Õiguse entsüklopeedia I (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid millal üks või teine õiglane ?
 
Säutsu twitteris
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste
1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum , ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee ( õiglus , õiguskindlus, eesmärgipärasus ). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad ( eraõigus , avalik õigus, karistusõigus ). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus.
H. Ylikangas . Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14
R. Narits. Õiguse entsüklopeedia . Tallinn, 2004, lk 17-49
T. Anepaio , A. Hussar , K. Jaanimägi, S. Kaugia , K. Land , V. Olle , P. Roosma . Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud . Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28.
1. Õiguse eelastmed
Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist.
Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks.
Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt kahe töökollektiivi vahelised spordivõistlused, üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga.
Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Religioossed normid on tihedalt seotud usulis -eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, kirikust või usulahust.
Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustatud neid küllaltki erinevalt.
2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus
Aeg, kui puudusid kirjutatud õiguslikud allikad – nimetatakse õiguse eelajalooks, ius non scriptum. Otsustamise aluseks olid kehtivad käitumisetalonid. Väljaheitmine , veritasu jms – need on õigusemõistmise tunnused, kuid nad puuduvad kirjapandud kujul.
Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus polnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast.
Õiguse ajalugu – kirjapandud õigus. Vanimateks õiguse allikateks on Manu seadused, XII tahvli seadused, Russkaja Pravda. Need on uskumatult sarnased (kuigi riigid on üksteisest tohutult erinevad ning asuvad täiesti erinevates piirkondades)! Siiski ei tähenda kirjapandud õigus seda, et see oli ühtne ja universaalne kogu riigi territooriumil. Läks aega enne kui riik kui õiguse institutsioon hakkas korralikult töötama ning sekkuma õigusrikkumisega seotud asjaoludesse.
3. Õiguse tähistamine
Nimetus „õigus“ – roomlased õigus-ius, vanne või tõotus iurare. Inglisekeeles LAW, saksakeeles RECHT, prantsuse keeles DROIT, itaalia keeles DIRITTA, hispaania keeles DERECHO, soome keeles OIKEUS.
Ius est ars boni et aequi – Õigus on headuse ja õigluse kunst. Samas ka Õigus on teadus heast ja õiglasest.
Hea ja kurja probleem, eetiline teadus.
Alates XIX lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materiaalsetele. Formaalsetele määratlustele on ühine see, et nad seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist.
H. Kelseni (jurist, õigusfilosoof, riigiõigusteadlane) tema arvates on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu on kirjas. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset. Dreier tähistab õigust kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Ehk – õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normid, mis on üldkohustuslikud, mille tagab õigusnormide formaalne jõudmine õiguskoda. Vajalik on ka normi tulemuslikkus.
4. Õiguse idee (õiguskindlus, õiglus, eesmärgipärasus)
Õiglus - Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei tähenda, et igaühele võrdselt, vaid pigem igaühele oma. Olemas kahte liiki õiglust:
Ius commutativa ehk võrdustav õiglus, mis on peamiselt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel.
Ius distributiva ehk jagatav õiglus, kus peetakse peamiselt silmas riigi suhet kodanikesse. See tähendab, et igaüks saab selle järgi, mis ette
nähtud. Selleks peavad aga olema kindlad mastaabid.
Mõlemad õiglased, kuid millal üks või teine õiglane?! Õigust luues peabki seda arvestama.
Õigluskindlus - Õiguskindlus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Selle all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist rakendamiste kaudu.
See aga eeldab, et õigus oleks selge ja ühetähenduslik. Õiguskindlus võimaldab ette näha, milline võiks olla teatud probleemi juriidiline lahendus.
Ootame ka seda, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel, võrdsustavas, et lahendatatakse sarnased juhtumid sarnaselt või jagatavas õigluses,
et peab arvestama põhimõttega, igaühele oma.
Eesmärgipärasus - Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Kuna eesmärk ennetab kavandatud tulemust, siis suunab ta inimest eesmärgi suunas. Õigus tervikuna
suunatud korra ja julgeoleku loomisele. Eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides. See tähendab, et õiguse eesmärgipärasuse saavutamiseks peab silmas
pidama ka õiglust ja õiguskindlust.
5. Positiivne õigus
Probleem positiivne ja ülipositiivse õiguse vahel. Peaks ju positiivne olema ”õige õigus”?
Positiivse õiguse tabamiseks peab positiivse õiguse väga head tundmist (dokumentide tolmu nuusutamine) ning teadlikkust.
Positiivne õigus sisaldab õigusnorme. Ülipositiivne õigus (loomuõigus) on kõigest üle, see on tava ja moraal, see on religioon ja uskumused, see on jumalik ilmutus. Seda võib pidada ka ülimaks korraks.
Positiivse õiguse normid on ainult sellisel juhul kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele (ülipositiivsele õigusele).
6. Subjektiivne õigus
Õigus subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvad õigustust. Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seda, et seadusandjast lähtuvalt ja juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile on antud teatud käitumise võimalus. Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga .
7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon
Tegemist tänapäevase arusaamaga õigusest. See tähendab, et õigus on siduv kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida ei saa funktsionaalselt
ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada, seletada, kui lähtuda vaid vabadest indiviididest. Haarab endasse selle, mis seotud inimkäitumise õiguslikult
relevantse osaga. Vaja tunnustada, mis seisneb õiguse ja ühiskonna vahel. Õigus on riigil praktiliseks vahendiks , millega saab korrastada, käskida õiguse
subjekte, mitte selleks, et parlamendil tööd oleks. Vajalik info, kuidas käituda!
Kuidas tuleks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse entsüklopeedia I #1 Õiguse entsüklopeedia I #2 Õiguse entsüklopeedia I #3 Õiguse entsüklopeedia I #4 Õiguse entsüklopeedia I #5 Õiguse entsüklopeedia I #6 Õiguse entsüklopeedia I #7 Õiguse entsüklopeedia I #8 Õiguse entsüklopeedia I #9 Õiguse entsüklopeedia I #10 Õiguse entsüklopeedia I #11 Õiguse entsüklopeedia I #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 218659 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Aafrika konstitutsioon
  • Mandri-Euroopalik

Teemad

  • I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste
  • ius scriptum
  • 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus
  • eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne
  • kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril
  • põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu
  • õiguse üldine iseloomustus
  • H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14
  • R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49
  • T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma
  • Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28
  • Õiguse eelastmed
  • on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena
  • tunnustatud kõlbluspõhimõtted
  • kui harjumusel põhinev käitumisreegel
  • traditsioonid
  • on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui
  • usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis
  • reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone
  • ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles
  • viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge
  • Kirjutatud ja kirjutamata õigus
  • ius non
  • scriptum
  • Õiguse tähistamine
  • Õiguse idee (õiguskindlus, õiglus, eesmärgipärasus)
  • Õiglus
  • Ius commutativa
  • Ius distributiva
  • Õigluskindlus
  • Eesmärgipärasus
  • Positiivne õigus
  • Subjektiivne õigus
  • Õigus kui normatiivne kommunikatsioon
  • Positiivne õigus ja õiglus
  • Mandri-Euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õigusvaldkonnad (eraõigus, avalik
  • õigus, karistusõigus)
  • Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus
  • II teema. Õiguse allikad
  • Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus. 1.2
  • Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu
  • loomuõiguskoolkond. 1.4. Ajalooline koolkond. 2. Kehtiva õiguse allikad. 3. Õiguse
  • allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt. 4. Õiguse allikatest “võõrastes”
  • õiguskultuurides. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad)
  • R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 49-87
  • Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 28-45
  • Õiguse allikate kujunemislugu Euroopas
  • Sugukonnaõigus
  • ordalia
  • Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni
  • civil law
  • Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond
  • Corpus iuris civilis
  • Preisi riikide üldine maaõigus
  • Ajalooline koolkond
  • J. Thibaut
  • Savigny
  • Kehtiva õiguse allikad
  • Õiguskorra normatiivsus
  • Õiguse allikad Eesti õiguskorras
  • Õigustloov akt
  • Õiguse allikatest “võõrastes” õiguskultuurides
  • Common law-üldine õigus, pretsendendi õigus
  • Kuni 18. sajandi seotud Inglismaaga. See on levinud ja saanud maailma õiguskultuuriks
  • Common law-d hakkasid kujundama kohtuinstantsid. Lahendades vaidlusi mingeid
  • otsuseid tehes. Kuninglike kohtute kõrvale tekkis appelatsiooniinstanst
  • kantslerikohtud). Kohtuotsus koosneb kahest osast: 1 obiter dictum
  • ratio decidendi –siduv osa otsusest. Kohtuotsuses pole see täpselt ära näidatud. Otsust
  • lugedes tuleb sellest ise aru saada
  • Islam
  • Teoloogia õpetab, mida uskuda, ja püha seadus õpetab, kuidas käituda. Neist kahest on
  • määravamaks olnud seadus
  • Islami usuga seotud seadust nimetatakse- tsariaadiks, ja
  • Sariaadikohtud
  • Seaduste allikad
  • Koraan-araabia keelsel kujul olemas juba taevas, hakati kasutama jumala käsu, tee
  • tähenduses. Aluseks õiglasele majandusstruktuurile. Koosneb TSuuradest. Koraani
  • alguses kõige pikemad tsuurad
  • Quijas- koraani sunna ja idzma põhjal tehtud loogiliste järelduste kogum
  • Kõik moslemid, alates kaliifidest-ülikutest, peavad
  • seda järgima. Ilmalikult saab sekkuda vaid seal, kus jumal on juriidiliselt erapooletu
  • Paljudes eluvaldkondades on tsariaat asendunud koodeksitega, mis on üle
  • võetud trad. Lääneühiskondadest
  • Koloniseerimisele tõttu on aafrikas kokku saanud erinevad õiguskultuurid
  • Seal on segaõigussüsteem, omalvahel on põimunud erinevad süsteemid
  • Mandri-euroopalik õiguskord, see on
  • õiguskultuur, mis põhineb normiloomingul
  • Õigusprotsesside sünd on seotud keskajaga
  • Õiguse allikad Euroopa Liidus
  • Primaarõigus – Euroopa õiguskorra tugevus seisneb tema liikmesriikide õiguskordade
  • rikkuses. Mõistagi puudub euroopa liidul et ta võib reguleerida erinevaid eluvaldkondi
  • oma äranägemise järgi
  • Euroopa ühenduse asutamise leping, euroopa liiduleping ja neid
  • muutvad lepingud koos õiguse üldpõhimõtete ja tavaõigusega moodustavad euroopa
  • liidu esmase õiguse. Need
  • on ühised kõikidele liikmesriikidele, primaarne õigus

Kommentaarid (1)

KangurK profiilipilt
19:10 20-09-2016


Sarnased materjalid

45
docx
Õiguse entsüklopeedia
190
pdf
Õiguse üldteooria
15
doc
Õiguse entsüklopeedia konspekt
24
docx
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II-Õigusnormid
21
doc
Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
15
docx
Õiguse entsüklopeedia
6
docx
Õiguse entsüklopeedia
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !