Õiguse entsüklopeedia I (1)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Kuid millal üks või teine õiglane ?

I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste

1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum,

ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus,
eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne
kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril
põhinevad õiguse valdkonnad ( eraõigus , avalik õigus, karistusõigus ). 10. Euroopa Liidu
õiguse üldine iseloomustus.

R. Narits. Õiguse entsüklopeedia . Tallinn, 2004, lk 17-49

Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud . Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28.

1. Õiguse eelastmed

Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed
harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning
üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena.
Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist.
Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena
tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise
teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus -
ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on
aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks.
Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad
stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii
vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid
need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni
sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt kahe töökollektiivi vahelised spordivõistlused ,
üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga.
Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui
usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis
reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone . Religioossed normid on tihedalt seotud usulis - eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt
tunnustatavast maailmausundist, kirikust või usulahust.
Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles
viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on
diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on
erinevad sotsiaalsed kihid väärtustatud neid küllaltki erinevalt.

2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus

Aeg, kui puudusid kirjutatud õiguslikud allikad – nimetatakse õiguse eelajalooks, ius non
scriptum. Otsustamise aluseks olid kehtivad käitumisetalonid. Väljaheitmine, veritasu jms –
need on õigusemõistmise tunnused, kuid nad puuduvad kirjapandud kujul.
Õiguse eelajalugu iseloomustab see, et õigus polnud piisavalt eraldunud tava- ja
moraalikorrast. Õiguse ajalugu - kirjapandud õigus. Vanimateks õiguse allikateks on Manu seadused, XII
tahvli seadused, Russkaja Pravda. Need on uskumatult sarnased (kuigi riigid on üksteisest
tohutult erinevad ning asuvad täiesti erinevates piirkondades)! Siiski ei tähenda kirjapandud
õigus seda, et see oli ühtne ja universaalne kogu riigi territooriumil. Läks aega enne kui riik
kui õiguse institutsioon hakkas korralikult töötama ning sekkuma õigusrikkumisega seotud
asjaoludesse.

3. Õiguse tähistamine

Nimetus „õigus“ – roomlased õigus-ius, vanne või tõotus iurare. Inglisekeeles LAW,
saksakeeles RECHT, prantsuse keeles DROIT, itaalia keeles DIRITTA, hispaania keeles
DERECHO, soome keeles OIKEUS. Ius est ars boni et aequi - Õigus on headuse ja õigluse kunst . Samas ka Õigus on teadus heast
ja õiglasest.
Hea ja kurja probleem, eetiline teadus.
Alates XIX lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materiaalsetele. Formaalsetele
määratlustele on ühine see, et nad seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise
viisist.

normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu on kirjas. Õigust on püütud tähistada ka kui
formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset. Dreier tähistab õigust
kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis,
juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Ehk –
89% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse entsüklopeedia I #1 Õiguse entsüklopeedia I #2 Õiguse entsüklopeedia I #3 Õiguse entsüklopeedia I #4 Õiguse entsüklopeedia I #5 Õiguse entsüklopeedia I #6 Õiguse entsüklopeedia I #7 Õiguse entsüklopeedia I #8 Õiguse entsüklopeedia I #9 Õiguse entsüklopeedia I #10 Õiguse entsüklopeedia I #11 Õiguse entsüklopeedia I #12
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
218659 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Aafrika konstitutsioon
  • Mandri-Euroopalik

Teemad

  • I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste
  • ius scriptum
  • 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus
  • eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne
  • kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril
  • põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu
  • õiguse üldine iseloomustus
  • H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14
  • R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49
  • T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma
  • Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28
  • Õiguse eelastmed
  • on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena
  • tunnustatud kõlbluspõhimõtted
  • kui harjumusel põhinev käitumisreegel
  • traditsioonid
  • on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui
  • usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis
  • reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone
  • ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles
  • viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge
  • Kirjutatud ja kirjutamata õigus
  • ius non
  • scriptum
  • Õiguse tähistamine
  • Õiguse idee (õiguskindlus, õiglus, eesmärgipärasus)
  • Õiglus
  • Ius commutativa
  • Ius distributiva
  • Õigluskindlus
  • Eesmärgipärasus
  • Positiivne õigus
  • Subjektiivne õigus
  • Õigus kui normatiivne kommunikatsioon
  • Positiivne õigus ja õiglus
  • Mandri-Euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õigusvaldkonnad (eraõigus, avalik
  • õigus, karistusõigus)
  • Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus
  • II teema. Õiguse allikad
  • Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus. 1.2
  • Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu
  • loomuõiguskoolkond. 1.4. Ajalooline koolkond. 2. Kehtiva õiguse allikad. 3. Õiguse
  • allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt. 4. Õiguse allikatest “võõrastes”
  • õiguskultuurides. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad)
  • R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 49-87
  • Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 28-45
  • Õiguse allikate kujunemislugu Euroopas
  • Sugukonnaõigus
  • ordalia
  • Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni
  • civil law
  • Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond
  • Corpus iuris civilis
  • Preisi riikide üldine maaõigus
  • Ajalooline koolkond
  • J. Thibaut
  • Savigny
  • Kehtiva õiguse allikad
  • Õiguskorra normatiivsus
  • Õiguse allikad Eesti õiguskorras
  • Õigustloov akt
  • Õiguse allikatest “võõrastes” õiguskultuurides
  • Common law-üldine õigus, pretsendendi õigus
  • Kuni 18. sajandi seotud Inglismaaga. See on levinud ja saanud maailma õiguskultuuriks
  • Common law-d hakkasid kujundama kohtuinstantsid. Lahendades vaidlusi mingeid
  • otsuseid tehes. Kuninglike kohtute kõrvale tekkis appelatsiooniinstanst
  • kantslerikohtud). Kohtuotsus koosneb kahest osast: 1 obiter dictum
  • ratio decidendi –siduv osa otsusest. Kohtuotsuses pole see täpselt ära näidatud. Otsust
  • lugedes tuleb sellest ise aru saada
  • Islam
  • Teoloogia õpetab, mida uskuda, ja püha seadus õpetab, kuidas käituda. Neist kahest on
  • määravamaks olnud seadus
  • Islami usuga seotud seadust nimetatakse- tsariaadiks, ja
  • Sariaadikohtud
  • Seaduste allikad
  • Koraan-araabia keelsel kujul olemas juba taevas, hakati kasutama jumala käsu, tee
  • tähenduses. Aluseks õiglasele majandusstruktuurile. Koosneb TSuuradest. Koraani
  • alguses kõige pikemad tsuurad
  • Quijas- koraani sunna ja idzma põhjal tehtud loogiliste järelduste kogum
  • Kõik moslemid, alates kaliifidest-ülikutest, peavad
  • seda järgima. Ilmalikult saab sekkuda vaid seal, kus jumal on juriidiliselt erapooletu
  • Paljudes eluvaldkondades on tsariaat asendunud koodeksitega, mis on üle
  • võetud trad. Lääneühiskondadest
  • Koloniseerimisele tõttu on aafrikas kokku saanud erinevad õiguskultuurid
  • Seal on segaõigussüsteem, omalvahel on põimunud erinevad süsteemid
  • Mandri-euroopalik õiguskord, see on
  • õiguskultuur, mis põhineb normiloomingul
  • Õigusprotsesside sünd on seotud keskajaga
  • Õiguse allikad Euroopa Liidus
  • Primaarõigus – Euroopa õiguskorra tugevus seisneb tema liikmesriikide õiguskordade
  • rikkuses. Mõistagi puudub euroopa liidul et ta võib reguleerida erinevaid eluvaldkondi
  • oma äranägemise järgi
  • Euroopa ühenduse asutamise leping, euroopa liiduleping ja neid
  • muutvad lepingud koos õiguse üldpõhimõtete ja tavaõigusega moodustavad euroopa
  • liidu esmase õiguse. Need
  • on ühised kõikidele liikmesriikidele, primaarne õigus

Kommentaarid (1)


19:10 20-09-2016


Sarnased materjalid

45
docx
190
pdf
15
doc
24
docx
21
doc
15
docx
6
docx
269
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto