Õiguse aluste kordamisküsimused (1)

5 Hindamata
 
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
· Avalik võim
· Territoorium, millel see avalik võim kehtib
· Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.
Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
Riigil on 3 põhitunnust:
1)territoorium
Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad
tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab
riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav.
2)rahvas/elanikkond
Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga
jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta
isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet,
millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees.
3)suveräänne riigivõim
Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto
tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu
teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule.
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja
presidentaalset vabariiki?
Riigivalitsemise vormid on:
a) Monarhia
b) Vabariik
Parlamentaalses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi
kätte.
3. Millised on riikliku korralduse vormid?
Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:
a) Unitaarriik ehk lihtriik
b) Föderatsioon ehk liitriik
4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all?
Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset
kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c)
totalitaarne.
5. Mis on riigi funktsioonid?
Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise
iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides.
6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne
osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on:
a) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu;
b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ;
c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel
antud madalama õigusaktiga;
d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
e) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms);
f) riigiorganites töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse aluste kordamisküsimused #1 Õiguse aluste kordamisküsimused #2 Õiguse aluste kordamisküsimused #3 Õiguse aluste kordamisküsimused #4 Õiguse aluste kordamisküsimused #5 Õiguse aluste kordamisküsimused #6 Õiguse aluste kordamisküsimused #7 Õiguse aluste kordamisküsimused #8 Õiguse aluste kordamisküsimused #9 Õiguse aluste kordamisküsimused #10 Õiguse aluste kordamisküsimused #11 Õiguse aluste kordamisküsimused #12 Õiguse aluste kordamisküsimused #13 Õiguse aluste kordamisküsimused #14 Õiguse aluste kordamisküsimused #15 Õiguse aluste kordamisküsimused #16 Õiguse aluste kordamisküsimused #17 Õiguse aluste kordamisküsimused #18 Õiguse aluste kordamisküsimused #19 Õiguse aluste kordamisküsimused #20 Õiguse aluste kordamisküsimused #21 Õiguse aluste kordamisküsimused #22 Õiguse aluste kordamisküsimused #23 Õiguse aluste kordamisküsimused #24 Õiguse aluste kordamisküsimused #25 Õiguse aluste kordamisküsimused #26 Õiguse aluste kordamisküsimused #27 Õiguse aluste kordamisküsimused #28 Õiguse aluste kordamisküsimused #29 Õiguse aluste kordamisküsimused #30 Õiguse aluste kordamisküsimused #31 Õiguse aluste kordamisküsimused #32 Õiguse aluste kordamisküsimused #33 Õiguse aluste kordamisküsimused #34 Õiguse aluste kordamisküsimused #35 Õiguse aluste kordamisküsimused #36 Õiguse aluste kordamisküsimused #37 Õiguse aluste kordamisküsimused #38 Õiguse aluste kordamisküsimused #39 Õiguse aluste kordamisküsimused #40 Õiguse aluste kordamisküsimused #41 Õiguse aluste kordamisküsimused #42 Õiguse aluste kordamisküsimused #43 Õiguse aluste kordamisküsimused #44 Õiguse aluste kordamisküsimused #45 Õiguse aluste kordamisküsimused #46
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliise Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused ?
  • Millised on riigivalitsemise vormid ?
  • Millised on riikliku korralduse vormid ?
  • Mida mõistetakse poliitilise reziimi all ?
  • Mis on riigi funktsioonid ?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ?
  • Kuidas riigiorganeid liigitatakse ?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos ?
  • Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik ?
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki ?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika ?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed ?
  • Kuidas defineerida õigust ?
  • Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust ?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust ?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine ?
  • Milline norm on sotsiaalne norm ?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid ?
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet ?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur ?
  • Miks just selline ?
  • Mis on õigusnormi hüpotees ?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon ?
  • Kuidas dispositsioone liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon ?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse ?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides ?
  • Mis on õigusharu ?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse ?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod ?
  • Mis on õigusinstituut ?
  • Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga ?
  • Mis on õigussüsteem ?
  • Mis on õigusperekond ?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse ?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes ?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all ?
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad ?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem ?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele ?
  • Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus ?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem ?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis ?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord ?
  • Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud ?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses ?
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid ?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur ?
  • Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt ?
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid ?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid ?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte ?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest ?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks ?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ?
  • Mis on õigusrikkumise objekt ?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Mis on juriidiline vastutus ?
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ?
  • Mida hõlmab riigiõigus ?
  • Mis on riigiõiguse allikad ?
  • Mis on põhiõigused ?
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata ?
  • Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus ?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele ?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid ?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad ?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted ?
  • Kes on avaliku halduse kandjad ?
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod ?
  • Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ?
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid ?
  • Mis on hea usu põhimõte ?
  • Mis on mõistlikkuse põhimõte ?
  • Mis on õigusvõime ja teovõime ?
  • Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime ?
  • Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse ?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused ?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus ?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus ?
  • Mis on tingimuslik tehing ?
  • Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ?
  • Millal volitus lõpeb ?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid ?
  • Mis on aegumine ?
  • Mis tähtsus sellel on ?
  • Millised on aegumise tähtajad ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust ?
  • Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust ?
  • Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel ?
  • Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele ?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule ?
  • Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine ?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule ?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt ?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on ?
  • Mis on valdus ja kuidas valdus tekib ?
  • Mis on omand ja millised on omandi liigid ?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
  • Mis on reaalservituut ?
  • Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb ?
  • Mis on kasutusvaldus ?
  • Kuidas see tekib ?
  • Mis on isiklik kasutusõigus ?
  • Mis on hoonestusõigus ?
  • Mis on ostueesõigus ?
  • Kuidas see seatakse ?
  • Mis on pant? Millised on pandi liigid ?
  • Mis on registerpant ?
  • Kuidas toimub transpordivahendi pantimine ?
  • Mis on kommertspant ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Mis on õiguste pantimine ?
  • Mis on hüpoteek ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine ?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek ?
  • Mida reguleerib võlaõigusseadus ?
  • Millele kohaldatakse Võlaõigus-seaduse üldosa sätteid ?
  • Mis on võlasuhe ja millest see tekib ?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad ?
  • Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil ?
  • Millised nõuded esitatakse tehingu vormile ?
  • Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel ?
  • Mis on eelleping ?
  • Mida tähendab seaduse diskpositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi) ?
  • Mis on lepingute siduvuse põhimõte ?
  • Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted ?
  • Millega määratakse lepingupoolte kohustused ?
  • Kuidas toimub lepingu sõlmimine ?
  • Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud ?
  • Kuidas võib lepingut muuta ?
  • Millal loetakse kohustus täidetuks ?
  • Mis on kohustuse rikkumine ja millised on rikkumise korral rakendatavad õiguskaitsevahendid ?
  • Kui võlgnik on kohustust rikkunud ?
  • Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju ?
  • Mis on kõrvalkohustused ?
  • Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine ?
  • Mis on käsiraha ?
  • Mis on leppetrahv ?
  • Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek ?
  • Mis on müügileping (mõiste) ?
  • Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused ?
  • Mis on vahetusleping ?
  • Mis on faktooringleping ?
  • Mis on kinkeleping ?
  • Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe ?
  • Mis on üür ja kõrvalkulud ?
  • Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja ­võtja kohustused ?
  • Mis on litsentsileping ?
  • Mis on frantsiisileping ?
  • Mis on ehitise ajutise kasutamise leping ?
  • Mis on tasuta kasutamise leping ?
  • Mis eristab laenu- ja krediidilepingut ?
  • Mis on laenuintress ?
  • Mis on elurendis ja ülalpidamisleping ?
  • Mis on kompromissleping ?
  • Mis on seltsinguleping ?
  • Mis on käsundusleping ?
  • Mis on töövõtuleping ?
  • Mis seda iseloomustab ?
  • Mis leping on maaklerileping ?
  • Mis on agendileping ?
  • Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad ?
  • Mis on komisjonileping ?
  • Mis on maksekäsund ja arveldusleping ?
  • Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas ?
  • Mis on ekspedeerimisleping ?
  • Mis on pakettreisileping ?
  • Mis on hoiuleping ?
  • Mis on hoiutasu ?
  • Milles seisneb hoidja vastutus ?
  • Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele ?
  • Mida reguleerib äriseadustik ?
  • Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala ?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada ?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja ?
  • Mis on ärinimi ?
  • Kuidas neid eristatakse ?
  • Kuidas neid kaitsta saab ?
  • Mis on prokuura ?
  • Mis andmeid saab äriregistrist ?
  • Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine ?
  • Kuidas toimub osaühingu asutamine ?
  • Millised on osaühingu asutamisdokumendid ?
  • Kuidas toimub osaühingu juhtimine ?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid ?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted ?
  • Missugune on aktsiaseltsi struktuur ?
  • Mis on aktsiaseltsi juhtorganid ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted ?
  • Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted ?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud ?
  • Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
  • Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus ?
  • Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada, ümberkujundada ?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord ?
  • Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse ?
  • Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja ?
  • Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus ?
  • Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses ?
  • Millest moodustub pankrotivara ?
  • Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses ?
  • Kuidas toimub pankrotivara valitsemine ?
  • Kuidas pankrotimenetlus lõpeb ?
  • Mis on kompromiss pankrotimenetluses ?
  • Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused ?
  • Mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Mis on saneerimine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus algatatakse ?
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded ?
  • Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse ?
  • Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad ?
  • Mida reguleerib pärimisseadus ?
  • Mis on pärimisõigus ?
  • Kuidas toimub pärimine seaduse järgi ?
  • Milline on abikaasa seisund pärijana ?
  • Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks ?
  • Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi ?
  • Mis on annak ja selle ese ?
  • Mis on sihtkäsund ja selle ese ?
  • Mis on sihtmäärang ja selle ese ?
  • Kes on testamenditäitja ?
  • Millised on testamenditäitja kohustused ?
  • Mis on testament ja millised on testamendi liigid ?
  • Mille poolest erineb pärimisleping testamendist ?
  • Mis on pärandi avanemine ?
  • Kuidas saab pärandist loobuda ?
  • Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus ?
  • Kuidas toimub testamendi täitmine ?
  • Kes on kaaspärija ?
  • Milles seisneb pärandvara ühisus ?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus ?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed ?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted ?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus ?
  • Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses ?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus ?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos ?
  • Mis on tööleping ?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus ?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused ?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping ?
  • Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla ?
  • Millised on töötaja kohustused ?
  • Millised on tööandja kohustused ?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida ?
  • Kuidas saab töölepingut muuta ?
  • Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust ?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused ?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda ?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse ?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine ?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse ?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis ?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust ?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse ?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes ?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale ?
  • Mis on töölähetus ?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine ?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused ?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded ?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine ?
  • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas ?
  • Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus töösuhetes ?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle ?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ?
  • Kes lahendab töövaidlusi ?
  • Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused ?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks ?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada ?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid ?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis ?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded ?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid ?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel ?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel ?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus ?
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele ?
  • Kellele ei kohaldata karistust ?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu ?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost ?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ?
  • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Kuidas tulemit hinnata ?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid ?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik ?
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid ?
  • Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele ?
  • Milline on juriidilise isiku karistamise võimalus ?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi ?
  • Millised on karistused väärteo eest ?
  • Kes lahendavad väärteoasju ?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg ?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus ?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus ?
  • Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks ?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded ?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus ?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid ?
  • Millised on kohtunike kohustused ?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus ?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel ?
  • Millega tegeleb oigusteadus ?
  • Kuidas defineerida oiglust ?
  • Kuidas defineerida oiguskindlust ?
  • Mis on legaaldefinitsioon ?
  • Kuidas toimub nende uletamine ?
  • Millised on ehtsad, naivad ja vaartuslungad ?
  • Mida oodatakse juristilt ?
  • Kusimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid ?
  • Kui tootaja soovib saada kirjalikku toolepingut ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksususteem ?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ulesanne ?
  • Millised on tarbija pohioigused ?
  • Millised on muuja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusu steem ?
  • Midagi sisaldama ?

Mõisted

teostaja, põhitüüpideks, missugused tunnused, õigusnormi funksioonid, absoluutselt määratletud, liitsanktsioon, õigusinstituut, õigussüsteemid, saksa õigussüsteemi, anglo ameerika, menetlusega, seadlus, õiguse rakendamine, õiguserikkumise korral, astmel, kausaalne, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, distsiplinaarsüüteod, haldusõigus, põhisätted, avalik haldus, õigusalases kirjanduses, seaduste täitmine, abistavad funktsioonid, üldistatult, negatiivne meetod, positiivne meetod, kandjateks, haldusmenetluse seadus, vormivabadus, haldusorgan, tsiviilõiguse üldosa, pärimis, kõigile osalistele, lepinguvabaduse printsiip, tehingu tegemine, kinnis, kohtulik hüpoteek, tehingu tegemiseks, lepingupoole kutse, ettevõtte üleandja, võõrandamislepingud, kauba üleandmine, erinevuseks, rentnik, rendilepingu puhul, liisinguvõtja, toetamislepingu sisuks, toetamislepingud, maaklerleping, maaklerleping, maakler, agendilepingu sisu, makseteenuse lepingut, esemeks, tvl, tvl, hoiulepingul, tegevusala, usaldusühing, kandmisel, sissemakse suurus, aktsionäril, üldkoosolekud, aktsiaseltsi juhtorganiteks, juhatuse liige, nõukogul, nõukogul, aktsiaseltsi likvideerijateks, likvideerijal, kohustustele, suurendamine, aktsiakapitali vähendamine, aktsiakapitali vähendamisel, ühinemisleping, audiitorkontrolli mõtteks, ühinemiseks, eraldumise erijuht, pankrotivõlausaldajaks, täitedokumendiks, pankrotivara, pankrotivara valitsemine, pärida, seadusjärgseteks pärijateks, testamendijärgne pärija, testamenditäitja, testamenditäitja, testamenditäitja, testaator teo, kirjutatud testamendile, pärimisleping, pärimistunnistus, pärimistunnistust, abikaasad, lahuselu, tööleping, sõlmimise kohta, katseaeg, katseajal, katseaja kestuseks, alaealise töötamiseks, hädavajadusest, osalise tööajaga, lühendatud täistööaeg, puhkuse kestus, individuaalne töövaidlus, lepitaja, lepitajal, karistusõiguse ülesanne, toimepanija, mõjutusvahenditeks, kohtuväline menetleja, missugused süüteod, maakohtud, tagandatud kohtuniku, lahenduse mudeliks, lahendamisel kohaldatavad, börsiõigus konkurentsi, õiglus, lex, eraõigus, mõnedes riikides, eesti õigussüsteemis, tsiviilõigus, õiguskorra normatiivsus, formaalselt, spetsiaal, spetsiaaldelegatsioon, vahenditeks, täiendavad kordamis

Teemad

  • ÕIGUSE ALUSED 2011/2012
  • KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • Avalik võim
  • Territoorium, millel see avalik võim kehtib
  • Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud
  • Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu
  • Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja
  • presidentaalset vabariiki?
  • Riigivalitsemise vormid on
  • a) Monarhia
  • b) Vabariik
  • Parlamentaalses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi
  • kätte
  • Millised on riikliku korralduse vormid?
  • Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi
  • a) Unitaarriik ehk lihtriik
  • b) Föderatsioon ehk liitriik
  • Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
  • Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset
  • kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c)
  • totalitaarne
  • Mis on riigi funktsioonid?
  • Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise
  • iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
  • Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne
  • osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on
  • a) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu;
  • b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ;
  • c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel
  • antud madalama õigusaktiga;
  • d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
  • e) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms);
  • f) riigiorganites töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
  • Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma
  • arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni
  • Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on
  • sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki?
  • a) Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õigulikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi
  • võrdõiguslikuse
  • b) Seadusriik = Õigusriik Seadusriik = Õigusriik
  • c) Politseiriik on sellinne riigivõimukorraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite
  • omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud
  • d) Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik
  • otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust
  • e) Totalitaarriik on nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile
  •  Sotsiaalriigi eesmärgina loetakse sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja
  • majandusliku ebavõrdsuse leevendamises
  • g) Liberaalses riigis seisab esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab
  • riik oma tegevust piirama. Samas
  • peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja
  • avaliku heaolu kaitsja
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
  • Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid (huvigrupid, poliitilised parteid, parlamendisaadikute rühmad) ja
  • indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas (seaduse vastuvõtmisel rahvahääletusel) ning ta leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul
  • üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss. Sellest aspektist vaadatuna on õigus riigi poliitika
  • väljendus ja selle tulemus
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
  • Majanduslikud suhted võivad olla objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida mida õigusega
  • muuta ei ole võimalik.Sellest aspektist vaadatuna on õigus majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat.. Majanduses toimuvad olulised
  • muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses
  • Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju
  • õigusele ei tule mõista absoluutsena. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest
  • mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut, teisel juhul pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet
  • Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu
  • orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?
  • Orgaaniline teooria
  • Vägivalla teooria
  • Teokraatliku teooria
  • Marksistliku teooria järgi
  • Lepinguteooria
  • Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
  • Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksiooneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis
  • vastab ühiskonna õiglustundele
  • Õiguse spetsifilised tunnused
  • a) Õigus on käitumisreeglite (normide kogum)
  • b) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanksiooneeritud normide kogum
  • c) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise
  • partei, hunta, rahva või rahvuse huvid
  • d) Õigus on üldkohustuslike normide kogum
  • e) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga
  • f) Õigus peab vastama rühiskonna õiglustundele
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
  • Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid
  • Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele
  • Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja
  • mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele
  • Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus
  • riigivõimust?
  • Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil
  • asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
  • Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist
  • Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab kindlaks määrata inimeste ja
  • kollektiivide käitumine, anda neile funksioneerimise ja arengu suunad, viia nad raamidesse, korraldada sihipäraselt nende tegevust
  • Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise
  • eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
  • Individuaalse regulatsiooni puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus
  • puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Normatiivse reguleerimise puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse
  • situatsiooni kordumatust
  • Milline norm on sotsiaalne norm?
  • Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete
  • subjektidega ( ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga
  • Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja
  • elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
  • Sotsiaalseid norme võib liigitadaerinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotiaalset tähtsust etendavad moraalinormid, tavad ja traditsioonid
  • korporatiivsed normid, usu ( ehk religioosed) normid, välise kultuuri ( ehk kombestiku) normid ning õigusnormid
  • a) Moraalinormid
  • b) Tava
  • c) Religioossed normid
  • d) Välise kultuuri normid
  • Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi
  • funktsioonid?
  • Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused
  • ta on inimeste käitumise reegel
  • ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele
  • tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega
  • Õigusnormi funksioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset
  • funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
  • Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest
  • osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm
  • lähtub riigist
  • õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik
  • õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel
  • õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused
  • õigusnorm on formaalselt määratletud reegel
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
  • Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist
  • hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
  • dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused;
  • sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul
  • Seega on õigusnorm üles ehitatud tinglausena
  • Kui (hüpotees) – siis ( dispositsioon) – vastasel juhul ( sanktsioon)
  • Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
  • Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või
  • isikut. Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja
  • määratlemata hüpoteese. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Õigusnormi rakendamist määrava
  • tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese
  • Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?
  • Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine
  • on talle lubatud, keelatud või kohustuslik
  • Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad
  • näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata
  • iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused
  • Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla kas absoluutselt (üheselt) või suhteliselt määratletud
  • määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte
  • subjektidele valikuvabadust
  • annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või
  • valida kahe või enama käitumisvarjandi vahel ( alternatiivne alaliik)
  • Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid
  • dispositsioone
  • teeb subjektile kategoorilises vormis kohustusek teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka
  • mõlema suhtepoole nõusolekul
  • annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused
  • Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
  • Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate
  • ehk
  • sanktsioone
  • Sanktsiooni määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone
  • kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud
  • sunnivahendit
  • fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust
  • õigusnormi rakendav isik
  • ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada
  • Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht- ja alternatiivseteks sanktsioonideks
  • näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise
  • õigusrikkumise ) eest
  • sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja
  • sama õigusrikkumise eest
  • võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt
  • liitsanktsioonist vaid ühte neist
  • ADEKVAATSELT
  • Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel ( teatav käitumise keeld
  • kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja
  • peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme
  • Mis on õigusharu?
  • Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke
  • suhteid ( näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne)
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
  • Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset
  • reguleerimismeetodit autonoomsest?
  • võrdses
  • õiguslikus seisundis
  • teiste suhtes
  • allutatud
  • Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
  • Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest
  • Õigusinstituut on õigusharu üks osa
  • Mis on õigussüsteem?
  • Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide
  • õigussüsteemid on küll erinevad, kuid sarnasuste järgi liigitatakse neid suuremateks õigussüsteemideks. Tänapäeval domineerivad maailmas
  • mandrieuroopa, anglosaksi ja islami õigussüsteemid. (XIX sajandil eristusid kaks mandrieuroopa õigussüsteemi: romaani ehk prantsuse ja
  • germaani ehk saksa õigussüsteemid. Saksa õigussüsteemi on omaks võtnud ka Eesti.)
  • Mis on õigusperekond?
  • Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste
  • organisatsioonil

Kommentaarid (1)


Elenor Koemets: Jah midagi ikka:)
15:29 24-10-2012


Sarnased materjalid

214
docx
269
docx
67
pdf
16
doc
38
docx
17
doc
88
doc
107
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto