus olulisteks väärtusteks on
põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv
haldus. Sotsiaalne õigusriik on riik, mille esmane eesmärk on jalule
seada sotsiaalne õiglus.


Ehk siis õigusriiki iseloomustavad formaalsed ja
materiaalsed tunnused.


Formaalsed:


- Võimude eristamine ja nende lahusus;


- Formaalse seaduse mõiste;


- Seadustest kinnipidamine;


- Täidesaatva võimi seaduslikkus;


- Õiguslik kaitse sõltumatute kohtuute poolt;


- Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine


Materiaalsed:


- Käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust;


- Ülipositiivse õiguse tunnustamine;


- Seadusandja seotus konstitutsiooniga.


PS õigusriik on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida järgitakse,
on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja
seadusi järgiv haldus. See on nii formaalne õigusriik laiemas tähenduses kui ka kodanlik - liberaalne õigusriik. Seaduste järgimine
täitevvõimu poolt on PS õigusriigi paratamatu, kuid mitte piisav
eeltingimus. Sotsiaalriik aga on PS iseseisev aluspõhimõte.


Õigusriik kui aluspõhimõte on keeruka struktuuriga. Selle oluliseks
sisuks on:


1) riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev
proportsionaalsuse põhimõte,


2) võimude lahusus,


3) õiguskindlus,
4) halduse seaduslikkus ning

5) sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse

6) kirjutaud põhiseaduse olemasolu

Õigusriigis ei tohi riigivõim käituda eraisikuga oma suva järgi, vaid
võimu teostamine on piiratud individuaalsete põhiseaduslike
õigustega. Eraisikul on PS-ga tagatud prima facie piiramatu
vabaduse sfäär .


Õigusriigi idee väljendub juba õigusjumalanna sümboolikas – ühes
käes kaalud, teises mõõk ja silmside – mis tähendab, et kaitstav
õiguskord on võrdselt kehtiv ja kohustuslik kõigi suhtes. Ei kehasta
mitte ainult õiglsae kohtupidamise ideed, vaid õigusriikluse ideed
tervikuna.




38. GRAMMATILINE JA SÜSTEMAATILIS-
LOOGILINE TÕLGENDAMINE


Normatiivaktide grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti
sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt , määrates kindlaks
sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ühel sõnal võib
sageli olla mitu tähendust, mis teksti mõistmist raskendavad . Appi
tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud , vaid
ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte
sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs - süntaksi probleemid.


Gr tõlgendamine hõlmab:
Leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade või
mõnest sõnast koosnevate fraaside tähendust. Puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning
fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid.


Individuaalsete käskude ja keeldude puhul tuleb arvestada.et sageli
selliseid käske kirjalikult ei vormistata. Mõnikord ei avaldata neid
isegi sõnalisel kujul, nad tehakse teatavaks märkide ja liigutustega.
( nt sõjaväes, autotranspordis)


Suure tähtsusega on tõlgendamisel juriidiliste terminite tundmine.
Väga sageli kasutatakse juriidilises kirjanduses ja normatiivaktides
termineid, mis esinevad ka muude elualade nähtuste tähistamisel,
kuid teataval määral erinevas tähenduses. Nt sõnal kuritegu on
tavalises keelepruugis palju laiem tähendus kui kriminaalkoodeksis.
Termin üleastumine ei tähenda juriidilises kirjanduses ja
kriminaalkoodeksis mitte mingist esemest või takistuses yle
astumistm vaid õigusnormi rikkumist, mida ei loeta kuriteoks. Seega
tuleb piiritleda keele üldmõisted ja juriidilised erimõisted.
Süstemaatilis - loogiline tõlgendamine- tähendab õigustloovate aktide
tekstidevaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles
sseoses teksti muu osaga. SL tõlgendamise abil selgb üldnormi
mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. SL
tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse
valdkonnas, õigusharus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja
funktsionaalsed seosed.tegemist on mõttelise protsessiga, mille
käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel
loogikavõtteid.


39.RIIGI SÜSTEEMI MÕISTE STRUKTUUR,
ÜLEVAATLIK ISELOOMUSTUS


Avalik võim on riigi õigus ja võime teostada moodustatud
riigiorganite abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik
võim baseerub riigi autoriteedil ja riiklikul sunnil ehk ultima ratio
printsiibil.
Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. Riigi süsteemi
moodustavad riigiaparaat ehk primaarsed elemendid ja teised
organisatsioonid, s.t. sekundaarsed elemendid.


Riigiaparaat ehk primaarsed elemendid:
- seadusandlik võim – parlament
- täidesaatev võim – valitsus ja temale alluvad regionaalsed ja
lokaalsed haldusasutused, föderatsioonis ka veel vastavad osariikide
või liidumaade keskvalitsused
- kohtud -
- riigipea – valdavalt täidesaatva võimu organ


Sekundaarsed elemendid:
- I rühm – kohalikud omavalitsused , riigikaitselised organisatsioonid,
kultuurautonoomia org., kutsealade omavalitsused, kiriku
omavalitsused;
- II rühm – poliitilised organisatsioonid;
- III rühm – muud tulunduslikud ja mittetulunduslikud
organisatsioonid.


!!! Rahvast käsitletakse õigusteoorias kui sui generis organina –
väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel
– nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalikõigusliku subjekti
tähenduses.


Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende
staatus on kirjas põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides –
riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse
nende juriidiline laad , pädevus ja struktuur.


Juriidiline laad: riigi süsteemi elemendi suhet rahvaga, kuhu see
element paigutub riigi süsteemis, elementide omavahelisis suhteid
ja seoseid ning teostatava võimu mahtu ja iseloomu.
Pädevus: ülesanded, õigused, kohustused, vastutus
Funktioon: põhiülesanne, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta
tegutseb
Struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud

Korporatiivne organisatsioon: kindla süsteemse

sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindal eesmärgi
teostamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond, oma põhikiri ,
oma autonoomsed juhtimisstruktuurid, oma kassa . Riiki ja
kohalikke omavalitsusi on ka nimetatud korporatiivseteks? Erinevus
suveräänsuse pinnal: kõik korporatsioonid alluvad riigi
jurisdiktsioonile.




40. AJALOOLINE TÕLGENDAMINE


Ajalooline tõlgendamne selgitab välja normatiivakti välaandmise ajal
olnud tingumused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti
väljaandmise.


Normatiivakti loomise ajalugu vaadeldakse koos muude ajalooliste
seikadega, eriti tuleb arvesse võtta seda, et elutingimuste
muutumisel muutub kamünede terminite sisu.


Ajaloolise tõlgendamise raames uuritakse:
miks see õigusakt või - norm vastu võeti, selle õigusakti või - normi vastu võtnud subjekti iseloomu, millistes
ajaloolistes tingimustes vastu võeti,
millised normitehnilised reeglid kehtisid uuritava õigusakti või –
normi vastuvõtmisel ja kõigi järgnevate muutmiste või tühistamise
ajal, ning kuidas ja millele tuginedes seejuures uuritav õigusakt või –
norm konstrueeriti, tema iseloomulikud normitehnilised tunnused,
kas uuritava väljaandmise ajal ei olnud nt mõne üksik või
fraseoloogilise termini tähendus selle tänaäevasest tähendusest
erinev, kuidas on konkreetselt muutunud ajas üldtähendused ning
juriidilised eritähendused. Milline on uuritava normi
sisu enne ja pärast teda kehtinud teiste seonduvate õigusaktide või
normidega.
Milline on uuritava normi sise sättes ja mõttes omas ajas. Kas ning
kuidas muutusid ühiskonnas faktilised õigusuhted ja kas uuritav
õigusakt pysis neil kannul.
Kontonentaalses õigussysteemis on eriti pärast Teist maailmasõda
kinnistunud seisukoht, et ajaloolist tõlgendust rakendatakse eeskätt
õigusakti preambula mahus või selle puudumisel õigusakti sisu ja
eesmärki seletavate normide mahus, kui niisugused normid on
sätestatud.

41.TELEOLOOLINE TÕLGENDAMINE

Õigustloovates aktides sisalduvad poliitilised otsustused. Selle
tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja
eesmärgi alusel. Õigusakti objekt ja eesmärk kajastuvad eelkõige
tema preambulas ka nn printsiipides. Teoloogiline tõlgendamine
mõistab mitte niivõrd seda mida õigusakti vastuvõtmise või andmise
ajal mõeldi, vaid õigusakti või selle sätte momendil esinevat
tähendust ja eesmärki. Praktikas tähendab see, et eitohi vastu võtta
või rakendada õigusakte, mismeie PS kohaselt on õlalmainitud
põhimõtteid või printsiipe eiravad.


41. RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU
TEOSTAMISEST


Rahvas on kõrgeima riigivõimu allikas. Sellest tuleneb , et ka
kõrgeim riigiorgan on demokraatlikes riikides rahvas, kes organina
teatud juhtudes teostab vahetult riigivõimu:


Kogu riigi ulatuses:


 Rahvahääletusega-


 Rahvaaruteluga


 Riigipea ja või esindusorgani valimisega


Lokaalse haldusjaotuse üksuses:


 Kohaliku referendumiga


 Kohaliku algatusega


 Kohaliku rahvaaruteluga


 Omavalitsusüksuse esinduskogu ja/või kohaliku
täitevstruktuuri valimisega


42. SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM , JURIIDILINE
LAAD
Seadusandlikud riigivõimu organid e esindusorganid on reeglina
parlamendid. Ajalooliselt olid parlamendid monarhismi perioodi
justiitsorganid. Parlamendid olid nii unitaar kui ja föderatiivsetes
riikides, kusjuures ka föderatsiooni subjektidel on oma parlamendid.
JURIIDILINE LAAD - parlament on kaasajal põhimõtteliselt rahva
otseseks usalduusosaliseks, parlamendile kuulub juhtiv osa võimude
lahussuse ja tasakaalustatuse alusel korraldatud riigiorganite
süsteemis ning teda isel kolm põhiprintsiipi: diskontinuiteet,
indemniteet ja immuniteet.

1) Diskontinuiteet – antud koosseisu volituste lõppedes jäävad lõplikult

otsustama küsimused lõpetamata, järgmin ekoosseis ei ole seotud
eelneva arvamusega.

2) Indemniteet – parlamendisaadikuid ei tohi võtta vastustusele

parlamendis esitatud mõtteavalduste või vastava hääletamise eest.

3) Immuniteet – parlamendi eriloata ei tohi ühtegi pralamendisaadikut

võtta kriminaalvastutusele.


Juriidilise laadi tunnused:

1) Deputaadid ei ole tema liikmed mitte oma õigusega, vaid neid

valinud rahva esindajatena. Nad on esindusmandaadiga;

2) Parlament on avalik-õiguslik kolleegium, mitte korporatsioon – raha,

mida ta kasutab on riigi raha ja tuleb riigieelarvest;

3) Parlament kuulub avaliku õiguse valdkonda, sest ta on rahva

valimisvolituste alusel esmane, tuletatud kõrgem võim riigis;

4) Parlament on alaline legaalsel alusel valitav institutsioon;

5) Parlament teostab rahva üldvolituste alusel seadusandlikku
riigivõimu põhiseaduse alusel ja kooskõlas põhiseadusega ja teiste
seadustega;

6) Parlament ei ole isntutsioon sui generis, s.t. ainuke ja absoluutne

enda äranägemise järgi tegutsev organ, selleks on rahvas, kuid
tedagi piirab põhiseadus;

7) Parlamendi liikmed tegutsevad vabamandaadi, mitte imeratiivse
mandaadi alusel.

Vabamandaat – üldvolitus, pole seotud kindla valijaskonnaga ega
ülesandega Imeratiivne mandaat - volitatu absoluutselt seotud oma valijaga
nende poolt määratud volituste ja õlesannete läbi.


Funktsioonid:
Põhifunktsioon on seaduste andmine konstitutsiooni alusel, selle
raames:

1) Parlamendi enda konstrueerimine, enda korraldamine;

2) Riigi poliitilise süsteemi kujundamine – riigiorganite
komplekteerimine ;

3) Riigivalitsemise vormi kujundamine;
4) Riikliku korralduse kujundamine;

5) Riigi õiguskorra kujundamine

6) Riigieelarve kinnitamine
7) Kontrollifunktsioon


Pädevus:

Parlamendi pädevus sätestatakse konstititsioonis või
konstitustioonilistes aktides.
Pädevus sõltub sellest, kas tegemist on parlamentaarse,
parlamendikeskse või võimude lahususe nö puhta süsteemiga.


Parlamendi pädevusse kuulub veel:

1) Valitsuse ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

2) Valitsuse tegevuse kontrollimine ja valvamine, poliitiline kotroll kogu
täidesaatva riigivõimu üle;

3) Seaduste vastuvõtmine
4) Välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine;

5) Kui põhiseaduses ette nähtud, siis ka riigipea valimine või
nimetamine

6) Õigus põhimõtteliselt aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt

riigiorganilt v.a. kohtult;

7) Kõrgema kohtu valimine või nimetamine
8) Sõja või rahu lõplil kinnitamine

9) Üldpoliitika suundadae kujundamine


Struktuur:
Parlamendid on kas ühe - või kahekojalised. Kahekojalise tavaliselt
föderatsioonides, kuid võivad ka unitaarriikides olla.


Föderaalparalmendi üks koda valitakse reeglina otse rahva poolt ja
teine mingil proportsionaalse esindatuse põhimõttel.


Koosseisu volituste kestus keskmiselt 4 aastat. Valimissüsteem
üldiselt proportsionaalne. Valimised korralised või erakorralised.
Parlament võidakse riigipea poolt teatud tingimustel laiali saata või
astub koosseis ise tagasi. Kojad võidakse valida kas otse või
valijameeste kaudu. Töövorm on töiskogu istungjärk ja
struktuuriüksuste istungid.


Parlamendil ja kodadel on juhatajad ja/või juhised. Parlamndis
võivad olla parlamendifraktsioonid ja komisjoni/komiteed.


43. RIIGIPEA


Juriidiline laad:
Juriidiline laad sõltub sellest, kas riigivalitsemise vormid põhinevad
monarhial või demokraatlikul vabariiklusel. Ühel juhul on tegu
päritava võimuga ja teisel juhul valitava.
Riigipea valitakse kas otse või valijameeste poolt või parlamendi
poolt (kas alamkoja või mõlema koja poolt kui kahekojlaine
parlament).


Iseloomulik:

1) Riigi esindusfuktsioon
2) Juriidiline eristaatus ehk immuniteet

3) Positisoon sõltub sellest, kas tegemist parlamentaarse või võimude
lahususe või neid ühitava süsteemiga. Kui president on ka valitsuse
juht, on pädevus lai ja positsioon tugev.


Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu
tasand. Valitsuse juhina ühendab ta nii kollegiaalse kui ka
ainuisikulise täidesaatva riigivõimu (USA).


Funktisoon:
Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, kelle funktsiooniks on esindada
riiki ja realiseerida täitevvõimu (juhtida riiki) oma pädevuse piires.
Kui riigipea on monarh, siis jagab ta dualistlikus süsteemis võimu
parlamendiga. Funktsioonide osas pole palju erinevusi vabariigi
riigipeaga, kuid üks on päritav ja teine valitav.


Pädevus:

1) Teostada piiratud ja spetsiifilist legislatiivfunktsiooni – anda
dekreetseadusi;

2) Esitada valitsuse juht ja liikmed, samuti mõnedel juhtudel kõrgeima
kohtu juht parlamendile kinnitamiseks;

3) Juhtida riiki erakorralises ja sõjaseisukorras;
4) Esindada riiki rahvusvaheliselt

5) Sülmida ja parafeerida rahvusvahelisis lepinguid ex officio;

6) Teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid;
7) Anda armu süüdimõistetuile;

8) Juhtida riigikaitset

9) Kuulutada välja seadusi, kasutades absoluutse ja suspensiivse veto
õigust;

10) Teatud tingimustel õigus saata parlament laiali ja kuulutada
välja selle ennetähtaegsed valimised.
Absoluutne veto - Absoluutse vetoõiguse puhul võetakse küsimus
millele veto pandud päevakorrast lõplikult maha. Suspensiivne veto - Suspensiivne vetoõigus on edasilükkav
vetoõigus. Näiteks Eesti presidendi õigus keelduda seadus välja
kuulutamast ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks või
pöörduda Riigikohtu poole.
Riigipea volitused on erinevates riikides 4-7 aastat. Monarh on
võimul kogu elu. Presidendiks võib üks ja sama isik olla ainult teatud
arv kordi või see pole piiratud, nt Prantsusmaa. Valitakse otse või
vahendatult.
Riigipead teenindab reeglina oma kantselei.


44. TÄIDESAATEV RIIGIVÕIM
Juriidiline laad:


Täidesaatve riigivõim ei allu reeglina ei parlamendile ega riigipeale
(v.a. parlamendikeskses süsteemis), kuid tal peab olema parlamendi
poltiiline usaldus. Erand on presidentaalne süsteem, kus tugev
riigipea on teatud juhtudel kogu täidesaatva süsteemi otsene juht.
Valitsuse võimu allikas on sekundaarne – ta on teisese võimu kandja
rahva suhtes.
Täidesaataval riigivõimul on põhiseaduse alusel oma eripädevus,
millisesse parlament ega teised organid ei ole õigustatud sekkuma
ega seda kitsendama.


Valitsuse liigitus koossseisu alusel:

1) Ametnike valitsus – koosneb keskametkondade juhtidest,

parlamendi poolt nimetatud. Šveits;

2) Spetsialistide valitsus – erispetsialistid, kelle nimetab parlament;

3) Parlamentaarne valitsus ehk poliitiline valitsus – koosneb
profesionaalstetest poliitikutest parlamendi
koalisatsioonierakondadest;

4) Presidentaalne valitsus – võim riigipeal, valitsuse liikmed tema

haldustehnilised abilised.
Impeachment - menetlus – tagandamismenetlus presidendi suhtes
USAs


Funktsioonid:
Põhiülesanne on parlamendi ja/või riigipea antud seaduste alusel või täitmiseks riigi sise - ja välisfunktsiooni kõigi valdkondade
elluviimine praktikas, selle alusel sise- ja välispoliitika realiseerimine
ja ka õigusloome.
Valitsus viib ellu avalikõiguslikku haldust. Valitsus teostab avaliku
halduse raames nii territoriaalset üldhaldust kui ka valdkonna ehk
valitsemisala haldust kogu riigi territooriumil – see on tema
üldfunktsioon.
Avalik - õiguslik haldus:
- riigi sise- ja välisjulgeoleku tagamine
- riigi lepinguliste kohustuste täitmine ;
- avaliku sektori majandamine ;
- avalike teenuste kindlustamine
Avalikud teenused: ühiskonnale avaliku sektori toodetud/loodud
materiaalsed ja vaimsed väärtused.
Lisaks on valitsuse funktsiooniks seaduseelnõude ettevalmistamine
parlamendile ning nende algatamine parlamndis.


Pädevus:
Täidesaatva riigivõimu organite pädevus sõltub sellest, kas tegemist
on parlamentaarse, parlamendikeskse või võimude lahususe
süsteemiga. Pädevuses on traditsiooniliselt näiteks:

1) valmistada ette ja esitada seaduseelnõusid parlamendile

2) seaduse alusel konstrueerida tsentraliseeritud haldussüteem nii
keskvõimu kui ka kohahalduse tasandil;

3) korraldada kogu täidesaatva võimu organite tegevust;

4) riigieelarve projekti koostamine;

5) riigieelarve raha ja riigivarade käsutamine ja kasutamine;

6) üldise riigimajanduse ehk avaliku halduse korraldamine;

7) riigikaitse ja riigikaitsetööstuse korraldamine;

8) välissushtlus, väliskaubanduse korraldamine;

9) koostöö riigipangaga;
10) vaba ettevõtluse ja kohlaike omavalitsuste saneerimine


Struktuur:
Valitsus on alaline kollegiaalne organ, mille koosseisu kuuluvad
ministrid, võivad kuuluda veel portfellita ministrid, abi- või
aseinistrid.
Valitsust teenindab oma kantselei. Eestis riigikantselei.
Valitsusjuhi (peaminister, USAs president) positsioon erinev.


Töövormiks istung, mis on reeglina kinnine . Töökorraldus riigiti
erinev. Otsused sünnivad kas:

1) enamuspõhimõttel
2) konsensus- ehk üksmeelepõhimõttel – saavutatakse kompromiss

Istungid võivad olla kas formaalsed või reaalsed või ka
mitteformaalsed. Formaalseid juhib riigipea, teisij uhatab valitsuse
juht.
Ministritele alluvad ministeeriumid - keskhaldusaparaadi osa –
ministeeriumikeskne keskorganite süsteem. Võib olla ka ametkondadekeskne - nt Rootsi. USAs on ka nn mänedzeri-tüüpi
juhtimismall populaarne.


45. LÜNGAD ÕIGUSES


Igas õiguskorras esineb lünkasid. Lünkade probleem tõusetub kõigis
õiguskordades, sest elu on dünaamiline . Positiivne õigus kui
inimloomingu resultaat ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem.
Kehtiva õiguse lünkade all mõistame neid juhutsid, kui
seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähet või
ühiskondliku suhet, kuid ebapiisavalt. Sellisel juhul on riigiorganid
või kodanikud kohustatud või õigustatud vastava küsimuse mingil
viisil siiski lahendama , kuigi nt kehtivast õigusest ei selgu millisel.
Lünk õiguses tähendab, et seaduseandja ei ole suutnud realiseerida
nn suletud õigussysteemi ja seotud lahendi ideed, st ta ei ole
suutnud ette näha kõiki tüüpilisi juhtumeid ühiskonnas.
Lüngad võivad õiguskorras olla: Ehtsad - lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra suhteliselt
lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest. Kui üks situatsioon, mis
seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema
õiguslikult reguleeritud, kuid seda ei ole, on tegemist ehtsa lüngaga. Näivad - lüngaga on tegemist siis kui seadusandja polegi
kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseidu kaudu siduda
õiguslike tagajärgede saabumisega. Elulised asjaolud ei esine siin
juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. Väärtuslüngad - tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on küll
püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte
niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldise kujul. Õiguse
realiseerijal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab
vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikult
sujuvaks pidada. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis kui
seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või
ebatäpseks. Lüngad - seadusandlus reguleerib õigusnormidega vastavat
eluvaldkonda ebapiisvalt, ehkki peaks reguleerima täielikult:
a) Ilmne lünk – kohe tuvastatav, ilma tõlgendamiseta, reeglit ei
ole, kuigi peaks olema;
b) Varjatud lünk – ilmneb peale tõlgendusvõtete kasutamist,
seadusandja pole reeglit kehtestades arvesatud kõigi antud
seadusega reglueeritavate suhete eripäradega, lünk seisneb
mingi piirangu või erandi puudumises. Selliste lünkade
täitmine toimub teleoloogiliselt.;
c) Ehtne lünk – kui selgub, et regulatsioon on tõesti puudulik, kui
ilmneb mingi situatsioon, mis peaks olema reguleeritud, kuid
ta seda tegelikult ei ole;
d) Näiline – võimaldab väärarusaama normist, kuid hoolikal
tõlgendamisel selgub, et siiski pole lünka, kui seadusandja
polegi kavatsenud elulisis asjaolusid faktilise koosseisuga
siduda;
e) Primaarne – lünk õigusakti vastuvõtmisest alates;
f) Sekundaarne – lünk kujuneb läbimõtlematu õigusloome
tagajärjel
g) Lünk õigusnormis või –aktis
h) Lünk õigusharus või – süsteemis


Lünkade ületamise viisid:
1) Lahendamise lõpetamine – kooskõlas kehtiva õigusega ja
pädeva subjekti poolt
2) Tõlgendamine – tõlgendused ja argumendid peavad olema
kontrollitavad
3) Õiguse analoogia rakendamine – kasutatakse, kui
tõlgendusargumendid on ammendatud
4) Õiguse täiendamine ehk lünga reguleerimine õigusnormiga


46. ÕIGUSRIIK
Õigusriik - see on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest. Õigusele
rajatud riigi ehk õigusriigi põhimõte on põhiseaduse preambuli
kohaselt üks Eesti riigikorralduse aluspõhimõtteid. Termin „õigusriik”
pärineb saksakeelsest mõistest Rechtsstaat, mis võeti kasutusele
19. sajandi algul.
Õigusriigi mõiste on nagu enamik riigikorralduse põhimõisteid
mitmetähenduslik. Vahet tuleb teha formaalse ja materiaalse
õigusriigi vahel. Õigusriigi formaalne mõiste jaguneb omakorda
kaheks. Õigusriik formaalses kitsamas tähenduses on seadusriik, st
riik, milles on seadused, mida järgitakse. Õigusriik formaalses
laiemas tähenduses on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida
järgitakse, on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud
kohtud ja seadusi järgiv haldus.


Õigusriik materiaalses tähenduses eeldab poliitilis-maailmavaatelist
väärtushinnangut. Materiaalse õigusriigi mõiste raames võib omakorda vahet teha kodanlik - liberaalsel ja sotsiaalsel õigusriigil. Kodanlik - liberaalne õigusriik on riik, kus olulisteks väärtusteks on
põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv
haldus. Sotsiaalne õigusriik on riik, mille esmane eesmärk on jalule
seada sotsiaalne õiglus.


Ehk siis õigusriiki iseloomustavad formaalsed ja
materiaalsed tunnused.


Formaalsed:


- Võimude eristamine ja nende lahusus;


- Formaalse seaduse mõiste;


- Seadustest kinnipidamine;


- Täidesaatva võimi seaduslikkus;


- Õiguslik kaitse sõltumatute kohtuute poolt;


- Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine


Materiaalsed:
- Käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust;


- Ülipositiivse õiguse tunnustamine;


- Seadusandja seotus konstitutsiooniga.


PS õigusriik on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida järgitakse,
on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja
seadusi järgiv haldus. See on nii formaalne õigusriik laiemas tähenduses kui ka kodanlik - liberaalne õigusriik. Seaduste järgimine
täitevvõimu poolt on PS õigusriigi paratamatu, kuid mitte piisav
eeltingimus. Sotsiaalriik aga on PS iseseisev aluspõhimõte.


Õigusriik kui aluspõhimõte on keeruka struktuuriga. Selle oluliseks
sisuks on:


1) riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev
proportsionaalsuse põhimõte,


2) võimude lahusus,


3) õiguskindlus,


4) halduse seaduslikkus ning


5) sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse


6) kirjutaud põhiseaduse olemasolu


Õigusriigis ei tohi riigivõim käituda eraisikuga oma suva järgi, vaid
võimu teostamine on piiratud individuaalsete põhiseaduslike
õigustega. Eraisikul on PS-ga tagatud prima facie piiramatu
vabaduse sfäär.


Õigusriigi idee väljendub juba õigusjumalanna sümboolikas – ühes
käes kaalud, teises mõõk ja silmside – mis tähendab, et kaitstav
õiguskord on võrdselt kehtiv ja kohustuslik kõigi suhtes. Ei kehasta
mitte ainult õiglsae kohtupidamise ideed, vaid õigusriikluse ideed
tervikuna.


47. ÕIGUS JA MORAAL


Õiguse ja moraali vahekord tähendab seda, et moraalinormid on
õigusnormide hindamise kriteeriumiks, mõõdupuuks kas kehtivad
käitumiseeskirjad on ka õiglased. Õiglus on moraali mõiste, seda
lausa kategooria tähenduses. Õigus peab olema ka õiglane, see on
ideaal. Celsus väitis et õigus on headuse ja õigluse kunst . Sellele
põhimõttele vastab ka nt kaasaegne egaalsuse mõiste. Kõik on
seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,
nahavärvuse, soo, keele, päritolu , usutunnistuse, poliitilise või
muude veendumuste tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või
poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on
seadusega keelatud jakaristatav. Seamuti on seadusega keelatud ja
karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist
ühiskonna kihtide vahel.
Õigus tähendab vormi, õiglus sisu.
Õiguse ja õigluse sisuline kokkulangemine on õiguse ideaal, mille
suunas inimond on kogu arengu vältel liikunud ja püüelnud.
Üldtunnustatud inimõigused ja vabadused isel sellise ideaali
mudelit.


48. ÕIGUSTEADVUS JA ÕIGUSKULTUUR


Õigusteadvus on ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid,
ettekujutusi, reegleid, veendumisi ja teadmisi õiguse olemusest ning
printsiipidest. Õigusteadvus sisaldab nii kehtivate kui ka soovitud
õigusnormide hinnagu ja kriteeriumid hinnanguks. Ideaaliks on
seejuures motiveeritud veendumus järgida õigluse ning
õigusnormide nõudeid ning mõista seesmiselt kui ka avalikult hukka
õigusvastane käitumine. Kollektiivne õigusteadus baseerub
individuaalsel õigusteadvusel. üksikisiku õigusteadvus formeerub
tema sotsialiseerumise protsessis yhiskonna sotsiaalsesse ja
poliitilissse struktuuri ning peale selle veel riigi mehhanismi,
kusjuures sotsialiserumisel on kaks põhieesmärki:
Tagada mõistlik kooseksiteerimine teistega
Luua eeldused ja tingimused indiviidi eneseteostuseks.


Õiguskultuur on õiguse humaansete ning õiglaste põhimõtete ja
normide mõistmine ning omaksvõtt teadliku veendumuse kaudu.
Õiguskuulekus yhendab endas indiviidi kui ka temal baseeruvate
sotsiaalsete gruppide ja kihtde õlaltoodud kolme õigusteadvuse
tasandilt nende yhtsuses, millele omakorda tugineb praktika
yksnnes õiguspäraselt.
Õiguse eitamist või skeptilist hoiakut nim õiguslikuks nihilismiks.
Baseerub samadel teadvuslikel tasanditel, milledel õigusteadvus,
õiguskultuur ning õiguskuulekus.

MÕISTED

Objektiivne õigus - õigusnormide kogum, üksikutest õigusnormidest struktureeritud
õiguskord, law, Recht Subjektiivne õigus - õiguskorra poolt teatud subjektidele antud võim, nt volitus
otsustada teatud asja üle ehk õigustus, right, subjektives Recht Legislatuur - seadusandlik võim, võtab vastu legislatiivakte ehk seadusi ja annab ka
otsusi ehk üksikakte Legislatiivakt - seadus ja määrus
Eksekutsioon – täidesaatev riigivõim (president ja valitsus), annab eksekutiivakte ehk
haldusorganite akte ehk haldusakte (määrus, korraldus, käskkiri) seaduse alusel ja
täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse aktid - loetakse ka haldusaktideks (määrus, korraldus,
käskkiri, otsus) Korporatiivsete organisatsioonide aktid - nt põhikiri, põhimäärus Õiguse akt - nii üldakt kui üksikakt Õigusloomeakt - õiguse üldakt ja üksikakt Õigusakt - üldakt ja üksikakt Õigustloov akt - üldaktid, alati legislatiivakt, olenamata sellest, kas seda võtab vastu
sedausandli, täitevvõim või kohalik omavalitsus.
Üldakt =õigustloov akt=normatiivakt=legislatiivakt – seadus kitsas ja laias tähenduses - seadus, seadlus, määrus;
Üksikakt =õigustrakendav akt=individuaalakt=eksekutiivakt=haldusakt – korraldus,
otsus, käskkiri, ettekirjutus jm; Normatiivakt - üldakt ehk normatiivakt Individuaalakt - üksikakt ehk õigust rakendav akt Seadus kitsas tähenduses - põhiseadus ja konstitutsioonilised seadused Seadus laias tähenduses - põhiseadus, seadus, seadlus ehk dekreet, määrus; ehk
seadus formaalses ja materiaalses tähenduses; Seadus materiaalses tähenduses - lisaks seadustele ka valitsuse ja koh. omav.
määrused Seadus formaalses tähenduses - parlamendiseadus
HMS 51 lg 1 haldusakt- reguleeritakse üksikjuhtumit, haldusaktiks on otsus,
korraldus, ettekirjutus, käskkiri vm. Määrus ei ole selle paragrahvi järgi haldusakt.
Haldusakti annab välja haldusorgan; Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata
arvu juhtude reguleerimiseks, valitusse ja kohaliku omavalituse
organite üldaktid,legislatiivaktid, haldusorganite aktid. Seadusele
alluv halduse üldakt. Seaduse alusel ja täitmiseks Secundum legem - määrused kujutavad endast secundum legem
üldakte ehk seaduse järgi üldakte. Dekreet - riigipea annab üldaktitena välja dekreete ehk seadlusi. Dekreetseadus,
erakorraline dekreet, hädadekreet; seadlus on legislatiivakt ja kuulub halduse
üldaktide kategooriasse. Tavaliselt antakse neid riigikaitse olukorras. Dekreedi puhul
kehtib kaasallkirja nõue. Generaaldelegatsioon - üldvolitus määruse andmiseks Spetsiaaldelegatsioon - volitus, mis antakse konkreetse üksiku teo korraldamiseks Intra legem - määruse andmise õiguse määratlus, mille kohaselt eksekutiivorganid
on volitatud määrustega rakendama kehtivat seadust. VV, minister, valla- ja linnavolikogu ja valla - ja linnavalitsus Contra legem - määruseandmisõigus, mida Eestis ei kasutata. Määrused ei pea olema
kooskõlas iga seadusega; Praeter legem - määrused on sellised, mida antakse küsimuste lahendamiseks, mis ei
ole seni reguleeritud ühegi seadusega. Need määrused sisuliselt aendavad seadusi.
Tema aluseks peab olema seaduseandja vastav volitus. Kohaliku omavalitsuse
organid. Vaja spetsiaaldelegatsiooni. Määrus - statuut – seadusandja antud määrusandlusõigus iseseisvatele õigusssubjektidele - avalik-õiguslikele korporatsioonidele ja asutustele. Kuuluvad
praeter legem määruste hulka. Ei kuulu riigiorganite määruste hierarhilisse süsteemi.
Kohalike omavalitsuste määrused. Kontinuiteedi printsiip - õigusaktide kehtivuse osas kehtib, õiguslik järjepidevus, Actus contrarius - õigusaktide kehtivuse printsiip, igat õigusakti võib tühistada või
muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Promulgeerimine - õigusakti algatus, arutamine,otsustamine, jõustamine Ex tunc kehtetus - õigusakt on õigustühine algusest peale, ei ole jõustunudki; Ex nunc kehtetus - alates nüüdsest hetkest kehtetu Lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või - norm on ülimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali - erinorme eviv on ülimuslik üldnorme eviva
suhtes;
Lex posterior derogat legi priori - hilisem sama õigusjõuga õigusakt on ülimuslkum
varasema suhtes;
Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem sama õigusjõuga
üldakt ei tühista, kui teisiti ei ole sätestatud, varasemat erinorme evivat üldakti. Tugevalt kohustavad õiguse allikad - seadused, maa tavad, järgneb sanktsioon,
sunduslikud; Nõrgalt kohustavad õiguse allikad - ei järgne sanktsioone, kohtulahendid,
seaduseandja mõte; Lubatud allikad - võrdlev õigus, õiguse üldpõhimõtted, väärtused ja hinnangud Abrogatio legis expressa - seaduse avalik tühistamine , riigikohtu poolt Abrogatio legis tacita - seaduse vaikimisi tühistamine, hilisema sama või kõrgema
õigusjõuga õigustloova akti kehtestamisel. lex posterior derogat legi priori (hilisem
seadus muutab varasema seaduse, kuid mitte alati, kehtivad ka teised 2 põhimõtet De lege ferenda - väljaantava seaduse järgi Interne haldusakt - reguleerivad konkreetsete asutuste seesmist tegevust Eksterne haldusakt - väljaspool ametkonda asuvatele subjektidele adresseeritud Käskkiri - vastava ametiasutuse töö sisemiseks korraldamiseks Ultra vires - üle volituste Õigusakti formaalne õiguspärasus - kinni peetud põhilistest protseduuri, pädevuse
ja vormi nõuetest Õigusakti materiaalne õiguspärasus - akti sisu vastab kehtivale õigusele- - - Vacatio legis - periood, mis jääb õigusakti avaldamise ja jõustumise vahele Ineligibiliteet - ametite ühitamise keelu realiseerimise meetodiks ka
mittevalitavuse ehk ineligibiliteedi põhimõte, mille puhul kehtib
keeld isiku kandideerimiseks teatud ametikohtadelt

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse entsüklopeedia eksam #1 Õiguse entsüklopeedia eksam #2 Õiguse entsüklopeedia eksam #3 Õiguse entsüklopeedia eksam #4 Õiguse entsüklopeedia eksam #5 Õiguse entsüklopeedia eksam #6 Õiguse entsüklopeedia eksam #7 Õiguse entsüklopeedia eksam #8 Õiguse entsüklopeedia eksam #9 Õiguse entsüklopeedia eksam #10 Õiguse entsüklopeedia eksam #11 Õiguse entsüklopeedia eksam #12 Õiguse entsüklopeedia eksam #13 Õiguse entsüklopeedia eksam #14 Õiguse entsüklopeedia eksam #15 Õiguse entsüklopeedia eksam #16 Õiguse entsüklopeedia eksam #17 Õiguse entsüklopeedia eksam #18 Õiguse entsüklopeedia eksam #19 Õiguse entsüklopeedia eksam #20 Õiguse entsüklopeedia eksam #21 Õiguse entsüklopeedia eksam #22 Õiguse entsüklopeedia eksam #23 Õiguse entsüklopeedia eksam #24 Õiguse entsüklopeedia eksam #25 Õiguse entsüklopeedia eksam #26 Õiguse entsüklopeedia eksam #27 Õiguse entsüklopeedia eksam #28 Õiguse entsüklopeedia eksam #29 Õiguse entsüklopeedia eksam #30 Õiguse entsüklopeedia eksam #31 Õiguse entsüklopeedia eksam #32 Õiguse entsüklopeedia eksam #33 Õiguse entsüklopeedia eksam #34 Õiguse entsüklopeedia eksam #35 Õiguse entsüklopeedia eksam #36 Õiguse entsüklopeedia eksam #37 Õiguse entsüklopeedia eksam #38 Õiguse entsüklopeedia eksam #39 Õiguse entsüklopeedia eksam #40 Õiguse entsüklopeedia eksam #41 Õiguse entsüklopeedia eksam #42 Õiguse entsüklopeedia eksam #43 Õiguse entsüklopeedia eksam #44 Õiguse entsüklopeedia eksam #45 Õiguse entsüklopeedia eksam #46 Õiguse entsüklopeedia eksam #47
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
209 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Izzver Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

ius scriptum, ius scrpitum, tavanormid, moraalinormid, õigusnormid, ajalooline õigus, käsuteooria, positiivne õigus, ideega, seaduskeele määratlus, tagajärg r, õigustkaitsvad, kohustav, õigustav, keelav, ergutusnorm, konstitutiivne, menetlusnorm, kompetentsinorm, seaduskeele määratlus, positiivne õigus, ülipositiivne õigus, eraõigus, eraõigus, tekkis acti, eesmärgipärasust, lex aeterna, õigluse allikas, ius naturale, skolastika, ius naturale, igavene õigus, jumalik õigus, ius naturale, kodifitseerimine, süstematiseerimisele, normativism, tõeleid, grundnorm, negatiivne asjaolu, tekkis 12, rooma õigus, teatud mõttes, pretsetendiks, prejudikatiivne õigus, materjaalses, formaalses, lepingud, õigusteadlaste arvamused, kanooniline õigus, üldakt, üldnormi käitumiseeskiri, üksikakt, õigustrakendavad yksiknormid, regulatiivsed, õigustkaitsvad, passiivsed, lihtsad õigussuhted, liitõigussuhted, eraõiguslikud suhted, dekreetseadused, erakorralised dekreedid, kontrasignatuur, avalikõiguslikus suhtes, avalikõiguses, eraõiguses, juriidilised isikud, moodustamisega, teovõime, teovõime, spetsiaaldelegatsioon, intra legem, contra legem, praeter legem, riigisekretär, esmane õigus, teisene õigus, platoni arvates, riigiks järk, rahval, riigi peaülesanne, monarhia, türannia, absoluutsed, gradatsioon riik, isiksuse eneseteostus, piltlikult öeldes, tegevuse üle, taevariigi valitseja, ühiskonnad, õiguse kasutamine, õigusnorme, filoloogiline, loogikavõtteid, subjektiiv, objektiiv, tõlgendusargumendid, õigusajaloo argumendid, politseiriik, õigusriik, rajatud riigi, õigusriigi mõiste, laiemas tähenduses, kodanlik, sotsiaalne õigusriik, ps õigusriik, võimu teostamine, õiguskord, leksikaalse tõlgendamise, süstemaatilis, avalik võim, moodustavad riigiaparaat, riigiaparaat, i rühm, kohalikke omavalitsusi, kõrgeim riigiorgan, juriidiline laad, vabamandaat, põhifunktsioon, töövorm, riigipea, absoluutne veto, suspensiivne veto, riigipea volitused, erand, täidesaataval riigivõimul, spetsialistide valitsus, impeachment, ehtsad, näivad, väärtuslüngad, realiseerijal, seadusandja, analoogia rakendamine, võimu teostamine, seamuti, suunas inimond, õigusteadvus, kusjuures sotsialiserumisel, objektiivne õigus, legislatuur, legislatiivakt, õigusloomeakt, õigusakt, normatiivakt, individuaalakt, secundum legem, dekreet, generaaldelegatsioon, spetsiaaldelegatsioon, õigusssubjektidele, kontinuiteedi printsiip, promulgeerimine, käskkiri, ineligibiliteet

Sisukord

  • SCRIPTUM
  • Ius Scriptum
  • Ius non scriptum
  • SOTSIAALNE NORM
  • Põhitunnused
  • SOTSIAALSETE NORMIDE FUNKTSIOONID on reguleeriv
  • SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID
  • Tavanormid
  • Moraalinormid
  • Korporatiivsed normid
  • Õigusnormid
  • ÕIGUSE TUNNUSED
  • ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED
  • Õigus objektiivses mõttes
  • Õigus subjektiivses mõttes
  • Ajalooline õigus
  • Õigus
  • Käsuteooria
  • Positiivne õigus
  • Ülipositiivne õigus
  • ÕIGUSE IDEE
  • ÕIGUSNORMI TUNNUSED
  • Tunnused
  • ÕIGUSNORMI MÕISTE
  • ÕIGUSNORMI LIIGID
  • R. Naritsa liigitus
  • R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus
  • A.Aarnio liigitus
  • Loengumapi liigitus
  • Regulatiivsed
  • Õigustkaitsva
  • Primaarnorm
  • Sekundaarnorm
  • Kohustav
  • Õigustav
  • Keelav
  • Ergutusnorm
  • Konstitutiivne
  • Menetlusnorm
  • Kompetentsinorm
  • Seaduskeele määratlus
  • POSITIIVNE ÕIGUS, ÜLIPOSITIIVNE ÕIGUS
  • Positiivne õigus
  • AJALOOLINE ÕIGUS
  • ERA JA AVALIK ÕIGUS
  • SUGUKONNAÕIGUS
  • ÕIGUSELUST ANTIIKAJAL LOKAALÕIGUSENI
  • KODIFIKATSIOONID JA ROOMA ÕIGUSE
  • RETSEPTSIOONID
  • LOOMUÕIGUS JA AJALOOLINE KOOLKOND
  • Loomuõigus ja ajalooline koolkond
  • Antiikaja loomuõigus
  • Lex aeterna
  • Keskaja skolastiline loomuõigus
  • Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused;
  • Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused;
  • Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused
  • Keskajal kinnistub õiguskorralduse nelikliigutus A.Thomaselt
  • Ius naturale
  • Ius positivum
  • Valgustusajastu loomuõigus
  • Constitutio Criminalis Carolina 1532
  • Kaasaegne loomuõigus
  • Ajalooline koolkond
  • Normativism
  • SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID
  • Euroopa kontintaalõiguse ehk romaani-germaani süsteem
  • rooma õigusest);
  • anglo-ameerika ehk üldine õigussüteem ehk common law
  • Kontinentaal ehk romaani-germaani õigussüsteem
  • Üldine ehk common law ehk anglo-ameerika suur
  • ÕIGUSE ALLIKAD
  • Tavaõiguse normd
  • Lepingud
  • Õigusteadlaste arvamused
  • Kanooniline õigus
  • Pretsedendiõiguse normid
  • Korporatiivsed normid
  • KONTINUITEET
  • Õiguslik kontinuiteet
  • Actus Contrarius
  • ÜLDAKT
  • Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati
  • Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt
  • ÕIGUSSUHTE OLEMUS
  • ÕIGUSSUHTE LIIGID
  • Õigusliku toime iseloomu alusel
  • Juriidilse kohustuse iseloomu alusel
  • Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel
  • SEADUS JA SEADLUS
  • Seadusandliku riigivõimu
  • Dekreedid liigitatakse
  • ÕIGUSSUHTE STRUKTUUR
  • Füüsilised isikud
  • Juriidilised isikud
  • Õigusvõime
  • Teovõime
  • Subjektiivne õigus
  • MÄÄRUSED
  • Generaaldelegatsioon
  • Spetsiaaldelegatsioon
  • Intra legem
  • Contra legem
  • Praeter legem
  • ÕIGUSSUHTE OBJEKTID
  • EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS
  • Laiemas tähenduses
  • Kitsamas
  • SUBJEKTIIVNE ÕIGUS
  • PLATONI RIIGI TEOORI
  • PLATONI TEOORIA
  • Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid
  • Timokraatia
  • Oligarhia
  • Demokraatia
  • Türannia
  • ARISTOTELESE TEOORIA
  • ARISTOTELESE TEOORIA
  • Asundused; 3. Asunduste liit ehk riik – riigipea on monarh
  • Kuid ta jagab riigivormid õiglasteks
  • Monarhia
  • Aristokraatia
  • Vabariik
  • Ja mitteõiglasteks
  • Türannia
  • Oligarhia
  • Demokraatia
  • RIIKIDE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE
  • Algne ehk originaalne tekkimine
  • Teisene ehk derivatiivne tekkimine
  • Eraldumine emariigist
  • Emariigi lagunemine ehk dismembratio
  • Liitumine ehk diffusio
  • FAKTILINE LÕPPEMINE
  • Füüsiline hävimine
  • Alistamine ehk
  • Jaotamine
  • Lagunemine ehk
  • JURIIDILINE LÕPPEMINE
  • Vabatahtlik liitumine ehk
  • Devolutsioon
  • Alistumine
  • Cessio
  • Varjatud cessio
  • JURIIDILINE FAKT
  • Jagunevad
  • INIMENE ÜHISKOND RIKK SEOSTE TÜÜBID
  • Riigikeskne ühiskonna mall
  • Inimesekeskne ühiskonna mall
  • RIIGI TEKKE TEOORIAD
  • Riigi tekke patriarhaalsed teooriad
  • Riigi tekke teoloogilised teooriad
  • Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooria
  • Riigi tekke psühholoogilised teooriad
  • Riigi tekke vägivallateooriad
  • ÕIGUSE REALISEERIMINE
  • RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID
  • Ühiskondlik-majandsuliku formatsiooni alusel ehk millises
  • Territooriumi ulatuse alusel aegruumis
  • Riigi vormi alusel aegruumis
  • Monarhia: a)
  • Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel
  • Despootia
  • Dualistlik
  • ÕIGUSE TÕLGENDAMINE
  • Kaasaegse tõlgendamisteooria rajaja Friedrich Carl v
  • Savigny
  • ÕE tõlgendussüsteem
  • Uuritakse
  • Subjektiiv-teleoloogiline
  • Objektiiv-teleoloogiline
  • Tõlgendamine ulatuse järgi
  • Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi
  • Tõlgendusargumendid – tõlgendustulemuste põhjendamisel
  • Aarnio
  • Tõlgendusstandardid
  • Õigusnormi tõlgendamisel kolm tuntud lähtealust
  • RIIGIVORMID
  • Riigi valitsemise vormid ehk riigivõim
  • Monarhiale iseloomulik
  • Iseloomulik vabariigile, kuid ka konstitutsioonilisele
  • Õigusriik
  • Ehk siis õigusriiki iseloomustavad formaalsed ja
  • Formaalsed
  • Materiaalsed
  • GRAMMATILINE JA SÜSTEMAATILIS
  • LOOGILINE TÕLGENDAMINE
  • Gr tõlgendamine hõlmab
  • RIIGI SÜSTEEMI MÕISTE STRUKTUUR
  • ÜLEVAATLIK ISELOOMUSTUS
  • Riigiaparaat ehk primaarsed elemendid
  • Sekundaarsed elemendid
  • Juriidiline laad
  • Pädevus
  • Funktioon
  • Struktuur
  • Korporatiivne organisatsioon
  • AJALOOLINE TÕLGENDAMINE
  • TELEOLOOLINE TÕLGENDAMINE
  • RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU
  • TEOSTAMISEST
  • SEADUSANDLIK RIIGIVÕIM , JURIIDILINE
  • Vabamandaat
  • Imeratiivne mandaat
  • Funktsioonid
  • Pädevus
  • Struktuur
  • RIIGIPEA
  • Funktisoon
  • Absoluutne veto
  • Suspensiivne veto
  • TÄIDESAATEV RIIGIVÕIM
  • Impeachment-menetlus
  • Põhiülesanne
  • LÜNGAD ÕIGUSES
  • Ehtsad
  • Näivad
  • Lüngad
  • Lünkade ületamise viisid
  • ÕIGUSRIIK
  • ÕIGUS JA MORAAL
  • ÕIGUSTEADVUS JA ÕIGUSKULTUUR
  • MÕISTED
  • Objektiivne õigus
  • Subjektiivne õigus
  • Legislatuur
  • Legislatiivakt
  • Eksekutsioon
  • Kohaliku omavalitsuse aktid
  • Korporatiivsete organisatsioonide aktid
  • Õiguse akt
  • Õigusloomeakt
  • Õigusakt
  • Õigustloov akt
  • Üldakt
  • Üksikakt
  • Normatiivakt
  • Individuaalakt
  • Seadus kitsas tähenduses
  • Seadus laias tähenduses
  • Seadus materiaalses tähenduses
  • Seadus formaalses tähenduses
  • HMS 51 lg 1 haldusakt
  • Määrus
  • Secundum legem
  • Dekreet
  • Määrus-statuut
  • Kontinuiteedi printsiip
  • Actus contrarius
  • Promulgeerimine
  • Ex tunc kehtetus
  • Ex nunc kehtetus
  • Lex superior derogat legi inferiori
  • Lex specialis derogat legi generali
  • Lex posterior derogat legi priori
  • Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali
  • Tugevalt kohustavad õiguse allikad
  • Nõrgalt kohustavad õiguse allikad
  • Lubatud allikad
  • Abrogatio legis expressa
  • Abrogatio legis tacita
  • De lege ferenda
  • Interne haldusakt
  • Eksterne haldusakt
  • Käskkiri
  • Ultra
  • Õigusakti formaalne õiguspärasus
  • Õigusakti materiaalne õiguspärasus
  • Vacatio legis
  • Ineligibiliteet

Teemad

  • TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS
  • SOTSIAALNE NORM
  • Põhitunnused
  • koordineeriv,stabiliseeriv ja sotsialiseeriv
  • Tavanormid
  • ÕIGUSE TUNNUSED
  • ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED
  • normatiivne
  • informatsiooni
  • kommunikatsioonisüsteem
  • ÕIGUSE IDEE
  • ÕIGUSNORMI TUNNUSED
  • Tunnused
  • ÕIGUSNORMI MÕISTE
  • ÕIGUSNORMI LIIGID
  • POSITIIVNE ÕIGUS, ÜLIPOSITIIVNE ÕIGUS
  • AJALOOLINE ÕIGUS
  • Antiikaja loomuõigus
  • Keskaja skolastiline loomuõigus
  • Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused;
  • Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused;
  • Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused
  • Keskajal kinnistub õiguskorralduse nelikliigutus A.Thomaselt
  • Valgustusajastu loomuõigus
  • Kaasaegne loomuõigus
  • Euroopa kontintaalõiguse ehk romaani-germaani süsteem
  • rooma õigusest);
  • anglo-ameerika ehk üldine õigussüteem ehk common law
  • süsteem (pretsedendiõigusest);
  • loomuõiguse koolkonna
  • õigusssüteem
  • Õiguse allikate põhiliikideks on
  • normatiivaktid
  • legislatiivaktid
  • Õigusliku toime iseloomu alusel
  • Juriidilse kohustuse iseloomu alusel
  • Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel
  • Dekreedid liigitatakse
  • Teovõime
  • objektiks
  • Laiemas tähenduses
  • Kitsamas
  • EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD JA HIERARHIA
  • PLATONI TEOORIA
  • mõistus, tahe, himud
  • ideaalne
  • aristokraatia
  • Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid
  • staatiline
  • geneesis
  • Perekond; 2
  • Kuid ta jagab riigivormid õiglasteks
  • Ja mitteõiglasteks
  • Algne ehk originaalne tekkimine
  • Teisene ehk derivatiivne tekkimine
  • FAKTILINE LÕPPEMINE
  • debellatio
  • dismembratio
  • JURIIDILINE LÕPPEMINE
  • diffusio
  • JURIIDILINE FAKT
  • Jagunevad
  • Riigikeskne ühiskonna mall
  • maapealne riik on taevariigi peegeldus
  • kahe mõõga teooria
  • Ühiskondlik-majandsuliku formatsiooni alusel ehk millises
  • ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris
  • Territooriumi ulatuse alusel aegruumis
  • Riigi vormi alusel aegruumis
  • Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel
  • Savigny
  • ÕE tõlgendussüsteem
  • Uuritakse
  • Tõlgendamine ulatuse järgi
  • Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi
  • Tõlgendusargumendid – tõlgendustulemuste põhjendamisel
  • Aarnio
  • Tõlgendusstandardid
  • Õigusnormi tõlgendamisel kolm tuntud lähtealust
  • Demokraatlikult tsentraliseeritud riik
  • Bürokraatlikult tsentraliseeritud riik
  • Monarhiale iseloomulik
  • Iseloomulik vabariigile, kuid ka konstitutsioonilisele
  • monarhiale
  • seadusandliku ja
  • täidesaatva riigivõimu organite omavahelise suhte alusel
  • Parlamentaarne süsteem
  • Parlamendikeskne süsteem
  • Võimude lahususe süsteem
  • Politseiriik
  • Konstitutsiooniline riik
  • Moodne demokraatia
  • Õigusriik
  • Õigusriik
  • Rechtsstaat
  • materiaalsed tunnused
  • Formaalsed
  • Materiaalsed
  • prima facie
  • GRAMMATILINE JA SÜSTEMAATILIS
  • Gr tõlgendamine hõlmab
  • RIIGI SÜSTEEMI MÕISTE STRUKTUUR
  • Riigiaparaat ehk primaarsed elemendid
  • Sekundaarsed elemendid
  • sui generis organina
  • riigi kehtivas õiguses
  • juriidiline laad, pädevus ja struktuur
  • Juriidiline laad
  • kindel liikmeskond, oma põhikiri
  • oma autonoomsed juhtimisstruktuurid, oma kassa
  • TELEOLOOLINE TÕLGENDAMINE
  • Funktsioonid
  • RIIGIPEA
  • Funktisoon
  • Funktsioonid
  • üldfunktsioon
  • Lünkade ületamise viisid
  • vires

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

125
pdf
32
pdf
40
docx
26
docx
52
doc
269
docx
45
docx
32
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto