Õiguse alused põhjalik konspekt (4)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

  • Milline organ on akti välja andnud ?
  • Millal akt on välja antud ?
  • Kus akt on välja antud ?
  • Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud ?
  • Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (õiguse rakendamise faktiline alus) ?
  • Milles seisneb asja lahendamise olemus ?
 
Säutsu twitteris
Õiguse alused
1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE
RIIGI PÕHIMÕISTED
1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE
Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu  pealik , kes oli valitud juhiks isikliku 
autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas 
kogu  sugukonna   huve,  oli   sugukonna   võimu  kehastus.   Sugukond   teostas   ise  oma  võimu, 
toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavadkäitumisreeglid , mis olid 
kujunenud   ühiskonna   sees   paljude   põlvakondade   sotsiaalsete   kogemuste   alusel.  Tava  on 
käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise 
tõttu.
Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda 
teiselt   sugukonnalt   vägivaldselt   omandada.   Selle   funktsiooni   täitmiseks   tekkis 
sugukonnapealiku   ümber  malev,   mille   liikmetest   kujunes   ajapikku   pealiku   lähikond. 
Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhiliseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid 
juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli 
saanud riik.
Riigi tekkimist iseloomustas:
1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine,
2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja
3) võimu   kandjana   ja   selle   objektina   oli   veresuguluses   oleva   sugukonna   asemele 
tekkinud uus inimkooslus – rahvas.
Koos riigi tekkimisega tekkisid ka uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi 
norme. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi:
1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues 
nii tavaõiguse;
2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome).
Õigus  on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi 
poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.
Normi kehtestamine – normi veel pole, see alles luuakse (esmakordselt).
Normi sanktsioneerimine – norm on juba olemas, selle täitmist hakatakse kontrollima.
1.2. RIIGI TUNNUSED. RIIGI VORMID
Riigi  põhitunnused :
o avalik võim,
territoorium ,
o rahvas ( kodanikkond ).
Avalik  võim  on  riiki  riigieelsest   ühiskonnaorganisatsioonist  eristamise  esmatähtis  tunnus. 
Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Sinna kuuluvad ka selle aparaadi relvastatud 
struktuuriüksused nagu armee , politsei,  luure , vanglad  jne.
Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid 
võivad   olla   erinevad,   sõltudes   riigivalitsemise   vormist,   poliitilisest   režiimist,   ühiskonna 
poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisusest ja mitmesugustest muudest teguritest. 
Riigivõim    on    suveräänne    võim.  Riigivõimu    suveräänsus   tähendab   riigi   täielikku 
välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimusikkust sisepoliitilises 
elus (võimu jagamatust).
Riigivõimu   ülimuslikkus  tähendab   seda,   et   riigi   territooriumil   ei   ole   sellest   võimust 
kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga.

1
Õiguse alused

Riigi   territoorium  on   ruumiline   ala,   mille   piirides   teostatakse   riigi   võimu.   See   on   riigi 
eksisteerimise   ja   riigivõimu   rakendamise   looduslik   ruumiline   eeldus.  Riigi   territooriumi 
hulka arvatakse:

1) riigipiiriga piiratud maismaa osa;
2) riigi territoriaal- ja  siseveed ;
3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal;
4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid;
5)  maapõu  riigipiiriga piiratud territooriumi all;
6) riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel;
7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
Igal riigil on oma territooriumil võimutäius nii seadusandluse, täitev-korraldava tegevuse 
kui ka õigusemõistmise valdkonnas, teiste riikide omavoliline sekkumine riigi asjadesse tema 
territooriumil on välistatud.
Riigi   juhtimissüsteemide   töö   tulemuslikkuse   huvides   jaotakse   riigi   territoorium 
haldusterritoriaalseteks   üksusteks.  Riigi   haldusterritoriaalne   korraldus  sõltub   riigi 
suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, 
aga samuti  riigi  ees seisvatest  mitmesugustest  konkreetsetest ülesannetest.  Vastavalt  Eesti 
territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks 
ja linnadeks.
Rahvas  täidab   riigivõimu   suhtes   üheaegselt   kahesugust   rolli:   ta   on   inimhulk,   kes   asub 
riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, kuid ta on ka 
riigi arengu protsessis muutunud üha enam riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. 
Kodakondsus   on isiku  ja riigi  vaheline  püsiv  poliitilis-õiguslik seos, mille  alusel  isikule 
laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning 
kannab kodanikele pandud kohustusi.
Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras
Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused:
1)  paiksustsensus   – nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud 
seadusega kindlaksmääratud aja;
2) kodankondsuse   taotlemise  vabatahtlikkus,   mida   tõendab   isiklik   avaldus 
kodakondsuse taotlemiseks;
3) ustavusvanne uuele riigile.
Paljudes riikides lisandub neile nõuetele veel:
4) keele tundmine;
5) riigi põhiseaduse tundmine;
6) võime end ja oma perekonda ülal pidada;
7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis.
Kodakondsuse   mõiste   peaks   täpsel   kasutamisel   olema   seotud   vaid   vabariiki   kuuluvate 
isikutega, kuna monarhias ei ole kodanikke, vaid on monarhi alamad. Seetõttu kasutatakse 
vahel kodanikuks ja alamaks olemist ühendava täpsema ülsmõistena riikkondsust.
Avalik võim, territoorium ja rahvas võivad riikluse elementidena esineda eri riikides erinevalt 
ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme.
Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses:
1) riigivalitsemise vorm;
2) riikliku korralduse vorm;
3) poliitiline režiim.

2
Õiguse alused
1.3.  RIIGIVALITSEMISE VORMID

Riigivalitsemise   vormi  all   mõeldakse   riigivõimu   seesmist   organisatsiooni,   st   kõrgemate 
riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid 
teiste riigiorganite ja indiviididega.
Monarhia   on   riigivalitsemise   vorm,   mida   iseloomustab   kõrgema   riigivõimu    kuulumine  
monarhile,   kes   omandab   võimu   pärimise   teel   eluaegselt   ja   on   juriidiliselt   vastutamatu. 
Monarh  on ainuisikuline  riigipea .
Piiramata   monarhia  korral   kuulub   monarhile   kogu   võimutäius,   riigipea   on   üheaegselt 
kõrgeim   seadusandliku   võimu   organ,   täidesaatva   võimu   juht   ja   õigusemõistja.   Piiramata 
monrhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja 
absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides.
Piiratud   monarhia  on   monarhia   alamliik,   milles   isevalitseja   suva   on   kitsendatud   mingi 
riigiorgani või seisusliku esindaja poolt, kellega tal tuleb arvestada. Piiratut monarhiat on 
ajaloos esinenud seisuslik-esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana.
Seisuslik-esinduslik   monarhia  esines   Euroopa   feodaalriikides   13.-17.   sajanditel   ja   seda 
iseloomustas   monarhi   kõrval   seisusliku   esindusorgani   olemasolu,   see   oli   põhimõtteliselt 
nõuandva pädevusega.
Konstitutsionaalse monarhia puhul monarhi  pädevus  on kindlaks määratud demokraatlikult 
kehtestatud  konstitutsiooniga,  seadusandlik võim kuulub parlamendile  ja täidesaatev  võim 
valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone.
Vabariik  on   riigivalitsemise   vorm,   kus   riigipeaks   on   kindlaksmääratud   tähtajaks   valitud 
president . Vabariiklik riigivõimu  organisatsioon  on maailmas läbi aegade kasutusel olnud. 
Antiikmaailmas   esines   vabariik   kas   aristokraatliku   või   demokraatliku   vabariigi   kujul. 
Orjanduslikus   aristokraatlikus   vabariigis  kuulus   võim   kitsale   pärilikule   privilegeeritud 
eliidile,   üldine    valimisõigus    puudus.  Demokraatlikus   vabariigis  kuulus   võim   rahvale, 
valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud.
Feodaalajal tekkis teatava erandina vabariikliku võimukorraldusega üksusi linnavabariikide 
näol.
Sotsialistlik   vabariik  on   esinenud   nõukogude   vabariigi   ja   rahvademokraatliku   vabariigi 
vormis.
Nõukogude   vabariiki  sotsialistliku   riigi   vormina   iseloomustas   eelkõige   riigi   kõikidel 
tasanditel rahvaesinduste organite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Eksisteeris aastatel 
1917.-1991.
Rahvademokraatlik   vabariik  tekkis   neis   Euroopa   ja    Aasia    riikides,   mis   pärast   II 
maailmasõda  jäid NSV Liidu mõjutsooni.
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Õiguse alused põhjalik konspekt #1 Õiguse alused põhjalik konspekt #2 Õiguse alused põhjalik konspekt #3 Õiguse alused põhjalik konspekt #4 Õiguse alused põhjalik konspekt #5 Õiguse alused põhjalik konspekt #6 Õiguse alused põhjalik konspekt #7 Õiguse alused põhjalik konspekt #8 Õiguse alused põhjalik konspekt #9 Õiguse alused põhjalik konspekt #10 Õiguse alused põhjalik konspekt #11 Õiguse alused põhjalik konspekt #12 Õiguse alused põhjalik konspekt #13 Õiguse alused põhjalik konspekt #14 Õiguse alused põhjalik konspekt #15 Õiguse alused põhjalik konspekt #16 Õiguse alused põhjalik konspekt #17 Õiguse alused põhjalik konspekt #18 Õiguse alused põhjalik konspekt #19 Õiguse alused põhjalik konspekt #20 Õiguse alused põhjalik konspekt #21 Õiguse alused põhjalik konspekt #22 Õiguse alused põhjalik konspekt #23 Õiguse alused põhjalik konspekt #24 Õiguse alused põhjalik konspekt #25 Õiguse alused põhjalik konspekt #26 Õiguse alused põhjalik konspekt #27 Õiguse alused põhjalik konspekt #28 Õiguse alused põhjalik konspekt #29 Õiguse alused põhjalik konspekt #30 Õiguse alused põhjalik konspekt #31 Õiguse alused põhjalik konspekt #32 Õiguse alused põhjalik konspekt #33 Õiguse alused põhjalik konspekt #34 Õiguse alused põhjalik konspekt #35 Õiguse alused põhjalik konspekt #36 Õiguse alused põhjalik konspekt #37 Õiguse alused põhjalik konspekt #38 Õiguse alused põhjalik konspekt #39 Õiguse alused põhjalik konspekt #40 Õiguse alused põhjalik konspekt #41 Õiguse alused põhjalik konspekt #42 Õiguse alused põhjalik konspekt #43 Õiguse alused põhjalik konspekt #44 Õiguse alused põhjalik konspekt #45 Õiguse alused põhjalik konspekt #46 Õiguse alused põhjalik konspekt #47 Õiguse alused põhjalik konspekt #48 Õiguse alused põhjalik konspekt #49 Õiguse alused põhjalik konspekt #50 Õiguse alused põhjalik konspekt #51 Õiguse alused põhjalik konspekt #52 Õiguse alused põhjalik konspekt #53 Õiguse alused põhjalik konspekt #54 Õiguse alused põhjalik konspekt #55 Õiguse alused põhjalik konspekt #56 Õiguse alused põhjalik konspekt #57 Õiguse alused põhjalik konspekt #58 Õiguse alused põhjalik konspekt #59 Õiguse alused põhjalik konspekt #60 Õiguse alused põhjalik konspekt #61 Õiguse alused põhjalik konspekt #62 Õiguse alused põhjalik konspekt #63 Õiguse alused põhjalik konspekt #64 Õiguse alused põhjalik konspekt #65 Õiguse alused põhjalik konspekt #66 Õiguse alused põhjalik konspekt #67 Õiguse alused põhjalik konspekt #68 Õiguse alused põhjalik konspekt #69 Õiguse alused põhjalik konspekt #70 Õiguse alused põhjalik konspekt #71 Õiguse alused põhjalik konspekt #72 Õiguse alused põhjalik konspekt #73 Õiguse alused põhjalik konspekt #74 Õiguse alused põhjalik konspekt #75 Õiguse alused põhjalik konspekt #76 Õiguse alused põhjalik konspekt #77 Õiguse alused põhjalik konspekt #78 Õiguse alused põhjalik konspekt #79 Õiguse alused põhjalik konspekt #80 Õiguse alused põhjalik konspekt #81 Õiguse alused põhjalik konspekt #82 Õiguse alused põhjalik konspekt #83 Õiguse alused põhjalik konspekt #84 Õiguse alused põhjalik konspekt #85 Õiguse alused põhjalik konspekt #86 Õiguse alused põhjalik konspekt #87 Õiguse alused põhjalik konspekt #88 Õiguse alused põhjalik konspekt #89 Õiguse alused põhjalik konspekt #90 Õiguse alused põhjalik konspekt #91 Õiguse alused põhjalik konspekt #92 Õiguse alused põhjalik konspekt #93 Õiguse alused põhjalik konspekt #94 Õiguse alused põhjalik konspekt #95 Õiguse alused põhjalik konspekt #96 Õiguse alused põhjalik konspekt #97 Õiguse alused põhjalik konspekt #98 Õiguse alused põhjalik konspekt #99 Õiguse alused põhjalik konspekt #100 Õiguse alused põhjalik konspekt #101 Õiguse alused põhjalik konspekt #102 Õiguse alused põhjalik konspekt #103 Õiguse alused põhjalik konspekt #104 Õiguse alused põhjalik konspekt #105 Õiguse alused põhjalik konspekt #106 Õiguse alused põhjalik konspekt #107
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 107 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
328 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LingLing Est Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

normi kehtestamine, riigivõimu suveräänsus, riigi territoorium, kodakondsus, monarh, piiratud monarhia, seisuslik, nüüdisaja vabariigid, valitsuse juht, poolpresidentaalne vabariik, konföderatsioon, personaalse autonoomiaga, etnoterritoriaalne, administratiivne, tagatiseks, riigi funktisoon, riigi sisefunktsioonideks, kultuurilis, riigi välisfunktsioonidest, riigiaparaat, kohtuvõimu organiteks, kohalikeks esindusorganiteks, keskhaldusorganiteks, õigusnormid, võimude lahusus, õigusriigis, sotsiaalne reguleerimine, korporatiivsed normid, välise kultuuri, riigist lähtumine, õigusnorm, tingimuse spetsiifika, õigusnormi dispositsioon, distsiplinaarsanktsioonid, varalised, imperatiivsed normid, reguleerimismeetodi valikul, subjekt, peamiseks õigusallikaks, üldpõhimõtted, hõlmab riigi, põhimõttelised seisukohad, tsiviilõigus, peamiseks õigusaktiks, normistik, tööõiguse harusse, aktideks, normatiivakt, normatiiv, mittenormatiivaktideks, suspensiivne veto, seaduse avaldamine, valituse määrus, määrustel, kodifitseerimine, õigussuhted, o õigussuhe, o õigussuhe, o õigussuhe, o õigussuhe, ühepoolselt, elementideks, juriidilisteks isikuteks, kompetents, õigussuhe, vaadatuna, juriidiline kohustus, juriidiline kohustus, õigussuhte objektideks, subjektideks, juriidilised faktid, o lihtfakt, o juriidiline, määrav element, õigusnormide ülesanne, kolmas staadium, õiguspärane, õigusrikkumise subjektiks, õigusrikkumised, hädaseisund, matkimise õigus, teenistus, põhjuslik seos, väärteod, väärtegu, vajaduse korral, distsiplinaarüleastumine, kohaldatavad kitsendused, juriidiline vastutus, sanktsioonid, o tsiviilõiguslik, kohtulik vastutus, õigusttaastavad, peaeesmärk, tsiviilõiguslik teovõime, põhiliigituse aluseks, likvideerijatel, sellise olukorraga, näilik, avaldamisega, juhatuse liige, asjaõigusel, asjaõigustele, o kinnis, kinnisasi, äratarvitatav, olulised osad, asja reaalosa, päraldis, valdus, kinnistusraamat, peremehetu, leidjal, vastava kinnis, pahausksel tegutsemisel, kinnisasja omanik, levinumad servitiuudid, isiklikul kasutusõigusel, reaalkoormatis, reaalkoormatise lõpetamist, pärast ostu, registerpandile, võõrandatavad, kinnipidamisõigus, kodulooma kinnipidamine, kinnistusraamatu sissekandes, hüpoteegipidajal, hüpoteegi järjekohal, hüpoteegi jagamist, hüpoteeki, kohtulik hüpoteek, kohtulik hüpoteek, hüpoteegipidajaks, võlasuhe, ühepoolne, mitmepoolne, tsü, tahte avaldamine, lepingupoolte kutse, kohustuse rikkumine, vääramata jõud, hooletus, kohustuse täitmine, isikliku iseloomuga, o garantiitähtaeg, kestvuslepingud, võõrandamiselpingud, ostjal, müügilepingu puhul, kasutuslepinguteks, rentnik, liisinguvõtja, frantsiislepingut, kindlustatud risk, kindlustatud ese, kindlustussumma, kindlustuse liigid, selliseks lepinguks, maakleri, töövõtulepingu esemeks, töövõtjale, maaklerileping, maaklerileping, agendilepingu sisu, komisjonilepingud, komisjonileping, rahvusvaheliseks veoks, käsipagas, pakettreis, mõningate avalik, o töö, tööleping, seadusevastane, katseaeg, alaealisi, tööandja, töölepingu peatumine, kollektiiv, nõudmisel, erisäte, rasedal, muudatustega mittenõustumisel, tootmishädavajadus, tööseisaku ajaks, vähenemisel, o tööandjal, tööandja, muudatused tootmis, lõpetamise põhjuseks, töölepingu lõpetamisel, tööandja, tööandja, koondamise tõttu, töölepingu lõpetamisel, o tegemist, töövaidluskomisjon, pooltel, töövaidluskomisjoni istung, o üldkorras, tööajanorm, töövahetus, o töötajal, o valve, o 13, o valve, o 13, puhkepäevad, puhkepäeval, puhkepäev, o riigi, lisapuhkuse kestus, liidetakse põhi, tööandja, tööandja, puhkuseseaduses, mittenõustumise korral, sealjuures, o 6, teatavatel juhtudel, praak, lähetataval, töötajate distsiplinaar, töösisekord, distsiplinaarsüüteo toimepanemine, rahatrahvi, tööandja, kollektiivlepingu lisad, o töö, pooltel, lepingu kehtivus, streik, töösulu korraldamine, o linna, streigist osavõtt, streigid, ebaseaduslik, o karistusseadusel, o tavaliselt, kaitstav huvi, tahtlus, kavatsetus, kaudne tahtlus, hooletusega, süüteo toimepanija, süüteost osavõtjad, lõpetamata süüteokatsega, karistuse aluseks, sellisteks mõjutusvahenditeks, psühhiaatriline sundravi, o noorte, jõustumiseni, o inimõiguste, karistusseadustiku eriosas, rahvatervisevastased süüteod, varavastased süüteod, keskkonnavastased süüteod, majandusalase süüteona, üldohtlikud süüteod, liiklussüüteod, sellisteks süütegudeks

Sisukord

  • Õiguse alused

Teemad

  • RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE
  • RIIGI PÕHIMÕISTED
  • RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE
  • Ürgkogukondliku korra ajal
  • tavad
  • Tava
  • malev
  • avalik võim
  • Riigi tekkimist iseloomustas
  • avaliku võimu
  • territoriaalsel põhimõttel
  • rahvas
  • tavaõiguse
  • riigi õigusloome
  • Õigus
  • Normi kehtestamine
  • Normi sanktsioneerimine
  • RIIGI TUNNUSED. RIIGI VORMID
  • Riigi põhitunnused
  • Avalik võim
  • Riigivõimu suveräänsus
  • Riigivõimu ülimuslikkus
  • Riigi territoorium
  • Riigi territooriumi
  • hulka arvatakse
  • Igal riigil on oma territooriumil võimutäius
  • Riigi haldusterritoriaalne korraldus
  • Rahvas
  • Kodakondsus
  • saadakse naturalisatsiooni korras
  • paiksustsensus
  • vabatahtlikkus
  • ustavusvanne
  • monarhi alamad
  • riikkondsust
  • Riigivormi
  • RIIGIVALITSEMISE VORMID
  • Riigivalitsemise vormi
  • Monarhia
  • Piiramata monarhia
  • türanniat
  • absoluutset monarhiat
  • Piiratud monarhia
  • Seisuslik-esinduslik monarhia
  • Konstitutsionaalse monarhia
  • Vabariik
  • Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis
  • Demokraatlikus vabariigis
  • linnavabariikide
  • Sotsialistlik vabariik
  • Nõukogude vabariiki
  • Rahvademokraatlik vabariik
  • Presidentaalset vabariiki
  • Parlamentaarne vabariik
  • Poolpresidentaalne vabariik
  • RIIKLIK KORRALDUS JA POLIITILINE REŽIIM
  • Riikliku korralduse vormi
  • Unitaarriik ehk lihtriik
  • Föderatsioon ehk liitriik
  • osariigid
  • kantonid
  • Konföderatsioon
  • Autonoomia
  • Personaalse autonoomiaga
  • Korporatiivne autoomia
  • Territoriaalne autonoomia
  • Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia
  • Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid
  • Administratiivne autonoomia
  • Kultuuriautonoomia
  • Poliitiline režiim
  • Demokraatlik poliitiline režiim
  • Autoritaarne poliitiline režiim
  • Totalitaarne poliitiline režiim
  • RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIAPARAAT
  • Riigi funktisoon
  • Riigi sisefunktsioonideks
  • Riigi välisfunktsioonidest
  • õiguslikes
  • organisatsioonilistes
  • vormides
  • Riigiaparaat
  • Riigiorgan
  • riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes
  • Seadusandliku võimu organina
  • Täidesaatva riigivõimu organite
  • Kohtuvõimu organiteks
  • Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel
  • kohalikeks
  • keskhaldusorganiteks
  • kohalikeks haldusorganiteks
  • erikompetentsiga
  • Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis
  • Esmased riigiorganid
  • Teisesed riigiorganid
  • Valitav
  • Mittevalitavad riigiorganid
  • Alaline
  • riigiorgan
  • Ajutine
  • ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS
  • ÕIGUSE MÕISTE
  • Õigust iseloomustavad tunnused
  • õiguse juriidiliseks käsitluseks
  • õiguse normatiivseks kontseptsiooniks
  • Õiguse sotsioloogilise käsitluse
  • Õiguse loomuõiguslik käsitlus
  • Õiguse ja õigluse omavaheline seos
  • ÕIGUSE SEOS RIIGI, POLIITIKA JA MAJANDUSEGA
  • õigus
  • Õigusriigi olulisemad tunnused
  • materiaalsete
  • tunnuste
  • õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi
  • õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse
  • Politseiriik
  • Haldusriik
  • Õigus ja poliitika
  • Poliitika
  • õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus
  • õigus on riigi poliitika teostamise vahend
  • Õiguse ja majanduse
  • SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE REGULEERIMINE
  • ÕIGUSNORMID
  • SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID
  • Sotsiaalne reguleerimine
  • Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine
  • Normatiivne reguleerimine
  • Sotsiaalne norm
  • Moraalinormid
  • Korporatiivsed normid
  • Tava
  • traditsioonid
  • Religioossed normid
  • Välise kultuuri ehk kombestiku normid
  • õigusnormid
  • ÕIGUSNORMI MÕISTE
  • liigitunnused
  • spetsiifilised tunnused
  • õiguskaitseorganite süsteem
  • NB! Õigusnorm
  • ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR
  • Õigusnorm
  • õigusnorm määrama
  • õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa)
  • hüpotees
  • dispositsioon
  • sanktsioon
  • Õigusnormi hüpotees
  • absoluutselt
  • määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese
  • Määratletud hüpotees
  • Suhteliselt määratletud hüpotees
  • Määratlemata hüpotees
  • abstraktseid hüpoteese
  • Kasuistlik hüpotees
  • Abstraktne hüpotees
  • lihtsaid, liit- ja
  • alternatiivseid hüpoteese
  • Lihtne hüpotees
  • Liithüpotees
  • Alternatiivne hüpotees
  • Õigusnormi dispositsioon
  • lihtsad
  • kirjeldavad
  • Lihtne dispositsioon
  • Kirjeldav dispositsioon
  • absoluutselt (üheselt) või
  • suhteliselt määratletud
  • Absoluutselt määratletud
  • Suhteliselt määratletud
  • imperatiivseid ehk käsutavaid
  • dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone
  • Imperatiivne dispositsioon
  • Dispositiivne dispositsioon
  • Õigusnormi sanktsioon
  • kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaarseid ja varalisi e tsiviilõiguslikke
  • sanktsioone
  • Kriminaalõiguslikud sanktsioonid
  • Haldussanktsioonid
  • distsiplinaarsüütegude
  • Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid
  • tsiviilõiguslike üleastumiste eest
  • absoluutselt määratletud, suhteliselt
  • määratletud ja määratlemata sanktsioone
  • Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon
  • Suhteliselt määrateltud sanktsioon
  • Määratlemata sanktsioon
  • liht-, liit- ja alternatiivseteks sanktsioonideks
  • Lihtsanktsioon
  • Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon
  • Alternatiivne sanktsioon
  • ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS
  • Õigusnormi viitav esitamine
  • Otsesed ehk ebaehtsed viited
  • Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide
  • ÕIGUSNORMI LIIGID
  • Subjekti järgi
  • Reguleerimisobjekti järgi
  • Ajalise kehtivuse järgi
  • Territoriaalse kehtivuse järgi
  • Ettekirjutuse iseloomu järgi
  • Imperatiivsed normid
  • Suhteliselt määratletud normid
  • Dispositiivsed normid
  • Täidetava funktsiooni järgi
  • Regulatiivsed õigusnormid
  • Kaitsvad õigusnormid
  • Vastavalt regulatsiooni viisile
  • ÕIGUSSÜSTEEM
  • ÕIGUSSÜSTEEMI MÕISTE. ÕIGUSHARU. ÕIGUSINSTITUUT
  • õigussüsteemiks
  • Õigusharu
  • Õigusliku reguleerimise objekt
  • Õigusliku reguleerimise meetod
  • Autonoomne meetod
  • Autoritaarne meetod
  • õigusinstituutideks
  • Õigussüsteem
  • Õigusinstituut
  • Õigusperekond
  • ÕIGUSHARUDE ÜLDISELOOMUSTUS
  • eraõiguseks
  • Avalik õigus
  • Eraõiguse
  • Riigiõigus
  • Haldusõigus
  • Finantsõigus
  • Karistusõigus
  • Kriminaalprotsessi õigus
  • Tsiviilõigus
  • Tsiviilprotsessiõigus
  • Perekonnaõigus
  • Tööõigus
  • Rahvusvaheline õigus
  • ÕIGUSE VORMID EHK –ALLIKAD
  • ÕIGUSVORMI MÕISTE JA LIIGID
  • Õigusvorm (ehk õigusallikas)
  • Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
  • Õigusteadus (juristide arvamus)
  • Kohtu- ja halduspretsendent
  • Leping
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
  • Normatiivakt
  • EUROOPA LIIDU ÕIGUS EESTI ÕIGUSE ALLIKANA
  • Euroopa Liidu õigus
  • EL-u esmane õigus
  • Euroopa Liidu teisene õigus
  • Määrused
  • Direktiivid
  • Otsesed
  • Soovitused ja arvamused
  • ÕIGUSAKTI MÕISTE JA LIIGID. NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM
  • Õigusaktid
  • Normatiivakt ehk üldakt
  • õiguse üldaktiks
  • õigustloovaks aktiks
  • Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt
  • Seadus
  • seaduste ülimuslikkus
  • Põhiseadus
  • Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused
  • Lihtseadused
  • seadusandliku protsessi staadiume
  • Seaduse algatamine
  • Seaduseelnõu arutamine
  • Seaduseelnõu vastuvõtmine
  • Seaduse väljakuulutamine
  • Absoluutne veto
  • Suspensiivne veto
  • Seaduse avaldamine
  • Seadlus
  • Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad
  • Määrus
  • korraldusi
  • Minister annab määrusi ja käskkirju
  • NORMATIIVAKTIDE KEHTIVUS
  • Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid
  • jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu
  • seaduste kollisiooniks
  • Normatiivaktide territoriaalne kehtivus
  • lokaalse iseloomuga
  • kohalikud normatiivaktid
  • Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes
  • ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE
  • Õigusaktide süstematiseerimine
  • Inkorporeerimise
  • Kodifitseerimine
  • ÕIGUSSUHTED
  • ÕIGUSSUHTE MÕISTE JA STRUKTUUR
  • Ühiskondlikud suhted
  • Õigussuhted
  • spetsiifilisi tunnuseid
  • Kahepoolselt
  • Ühepoolselt
  • Õigussuhe
  • ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID
  • Õigussuhete subjektideks
  • Õigussubjektsus
  • Õigusvõime
  • Tsiviilõiguslik õigusvõime
  • Teovõime
  • Deliktivõime
  • üksikisikud ehk
  • füüsilised isikud
  • Füüsiliste isikutena
  • juriidiliste isikutena
  • Juriidilise isiku
  • avalik-õiguslikeks
  • juriidiline isik
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik
  • kompetents ehk pädevus
  • SUBJEKTIIVNE ÕIGUS JA JURIIDILINE KOHUSTUS
  • õigussuhte juriidilise sisu
  • Subjektiivne õigus
  • Subjektiivne õigus on
  • Juriidiline kohustus
  • Juriidiline kohustus
  • juriidilised kohustused
  • ÕIGUSSUHTE OBJEKT
  • õigussuhte objektiks
  • materiaalsed esemed
  • mittemateriaalsed väärtused
  • tunnus
  • ÕIGUSSUHTE PÕHILIIGID
  • Reguleeritavate suhete valdkonna
  • Õigussuhte struktuuri
  • Kahepoolses õigussuhtes
  • Ühepoolne õigussuhe
  • absoluutne õigussuhe
  • Õigussuhte funktsiooni
  • Regulatiivsed õigussuhted
  • Kaitsvad õigussuhted
  • JURIIDILISED FAKTID
  • Juriidilised faktid
  • Sündmus
  • Õiguspärane tegu
  • juriidiline akt
  • juriidiline toiming
  • juriidilise resultaadiga tegu
  • Õigusvastane tegu
  • õigustloovaid
  • õigustlõpetavaid juriidilisi fakte
  • Lihtfakt
  • Liitfakt
  • Juriidiline ehk faktiline koosseis
  • Faktilise koosseisu
  • õiguslikuks
  • presumptsiooniks
  • Tõendid
  • ÕIGUSE RAKENDAMINE
  • ÕIGUSE REALISEERIMINE. ÕIGUSE RAKENDAMISE MÕISTE
  • Õiguse realiseerimine
  • Õigusnormide nõuetest kinnipidamine
  • Õigusnormide kasutamine
  • Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine
  • Õiguse rakendamise vajadus tekib
  • kompetentsiga
  • õiguse
  • rakendamise akti
  • Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane
  • organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites
  • ÕIGUSE RAKENDAMISE PROTSESS
  • Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevaid
  • staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe
  • Esimene staadium
  • Teine staadium
  • õigusakti tõlgendamine
  • Kolmas staadium
  • õiguse rakendamise
  • individuaalakti vormistamist
  • Neljas staadium
  • ÕIGUSE RAKENDAMISELE ESITATAVAD NÕUDED
  • Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue
  • Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue
  • Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue
  • Õiguse rakendamise õigluse nõue
  • ÕIGUSE RAKENDAMISE AKTID
  • Õiguse rakendamise akt
  • Õiguse rakendamise akti struktuur
  • sissejuhatavas osas
  • konstateerivas osas
  • motiveerivas osas
  • resolutiivosas sõnastatakse
  • Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi
  • Regulatiivsed aktid
  • Jurisdiktsioonilised aktid
  • Akti välja andnud organite järgi eristatakse
  • ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS
  • ÕIGUSRIKKUMISE MÕISTE JA KOOSSEIS
  • Õiguspärane käitumine
  • Õigusrikkumine
  • sanktsiooni kohaldamisega
  • õigusrikkumise koosseisuks
  • Õigusrikkumise subjekt
  • Õigusrikkujaks
  • Õigusrikkumise subjektiivne külg
  • Isiku süü
  • ettevaatamatus
  • tahtlikult
  • otsene tahtlus
  • kaudne tahtlus
  • ettevaatamatult
  • kuritegelik kergemeelsus
  • kuritegelik hooletus
  • Õigusrikkumise objekt
  • aktiivne tegu
  • tegevusetus
  • Õigusrikkumised
  • õigusvastane
  • Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
  • Hädakaitse
  • Hädakaitse piiride ületamine
  • Hädaseisund
  • Kurjategija kinnipidamine
  • Kuritegude matkimine
  • Kohustuste kollisioon
  • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
  • Kannatanu nõusolek
  • õiguspärane
  • sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks
  • Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu
  • Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
  • Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine
  • Teo keelatus
  • kausaalne ehk põhjuslik seos
  • juhuslikkus
  • füüsilise sunni mõjul
  • psüühilise sunni mõjul
  • ÕIGUSRIKKUMISTE LIIGID
  • Kuritegu
  • Väärtegu
  • Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine
  • Distsiplinaarüleastumine ehk distsiplinaarsüütegu
  • JURIIDILINE VASTUTUS
  • Juriidiline vastutus
  • Juriidiline vastutus
  • Juriidilise vastutusega
  • Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt
  • Kriminaalvastutus
  • Haldusvastutus
  • Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus
  • Distsiplinaarvastutus
  • Kohtulik vastutus
  • Haldusorganite poolt rakendatav vastutus
  • Karistavad
  • Õigusttaastavad
  • TSIVIILÕIGUS
  • TSIVIILÕIGUSLIKU SUHTE SUBJEKTID
  • Subjektide põhiliigid
  • Õigussubjektsust
  • teovõime
  • Füüsiline
  • juriidiline isik
  • Füüsilised isikud
  • Füüsilise isiku õigusvõime
  • Tsiviilõiguslik teovõime
  • Elukoht
  • Isiku tegevuskoht
  • Isiku teadmata kudumine ja surnuks tunnistamine
  • viie aasta jooksul
  • kuue kuu möödumisel
  • Juriidilised isikud
  • avalik-õiguslik
  • Eraõiguslik juriidiline isik
  • Eraõiguslikest juriidilistest isikutest äriühingud
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts
  • Tulundusühistu
  • Sihtasutus
  • Mittetulundusühing
  • Juriidilise isiku seaduslik esindaja
  • Eraõigusliku juriidilise isiku organid
  • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
  • Juriidilise isiku lõppemine ja lõpetamine
  • Vabatahtlik lõpetamine võib toimuda
  • kohtuotsusega
  • likvideerimine
  • pankrotimenetluses
  • TSIVIILÕIGUSTE JA –KOHUSTUSTE TEKKIMINE, MUUTMINE JA
  • LÕPPEMINE
  • tsiviilõigused ja
  • kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest
  • toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti
  • õigusvastastest tegudest
  • Tehing
  • ühepoolsed
  • lepingud
  • Otsene
  • Kaudne
  • Tehingu tühisus
  • Tehing on seadusega vastuolus olev tehing
  • Tühine on näilik tehing
  • Eksimus
  • Pettus
  • Ahvardus ja vägivald
  • Raskete asjaolude ärakasutamine
  • Tähtajad tehingu tühistamise algatamiseks
  • Tingimuslik tehing
  • edasilükkava tingimusega
  • äramuutva tingimusega
  • Esindamine
  • Esindusõigus
  • Volituse andmine
  • Volitus lõpeb siis, kui
  • TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMISE VIISID
  • Hea usu põhimõte
  • Heausksuse eeldus
  • Hädakaitse ja hädaseisund
  • hageja
  • kostjale
  • Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta
  • Loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine
  • kolm aastat
  • kümme aastat
  • kümme aastat
  • ASJAÕIGUS
  • ASJA MÕISTE JA LIIGID
  • varaliste suhete reguleerimisel
  • absoluutsed õigused
  • avalikkuse põhimõte
  • Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on normide kogum
  • asjaõigused
  • asjaõigusseadus
  • piiratud asjaõigused
  • Asju
  • liigitatakse
  • Kinnisasi
  • Vallasasi
  • Asendatav
  • Äratarvitatav
  • Asja oluline osa
  • Kinnisasja olulised osad
  • Asja mõtteline osa
  • Asja reaalosa
  • Päraldis
  • Asja vili
  • Õigusvili
  • Esemele tehtud kulutused on
  • vajalikud
  • kasulikud
  • toreduslikud
  • hinnata
  • Asja harilik
  • hindamine erilise huvi
  • järgi
  • VALDUS JA OMAND
  • Valdus
  • ajutine
  • ebaseaduslik
  • heauskne
  • pahauskne
  • Valdus omandatakse
  • Valdusel on kohtulik kaitse
  • kinnistusraamatut
  • Omand
  • kinnisomand
  • ühine omand
  • Kaasomand
  • Ühisomand
  • ostueesõigus
  • Vallasomandi tekkimine
  • Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega
  • õiguslik alus
  • Vallasomand tekib hõivamisega
  • Vallasomand tekib leiu omandamisega
  • sada
  • krooni
  • müüa asi avalikul enampakkumisel
  • kuus kuud
  • pole selgunud ühe aasta jooksul
  • ühte kolmandikku
  • Vallasomand tekib peitvara leidmisega
  • pooles väärtuses
  • Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel
  • töö on väärtuslikum esialgsest asjast
  • kaasomand
  • viie
  • Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel
  • KINNISOMAND JA SELLEGA SEOTUD ÕIGUSED
  • KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE NING KITSENDUSED
  • Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine
  • Kinnisomand tekib kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega
  • asjaõiguslepingu
  • Hõivamisega võib kinnisasja omandada vaid riik
  • Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku
  • hävimisega
  • Kinnisomandi kitsendused
  • naabrusõigusi
  • Kallasrada
  • võib omandit võõrandada omaniku nõusolekuta
  • servituut
  • SERVITUUDID
  • Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus
  • Teeniv kinnisasi
  • Reaalservituut
  • Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega
  • kokkulepe
  • isiklikku servituuti
  • Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul
  • Kasutusvaldus
  • Isiklik kasutusõigus
  • ainult kinnisasi
  • Isiklik kasutusõigus elamule
  • REAALKOORMATISED
  • Kinnisasja võib koormata selliselt
  • reaalkoormatise sisuks
  • on just teatud tegude sooritamine
  • eraõiguslik
  • Avalik-õiguslik reaalkoormatis
  • Eraõiguslik reaalkoormatis tekib kinnistusraamatusse kandmisega
  • HOONESTUSÕIGUS
  • Hoonestusõigus
  • tähtajaline õigus
  • mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks
  • Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline
  • kolmel järjestikusel aastal
  • OSTUEESÕIGUS
  • Ostueesõigus
  • kahe kuu jooksul
  • kahe nädala jooksul
  • kahe kuu jooksul
  • Ostueesõigus ei ole üleantav
  • PANDI MÕISTE. VALLASPANT
  • PANDI MÕISTE
  • Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata
  • Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki
  • vallaspanti
  • kinnispanti
  • vallaspandi liikideks
  • käsipant
  • registerpant
  • väärtpaberite pantimine
  • kinnipidamisõigus
  • KÄSIPANT
  • Käsipant
  • Käsipant tekib
  • Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 krooni
  • Käsipant lõpeb
  • müügi õigus
  • REGISTERPANT
  • Registerpandi
  • Registerpant tekib
  • transpordivahenditele
  • KOMMERTSPANT
  • Kommertspant on nagu registerpantki valduseta pandi liik
  • äriregistris
  • Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale
  • Kommertspant ei ulatu
  • Ettevõtja võib kommertspandiga koormatud vara tavapärase majandustegevuse raames
  • kasutada ja käsutada
  • Ettevõtjal, kelle varale on seatud pant, on teabe andmise kohustus
  • INTELLEKTUAALOMANDI PANTIMINE
  • Intellektuaalse omandiga seotud õigusi
  • VÄÄRTPABERITE PANTIMINE
  • Väärtpabereid
  • Esitajaväärtpaberite
  • Kaubaväärtpaberite
  • Aktsiate pantimine
  • KINNIPIDAMISÕIGUS
  • kinnipidamisõigust
  • Kinnipidamisõigus
  • Kodulooma kinnipidamine on seaduses sätestatud kinnipidamise erijuhuna
  • KINNISPANT EHK HÜPOTEEK
  • hüpoteek
  • Hüpoteeki
  • Hüpoteegipidaja
  • võlgniku
  • Omanik
  • Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks
  • kinnisasjana käsitletavat
  • korteriomand
  • mitteaktsessoorsus
  • kinnistusraamatusse
  • kinnisasja edasise valdamise
  • koormamise õigus
  • Hüpoteegipidajal
  • Hüpoteegipidaja võib hüpoteeki käsutada, sh pantida või võõrandada
  • üleantav õigus
  • järjekoha
  • võõrandamisel
  • kogu kinnisasja
  • Vabakäelisel müügil
  • Kinnisasja sundmüük toimub avalikul enampakkumisel
  • osahüpoteek
  • hüpoteegiga koormatud kinnisasja
  • ühishüpoteegiks
  • Kohtulik hüpoteek
  • Hüpoteegipidajaks
  • VÕLAÕIGUS
  • VÕLAÕIGUSE ÜLDSÄTTED
  • VÕLASUHE JA LEPING
  • sisuks on suhte subjektide siduvad subjektiivsed
  • õigused ja juriidilised kohustused
  • Võlasuhe
  • Võlasuhe
  • kohustused
  • Võlasuhe võib tekkida
  • Täielik kohustus
  • Mittetäielik kohustus
  • mõistlikkuse põhimõtetele
  • Tehing
  • Ühepoolne
  • Mitmepoolne
  • Leping
  • nõustumise
  • vormi vabaduse printsiip
  • Üldine põhimõte
  • tehingu elektrooniline vorm
  • Tsiviilõigusliku lepingu aluseks on leipngupoolte tahteavaldus
  • Kaudne
  • Lepingupoolte kohustused
  • Eelleping
  • Kohustus
  • Kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus
  • leping kolmanda isiku kasuks
  • KOHUSTUSE RIKKUMINE JA ÕIGUSKAITSEVAHENDID
  • Kohustuse rikkumine
  • Vääramata jõud
  • süü
  • Tahtlus
  • Hooletus
  • Raske hooletus
  • Kohustuse täitmise nõue
  • Hinna alandamine
  • Viivis
  • Kahju hüvitamine
  • Kahju
  • Varaline kahju
  • Otsene varaline kahju
  • Saamata jäänud tulu
  • Mittevaralise kahju
  • ühekordselt makstava rahasummana
  • KÕRVALKOHUSTUSED
  • kõrvalkohustuste
  • Käendus
  • tarbijakäenduslepinguks
  • Garantii
  • Käsiraha
  • Leppetrahv
  • LEPINGUKOHUSTUSTE LÕPPEMINE
  • täitmine
  • Kohustus loetakse kohaselt täidetuks
  • Tasaarvestus
  • Kokkulangemine ja poolte kokkuleppe
  • Lepingust taganemine
  • Lepingu ülesütlemine
  • Kestvuslepingud
  • Määramata e tähtajatult sõlmitavate kestvuslepingute
  • korraline ülesütlemine
  • tähtajaline
  • erakorralise ülesütlemisega
  • LEPINGUD
  • Lepingu sisu järgi eristatakse
  • VÕÕRANDAMISLEPINGUD
  • Müügileping
  • Tarbijalemüük
  • tagasiostuõigus
  • müügigarantii
  • Garantiiaeg
  • Vahetusleping
  • barterlepingu
  • Faktooringuleping
  • Kinkeleping
  • KASUTUSLEPINGUD
  • valduse üleminek
  • kestusvõlasuhte
  • Üürileping
  • äriruum
  • Rendileping
  • Liisinguleping
  • Liisinguandja
  • Liisinguvõtja
  • Litsentsileping
  • tsessioon
  • Lihtlitsentsilepingu
  • Ainulitsentsileping
  • Frantsiisileping
  • kaubandusliku kontsessiooni
  • kontsessioonilepinguks
  • Frantsiisiandja
  • frantsiisivõtja
  • Ehitise ajutise kasutamise leping
  • Tasuta kasutamise leping
  • Laenuleping ja krediidileping
  • tarbijakrediidleping
  • KINDLUSTUSLEPING
  • Kindlustuslepinguga
  • Kindlustusjuhtum
  • Kindlustusrisk
  • Kindlustushüvitise
  • Kindlustatud risk
  • Kindlustatud ese
  • Soodustatud isik
  • Kindlustuse liigid
  • poliisiks
  • TOETAMISLEPINGUD
  • Toetamislepingu
  • elurendis ja ülalpidamisrendis
  • Elurendis
  • Ülalpidamisleping
  • KOMPROMISSILEPING
  • Kompromissileping
  • SELTSINGULEPING
  • Seltsingulepinguga
  • TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD
  • teenuse osutamise lepinguteks
  • Käsundusleping
  • Töövõtuleping
  • Tarbijatöövõtuleping
  • Maaklerileping
  • Agendileping
  • Komisjonileping
  • Maksekäsund
  • Maksekäsundi
  • Arveldusleping
  • Tervishoiuteenuse osutamise leping
  • Veoleping
  • Autoveo
  • veoluba
  • a) Kaubaveoleping
  • veokiri
  • veotähtaja
  • kolimisleping
  • b) Reisijaveoleping
  • Tellimusveoleping
  • Pagasiks
  • Käsipagas
  • Ühistranspordiks
  • kombineeritud reisijaveolepinguga
  • Ekspedeerimisleping
  • Pakettreisileping
  • Pakettreis
  • reisikirjelduse
  • Hoiuleping
  • hoiutasu
  • Laoleping
  • laokirja
  • TÖÖÕIGUS
  • TÖÖÕIGUSE KUI ÕIGUSHARU ISELOOMUSTUS
  • TÖÖÕIGUSE MÕISTE JA ALLIKAD. TÖÖÕIGUSLIKU SUHTE
  • SPETSIIFIKA
  • Tööõigus
  • töölepingu
  • Tööõiguse allikateks on
  • Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
  • konventsioonid
  • Euroopa sotsiaalharta
  • Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid
  • Eesti Vabariigi põhiseadus
  • Seadused
  • Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused
  • Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid
  • Kollektiivlepingud
  • tööleping kehtib ka siis, kui kõiki
  • kohustuslikke tingimusi lepingusse märgitud ei ole
  • töövõtulepinguga
  • tellija
  • TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KUI TÖÖÕIGUSLIKU SUHTE SUBJEKTID
  • Individuaalse töösuhte subjektiks on töötaja ja tööandja
  • Töötaja
  • füüsiline isik
  • aastaseks saanud alaealine
  • 15-aastane alaealine
  • Tööandjaks võib olla
  • juriidilise isiku struktuuriüksus
  • teovõimeline füüsiline isik
  • Töölepingu seadus ei laiene
  • kollektiiv- ja töölepinguga
  • kehtetud
  • soodsam
  • TÖÖLEPING JA SELLEST TULENEVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
  • TÖÖLEPING JA SELLE SÕLMIMINE. TÖÖLEPINGU KOHUSTUSLIKUD
  • TINGIMUSED
  • Tööleping
  • Töölepingu põhitunnused on
  • vaidlus
  • Töölepingu sõlmimisel nõuab seadus lähtumist võrdse kohtlemise põhimõttest
  • Seadusevastasteks aga ei loeta
  • Naistele
  • soodustused
  • Nimetatud soodustused laienevad ka
  • tööandja ühepoolse otsusega
  • tööraamat
  • Tööraamatusse kantakse
  • Töötaja nõudel kantakse tööraamatusse
  • Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris
  • kaht nädalat
  • tööle lubamine
  • tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega
  • Töölepingu tingimused võib liigitada
  • Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on selle alla kirjutanud või töötaja
  • on faktiliselt tööle asunud
  • Töölepingu kohustuslikud tingimused, kokkulepped
  • TÖÖLEPINGU TÄHTAEG. MÄÄRAMATA JA MÄÄRATUD AJAKS
  • LEPINGU SÕLMIMINE
  • Tööleping sõlmitakse
  • määramata ajaks
  • määratud ajaks
  • mitte kauemaks kui viieks aastaks
  • Määratud ajaks
  • Iga töötaja (ka alaealine) sõlmib töölepingu isiklikult tööandjaga või tööandja selleks
  • volitatud esindajaga
  • Töölepingu sõlmimiseks nõuab tööandja järgmiste dokumentide esitamist
  • kohustatud registreerima kirjaliku
  • KATSEAEG, SELLE KESTUS JA ÕIGUSLIK REGULATSIOON
  • katseajaga
  • Katseaeg ei või ületada nelja kuud
  • TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED. TÖÖLÄHETUSE ÕIGUSLIK
  • REGULATSIOON
  • Naisi on keelatud tööle võtta
  • Alaealisi on keelatud
  • töösisekord
  • Töösisekorraeeskirjad jõustuvad
  • Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud
  • Tööandja on kohustatud
  • Töötaja kohustusteks on
  • Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga
  • määratud töö tegemise asukohta
  • korteriraha
  • sõiduraha
  • TÖÖLEPINGU PEATUMINE JA MUUTMINE. AJUTINE ÜLEVIIMINE
  • TEISELE TÖÖLE
  • Töölepingu peatumine
  • Tööleping peatub
  • keskmise palga
  • Töölepingu muutmine
  • muutus ei tohi halvendada töötaja olukorda
  • poolte
  • kokkuleppel
  • Töölepingu muutmiseks ei loeta
  • Töölepingu muutmine (üleviimine) on
  • Töötaja üleviimine teisele tööle on võimalik poolte kokkuleppel
  • tööandja kohustatud tagama
  • töötajale vähemalt endise keskmise palga ühe kuu jooksul
  • Alatiseks üleviimine teisele tööle töötaja nõudmisel on seotud töötaja tervisega
  • ei luba tal senise töö
  • jätkamist, on töötajal õigus
  • endise töö järgse keskmise
  • palga
  • haiguslehe
  • alusel
  • palgavahe
  • ravikindlustusseaduses
  • Töötaja vabastatakse haiguslehel ettenähtud ajaks tööst
  • kohustusliku ravikindlustuse hüvitist
  • raseda töötingimuste ajutise kergendamise või ajutise üleviimise
  • kohta teisele tööle
  • palgavahe
  • üleviimine toimub tööandja nõudmisel
  • Tööandjal on õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja töötasustamise
  • üks kuu
  • palgasüsteemi muutmist
  • nõuda töölepingu lõpetamist
  • viis kalendripäeva ette
  • maksma hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses
  • ajutise üleviimise teisele tööle tootmishädavajaduse korral
  • Tootmishädavajadus
  • Tööandjal on õigus töötaja ajutiselt üle viia teisele tööle järgmistel asjaoludel
  • on lubatud ükskõik millisele tööle samas
  • asulas mitte kauemaks kui üheks kuuks
  • tööandja maksab
  • vahe juurde
  • Tööseisak
  • Töötasustamine tööseisaku ajal toimub järgmiselt
  • töötajale, kes ei ole süüdi
  • makstakse talle tasu
  • vastavalt tööle, kuid mitte vähem tunnipalgamäärast endisel tööl
  • töötajale, kes on süüdi
  • mitte kauemaks kui üheks kuuks
  • Ei ole lubatud teise paikkonda üle viia
  • osalise tööaja rakendamist või osaliselt tasustatava puhkuse
  • andmist töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel
  • kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg
  • osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks
  • vähemalt kaks nädalat ette
  • Kitsendused tööandjale
  • osalise tööaja kestus
  • puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60%
  • miinimumpalgast
  • keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest
  • ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest
  • Töötingimuste seadusevastase muutmise, samuti tööandja seadusliku korralduse
  • täitmata jätmise eest on kehtestatud vastutus
  • tööandja
  • kokkulepitud
  • saamata
  • töötaja jätab oma süü tõttu täitmata
  • hüvitama tööandjale sellega
  • ühe kuu keskmise palga ulatuses
  • kirjalikult
  • TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE, SELLE ALUSED JA VORMISTAMINE
  • Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel
  • kirjalikult ette teatama
  • Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu
  • lõpetamise päeval
  • TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE POOLTE KOKKULEPPEL, TÄHTAJA
  • MÖÖDUMISEL JA TÖÖTAJA ALGATUSEL
  • Poolte kokkuleppel
  • Tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumisel
  • lepingutähtaeg ületab ühe aasta
  • lepingutähtaeg ei ületa ühte
  • aastat
  • Tööandja
  • keskmist päevapalka
  • Töötaja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu
  • viis kalendripäeva
  • määramata ajaks sõlmitud
  • töölepinguks
  • Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel töötaja algatusel
  • Katseaja kestel
  • kolm kalendripäeva
  • viis kalendripäeva
  • Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel töötaja algatusel
  • ületab ühe aasta
  • ei ületa ühte aastat
  • viis kalendripäeva
  • määratud ajaks sõlmitud erisoodustustega töölepingu
  • viis kalendri
  • päeva ette
  • kirjaliku tõendi
  • määratud
  • tööandjapoolne lepingutingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või
  • muudatused tootmis- või töökorralduses
  • Määramata ajaks
  • kahe kuu keskmise
  • Määratud ajaks
  • üle kahe kuu
  • Etteteatamistähtaja möödumisel
  • Töölepingu seadus sätestab enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamise
  • tagajärjed
  • keskmise
  • päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest
  • keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest
  • TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE TÖÖANDJA ALGATUSEL, SELLE ALUSED
  • JA TÖÖANDJALE ESITATAVAD TINGIMUSED
  • ennetähtaegselt
  • Tööandja ei tohi töölepingut lõpetada töötaja ajutise töövõimetuse ajal
  • puhkusel
  • töötajale oli kehtestatud osaline tööaeg
  • osaliselt tasustatavale puhkusele
  • seaduslikus streigis
  • esindab
  • ei kohaldata
  • likvideerimise
  • pankroti
  • Tööandja peab töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatama
  • kaks kuud
  • töötajate koondamisel
  • vähem kui kaks kuud
  • mitte vähem kui kolm kuud
  • mitte vähem kui neli kuud
  • üks
  • kaks nädalat
  • töötajate esindajale
  • tähtaegade mittejärgimise
  • hüvitust
  • Tööandja on kohustatud maksma töötajale hüvitust töölepingu lõpetamisel järgmiselt
  • koondamise
  • aastat
  • 10 aastat
  • üle 10 aasta
  • töötaja mittevastavuse tõttu
  • Muudel alustel töölepingu lõpetamisel hüvitust ei maksta
  • Töölepingu kollektiivseks lõpetamiseks
  • konsulteerima töötajate
  • esindajatega
  • töölepingute
  • tööinspektsiooni
  • taotluse
  • tööinspektsioonilt kooskõlastuse saamise
  • päevast arvates
  • Töölepingu lõpetamine
  • keelatud
  • tööinspektori nõusolekut
  • lõpetada alaealisega tööleping
  • välja arvatud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu
  • tööinspektori
  • nõusolekul
  • Töölepingu lõpetamiseks töötajate esindajatega
  • tööinspektori nõusolekul
  • Tööandja pankroti väljakuulutamisel
  • pärast pankrotiotsuse tegemist
  • koondamisega
  • pakkuma töötajale teist tööd
  • tööle tagasi võtma kuue kuu
  • jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti
  • töölejäämise eelisõigust
  • mittevastavusel
  • tervise halvenemine
  • hindab tööandja
  • ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui
  • töötaja on keeldunud pakutud tööst
  • katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu
  • töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel
  • korruptiivse teo toimepanemisel
  • usalduse kaotamisel
  • Vääritu on tegu
  • Töötaja süütegude tõttu
  • ilma
  • töötajale ette teatamata ja hüvitust maksmata
  • pikaajalise töövõimetuse tõttu
  • üle nelja kuu järjest
  • üle viie kuu kalendriaasta jooksul
  • säilitab tööandja töökoha
  • kolmandate isikute nõudmisel
  • Töölepingu seadus sätestab töölepingu lõpetamise pooltest sõltumatutel asjaoludel
  • tööteenistusse
  • maksab riik töötajale hüvitusena tema kahe nädala keskmise
  • palga
  • süüdimõistev kohtuotsus
  • töölevõtmise eeskirjade rikkumise tõttu
  • tööandja süül
  • Tööandja süül
  • kolme kuu keskmise palga ulatuses
  • töötaja poolt
  • ühe kuu keskmise palga
  • ulatuses
  • ühega lähedases suguluses või hõimluses olevatest töötajatest
  • vahetus alluvuses
  • Töötaja surma korral
  • Tööandja surm
  • Töölepingu pooled vastutavad töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest
  • kuue kuu keskmise palga ulatuses
  • kuue
  • kuu keskmise palga ulatuses
  • Tööraamatu kinnipidamise eest
  • Lõpparve kinnipidamise eest
  • Töötaja omavoliliselt töölt lahkumisel
  • TÖÖLEPINGU TÜHISTAMISE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
  • töölepingu tühistamise võimaluse
  • Töötaja võib tühistada töölepingu
  • Tööandja võib tühistada töölepingu, kui
  • Töölepingu tühistamise kohta teeb tööandja lepingusse kande
  • Töövaidlusorgan tunnistab kehtetuks töölepingu
  • ei ole antud
  • puudub töölepingu sõlmimise õigus
  • teeb tööandja lepingusse kande
  • TÖÖVAIDLUSED JA NENDE LAHENDAMISE KORD
  • MÕISTED JA TÖÖVAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD
  • Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega
  • Individuaalne töövaidlus
  • Lahkarvamus
  • töövaidlus
  • organisse
  • töövaidluskomisjon
  • kohus
  • õiguskantsler
  • nõude esitamise
  • tähtaeg neli kuud
  • Nõude esitamise tähtaeg
  • Töövaidlusorgan kohaldab aegumist ainult huvitatud poole nõudel
  • TÖÖVAIDLUSKOMISJONI MOODUSTAMINE JA TÖÖVAIDLUSTE
  • LAHENDAMINE TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
  • Töövaidluskomisjon
  • Töötajate ja tööandjate esindajad
  • nende tööleping peatub
  • Tööinspektsioon
  • Töövaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis töötaja kirjaliku avalduse alusel
  • Avalduses
  • Töövaidluskomisjon keeldub avalduse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse
  • hiljemalt ühe kuu jooksul
  • töövaidluskomisjoni juhataja
  • taandada
  • istung on avalik
  • Tõenditeks võivad olla
  • originaalis
  • TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS JA SELLE TÄITMINE
  • Töövaidluskomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval
  • Otsus koosneb
  • istungi toimumise päeval
  • viie tööpäeva jooksul
  • maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul
  • hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale
  • kohustuslik
  • Täitmine toimub
  • üldkorras
  • viivitamatult
  • tööle ennistamiseks
  • Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus
  • kolme kuu jooksul
  • TÖÖ- JA PUHKEAEG
  • MÕISTED
  • töö- ja puhkeaja seadus
  • Tööaeg
  • Tööajanorm
  • Tööpäev
  • Töövahetus
  • Töönädal
  • viiepäevast
  • Tööandja võib tööaega lühendada ja puhkeaega pikendada, kusjuures palgatingimused
  • ei tohi halveneda
  • TÖÖAJA ÕIGUSLIK REGULATSIOON
  • üldine riiklik norm
  • Viiepäevase töönädalaga töötamisel
  • Lühendatud tööaeg on
  • Osaline tööaeg
  • kuni kolmeks kuuks aastas
  • Ületunnitöö
  • vääramatu jõu korral
  • mitte kauem kui
  • neli tundi
  • keelab ületunnitööl rakendada
  • Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi
  • üle nelja tunni
  • päevas
  • vääramatust jõust
  • ületunnitööle 200 tunni ulatuses
  • aastas
  • ületunnitöö
  • piiramiseks
  • kuuni
  • Valveaeg
  • kuni 30 tundi kuus
  • lisatasu
  • Ööajal (kella 22.00-st kuni 6.00-ni)
  • loomingulise töötajana
  • TÖÖAJAKORRALDUS JA ARVESTAMINE
  • kollektiivlepinguga või kokkuleppel töötajaga jagada igapäevase tööaja osadeks
  • töösisekorraeeskirjades
  • kollektiiv-või töölepingus
  • tööaja
  • summeeritud arvestust
  • Summeeritud tööaja arvestuse korral võib vahetus kesta kuni 12 tundi
  • igapäevane tööaeg kesta
  • kuni 24 tundi
  • PUHKEAEG
  • Puhkeaeg
  • pärast neli
  • tundi kestnud töötamist
  • vaba aega
  • sünnituseelseks läbivaatuseks
  • vähemalt 11 järjestikust tundi
  • kaks puhkepäeva nädalas
  • üksteisele
  • summeeritud
  • vähemalt 36 tundi
  • Töötajat võib puhkepäevadel tööle rakendada tema nõusolekul
  • TÄIENDAVAD PUHKEPÄEVAD JA –AEG
  • täiendav tasuline
  • puhkepäev
  • pühade ja tähtpäevade
  • rahvuspüha
  • Riigipühad ja puhkepäevad on
  • tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra
  • PUHKUSE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE
  • PUHKUSE MÕISTE JA LIIGID
  • Puhkus
  • Puhkuse liigid
  • Tööaasta
  • Tööaasta arvutamisel arvatakse tööaasta hulka
  • Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest
  • loobuda
  • PUHKUSE ANDMISE KORD JA KESTUS
  • kalendripäevades
  • puhkusenõude õigus
  • Pikendatud põhipuhkust antakse
  • Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus
  • Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad
  • Lisapuhkuse kestus
  • Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele
  • Täiendav lapsepuhkus
  • liidetakse põhi- ja lisapuhkusele
  • Esimesel tööaastal tekib töötajal õigus puhkusele pärast kuus kuud töötamist võrdeliselt
  • töötatud kuude arvuga
  • esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses
  • ajakava
  • Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks nimetatud tähtaja jooksul
  • töötaja valitud ajal
  • Tööandja on kohustatud puhkuse andma töötajale sobival ajal
  • Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa
  • vähemalt 14 kalendripäeva
  • Tööandja on kohustatud puhkuse üle viima teisele ajale
  • poolte kokkuleppel
  • töötajal õigus jääda puhkusele
  • PUHKUSETASU JA PUHKUSETASU ARVUTAMINE
  • puhkusetasu
  • hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust
  • Tööandjal säilib kohustus
  • mitte rohkem kui nelja
  • aasta kasutamata jäänud puhkuse eest
  • Puhkusetasu arvutamine
  • Tükipalgalistele
  • Ajapalgalistele
  • puhkusehüvitise arvutamine töö- või teenistussuhte lõpetamisel
  • Tükitöölistel
  • ajapalgalistel
  • VANEMAPUHKUSED JA LAPSENDAMISPUHKUS
  • Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva
  • lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva
  • Isal
  • kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust
  • lapsehoolduspuhkust
  • täiendavat lapsepuhkust
  • täiendava palgata lapsepuhkuse
  • Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva
  • osaliselt tasustatav puhkus tööandja ettepanekul
  • Puhkuseseaduse kohaselt
  • vähemalt kaks
  • nädalat
  • ei või olla väiksem kui 60 protsenti
  • palga alammäärast
  • töötajal õigus
  • tööleping lõpetada
  • kohustatud maksma hüvitust saamata jäänud palga
  • suuruses
  • Palgata puhkust
  • PALK
  • PALGA MÕISTE JA PALGAKORRALDUSE ÕIGUSLIKUD PRINTSIIBID
  • Palgakorralduse õiguslikud printsiibid on
  • lisatasudest
  • Põhipalk
  • Lisatasu
  • Juurdemakse
  • KESKMINE PALK. PALGA ALAMMÄÄR
  • Keskmine palk
  • tavaliselt kuus
  • üldnormiks
  • kalendrikuu
  • Erandid
  • on tööleping või teenistussuhe peatunud vähemalt terve kuu
  • vähem kui 6 kalendrikuud, kuid rohkem kui l kuu
  • vähem kui l kalendrikuu
  • võetakse arvesse kõik palgana käsitletavad summad
  • Ei arvestata
  • Arvutamisel
  • Palga alammäär
  • PALGATINGIMUSED
  • Palgatingimuste
  • Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel
  • tööandja kohustatud muutma palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel
  • võrdse tasustamise põhimõte
  • Töötajale arvutatakse ja makstakse palka rahas
  • TÖÖTASUSTAMINE ERITINGIMUSTES
  • Puhkepäevadel graafikuväline töötamine
  • vähemalt kahekordselt
  • või öösel
  • suurendatakse ta põhipalka
  • töötaja ei täida tööülesannet omal süül
  • töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel
  • Praagiks
  • Täielik praak
  • Osaline
  • praak
  • tekkinuks töötaja süül
  • osalise praagi
  • eest makstakse tasu alandatud määral
  • Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta
  • mitte vähem töölepingus
  • kokkulepitud palgamäärast
  • Töötaja alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel
  • teisele töötamiskohale tööandja algatusel
  • säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul
  • Töötaja ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu
  • mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl
  • Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises
  • Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval
  • põhjusel
  • Töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises või kes ei täida tööülesandeid
  • TAGATISED JA HÜVITISED
  • lapse toitmise vaheaegadel, sünnituseelseks
  • läbivaatuseks ja tervisekontrolliks
  • Tasemekoolitusega seotud
  • Töölähetusse saadetud töötajale
  • nõuda tööandjalt avanssi
  • PALGA ARVUTAMINE JA MAKSMINE
  • Palka makstakse vähemalt l kord kuus
  • Viivitamise eest palga
  • maksmisega
  • TÖÖTAJATE DISTSIPLINAAR- JA MATERIAALNE VASTUTUS
  • TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
  • Töösisekord
  • töösisekorraeeskirjadega
  • Töötajapoolne töösisekorra süüline rikkumine on distsiplinaarüleastumine ehk
  • distsiplinaarvastutuse
  • distsipli
  • naarvastutuse seadus
  • Distsiplinaarsüüteod on
  • mittenõuetekohane täitmine
  • kaotas tööandja usalduse
  • vääritu tegu
  • Distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud distsiplinaarkaristused on
  • noomitus
  • rahatrahv
  • palga maksmise peatamisega
  • töölepingu lõpetamine
  • DISTSIPLINAARKARISTUSE MÄÄRAMINE KUSTUMINE JA
  • KUSTUTAMINE
  • määramise õigus on tööandjal
  • kuue kuu jooksul
  • ühe kuu jooksul
  • aasta jooksul
  • süüteo tunnistajaks
  • tunnistaja on kohustatud andma seletuse
  • Distsiplinaarkaristuse
  • sisaldama
  • Distsiplinaarkaristus on kustunud
  • ainult töölepingu lõpetamine
  • mitte üle töötaja kümnekordse keskmise
  • päevapalga
  • mitte üle kümne
  • mitte üle kolme
  • korra kalendriaastas kogukestusega mitte üle kahekümne kalendripäeva
  • Töölepingu lõpetamisel
  • Töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel
  • Töötaja suhtes usalduse kaotamisel
  • Vääritu teo eest on
  • Väärituks loetakse tegu
  • Vaidlused distsiplinaarkaristuste kohaldamise üle
  • ühe kuu jooksul
  • MATERIAALNE (VARALINE) VASTUTUS
  • MATERIAALSE VASTUTUSE MÕISTE JA KOHALDAMISE
  • Materiaalne vastutus
  • samaaegselt
  • otsese tegeliku kahju olemasolu
  • kahju tekkis töötaja õigusvastase käitumise tõttu
  • käitumise ning kahju vahel on põhjuslik seos
  • töötaja on kahju tekkimises süüdi
  • töötaja on töölepingulises suhtes või on avalikus teenistuses
  • MATERIAALSE VASTUTUSE LIIGID JA HÜVITAMISE KORD
  • Materiaalse vastutuse liigid on
  • mitte
  • rohkem kui keskmise kuupalga ulatuses
  • piiratud vastutust kuni oma kolme kuu
  • täies
  • ulatuses sõltumata kahju suurusest ja töötasust
  • kirjalik leping täieliku materiaalse
  • vastutuse kohta
  • ühekordse volituse
  • kuriteoga
  • kahju ei olnud seotud tööülesannete täitmisega
  • eriseadusega
  • olekus
  • Kollektiivne materiaalne vastutus
  • vastutuse piiritlemine individuaalselt ei ole võimalik
  • palgast kinnipidamise teel
  • töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul
  • KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED
  • TÖÖTAJATE USALDUSISIK JA USALDUSISIKU PÄDEVUS
  • Usaldusisik
  • Usaldusisik valitakse
  • peausaldusisiku
  • usaldusisik kohustatud
  • Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused
  • tööleping
  • peatub
  • töövälisel ajal, põhitöö ajal või põhitööna
  • kohustatud tagama usaldusisikule võimaluse oma
  • ülesannete täitmiseks põhitöö ajal
  • KOLLEKTIIVLEPING
  • KOLLEKTIIVLEPINGU MÕISTE, POOLED JA SISU
  • Kollektiivleping
  • kahe- või
  • kolmepoolne
  • Kollektiivlepingu pooled on
  • sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing
  • Kollektiivleping laieneb
  • organisatsioonidesse
  • on kehtetud
  • Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata
  • töötajaid esindava isiku
  • KOLLEKTIIVLEPINGU SÕLMIMINE
  • läbirääkimiste teel
  • projekti
  • seitsme päeva jooksul
  • esindaja
  • Pooltel on õigus
  • Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkivad vaidlused lahendatakse kollektiivse töötüli
  • lahendamise seaduse alusel
  • Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast
  • üks aasta
  • töörahu
  • täiendatakse ja muudetakse
  • täitmist kontrollivad poolte volitatud esindajad
  • vaidlused
  • KOLLEKTIIVSETE TÖÖTÜLIDE LAHENDAMINE
  • MÕISTED, NÕUDMISTE ESITAMINE JA KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI
  • LAHENDAMINE
  • Kollektiivne töötüli
  • Streik
  • Töösulg
  • Kollektiivse töötüli poolteks on
  • töötajate esindaja
  • kalendripäeva jooksul
  • riikliku lepitaja poole
  • pariteetsel alusel komisjoni
  • KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI LAHENDAMINE LEPITAJA VAHENDUSEL
  • TÖÖSULG JA TREIK
  • Lepitaja
  • Riikliku lepitaja
  • paikkondliku lepitaja
  • Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja
  • Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine
  • protokolliga
  • kollektiivlepingu täitmisest
  • kohtusse
  • Õigus streigile ja töösulule tekib
  • Otsuse streigi korraldamise kohta
  • otsuse töösulu korraldamise kohta
  • nädalat ette
  • streik
  • hoiatusstreik
  • toetusstreik
  • streigijuht
  • STREIGI JA TÖÖSULU EDASILÜKKAMINE VÕI PEATUMINE
  • STREIGIPIIRANGUD NING VASTUTUS
  • Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord
  • ühe kuu võrra
  • kahe nädala võrra
  • Streigist osavõtt on vabatahtlik
  • Keelatud on streigi õhutamine
  • Streigid on keelatud
  • Ebaseaduslik on streik või töösulg
  • KARISTUSÕIGUS
  • KARISTUSÕIGUSE ÜLESANNE JA ALLIKAD. KARISTUSSEADUSE
  • KEHTIVUS
  • Karistusõigus
  • Karistusõiguse ülesanne
  • mõistlik kompromiss riigi ja isiku huvide kaitsel
  • karistusseadustik
  • isikute ringi
  • suhtes
  • karistatavaks
  • tagasiulatuvat
  • erandid
  • Karistusseadusel ori tagasiulatuv jõud
  • mittekaristatavaks
  • kergendab
  • ei ole tagasiulatuvat jõudu
  • Karistusseaduse ruumiline kehtivus
  • vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised ja
  • juriidilised isikud
  • KARISTUSÕIGUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
  • on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on
  • õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi
  • süütegu
  • kuritegu
  • väärtegu
  • nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses
  • objektiivsetest
  • tunnustest
  • tegevusega
  • ettevaatamatu
  • võimalik valida käitumise mitme variandi vahel
  • isiku kontrollile
  • Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et
  • tahtlik tegu
  • ettevaatamatu tegu
  • tegu on tahtlikuna käsitletav
  • selle puudumist
  • tunnused
  • õigusvastasust välistav asjaolu
  • Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on
  • Hädakaitseseisund
  • hädakaitses
  • hädakaitse piiride ületamiseks
  • Hädaseisund
  • väiksem ärahoitavast võimalikust kahjust
  • ei ole õigusvastane
  • Teo tunnistamiseks hädaseisundis toimepandud teoks
  • Kohustuste kollisioon
  • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
  • Tahtlus on kavatsetus, otsene tahtlus või kaudne tahtlus
  • Kavatsetus
  • Otsene tahtlus
  • Kaudne tahtlus
  • asjaolu
  • Ettevaatamatus on kas kergemeelsus või hooletus
  • Kergemeelsusega
  • Hooletusega
  • esimese ja teise astme kuritegudeks
  • karistuseks tähtajalise
  • vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise
  • vangistus
  • kuni viis aastat või rahaline karistus
  • Süüteo toimepanija
  • Süüteost osavõtjad
  • Kihutaja
  • Kaasaaitaja
  • katse
  • Lõpetamata süüteokatsega
  • Lõpetatud süüteokatsega
  • katkestab süüteo
  • lõpuleviimise
  • vabaneb ta süüst vabatahtliku loobumise tõttu
  • Isik on süüdiv, kui ta
  • Isik on süüdimatu
  • KARISTUS JA MITTEKARISTUSLIKUD MÕJUTUSVAHENDID
  • Karistus
  • diferentseeritud
  • Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused
  • Rahaline karistus
  • keskmise päevasissetuleku järgi
  • Alaealistele
  • eluaegse
  • alaealisele
  • Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused
  • Tegutsemiskeeld
  • kuni kolmeks
  • aastaks
  • kuni
  • kolmeks aastaks
  • Relva ja laskemoona omamise õiguse aravõtmine
  • kuni viieks aastaks
  • Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse aravõtmine
  • kuni kolmeks aastaks
  • Varaline karistus
  • kogu vara väärtuseni
  • välisriigi kodaniku
  • sissesõidukeeld kümneks aastaks
  • Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused
  • Rahatrahv
  • kr
  • kuni 30 päeva
  • Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused
  • Rahaline karistus
  • sundlõpetamisega
  • Sundlõpetamine
  • Rahatrahv
  • * * *
  • kuriteo
  • väärteo
  • vangistusel
  • nõusolekul
  • vastab vangistuse päevale neli tundi
  • üldkasulikku tööd
  • Rahatrahvi mittetasumisel
  • asendatakse see arestiga
  • Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel
  • Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse
  • Kohus võib ühe süüteo eest kohaldada vaid ühe põhikaristuse ja ühe või mitu
  • lisakaristust
  • karistust kergendavad asjaolud
  • Karistust raskendavad asjaolud
  • mitu üheliigilist kuritegu
  • mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod
  • liitkaristus
  • Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult
  • eluaegne vangistus
  • Rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse
  • ositi
  • mittekaristuslikud mõjutusvahendid
  • Konfiskeerimine
  • Psühhiaatriline sundravi
  • Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid on
  • Nooremale kui 14-aastasele kohaldatavad mõjutusvahendid
  • KARISTUSEST JA KARISTUSE KANDMISEST VABASTAMINE. AEGUMINE
  • võib kohus isikut süüdi mõistes ja teda karistades
  • jätta karistuse tingimisi täitmisele pööramata
  • Tingimisi
  • karistuse kandmisest vabastatu võidakse allutada käitumiskontrollile kuni kolmeks
  • kontrollnõudeid
  • täiendavaid kohustusi
  • võib kohus tingimisi enne tähtaega karistuse
  • kandmiselt vabastada
  • esimese astme ettevaatamatusega toime pandud kuriteo eest
  • Karistuse kandmisest vabastamisel arvestab kohus samuti
  • tingimisi vabastada
  • vähemalt 30 aastat
  • raske haiguse tõttu
  • süüdimatuks
  • Sundravi
  • psühhiaatriaasutus
  • Seadus sätestab süütegude aegumise
  • aegumistähtaeg
  • Karistusseadustik sätestab et
  • kahe aasta möödumisel
  • viie aasta möödumisel
  • esimese astme kuritegu kümne aasta möödumisel
  • kunagi ei aegu süüteod inimsuse vastu, sõjasüüteod ja eluaegse vangistusega
  • karistatavad süüteod
  • Kuriteo aegumine peatub ajaks
  • Väärteo aegumine
  • Kohtuotsus ei kuulu täitmisele, kui
  • aastat
  • l aasta
  • Otsuse täitmise aegumine peatub
  • VÄÄRTEOD
  • arest
  • väärteos karistatav
  • vaid täideviimine
  • Oma olemuselt ning rikutavast õigushüvest lähtuvalt on väärteod liigitatavad
  • Kohtuväline menetleja
  • Kohtuväline väärmenetlus
  • Hoiatusmenetluses
  • juriidilisele
  • suulise hoiatusega
  • Kiirmenetluse
  • füüsilisele
  • juriidilisele isikule 20 000 krooni
  • Üldmenetlust
  • kohtulik menetlus
  • SÜÜTEOKOOSSEISUDE SÄTESTAMINE KARISTUSSEADUSTIKUS
  • lihtkoosseis
  • objektiivseteks tunnusteks
  • otsene
  • tahtlus
  • üld- kui ka eriosa
  • sätteid
  • süüteo kvalifitseerimiseks
  • inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku
  • vastased süüteod
  • Isikuvastased süüteod
  • Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod
  • Süüteod perekonna ja alaealise vastu
  • Rahvatervisevastased süüteod
  • Varavastased süüteod
  • Intellektuaalse omandi vastased süüteod
  • Riigivastased süüteod
  • Avaliku rahu vastased süüteod
  • Ametialased süüteod
  • Õigusemõistmisevastased süüteod
  • Avaliku usalduse vastased süüteod
  • Keskkonnavastased süüteod
  • Majandusalaste süütegude
  • Üldohtlikud süüteod
  • Liiklussüüteod
  • Kaitseteenistusalased süüteod
  • ÕPI MÕNUGA!!!

Kommentaarid (4)


Agnessaa: väga väga rahul, aitähh :)
11:32 02-02-2018

KartuliMaja: Väga super materjal!
08:07 07-01-2015

annu004: oli samuti abi
08:18 23-05-2014


Sarnased materjalid

82
docx
22
docx
88
doc
19
docx
62
pdf
32
docx
31
docx
269
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto