Õiguse aluste eksami materjal (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riigi funktsioonid ?
  • Kuidas tekivad omand ja teised asjaõigused ?
  • Missugused õigused on isikutel asjade suhtes ?
  • Kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta ?
 
Säutsu twitteris
Õiguse alused
Kordamisküsimused
  • Õiguse olemus ja mõiste.
    Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega.
  • Õiguse tunnused
    *Õigus on käitumisreeglite kogum
    *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum
    *Õiguses väljendub riigi tahe
    *Õigus on üldkohustuslike normide kogum
    *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga
    *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele
  • Õigusperekonnad.
    Mandri-Euroopa
    Anglo-Ameerika
    islami, hinduistlik, judaistlik
    Kaug-Ida, Aafrika
    sotsialistlik
  • Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus.
    ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks.
    ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID , ÕIGUSNORMID.
    2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law
    Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand.
    Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal - ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
  • Õiguse ajaloo põhietapid.
  • Riigi tunnused.
    Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium , millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu
  • Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus.
    Riigivalitsemise vormid on:
  • Monarhia – on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu.
  • Piiramata monarhia – selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius
  • Piiratud monarhia – on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt.
  • Seisuslik- esinduslik monarhia
  • Konstitutsiooniline monarhia – on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga.
  • Vabariik – on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president .
  • Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus
  • Demokraatlik vabariik – kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud.
  • Sotsialistlik vabariik – seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon .
  • Nõukogude vabariik – seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem.
  • Rahvademokraatlik vabariik
  • Presidentaalne vabariik – kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA)
  • Parlamentaarne vabariik – on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti)
    Riiklik korraldus.
    Unitaarriik ja föderatsioon.
    Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid ( osariik , liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan . Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem.
    Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus.
  • Riigi funktsioonid ja ülesanded.
    Mis on riigi funktsioonid?
    Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks.
  • Sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis -kasvatuslikku f.
  • Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon.
    Riigi ülesanne:
    * korrakaitse
    *sotsiaalvaldkond – kõigi olemiste eest hoolitsemine – haldusaparaadi suurenemine.
  • Riigiorganite süsteem.
    Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
    Riigi organid :
    • seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal
    • täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele
    • kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine

  • Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine.
  • Riigi õiguskord.
  • Õiguskorra funktsioonid.
  • Õigusriik.
    Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni.
    Õigusriigi olulisemad tunnused:
  • võimude lahusus
  • üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena
  • riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele
  • põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine
  • õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine
  • seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele
  • demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt
  • Õiguse allika mõiste ja liigid.
    Õigusvorm ehk õigusallikas – õigusnormi väljendamise viis mis on kasutusele võetud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
    • Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim, tavaõigus. Moraalsed tõekspidamised ja harjumused, püsiv. Asenduvad aegamisi õigusnormidega.
    • Õigusteadus ( juristide arvamus) – etendas õiguse tähendust vanas Roomas.
    • Kohtu- ja halduspretsedent – üldine reegel, õiguvormina kasutatakse kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele järgmiste samasisuliste asjade lahendamise kohustusliku jõu. Kohus/ haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Tnp õigusvormina kasutusel anglo-ameerika õiguses.
    • Leping – kokkulepe, kohustuslik vaid osapooltele. Õigusvorm vaid siis kui ta määrab kindlaks poolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt rahvusvahelised lepingud , millest juhinduvad ka teised subjektid . Ka tööõiguslikud kollektiivlepingud.
    • Normatiivakt ehk õigustloov akt – levinuim, õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele.
    • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid: 1945 ÜRO põhikiri ja 1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Aktsepteeritud kõikjal õiguse allikana .
    • Euroopa Liidu õigusaktid: 2003 Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus – Eesti võib kuuluda EU ja kohaldab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse aluste eksami materjal #1 Õiguse aluste eksami materjal #2 Õiguse aluste eksami materjal #3 Õiguse aluste eksami materjal #4 Õiguse aluste eksami materjal #5 Õiguse aluste eksami materjal #6 Õiguse aluste eksami materjal #7 Õiguse aluste eksami materjal #8 Õiguse aluste eksami materjal #9 Õiguse aluste eksami materjal #10 Õiguse aluste eksami materjal #11 Õiguse aluste eksami materjal #12 Õiguse aluste eksami materjal #13 Õiguse aluste eksami materjal #14 Õiguse aluste eksami materjal #15 Õiguse aluste eksami materjal #16 Õiguse aluste eksami materjal #17 Õiguse aluste eksami materjal #18 Õiguse aluste eksami materjal #19 Õiguse aluste eksami materjal #20 Õiguse aluste eksami materjal #21
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor toomasmees Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
    • Õigusteadus
    • Kohtu- ja halduspretsedent
    • Leping
    • Normatiivakt ehk õigustloov akt
    • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
    • Euroopa Liidu õigusaktid
    • Teisene
    • Määrus
    • Direktiiv
    • Otsused
    • Soovitused ja arvamused

    Teemad

    • Õiguse alused
    • Kordamisküsimused
    • Õiguse olemus ja mõiste
    • Õiguse tunnused
    • Õigusperekonnad
    • Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus
    • Eraõiguseks
    • Avaliku õiguse
    • Õiguse ajaloo põhietapid
    • Riigi tunnused
    • avalik võim
    • rahvas
    • Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus
    • Monarhia
    • Piiramata monarhia
    • Piiratud monarhia
    • Seisuslik-esinduslik monarhia
    • Konstitutsiooniline monarhia
    • Vabariik
    • Orjanduslik aristokraatlik vabariik
    • Demokraatlik vabariik
    • Sotsialistlik vabariik
    • Nõukogude vabariik
    • Rahvademokraatlik vabariik
    • Presidentaalne vabariik
    • Parlamentaarne vabariik
    • Riiklik korraldus
    • Unitaarriik ja föderatsioon
    • Riigi funktsioonid ja ülesanded
    • Mis on riigi funktsioonid?
    • Sisefunktsioonideks
    • Riigiorganite süsteem
    • Ühiskonnaelu õiguslik reguleerimine
    • Riigi õiguskord
    • Õiguskorra funktsioonid
    • Õigusriik
    • Õiguse allika mõiste ja liigid
    • Õigusvorm
    • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
    • Euroopa Liidu õigusaktid
    • Esmane
    • Õigustloov akt ja õigust rakendav akt
    • Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused
    • Õigusaktidele esitatavad nõuded
    • Riigi Teataja struktuur
    • Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid
    • Õigusnormi tunnused
    • Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon
    • Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus
    • Õigussuhte olemus ja mõiste
    • Õigussuhte subjektid
    • Subjekti õigus- ja teovõime
    • Õigussuhte sisu
    • Õigussuhte objekt
    • Juriidilised faktid ja nende erinevad liigitused
    • Õiguse realiseerimise vormid
    • Õiguse rakendamine
    • Õigusloome organisatsioon, seadusandlik protsess Riigikogus
    • Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid
    • Juriidiline vastutus
    • Õiguse tõlgendamise vormid
    • Riigiõiguse olemus
    • Põhiseadus
    • Põhiseaduslikud institutsioonid
    • Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus
    • Haldusõigus
    • Avalik haldus
    • Haldusõiguse süsteem
    • Avaliku halduse organisatsioon
    • Avaliku halduse kandjad
    • Tsiviilõiguse süsteem
    • Füüsilised isikud
    • Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime
    • Juriidilised isikud, liigid
    • Juriidilist isikute teovõime
    • Tehingud
    • Tähtaeg, tähtpäev. Tähtaja arvutamine
    • Võlaõigusliku lepingud
    • Asjaõiguse olemus ja põhimõtted
    • Asjaõigus
    • Omand, piiratud asjaõigused
    • Piiratud asjaõigused
    • Perekonnaõiguse põhimõtted
    • Sugulased, hõimlased
    • Abielu, abikaasad
    • Pärimisõiguse alused
    • Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping

    Kommentaarid (1)

    Ersto profiilipilt
    Ersto: Paljudel küsimustel pole vastused
    16:57 17-01-2016


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    82
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT1
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    52
    doc
    Õigusteaduse eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !