Facebook Like

Õiguse entsüklopeedia eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM , IUS SCRIPTUM
    õiguse eelastmed .
    Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud.
    Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul kujutab õigus meie jaoks väärtust , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Õiguse ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Riik sekkus õigusrikkumisega seotud asjaolude ja õigusrikkuja välja selgitamisse, kui seda nõudis kannatanu. Esimesed õiguse allikad sanktsioneerivad hulgaliselt tavasid, sealhulgas tabusid. Tabu on üldkohustuslik keeld, nt teatud toidu söömise keeld, jumalate või kuningate nimepidi nimetamise keeld. Ius scrpitum on tõeline õigus selles et ta on formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist.
    Ius non scriptum- on ajalooline tõsiaasi et õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad, seda perioodi võibki nimetada ius non scriptum. Nt meiei leia veritasu reegleid krijapandud kujul, see oli ka algseks perioodiks, mis isel õiguse kujunemist iseseisvaks institutsiooniks, oli kirjutamata õiguse periood. Iseloomustas see et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normantiivsed yldistused olid lihtsad.
  • SOTSIAALNE NORM
    Sotsiaalsed normid väjendavad ühiskondlikku tahet, reguleerivad ühiskondlike suteid, st inimeste käitumist yksteise suhtes. On käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamisekskogu yhiskonna või kogu sootsiumi huvides. Tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust.
    Põhitunnused :
    KÄITUMIST MOTIVEERIM TOIME- reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri yks faltoreid, mis mõjutab inimese tahet, motiveerib võimaluste hulgast toimima just prognoositud reegli või malli kohaselt.
    KOHUSTUS: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale, kusjuures üksikisiku lähtekohast võib sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust, kas austus ,võim või jõud.
    REALISEERIMISE VIIS: kui sotsiaalse normi autoriteeti võib tingida austus, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi. Sots kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või surve ehk sunni mõjul.
    EESMÄRK: eesmärgiks on saavutada kehtestatud malli või reegli prognoositud käitumine
    ABSTRAKTSUS: reguleerib tüüpilisi juhtusid, tugineb korduvatele samatüübiliste olustike üldistustele.
    KEHTIVUS AEGRUUMIS: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad pysivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust.
    SOTSIAALSETE NORMIDE FUNKTSIOONID on reguleeriv, koordineeriv,stabiliseeriv ja sotsialiseeriv.
    SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID.
    Tavanormid- antakse edasi suuliselt või eeskuju najal.on vanimad sotsiaalsed normid. On universaalseid tavanorme nt tervitamine ja ka teatud soosiumide käitumist reguleerivad, nt põlluharjuatele tuletab kevadine pööripäev meelde põlluharimise algust. Tavanorme on õigusega raske muuta, pigem on neid targem kasutada õiguse abimehena väitis Cicero.
    Moraalinormid - on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist tegevust. On eriti püsivad väärtushinnangud . Moraaliprobleemid on lahutamatult seotud eetikaprobleemidega. Tihti kasutatakse mõistet kakskimoraal, millega tavaliselt tähistatakse sõna ja teo lahkuminekut. Omandatakse õppmise teel, algab kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu.
    Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud yhingute poolt ja reguleerivad nende yhingute ja liikmete tegusid . Normides sisalduv sotsiaalne kohtustus kehtib yksnes selle liikmeete suhtes. Suhe selle organisatsioonia tekib vabatahtlikkuse alusel.
    Õigusnormid - kuuluvad sotisaalsete normide hulka. Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel , mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
  • ÕIGUSE TUNNUSED
    On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum
    Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem
    Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile
    Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt
    Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio
  • ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED
    Õigus objektiivses mõtteskehtivate õigusnormide kogum, kirjapandud õiguse allkikad. Positiivne õigus.
    Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt.
    Ajalooline õigus – kehtivuse kaotanud õigusnormid või mitte-eksisteeriva riigi õigusnormid
    Nii subjektiivne kui objektiivne õigus tulenevad kehtivast positiivsest õigusest.
    Õigus kui normatiivne informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteem – see on tänapäeval lisandudnud kahele eespool mainitud õiguse käsitlusele . See tähendab seotust ühiskonna ja õiguse vahel. Küsimus õiguse tegelikust kehtivusest ühiskonnas.
    Õiguse tänapäevase mõiste tunnused:
  • Objektiivsuse tunnus – õigus on õigusnormide ja käitumisprintsiipide süsteem. Õigusaktidesse koondatud ja formaliseeritud;
  • Subjektiivsuse tunnus – garanteeritud subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus normi- ja printsiibikohaselt käituda;
  • Normatiiv -kommunikatiivsuse tunnus – õigus on ühiskonnas toimiv ja tunnustatud süsteem, mis hõlmab kogu inimkäitumise olulise osa;
  • Legitiimsuse tunnus – kehtiv positiivne õigus luuakse riigi tahteakti tulemusena pädevate institutsioonidde poolt ja selleks ettenähtud korras. Kehtivaks õiguseks muutuvad ka riigi õiguskorra poolt garanteeritud tava- moraali ja korporatiivnormid.;
  • Preskriptiivsuse tunnus – õigus on täitmiseks;
  • Üldkohustuslikkuse tunnus – kogu riigi jurisdiktsiooni alal garanteeritakse kehtiv positiivne õigus.
  • Väärtustunnus – õigust hinnatakse õiguse idee lähtealuselt.
    Käsuteooria – õigust käsitletakse kui suverääni ehk poliitilise võimu käske, mille eiramisega kaasnevad sanktsioonid.
    Positiivne õigus – antud ajal antud riigis kehtiv õigus
    Ülipositiivne õigus – üldinimlike väärtuste süsteem, millele peab positiivne õigus vastama. Õiglase õiguse küsimus, kaasagse loomuõiguse käsitlus , õigusriigi doktriin .. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele.
    Loomuõiguse üks rajajaid – Rousseau
  • ÕIGUSE IDEE
    Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini:
  • Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega.
  • Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi.
  • ÕIGUSNORMI TUNNUSED
    Tunnused:
    Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidelening prognoostiud käitumise mall õigusnormisisaldavas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse teoorias selliseid mis on suunatud normiandja, normitäitja ja nii normiandja kui täitja huvide realiseerimisele.
    Üldkohustuslikkuse aspektist isel õigusnorme imperatiiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine. Kõik õigusnormid sisaldavad pm nii kohustuse kui ka õiguse selle täitmiseks.
    Formaalse määratluse aspektist isel õigusnormi: loogiline struktuur ja eriline normikeel.
  • ÕIGUSNORMI MÕISTE
    Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
    7. ÕIGUSNORMI LIIGID
  • R. Naritsa liigitus
  • Regulatiivne ehk käitumisnorm
  • Õigustkaitsev
    Regulatiivne:
  • Õigustav
  • Kohustav
  • Keelav
  • Ergutusnorm
  • Täielik
  • Mittetäielik:

  • R.Naritsa ja A. Aarnio kokkulangev liigitus
  • Regulatiivne
  • Konstitutiivne, seejuures:

  • A.Aarnio liigitus
  • Primaarnorm
  • Sekundaarnom
    Moodsa õiguse normitüübid:
  • Kaalutlusnorm
  • Kokkuleppenorm
  • Eesmärginorm
  • Ressursinorm
  • Loengumapi liigitus
  • Regulatiivne
  • Õigustkaitsev
    Regulatiivsed :
  • Õigustav
  • Kohustav
  • Keelav
  • Üldsubjektne
  • Erisubjektne
  • Imperatiivne
  • Dispositiivne
  • Soovitav /juhendav/ lubav
  • Delegatsiooninorm
  • Definitsiooninorm
  • Õigusharu norm
  • Lihtnorm
  • Liitnorm
    Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik tagajärg R ehk dispositsioon ; iseloomulik H-D struktuur. Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna.
    Õigustkaitsvad – eesmärk tegude keelamine / keelatud teo sooritamisest hoidumine. R= sanktsioon . H-S struktuur.
    Primaarnorm – regulatiivne
    Sekundaarnorm – õigustkaitsev. Kuidas ametiisik peab käituma, kui primaarnorme on rikutud
    NB!
    1. Õigusnorm peab olema kas regulatiivne või õigustkaitsev, üks kahest!
  • Kui on regulatiivne, ei saa olla õigustkaitsev
  • Kui õiguslikuks tagajärjeks R on kohustus või õigustus (luba, volitus ), siis on regulatiivne.
  • Kui õiguslikuks tagajärjeks on teo keeld (keelva regulatsioon ), kuid mitte sanktsioon selle eiramise eest, siis on ka regulatiivne!!!!
  • Kui on H-S struktuur ja sanktsioon väljendab riikliku sunni liiki või määra, siis on kindlasti õigustkaitsev ehk sekundaarnorm.
    Kohustav – peab tegema, „teeb“, „määrab“ jne
    Õigustav – lubav, volitav, miskit on lubatud, „võib“
    Keelav – ei tohi midagi teha
    Ergutusnorm – ergutatakse ühiskondlikult kasulikku käitumist
    NB!
  • Kui on kohustav, ei saa olla õigustav ega keelav
  • Kui on õigustav, eii saa olla kohustav ega keelav
  • Kui on keelav, ei saa olla õigustav ega kohustav
  • Ei ole võimalik, et ei ole ühtegi neist, üks kolmest peab olema!
  • Kui õiguslikus tagajärjes R on õigustus (luba, volitus) või kohustus, siis on see õigustav või kohustav!
  • Kui õiguslikus tagajärjes R on teo keeld (keelav regulatsioon), kuid mitte sanktsioon selle eiramise eest, siis norm on regulatiivne keelav.
  • Kui norm on H-S ja sanktsioon väljendab õiguslikus tagajärjes R riikliku sunni liiki või määra, siis on õigustkaitsev keelav.
    Konstitutiivne – õiguse rakendajale (näiteks kohtunik, ametnik ) sätetetakse kas menetluskord, pädevused, terminite jruiidiline tähendus.
    Menetlusnorm – sätestatakse menetluskord, kelle suhtes kuidas toimida õigusnormide elluviimisel. Nn kasutusjuhendid
    Kompetentsinorm – milles seisnevad rakendaja pädevused, nt volitused avaliku võimu teostamisel kohustuste, õiguste ja vastutuse osas. Eraõiguse osas nt isiku pädevused volitatud esindajana või testamendi täitjana. Eraõiguses: saab, võib, on lubatud, on õigus. Nt omanikul onõigus käsutada oma vara. Volitatu toimib volitaja nimel, omanidõiguse normid. Avalik-õiguslik: kes võib kasutada antud võimu ja kuidas.
    Seaduskeele määratlus – õiguse terminite juriidiline eritähendus antud õigusaktis.
    NB!
  • Konstitutiivne saab olla kas menetlusnorm või kompetentsinorm või mõlemad korraga või seaduskeele määratlus eraldi.
  • Kui õigusnorm on konstitutiivne, saab see olla ka regulatiivne, need ei välista teineteist.
  • POSITIIVNE ÕIGUS, ÜLIPOSITIIVNE ÕIGUS
    Positiivne õigus – antud ajal antud riigis kehtiv õigus. On riigilt lähtuv tahteõigus mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilse kohustuse .
    Ülipositiivne õigus – üldinimlike väärtuste süsteem, millele peab positiivne õigus vastama. Õiglase õiguse küsimus, kaasagse loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele.
  • AJALOOLINE ÕIGUS
    Ajalooline õigus – kehtivuse kaotanud õigusnormid või mitte-eksisteeriva riigi õigusnormid. MORAALINORMID, TAVAD NING TRADITSIOONID VÕIVAD eksisteerida tunduvalt kauem, kui hävinud riik , millele eelnevalt või mis ajal nad tekkisid.
  • ERA JA AVALIK ÕIGUS
    ERAÕIGUS - on seotud üksikisiku kasuga
    AVALIK ÕIGUS- on see mis on seotud riigiga
    Eraõigus- tsiviil, asja, maa, võla, töö, pärimis , tsiviilmenetlus, perekonnaõigus
    Avalik- riigi, rahvusvaheline, Finants , kriminaal, haldus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlusõigus.
  • SUGUKONNAÕIGUS
    Arvatavasti on õiguse vanimaks allikaks tavaõigus. Tekis teatud inimkoosluse enda ( sugukonna ) sees. Õhisond oli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest kui omapärasest lepingust peeti kinni. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Ilmselt oli süü kysimuste lahendamine protsessis raskeim . Otsustavaks muutuks nt see kelle juurets leiti nt varastataud asju, otsustav oli kurjategija tabamine teolt. Teiseks tõendite hankimise viisiks oli toetumine teistpoolsetele jõududele .vaideldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele, milleks korraldati selline katse mille lõpptulemuse teoreetiline või teline juhuslikkus jättis võimaluse uskuda , et kaasuse lahendasid vaimud. (uputamisproov, liisuheitmine)
  • ÕIGUSELUST ANTIIKAJAL LOKAALÕIGUSENI
    Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Võim hakkas üha enam minema sugukondadelt üle keskvõimule. Ühiskond kihistus ja vajas uut tüüpi organisatsiooni – riiki. Arhailine riik oli despootia või piiratud monarhia . Tekkis acti-süsteem ehk nn hagide süsteem, see ei olnud veel kirjutatud õigus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega, põhjuseks actio süsteemi suur puudulikkus ja võimu koondumine ühe isiku kätte. Siinkohal tuleks mainida keiser Justinianuse Corpus iuris civilise loomist 6 saj p.Kr
    Keskajal tekkis ka lokaal ehk partikulaarõigus – hakati kokku koguma 13. Saj selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Vastavad seadustekogumikud tegid tetavaks nn tavaõigust. Oma sisult koosnesid need läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustsutest. Normide sisu piirkonniti erinev. Sellel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade isesesivumisega seoses said linnad õiguse luua õigust. Nt lüübeki kui hansalinnade õigus.
  • KODIFIKATSIOONID JA ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONID
    kodifikatsiooni mõiste seotud J.Benthami nimega. Kõige rohkem kodifikatsiooni sündis valguststusajastul. 12-13.saj algasid mandril protsessid, mida kutsustakse rooma õiguse ülevõtmiseks ehk retseptsiooniks. Selle põhjuseks oli õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus. Pearetseptsiooni juhatasid sisse 2 saksa juristi , kes õppisid itaalia ülikoolis rooma õigust tema kommentaaride kaudu. Oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku ehk kodifikatsiooni. Rooma õiguse mõju tulenes sellest, et valitsejatele oli Corpus iuris civilise kompaktne kuju meelepärane ja teisseks oli seal nii palju omavahel vastuolus olevaid sätteid, et igaüks sai sealt endale meelepärast välja lugeda.
    Kuulsaim kodifikatsioon Constitutio Criminalis Carolina ehk CC 1532 – kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus.
    Inglismaal ehk common law sünnimaal ei toimunud rooma õiguse retseptsiooni.
  • LOOMUÕIGUS JA AJALOOLINE KOOLKOND
    Loomuõigus ja ajalooline koolkond – 17.saj kontintaal-Euroopas. Esineb ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel. Selle on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee ja see peab olema inimse loodud õiguskorra mastaabiks. just sellele doktriinile toetudes volitasid monarhid loomuõiguslasi tegelema kodifikatsioonidega. Preisimaal, prantsusmaal ja austrias sünnivadki suured kodifikatsioonid, mis on loomuõiguse ideedest kantud – Preis üldine maaõigus, prantsuse tsiviilseadustik ehk Code Civil . Õigusnorm hakkas omandama sotsiaalsele normile omaseid ja tradistioonilisist tunnuseid.
    Tegelikult on loomuõigusel erinevatel ajastutel palju erinevaid käsitlusi olnud:
  • Antiikaja loomuõigus –
    Loodussüteem oli esikohal. Levis muutumatuse idee – kõik tõde, õige ja hea oli muutumatu, nii ka seadus. Lisaks rõhutas Aristoteles eesmärgipärasust ehk teleoloogilisust. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Inimkond püüdleb täiuslikkuse kui eesmärgi poole. Oluline on õiged teadmised eesmärgist – nt teadmised õiglusest on oskused õiglast õigust luua.
    Lex aeternaigavene maailmaseadus, Cicero, Kreeka-Rooma. Kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alusele, sii on see amoraalne . Kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas.
  • Keskaja skolastiline loomuõigus
    Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme, mis leidsid kajastamist juba Antiik-Roomas Cicero poolt:
  • Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused;
  • Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused;
  • Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused
    Skolastika – katoliku teoloogia.
    Ius naturale – igavene ja muutumatu, jumalik õigus. Ius naturale andis raamid sellele, mille piires ilmalik seadusanja võis tegutseda. Kui raamid ületati, ei olnud ilmalik seadus kohustuslik ja kui positiivne õigus vaikis, võidi saada vastus ius naturalelt
    Keskajal kinnistub õiguskorralduse nelikliigutus A.Thomaselt:
  • Igavene õigus – jumala loodud kogu loodus; loodusseadused
  • Loomulik õigus – looduse olenditest suudba enim hoomata inimene – see osake ongi loomulik õigus, milles siasldub hea, õigalne ja mõistlik.
  • Jumalik õigus – sisaldub jumalasõnas; usk
  • Inimlik ehk ilmalik õigus – inimeste loodud, peaks püüdlema igavese, loomuliku ja jumaliku poole.
    14.saj juurdub positiivse õiguse mõiste, mis seotud vastandumisega loomuõigusele.
    Ius naturale – loomuõigus ehk loodusõigus , jumalik õigus, igavene ja muutumatu
    Ius positivum – positiivne õigus, sätestatud õigus, maise valisteja õigus.
  • Valgustusajastu loomuõigus
    16.saj. ehk humanistlik jurisprudents. Kodifikatsiooni mõiste kasutuselevõtt. Esindaja J. Bentham Kuulsaim kodifikatsioon Constitutio Criminalis Carolina 1532.a ehk CCC. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine võimaldas ühe ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku ehk kodifikatsiooni.
    Kodifitseerimine – õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks (koodeks).
    Kodifitseerimise kõrgaeg oli 18-19.saj. Siit pärinevad Euroopa 3 olulisemat teost:
  • Preisi üldine maaõigus – 1794
  • Code Civil (CC), ka Code Napoleon – 1804
  • Austria üldine tsiviilseadustik (ABGB) – 1811
  • Kaasaegne loomuõigus
    20.sajandil, II Maailmasõja järel.
    Tunnustab ja on seotud seadusest kõrgemalseisvate või nn seadusele eelnevate väärtustega ehk väärtusmastaapidega. Need peavad olema aluseks õiguslikule reguleerimisele, seaduste täiendamisele ja seaduse tõlgendamisele. Juriidiline otsustus peab olema väärtusotsus.
    LOOMUÕIGUS:
  • Kaitseb õigluse ja teiste moraaliprintsiipide
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse entsüklopeedia eksam #1 Õiguse entsüklopeedia eksam #2 Õiguse entsüklopeedia eksam #3 Õiguse entsüklopeedia eksam #4 Õiguse entsüklopeedia eksam #5 Õiguse entsüklopeedia eksam #6 Õiguse entsüklopeedia eksam #7 Õiguse entsüklopeedia eksam #8 Õiguse entsüklopeedia eksam #9 Õiguse entsüklopeedia eksam #10 Õiguse entsüklopeedia eksam #11 Õiguse entsüklopeedia eksam #12 Õiguse entsüklopeedia eksam #13 Õiguse entsüklopeedia eksam #14 Õiguse entsüklopeedia eksam #15 Õiguse entsüklopeedia eksam #16 Õiguse entsüklopeedia eksam #17 Õiguse entsüklopeedia eksam #18 Õiguse entsüklopeedia eksam #19 Õiguse entsüklopeedia eksam #20 Õiguse entsüklopeedia eksam #21 Õiguse entsüklopeedia eksam #22 Õiguse entsüklopeedia eksam #23 Õiguse entsüklopeedia eksam #24 Õiguse entsüklopeedia eksam #25 Õiguse entsüklopeedia eksam #26 Õiguse entsüklopeedia eksam #27 Õiguse entsüklopeedia eksam #28 Õiguse entsüklopeedia eksam #29 Õiguse entsüklopeedia eksam #30 Õiguse entsüklopeedia eksam #31 Õiguse entsüklopeedia eksam #32 Õiguse entsüklopeedia eksam #33 Õiguse entsüklopeedia eksam #34 Õiguse entsüklopeedia eksam #35 Õiguse entsüklopeedia eksam #36 Õiguse entsüklopeedia eksam #37 Õiguse entsüklopeedia eksam #38 Õiguse entsüklopeedia eksam #39 Õiguse entsüklopeedia eksam #40 Õiguse entsüklopeedia eksam #41 Õiguse entsüklopeedia eksam #42 Õiguse entsüklopeedia eksam #43 Õiguse entsüklopeedia eksam #44 Õiguse entsüklopeedia eksam #45 Õiguse entsüklopeedia eksam #46 Õiguse entsüklopeedia eksam #47
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 212 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Izzver Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    ius scriptum, ius scrpitum, tavanormid, moraalinormid, õigusnormid, ajalooline õigus, käsuteooria, positiivne õigus, ideega, seaduskeele määratlus, tagajärg r, õigustkaitsvad, kohustav, õigustav, keelav, ergutusnorm, konstitutiivne, menetlusnorm, kompetentsinorm, seaduskeele määratlus, positiivne õigus, ülipositiivne õigus, eraõigus, eraõigus, tekkis acti, eesmärgipärasust, lex aeterna, õigluse allikas, ius naturale, skolastika, ius naturale, igavene õigus, jumalik õigus, ius naturale, kodifitseerimine, süstematiseerimisele, normativism, tõeleid, grundnorm, negatiivne asjaolu, tekkis 12, rooma õigus, teatud mõttes, pretsetendiks, prejudikatiivne õigus, materjaalses, formaalses, lepingud, õigusteadlaste arvamused, kanooniline õigus, üldakt, üldnormi käitumiseeskiri, üksikakt, õigustrakendavad yksiknormid, regulatiivsed, õigustkaitsvad, passiivsed, lihtsad õigussuhted, liitõigussuhted, eraõiguslikud suhted, dekreetseadused, erakorralised dekreedid, kontrasignatuur, avalikõiguslikus suhtes, avalikõiguses, eraõiguses, juriidilised isikud, moodustamisega, teovõime, teovõime, spetsiaaldelegatsioon, intra legem, contra legem, praeter legem, riigisekretär, esmane õigus, teisene õigus, platoni arvates, riigiks järk, rahval, riigi peaülesanne, monarhia, türannia, absoluutsed, gradatsioon riik, isiksuse eneseteostus, piltlikult öeldes, tegevuse üle, taevariigi valitseja, ühiskonnad, õiguse kasutamine, õigusnorme, filoloogiline, loogikavõtteid, subjektiiv, objektiiv, tõlgendusargumendid, õigusajaloo argumendid, politseiriik, õigusriik, rajatud riigi, õigusriigi mõiste, laiemas tähenduses, kodanlik, sotsiaalne õigusriik, ps õigusriik, võimu teostamine, õiguskord, leksikaalse tõlgendamise, süstemaatilis, avalik võim, moodustavad riigiaparaat, riigiaparaat, i rühm, kohalikke omavalitsusi, kõrgeim riigiorgan, juriidiline laad, vabamandaat, põhifunktsioon, töövorm, riigipea, absoluutne veto, suspensiivne veto, riigipea volitused, erand, täidesaataval riigivõimul, spetsialistide valitsus, impeachment, ehtsad, näivad, väärtuslüngad, realiseerijal, seadusandja, analoogia rakendamine, võimu teostamine, seamuti, suunas inimond, õigusteadvus, kusjuures sotsialiserumisel, objektiivne õigus, legislatuur, legislatiivakt, õigusloomeakt, õigusakt, normatiivakt, individuaalakt, secundum legem, dekreet, generaaldelegatsioon, spetsiaaldelegatsioon, õigusssubjektidele, kontinuiteedi printsiip, promulgeerimine, käskkiri, ineligibiliteet

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    125
    pdf
    Konspekt 2
    32
    pdf
    Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
    40
    docx
    Õiguse entsüklopeedia terve konspekt
    26
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    52
    doc
    Õigusteaduse eksam
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    45
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    32
    docx
    Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge