Õiguse alused põhjalik konspekt (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline organ on akti välja andnud ?
  • Millal akt on välja antud ?
  • Kus akt on välja antud ?
  • Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud ?
  • Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (õiguse rakendamise faktiline alus) ?
  • Milles seisneb asja lahendamise olemus ?
 
Säutsu twitteris
Õiguse alused
1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE
RIIGI PÕHIMÕISTED
  • RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE
    Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu.
    Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhiliseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik.
    Riigi tekkimist iseloomustas:
  • ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine,
  • selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja
  • võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas.
    Koos riigi tekkimisega tekkisid ka uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi:
  • riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse;
  • riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome).
    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.
    Normi kehtestamine – normi veel pole, see alles luuakse (esmakordselt).
    Normi sanktsioneerimine – norm on juba olemas, selle täitmist hakatakse kontrollima.
  • RIIGI TUNNUSED. RIIGI VORMID
    Riigi põhitunnused:
    • avalik võim,
    Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Sinna kuuluvad ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee , politsei, luure , vanglad jne.
    Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist , poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisusest ja mitmesugustest muudest teguritest.
    Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimusikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust).
    Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga.
    Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. See on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse:
  • riigipiiriga piiratud maismaa osa;
  • riigi territoriaal- ja siseveed ;
  • õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal;
  • atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid;
  • maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all;
  • riigilipu all kauba- ja reisilaevad avamerel;
  • sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.
    Igal riigil on oma territooriumil võimutäius nii seadusandluse, täitev-korraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas, teiste riikide omavoliline sekkumine riigi asjadesse tema territooriumil on välistatud.
    Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest , riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, aga samuti riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
    Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ta on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks , kuid ta on ka riigi arengu protsessis muutunud üha enam riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks.
    Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi.
    Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.
    Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused:
  • paiksustsensus – nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud seadusega kindlaksmääratud aja;
  • kodankondsuse taotlemise vabatahtlikkus , mida tõendab isiklik avaldus kodakondsuse taotlemiseks;
  • ustavusvanne uuele riigile.
    Paljudes riikides lisandub neile nõuetele veel:
  • keele tundmine ;
  • riigi põhiseaduse tundmine;
  • võime end ja oma perekonda ülal pidada;
  • võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis.
    Kodakondsuse mõiste peaks täpsel kasutamisel olema seotud vaid vabariiki kuuluvate isikutega, kuna monarhias ei ole kodanikke , vaid on monarhi alamad. Seetõttu kasutatakse vahel kodanikuks ja alamaks olemist ühendava täpsema ülsmõistena riikkondsust.
    Avalik võim, territoorium ja rahvas võivad riikluse elementidena esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme.
    Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses:
  • riigivalitsemise vorm;
  • riikliku korralduse vorm;
  • poliitiline režiim.


  • RIIGIVALITSEMISE VORMID
    Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega.
    Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on ainuisikuline riigipea .
    Piiramata monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius, riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monrhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades , türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides.
    Piiratud monarhia on monarhia alamliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esindaja poolt, kellega tal tuleb arvestada. Piiratut monarhiat on ajaloos esinenud seisuslik -esindusliku ja konstitutsioonilise monarhiana.
    Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. sajanditel ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisusliku esindusorgani olemasolu, see oli põhimõtteliselt nõuandva pädevusega.
    Konstitutsionaalse monarhia puhul monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone.
    Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitud president . Vabariiklik riigivõimu organisatsioon on maailmas läbi aegade kasutusel olnud. Antiikmaailmas esines vabariik kas aristokraatliku või demokraatliku vabariigi kujul. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus. Demokraatlikus vabariigis kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud.
    Feodaalajal tekkis teatava erandina vabariikliku võimukorraldusega üksusi linnavabariikide näol.
    Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis.
    Nõukogude vabariiki sotsialistliku riigi vormina iseloomustas eelkõige riigi kõikidel tasanditel rahvaesinduste organite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Eksisteeris aastatel 1917.-1991.
    Rahvademokraatlik vabariik tekkis neis Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni.
    Nüüdisaja vabariigid on kas parlamentaarsed või presidentaalsed.
    Presidentaalset vabariiki iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte, nt USA. President on täidesaatva võimu tipuks, mõnel juhul ka valitsuse juhiks. Tal on parlamendi kõrval ka seaduslik pädevus. Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust.
    Parlamentaarne vabariik rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. Tal puudub seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus ja ta vastutab parlamendi ees. Valitsuse juht on parlamendivalimised võitnud partei juht või parlamendis enamuse moodustavate parteide koalitsiooni poolt esitatud isik.
    Poolpresidentaalne vabariik on riik, kus presidendi, valitsuse ja parlamendi suhetes on nii presidentaalsele kui ka parlamentaarsele vabariigile omaseid tunnuseid.

  • RIIKLIK KORRALDUS JA POLIITILINE REŽIIM
    Riikliku korralduse vormi all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. See näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.
    Eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi – unitaarriiki ja föderatsiooni.
    Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut.
    Föderatsioon ehk liitriik on riik, millle koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid ), nt USA, India, Saksamaa. Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises NSV Liidus), osariigid (USA-s, Indias), kantonid (Šveitsis) jne.
    Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse.
    Paljudes riikides, sõltumata nende valitsemisvormi ja riikliku korralduse erisusest, on territooriume, mis kasutavad ülejäänud riigiosadega võrreldes erinevat õiguspoliitilist seisundit , mida nimetatakse autonoomiaks.
    Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes, nt Korsika Prantsusmaal, Ahvenamaa Soomes. Autonoomne moodustis luuakse üldjuhul seadusega. Selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Tihti on autonoomia saavutamine kestva visa võitluse tulemus.
    Personaalse autonoomiaga on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid , kes võtavad osa riigi poliitilisest elust.
    Korporatiivne autoomia seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis.
    Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul.
    Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne.
    Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon , tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes jne. Nt Gröönimaa Taanis , Põhja- Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes.
    Administratiivne autonoomia esineb tunduvalt harvemini kui poliitiline autonoomia. Administratiivne ehk haldusautonoomia on poliitlisest tunduvalt piiratum., kuid annab võimaluse kohalike küsimuste otsustamisel ning kohalike riigi- ja omavalitsusorganite kujundamisel arvestada kohalike etniliste rühmade huve, nt Tiibet Hiinas.
    Kultuuriautonoomia luuakse seal, kus etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikonna hulgas. Organisatsioonide kaudu tegelevad nad oma kultuuri ja keele hoidmise ja arendamisega ning osalevad seaduses määratud ulatuses riigi poliitilises elus.
    Poliitiline režiim näitab, kuidas teostatakse poliitilist võimu, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.
    Demokraatlik poliitiline režiim (ehk demokraatia) on valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Seda režiimi iseloomustab poliitiline pluralism , üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia oluliseks tagatiseks on võimude lahususe põhimõtte järgmine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine .
    Autoritaarne poliitiline režiim rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid.
    Totalitaarne poliitiline režiim on antidemokraatliku poliitilise režiimi äärmuslik vorm. Seda iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile , selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelvalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatakse täielikult riigivõimule, nt fašism Itaalias 1922-1943, NSV Liit 1917-1990.
  • RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIAPARAAT
    Riigi tegelik iseloom, mis võib mõnikord poliitilistes ja õigusaktides deklareeritust erineda, ilmneb tema funktsioonide ja praktilise teostamise analüüsi tulemusel.
    Riigi funktisoon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse . Need tegevuse põhisuunad ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded.
    Riigi funktsioonid liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises.
    Riigi sisefunktsioonideks on riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon ja kultuurilis-kasvatuslik funktsioon. Need fn-d on omased kõikidele riikidele.
    Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisem riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funkstioon .
    Riigi funktsioone teostatakse õiguslikes (funktsioonide teostamine õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise, kontrolli ja järelvalve kaudu) ja organisatsioonilistes vormides (riigiaparaadi lülide vahendusel teostatav korraldusliku iseloomuga operatiivne töö riigielu juhtimisel).
    Riik teostab funktsioone riigiaparaadi kaudu.
    Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostsiosa ja riigi kehastus. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline kogum, vaid on nende organite rangelt korrastatud terviklik süsteem. Selles on täpselt määratud nii iga üksikorgani õiguslik seisund (tema pädevus) kui ka tema koht teiste organite suhtes.
    Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemateks tunnusteks on:
  • riigiorganil on riigivõimualused volitused , ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu;
  • riigiorganil on õigusaktidena kindlaksmääratud funktsioon (nt ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras);
  • oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seaduse või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga;
  • riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
  • riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (nt osakond, talitus, büroo jms);
  • riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad.
    Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel.
    Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks.
    Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal, tema esmane funktsioon on seaduste vastuvõtmine. Parlament võtab vastu riigieelarve.
    Täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele.
    Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine.
    Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks seadusandliku võimu organiks igas riigis on rahva esindusorgan , mille üldnimetus on parlament. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud).
    Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks.
    Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid , ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem ).
    Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda.
    Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest.
    Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel. Nii nt nimetab Riigikogu ametisse kõrgemaid ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud , kaitseväe juhataja jne.
    Oma volituste ajalise kestuse järgi võib riigiorgan olla kas alaline või ajutine. Alaline riigiorgan luuakse tema tegevusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajutised piirid (nt Riigikogu uurmiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt).

    2. ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS
    2.1. ÕIGUSE MÕISTE
    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse sunnijõuga.
    Õigust iseloomustavad tunnused:
    1. Õigus kui käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina, kujutavad endast terviklikku süsteemi.
  • Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.
  • Õiguses väljendub riigi tahe , mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe.
  • Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest.
  • Õiguse täitmist tagatakse riigisunnijõuga. Käitudes õiguspäraselt, teostavad sotsiaalsetes suhetes osalejad riigi tahet.
    Õiguse eeltoodud käsitlust on õigusteaduses nimetatatud õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normatiivseks kontseptsiooniks→õigus on riigi poolt kehtestatud normistik , mis on väljendatud õigusaktides.
    On ka kontseptsioone, mille kohaselt õiguseks ei ole või ei ole ainult riigi poolt kehtestatud normid.
    Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid.
    Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kõrval olemas ja kehtivad nendest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnustatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid (nt isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond).
    Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates.
    2.2. ÕIGUSE SEOS RIIGI, POLIITIKA JA MAJANDUSEGA
    Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalike käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks.
    Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õigluse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele.
    Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Põhiseadustes esitleb end õigusriigina enamik tänapäeva arenenud riike.
    Õigusriigi olulisemad tunnused:
  • Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjekid (riigiorganid).
  • Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes.
  • Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele – põhimõte, mis nõuab riigilt lugupidavat suhtumist oma õigusloomesse, hoiab teda tagasi seaduste kergekäelisest kehtestamisest ja muutmisest (kehtetuks tunnistamisest).
  • Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine.
  • Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine , mille kohaselt kõik seadusest madalama õgusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga.
  • Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele.
  • Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
    Õigusriigi iseloomustamisel tehakse mõnikord vahet ka tema formaalsete ja materiaalsete tunnuste vahel. Ülaltoodud õigusriigi tunnused liigitatakse formaalsete tunnuste alla. Õigusriigi materiaalsed tunnused on antud riigile iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused (nt inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmine jm).
    Eelnenust nähtub, et õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigis on riigivõim pandud indiviidi teenistusse.
    Politseiriik on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on väga häiritud.
    Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.
    Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid, mis tekivad seoses riigivõimu omandamise, selle kasutamise ja säilitamisega. Ta on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitliste jõudude kompromiss→õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Oma poliitika teostamisel kasutab riik õigust ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks ja riigi ülesande täitmisele→õigus on riigi poliitika teostamise vahend.
    Õiguse ja majanduse omavahelise seose ning majandusliku regulatsiooni ulatuse ja iseloomu igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitline ja majanduspoliitiline orientatsioon , riigi poliitline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.

    3. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE REGULEERIMINE.
    ÕIGUSNORMID
    3.1. SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID
    Ühiskonna kooselu huvid nõuavad, et inimeste käitumine nende vastastikustes suhetes oleks reglementeeritud (reguleeritud). Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus.
    Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, inidiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist.
    Sotsiaalne reguleerimine võib toimuda kahel viisil:
    1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutise järgi. Eelis: võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni, isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puudus: tuleb läbi töötada palju konkreetseid situatsioone, võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid , määravat osa etendab lahendaja suva, ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte karistuse kohaldamisel või hüvede jaotamisel.
    2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil. See erineb individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust ning vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Seetõttu on ühiskonna juhtimise praktikas sotsiaalse reguleerimise individuaalne ja normatiivne vorm ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist.
    Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
    Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad:
    1. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.
    2. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on kehtestatud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega
    3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga.
    4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
    5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge.
    Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid.
    3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE
    Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused:
    1. ta on inimese käitumise reegel,
    2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja
    3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitlise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
    Õigusnormide spetsiifilised tunnused, eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest:
    1. Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta auditoorset iseloomu. Esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetub riigivõimu autoriteedile, ettekirjutisena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks tunnuseks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest.
    2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga, teda kaitseb riik. Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jm→õiguskaitseorganite süsteem.
    3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Seose tõttu riigiga on õigusnormide kohustuslikkuse aste teiste sotsiaalsete normidega võrreldes kõrgem, nad on kohustsulikud kõigile.
    4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Nt laenuandja õigus laenulepingu tähtajal võlasumma tagasi saada ja võlgniku kohustus võlg tähtaegselt tagastada.
    5. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis.
    NB! Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
    3.3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR
    Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:
    1. tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile;
    2. subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (e õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad);
    3. normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni).
    Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa):
    1. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
    2. dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused;
    3. sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.
    Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg (sõjaaeg, erakorralise seisukorra kehtimine), koht (avalik koht, väeosa territoorium, looduskaitseala ), subjekti erisused (käitseväelane, ametiisik , alaealine) jne.
    Hüpoteesi tingimuse määratluse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese.
    1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. Nt pärimisseaduse tingimused.
    2. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuse spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist.
    3. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Õigusakti tekstis sõnastatakse selline hüpotees tavaliselt „vajaduse korral“ või „isiku äranägemisel“. See jätab hüpoteesi tingimuste sisulise määramise, aga sellega ka normi kohaldamise otsustamise rakendaja suvaks. Seetõttu esinevad määratlemata hüpoteesid tänapäeva õigusloomes väga harva, vaid siis, kui seadusandja ei oska kõiki tekkida võivaid tingimusi ette näha.
    Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese.
    1. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine. Tänapäeval kasuistlikke hüpoteese ei kasutata, sest nad muudaksid õigusaktid mahukateks ja kohmakateks.
    2. Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. Eelis: normi laiem regulatiivne toime, lõpptulemus on kompaktsem, ülevaatlikum, praktikas mugavamalt kasutatav õiguslik materjal.
    Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese.
    1. Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu, nt võlaõiglusseaduse § 494 lg 1: „Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused“.
    2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. Nt perekonnaseaduse § 18 sätestab abikaasade ühisvara jagamise täitemenetluses järgmiselt: „Kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks“. (2 hüpoteesi)
    3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud.
    Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik.
    Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad.
    1. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. (nt „Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.“ – lähemalt tapmise mõitset ei seletata.)
    2. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused. On vajalik siis, kui on oht, et normi sisu võib tekitada vääriti mõistmist, ei ole üheselt arusaadav.
    Käitumise määratlemise astme järgi võivad dispositsioonid olla kas absoluutselt (üheselt) või suhteliselt määratletud.
    1. Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust. Nt müügilepingu poolte õiguste ja kohustuste sätestamine kehtivas võlaõiguses.
    2. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. Nt, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist.
    Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone.
    1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse jt avalik-õiguslikele normidele, kus üheks subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon.
    2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. Kui kokkulepe puudub, määrab käitumisvariandi seadus. Nt üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised , kui ei ole kokku lepitud teisiti. Need on laialt kasutusel eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks.
    Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes.
    Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi iseloomustatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaarseid ja varalisi e tsiviilõiguslikke sanktsioone.
    1. Kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Nad on sätestatud karistusseadustikus, neid rakendab kohus, teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused.
    2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes.
    3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. Kohaldab tööõiguslikes suhetes tööandja või tema poolt selleks volitatud isik.
    4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. Sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas üleastumine seisnes lepingu rikkumises või toimus kahju tekitamine lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena. Lepingu rikkumisele järgneb lepingus ettenähtud vastutus ja seda rakendab suhte teine pool. Kahju tekitaja peab teisele isikule takitatud kahju hüvitama.
    Sanktsiooni määratluse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone.
    1. Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. Nt ennistavad sanktsioonid (taastada endine olukord), absoluutseid meetmeid sisaldavad sanktsioonid (lepingu kehtetuks tunnistamine, surmanuhtlus, eluaegne vangistus ).
    2. Suhteliselt määrateltud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal - ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik.
    3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Tänapäeva arenenud riikide õigussüsteemides määratlemata sanktsioone ei kasutata.
    Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-, liit- ja alternatiivseteks sanktsioonideks.
    1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. Nt kirjavahetuse ja sidevandi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega.
    2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. Kehtiv karistusseadustik ei sõnasta õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena. Andes võimaluse kohaldada süüteo eest lisaks põhikaristusele ka lisakaristus, jätab seadus nende liitmise liigkaristuseks kohtu otsustada igal konkreetsel õiguse rakendamise juhul.
    3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loob võimaluse leida konkreetse juhu ja subjekti jaoks kõige sobivam sunnivahend. Laialt kasutusel karistusõiguse normides.
    3.4. ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS
    Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis – muudaks õigusaktide mahu väga suureks.
    Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa viitena (ka blanketse viitena).
    Otsesed ehk ebaehtsed viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna .
    Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne ) viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt „eeskirjadele“, „nõuetele“ või „korrale“. Kasutatakse laialdaselt karistusõiguslikes sätetes.
    3.5. ÕIGUSNORMI LIIGID
    Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel:
    1. Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Neil on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõigi teiste õigusnormidega. Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga.
    2. Reguleerimisobjekti järgi (reguleeritavate suhete iseloomu järgi) liigitatakse õigusnormid harude (riigiõiguse, haldusõiguse, tsiviilõiguse, kriminaalõiguse jne normideks) ja õigusinstituutide järgi. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem.
    3. Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamus norme on alalised.
    4. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu ) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil.
    5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom.
    Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel (nt avaliku õiguse normid).
    Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Nt töölepingu kohaselt „naist, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, võib saata töölähetusse tema nõusolekul“.
    Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. Neid iseloomustab kõik, mis eespool dispositsiooni kohta õeldud.
  • Täidetava funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme.
    Regulatiivsed õigusnormid on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Nad varustavad suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, nii teostavad nad oma regulatiivseid funktsioone→esmane eesmärk. Nad on suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele. Seetõttu nim neid ka õigust kehtestatavateks normideks. Sellised on enamik eraõiguslikke norme.
    Kaitsvad õigusnormid on ettekirjutised, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Siia kuuluvad eelkõige karistusõiguse normid.
    7. Vastavalt regulatsiooni viisile liigitatakse norme kohustavateks, keelavateks, õigustavateks. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse sooritada kindlaid positiivseid tegusid . Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustavate normidega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid.

    4. ÕIGUSSÜSTEEM
    4.1. ÕIGUSSÜSTEEMI MÕISTE. ÕIGUSHARU. ÕIGUSINSTITUUT
    Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis süsteemina.
    Õigusnormid, reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena, mida nim õigussüsteemiks.
    Õigussüsteemi sees eristatakse kindlaid tervikuna esinevaid õigusnormirühmi, mida nim õigusharudeks. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
    Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod.
    Õigusliku reguleerimise objekt kujutab teatava elu valdkonna ühiskondlikke suhteid (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted jne). Neid suhteid reguleeritakse üheliigiliste õigusnormidega. Reguleerimismeetodi valikul on seadusandja seotud reguleerimisobjekti objektiivsete omadustega.
    Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Selle elemendid on nt õigussuhtest osavõtjate üldine õiguslik seisundi kindlaksmääramine, õigussubjektidele nende õiguste ja kohustuste kehtestamise viis jm.
    Õigusliku reguleerimise meetodeid on kaks:
    1. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Iseloomulik nt varaliste suhete reguleerimisel ja kõigile teistele eraõiguslikele normidele.
    2. Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Iseloomulik riigivalitsemise valdkonnas ja kogu avalikule õigusele.
    Õigusnormide õigusharudesse liigitamise kriteeriumiks on õigusliku reguleerimise objekt ja meetod. Samas saame samade tunnuste järgi eristada ka õigusharude norme ja kindaks määrata nende harulise kuuluvuse.
    Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral erinevad teistest.
    Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nim õigusinstituutideks (nt valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus, pärimisõigus tsiviilõiguses).
    Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
    Õigusharu õigussüteemi struktuurse osana on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel.
    Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
    Erinevate riikide õigussüsteemid moodustavad nende süsteemide rühmadega õigusperekondi.
    Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organistatsioonil. Tänapäeva suuremad ja tuntumad neist on anglo-ameerika ja romaani-germaani õigusperekond.
    Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujunes Euroopas alates XII sajandist Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õigusallikaks on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Sellesse õigusperekonda kuuluvad Euroopa mandririikide kõrval ka Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid. Sellesse perekonda kuulub ka Eesti õigussüsteem.
    Anglo-Ameerika ehk üldise õiguse (common law) perekond kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Õigusnormi abstraktsuse aste on madalam kui romaaani-germaai õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist (protsessi) reguleerivad normid on märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu- ja halduspretsedent.
    Islami õigusperekond, hinduistlik õiguserekond ja judaistlik õigusperekond toetuvad oluliselt religioossetele põhimõtetele ja normidele, millel on sageli domineeriv roll käitumisreeglite seas.
    Õiguse arengut maailma ulatuses iseloomustab nüüdisajal erinevate õigussüsteemide ja –perekondade (eriti romaani-germaani ja anglo-ameerika perekonna) kiire integreerumine.
    4.2. ÕIGUSHARUDE ÜLDISELOOMUSTUS
    Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põlvkonnaks – avalikuks õiguseks ja eraõiguseks.
    Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
    Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.
    Eesti taasiseseisvumise järel on taastunud õigussüsteemi nõukogudeeelne struktuur:
    1. Riigiõigus (konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad nt avaliku võimu organisatsioon (riigivalitsemise vorm), riiklik korraldus, valimisõigus, riigi ja üksikisiku suhted. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul sätestatud põhiseaduses. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata.
    2. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes, seadusjärgsetes õigusaktides, peamiselt seaduse alusel ja täitmiseks antavates Vabariigi Valitsuse määrustes.
    3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseaduses, valla- ja linnaeelarve seaduses, maksukorralduse seaduses, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutuste seaduses. Finantsõigus on avalikuu õigusesse kuuluv õigusharu, kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit.
    4. Karistusõigus on suunatud võtlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod.
    5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetetntsi kuritegude menetlemisel. Üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kriminaalmenetluse koodeksis. Avaliku õiguse haru → reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod.
    6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt autorsus). Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, seetõttu samastatakse seda ka vahel eraõigusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisiku vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas jm) määrab põhiseadus. Tähtsamad tsiviilõiguslikud aktid on Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, asjaõigusseadus.
    7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi õiguse valdkonda kuuluvad ka notariaalorganite ja vahekohtute (arbitraažide) tegevust reguleerivad normid. Peamiseks õigusaktiks on tsiviikohtumenetluse seadustik . Riiklikku õigusemõistmist reguleeriva haruna kuulub ta avaliku õiguse valdkonda → kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit.
    8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu. Perekonnaõigusnormid reguleerivad ka abikaasade varalistest vahekordadest tulenevaid suhteid. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod. Reguleerimisobjekti (perekonnasuhete) spetsiifika eristab seda õigusharu kõigist teistest õigusharudest. Põhiline normistik on sätestatud perekonnaseaduses.
    9. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vehelisi suhteid ja mõningaid nendega soetud suhteid. Sellesse õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõpetamist ning töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionikindlustuse suhted, kuivõrd need on oluliselt seotud töösuhetega. Ühelt poolt on reguleerimismeetod autonoomne (tööõigusliku suhte pooled on võrdses õiguslikus seisundis), mistõttu tuleb tööõigust lugeda eraõiguse valdkonda kuuluvaks. Teiselt poolt on aga riiklik imperatiivne regulatsioon töösuhetes tunduvalt suurema osakaaluga kui teistes eraõiguslikes harudes, mistõttu teda ei saa lugeda tsiviilõiguse üheks instituudiks. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus , töötajate distsiplinaarvastutuse seadus.
    10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et
    • suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
    • rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jm) sõlmimise teel;
    • puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks.
    Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks.

    5. ÕIGUSE VORMID EHK –ALLIKAD
    5.1. ÕIGUSVORMI MÕISTE JA LIIGID
    Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt.
    1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava on ajaliselt esimeseks ja seega vanimaks õigusvormiks. Tekkis ürgühiskondlike tavade kasutusele võtmisel riigivõimu imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamisel. Õiguslikke tavasid tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne , kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevaid suhteid.
    2. Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas.
    3. Kohtu- ja halduspretsendent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsustele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega.
    4. Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, sest kujutab kahe või enama isiku vahelist kokkulepet, mis on kohustuslik vaid lepinguosalistele. Kuid teatavatel juhtudel võib leping olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina, nt rahvusvahelised lepingud, määravad kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, reguleerivad nende suhteid.
    5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsinide dokumentides. Tähtsaimateks rahvusvahelise õiguse dokumentideks, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustatud) põhimõtteid ja norme, on 1945. aastal asutatud ÜRO põhikiri ja ÜRO Peaassamblee 10.12.1948 vastuvõetud Inimõiguste ülddeklaratsioon.
    6. Normatiivakt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm. Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Normatiiv - ehk õigustloov akt on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele.
    5.2. EUROOPA LIIDU ÕIGUS EESTI ÕIGUSE ALLIKANA
    Euroopa Liidu normistik määrab kindlaks liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, aga ka sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks pürgiv riik. Euroopa Liidu õigus sai Eesti õiguse allikaks Eesti vastuvõtmisega EL-u liikmeks. Enne Eesti liitumist toimus siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse EL-u õiguslike põhimõtete ja normidega.
    EL on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (ehk primaarset ) ja teisest (ehk sekundaarset ) õigust.
    EL-u esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse:
    1) ühenduse asutamislepinguteks (nt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951. aastast);
    2) riikide liitumislepingud;
    3) olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt 1992. aasta Maastrichti leping Euroopa Liidu loomiseks);
    4) eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped.
    Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid , nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused.
    EL-u esmane õigus on liimesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Esmane õigus on riigisisese õiguse suhtes ülimusliku juriidilise jõuga. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-u õigust.
    Euroopa Liidu teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. EL-u institutsioonid (Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon , Euroopa Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid , otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid.
    Määrused on EL-u teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Neid võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis ka vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõudu on võrreldud riigi sees parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Määrust tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult, tema kehtestamiseks riigi territooriumil ei ole vaja mingeid siseriiklikke kehtestamisprotseduure. Liikmeriikidel pole õigust liita EL-u määrust oma seadusandluse süsteemiga ega avaldada teda oma seadusandlike aktide kogus.
    Direktiivid on kõige olulisemateks õigusaktieks EL-u liikmesriikide seadusandluse lähendamisel, neid loetakse ka liidu sotiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Direktiive annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon. Üldjuhul direktiivid ei ole vahetult kohaldatavad. Neid võib kohaldada vahetult juhul, kui (ja seni kui) ta ei ole siseriiklikku seadusandlusse lülitatud. Direktiivi kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte aga selle saavutamise meetodeid ja vahendeid, nende valikul on liikmesriik vaba. Otsesed on EL-u üksikaktid, need on suunatud konkreetsele subjektile (riigile, organisatsioonile, ka üksikisikule) ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Kasutatakse eelkõige mitmesuguste konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja nad on siduvad ja kohustavad adressaadile.
    Soovitused ja arvamused väljendavad EL-u institutsioonide seisukohti käsitlevates küsimustes ja annavad adressaadile nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. Need on soovitusliku iseloomuga dokumendid ja nende juriidiline mõju on vaid kaudse iseloomuga, mistõttu vahel neid ei loeta õigusaktideks.


    5.3. ÕIGUSAKTI MÕISTE JA LIIGID. NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM
    Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed.
    Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Normatiivakti nim ka õiguse üldaktiks, ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi . Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nim normatiivakti ka õigustloovaks aktiks .
    Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed (antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nim neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Mittenormatiivaktideks on nt kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad jm üksiksubjekti puudutavad aktid ehk üksikaktid.
    Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid.
    Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletus). Seaduse kõrgeim juriidiline jõud tuleneb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõude täitmisega tagatakse seaduste ülimuslikkus.
    Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks.
    Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
    Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis.
    Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend.
    Õigusaktide väljatöötamine, nende menetlemise ja vastuvõtmise kord on kehtestatud iga riigiorgani jaoks eraldi ja erinevalt, silmas pidades konkreetse riigiorgani pädevust, arvulist koosseisu, töökorda jt erisusi. Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: seaduse algatamine → seaduseelnõu arutamine → seaduse vastuvõtmine → seaduse väljakuulutamine → seaduse avaldamine.
    1. Seaduse algatamine on teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. Eestis on seaduse algatamise õigus vastavalt Põhiseadusele Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu Komisjonil, Vabariigi Valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks. Ka teistel isikutel on õigus seaduseelnõusid välja töötada, aga Riigikogu ei ole kohustatud neid läbi vaatama.
    2. Seaduseelnõu arutamine toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil .
    3. Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus).
    4. Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine, mistõttu seda nim ka edasilükkavaks vetoks.
    5. Seaduse avaldamine on seaduse kehtestamise eeltingimus, sest täitmiseks kohustuslikud saavad olla ainult avaldatatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes, Riigi Teatajas.
    Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu ka otsuseid, mittenormatiivse sisuga akte , mis käsitlevad ametiisikute ametisse nimetamist või mingit sisemise töö üksikküsimust.
    Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam.
    Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsustega nimetab ta ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides.
    Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruse andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (valla- ja linnavalitsusel).
    Valitsus on üldkompetentsiga kollegiaalne riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Vabariigi Valituse määrus on normatiivse iseloomuga üldakt (nt määrused valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korrladamiseks), korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määrusele kirjutab alla peaminister , asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Määrused ja korraldused avaldatakse Riigi Teatajas.
    Minister annab määrusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministrite määrustel on normatiivne, käskkirjadel mittenormatiivne sisu. Ministri määrusele kirjutavad alla minister ja ministeeriumi kantsler, määrused avaldatakse Riigi Teataja seadusega ettenähtud korras. Käskkirju annab minister teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes ja neile kirjutab alla minister.
    Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivste aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsusele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja linnapea ja valla- või linnasekretär.


    5.4. NORMATIIVAKTIDE KEHTIVUS
    Iga normatiivakt omab juriidilist (ehk õiguslikku) jõudu, ta on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes.
    Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis.
    Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
    Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist (pikem aeg võimaldab uue seadusega paremini kohaneda).
    Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
    Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse korraldus, peaministri korraldus ja ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast.
    Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist (nt ei saa võtta inimest vastutusele kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Siin on aga kaks erandit:
    1) tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustust ega piirata õigusi;
    2) tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
    Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Seda tehakse kas eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või uue sama­sisulise nomatiivakti vastuvõtmisega.
    Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks käsutatakse järgmisi reegleid:
    • kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani
      (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt.
    • Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest,
      kehtib kõrgema riigiorgani akt.
    • Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme
      kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme.
    Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suve­räänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimu-organite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil.
    Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga norma­tiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil (näiteks erakorralise seisukorra kehtestamiseks ühes või mõnes maakonnas või linnas, looduskaitseala moodustamine jms).
    Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil.
    Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid (kodakondsuseta isikud), bipatriidid (kahe või enama, kodakondsusega isikud) või välismaalased.
    5.5. ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE

    Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestu­ses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifltseerimise teel.
    Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse (kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlust.
    Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiiv-materjal töötatakse põhjalikult lühi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt (seadusess tehakse prandusi, muudatusi jms). Seega töötatakse erinevalt inkorporeerimisest kodifit­seerimisel normaiivmaterjal läbi ka sisuliselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt

    6. ÕIGUSSUHTED

    6.1. ÕIGUSSUHTE MÕISTE JA STRUKTUUR

    Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad ühise praktilise ja vaimse tegevuse käigus. Õigussuhted on ühiskondlike suhete üks eriliik, need tekivad siis, kui riigi tekkimise protsessis tekib vajadus riigi jaoks kõige olulisemad ühiskondlikud suhted reguleerida Õigusega, st anda neile riigile soovitud vorm ja asuda neid kaitsma riigi käsutuses olevate sunnivahenditega.
    Võrreldes kõigi teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel rida spetsiifilisi tunnuseid.
    • Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel.
    • Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigusnorm, kehtestades mingi suhte jaoks üldise käitumismudeli, annab selle suhte osapooltele kindlad õigused ja paneb neile ka nendele õigustele vastavad kohustused.
    • Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik.
      Kuna riik kehtestas õigussuhte loomiseks ja säilimiseks vajalikud
      õigusnormid, siis jälgib ta ka nende õigusnormide täitmist.
    • Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualisee­ritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled ehk subjektid on igal üksikjuhul konkreetsed isikud ( indiviidid või organisatsioonid), nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud.

    Õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahepoolselt või ühepoolselt. Kahepoolselt on õigussuhe individualiseeritud juhul, kui on kindlaks määratud mõlemad suhte subjektid, näiteks ostu-müügisuhtes on alati teada nii ostja kui ka müüja. Ühepoolselt on õigussuhe individualiseeritud juhul, kui on kindlaks määratud vaid üks suhte pool, teiseks suhte subjektiks on aga iga isik, kes temaga vastavasse seosesse astub . Näiteks omandisuhtes on omanik ühe suhte poolena personaalselt kindlaks määratud subjekt, teise suhte poolena on käsitletavad kõik teised isikud, kes suhtlevad tema kui omanikuga.
    Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidi­liste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
    Õigus­suhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe.
    Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlusest nähtub, et õigussuhte
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused põhjalik konspekt #1 Õiguse alused põhjalik konspekt #2 Õiguse alused põhjalik konspekt #3 Õiguse alused põhjalik konspekt #4 Õiguse alused põhjalik konspekt #5 Õiguse alused põhjalik konspekt #6 Õiguse alused põhjalik konspekt #7 Õiguse alused põhjalik konspekt #8 Õiguse alused põhjalik konspekt #9 Õiguse alused põhjalik konspekt #10 Õiguse alused põhjalik konspekt #11 Õiguse alused põhjalik konspekt #12 Õiguse alused põhjalik konspekt #13 Õiguse alused põhjalik konspekt #14 Õiguse alused põhjalik konspekt #15 Õiguse alused põhjalik konspekt #16 Õiguse alused põhjalik konspekt #17 Õiguse alused põhjalik konspekt #18 Õiguse alused põhjalik konspekt #19 Õiguse alused põhjalik konspekt #20 Õiguse alused põhjalik konspekt #21 Õiguse alused põhjalik konspekt #22 Õiguse alused põhjalik konspekt #23 Õiguse alused põhjalik konspekt #24 Õiguse alused põhjalik konspekt #25 Õiguse alused põhjalik konspekt #26 Õiguse alused põhjalik konspekt #27 Õiguse alused põhjalik konspekt #28 Õiguse alused põhjalik konspekt #29 Õiguse alused põhjalik konspekt #30 Õiguse alused põhjalik konspekt #31 Õiguse alused põhjalik konspekt #32 Õiguse alused põhjalik konspekt #33 Õiguse alused põhjalik konspekt #34 Õiguse alused põhjalik konspekt #35 Õiguse alused põhjalik konspekt #36 Õiguse alused põhjalik konspekt #37 Õiguse alused põhjalik konspekt #38 Õiguse alused põhjalik konspekt #39 Õiguse alused põhjalik konspekt #40 Õiguse alused põhjalik konspekt #41 Õiguse alused põhjalik konspekt #42 Õiguse alused põhjalik konspekt #43 Õiguse alused põhjalik konspekt #44 Õiguse alused põhjalik konspekt #45 Õiguse alused põhjalik konspekt #46 Õiguse alused põhjalik konspekt #47 Õiguse alused põhjalik konspekt #48 Õiguse alused põhjalik konspekt #49 Õiguse alused põhjalik konspekt #50 Õiguse alused põhjalik konspekt #51 Õiguse alused põhjalik konspekt #52 Õiguse alused põhjalik konspekt #53 Õiguse alused põhjalik konspekt #54 Õiguse alused põhjalik konspekt #55 Õiguse alused põhjalik konspekt #56 Õiguse alused põhjalik konspekt #57 Õiguse alused põhjalik konspekt #58 Õiguse alused põhjalik konspekt #59 Õiguse alused põhjalik konspekt #60 Õiguse alused põhjalik konspekt #61 Õiguse alused põhjalik konspekt #62 Õiguse alused põhjalik konspekt #63 Õiguse alused põhjalik konspekt #64 Õiguse alused põhjalik konspekt #65 Õiguse alused põhjalik konspekt #66 Õiguse alused põhjalik konspekt #67 Õiguse alused põhjalik konspekt #68 Õiguse alused põhjalik konspekt #69 Õiguse alused põhjalik konspekt #70 Õiguse alused põhjalik konspekt #71 Õiguse alused põhjalik konspekt #72 Õiguse alused põhjalik konspekt #73 Õiguse alused põhjalik konspekt #74 Õiguse alused põhjalik konspekt #75 Õiguse alused põhjalik konspekt #76 Õiguse alused põhjalik konspekt #77 Õiguse alused põhjalik konspekt #78 Õiguse alused põhjalik konspekt #79 Õiguse alused põhjalik konspekt #80 Õiguse alused põhjalik konspekt #81 Õiguse alused põhjalik konspekt #82 Õiguse alused põhjalik konspekt #83 Õiguse alused põhjalik konspekt #84 Õiguse alused põhjalik konspekt #85 Õiguse alused põhjalik konspekt #86 Õiguse alused põhjalik konspekt #87 Õiguse alused põhjalik konspekt #88 Õiguse alused põhjalik konspekt #89 Õiguse alused põhjalik konspekt #90 Õiguse alused põhjalik konspekt #91 Õiguse alused põhjalik konspekt #92 Õiguse alused põhjalik konspekt #93 Õiguse alused põhjalik konspekt #94 Õiguse alused põhjalik konspekt #95 Õiguse alused põhjalik konspekt #96 Õiguse alused põhjalik konspekt #97 Õiguse alused põhjalik konspekt #98 Õiguse alused põhjalik konspekt #99 Õiguse alused põhjalik konspekt #100 Õiguse alused põhjalik konspekt #101 Õiguse alused põhjalik konspekt #102 Õiguse alused põhjalik konspekt #103 Õiguse alused põhjalik konspekt #104 Õiguse alused põhjalik konspekt #105 Õiguse alused põhjalik konspekt #106 Õiguse alused põhjalik konspekt #107
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 107 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 328 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor LingLing Est Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    normi kehtestamine, riigivõimu suveräänsus, riigi territoorium, kodakondsus, monarh, piiratud monarhia, seisuslik, nüüdisaja vabariigid, valitsuse juht, poolpresidentaalne vabariik, konföderatsioon, personaalse autonoomiaga, etnoterritoriaalne, administratiivne, tagatiseks, riigi funktisoon, riigi sisefunktsioonideks, kultuurilis, riigi välisfunktsioonidest, riigiaparaat, kohtuvõimu organiteks, kohalikeks esindusorganiteks, keskhaldusorganiteks, õigusnormid, võimude lahusus, õigusriigis, sotsiaalne reguleerimine, korporatiivsed normid, välise kultuuri, riigist lähtumine, õigusnorm, tingimuse spetsiifika, õigusnormi dispositsioon, distsiplinaarsanktsioonid, varalised, imperatiivsed normid, reguleerimismeetodi valikul, subjekt, peamiseks õigusallikaks, üldpõhimõtted, hõlmab riigi, põhimõttelised seisukohad, tsiviilõigus, peamiseks õigusaktiks, normistik, tööõiguse harusse, aktideks, normatiivakt, normatiiv, mittenormatiivaktideks, suspensiivne veto, seaduse avaldamine, valituse määrus, määrustel, kodifitseerimine, õigussuhted, o õigussuhe, o õigussuhe, o õigussuhe, o õigussuhe, ühepoolselt, elementideks, juriidilisteks isikuteks, kompetents, õigussuhe, vaadatuna, juriidiline kohustus, juriidiline kohustus, õigussuhte objektideks, subjektideks, juriidilised faktid, o lihtfakt, o juriidiline, määrav element, õigusnormide ülesanne, kolmas staadium, õiguspärane, õigusrikkumise subjektiks, õigusrikkumised, hädaseisund, matkimise õigus, teenistus, põhjuslik seos, väärteod, väärtegu, vajaduse korral, distsiplinaarüleastumine, kohaldatavad kitsendused, juriidiline vastutus, sanktsioonid, o tsiviilõiguslik, kohtulik vastutus, õigusttaastavad, peaeesmärk, tsiviilõiguslik teovõime, põhiliigituse aluseks, likvideerijatel, sellise olukorraga, näilik, avaldamisega, juhatuse liige, asjaõigusel, asjaõigustele, o kinnis, kinnisasi, äratarvitatav, olulised osad, asja reaalosa, päraldis, valdus, kinnistusraamat, peremehetu, leidjal, vastava kinnis, pahausksel tegutsemisel, kinnisasja omanik, levinumad servitiuudid, isiklikul kasutusõigusel, reaalkoormatis, reaalkoormatise lõpetamist, pärast ostu, registerpandile, võõrandatavad, kinnipidamisõigus, kodulooma kinnipidamine, kinnistusraamatu sissekandes, hüpoteegipidajal, hüpoteegi järjekohal, hüpoteegi jagamist, hüpoteeki, kohtulik hüpoteek, kohtulik hüpoteek, hüpoteegipidajaks, võlasuhe, ühepoolne, mitmepoolne, tsü, tahte avaldamine, lepingupoolte kutse, kohustuse rikkumine, vääramata jõud, hooletus, kohustuse täitmine, isikliku iseloomuga, o garantiitähtaeg, kestvuslepingud, võõrandamiselpingud, ostjal, müügilepingu puhul, kasutuslepinguteks, rentnik, liisinguvõtja, frantsiislepingut, kindlustatud risk, kindlustatud ese, kindlustussumma, kindlustuse liigid, selliseks lepinguks, maakleri, töövõtulepingu esemeks, töövõtjale, maaklerileping, maaklerileping, agendilepingu sisu, komisjonilepingud, komisjonileping, rahvusvaheliseks veoks, käsipagas, pakettreis, mõningate avalik, o töö, tööleping, seadusevastane, katseaeg, alaealisi, tööandja, töölepingu peatumine, kollektiiv, nõudmisel, erisäte, rasedal, muudatustega mittenõustumisel, tootmishädavajadus, tööseisaku ajaks, vähenemisel, o tööandjal, tööandja, muudatused tootmis, lõpetamise põhjuseks, töölepingu lõpetamisel, tööandja, tööandja, koondamise tõttu, töölepingu lõpetamisel, o tegemist, töövaidluskomisjon, pooltel, töövaidluskomisjoni istung, o üldkorras, tööajanorm, töövahetus, o töötajal, o valve, o 13, o valve, o 13, puhkepäevad, puhkepäeval, puhkepäev, o riigi, lisapuhkuse kestus, liidetakse põhi, tööandja, tööandja, puhkuseseaduses, mittenõustumise korral, sealjuures, o 6, teatavatel juhtudel, praak, lähetataval, töötajate distsiplinaar, töösisekord, distsiplinaarsüüteo toimepanemine, rahatrahvi, tööandja, kollektiivlepingu lisad, o töö, pooltel, lepingu kehtivus, streik, töösulu korraldamine, o linna, streigist osavõtt, streigid, ebaseaduslik, o karistusseadusel, o tavaliselt, kaitstav huvi, tahtlus, kavatsetus, kaudne tahtlus, hooletusega, süüteo toimepanija, süüteost osavõtjad, lõpetamata süüteokatsega, karistuse aluseks, sellisteks mõjutusvahenditeks, psühhiaatriline sundravi, o noorte, jõustumiseni, o inimõiguste, karistusseadustiku eriosas, rahvatervisevastased süüteod, varavastased süüteod, keskkonnavastased süüteod, majandusalase süüteona, üldohtlikud süüteod, liiklussüüteod, sellisteks süütegudeks

    Sisukord

    • Õiguse alused

    Teemad

    • RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE
    • RIIGI PÕHIMÕISTED
    • RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE
    • Ürgkogukondliku korra ajal
    • tavad
    • Tava
    • malev
    • avalik võim
    • Riigi tekkimist iseloomustas
    • avaliku võimu
    • territoriaalsel põhimõttel
    • rahvas
    • tavaõiguse
    • riigi õigusloome
    • Õigus
    • Normi kehtestamine
    • Normi sanktsioneerimine
    • RIIGI TUNNUSED. RIIGI VORMID
    • Riigi põhitunnused
    • Avalik võim
    • Riigivõimu suveräänsus
    • Riigivõimu ülimuslikkus
    • Riigi territoorium
    • Riigi territooriumi
    • hulka arvatakse
    • Igal riigil on oma territooriumil võimutäius
    • Riigi haldusterritoriaalne korraldus
    • Rahvas
    • Kodakondsus
    • saadakse naturalisatsiooni korras
    • paiksustsensus
    • vabatahtlikkus
    • ustavusvanne
    • monarhi alamad
    • riikkondsust
    • Riigivormi
    • RIIGIVALITSEMISE VORMID
    • Riigivalitsemise vormi
    • Monarhia
    • Piiramata monarhia
    • türanniat
    • absoluutset monarhiat
    • Piiratud monarhia
    • Seisuslik-esinduslik monarhia
    • Konstitutsionaalse monarhia
    • Vabariik
    • Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis
    • Demokraatlikus vabariigis
    • linnavabariikide
    • Sotsialistlik vabariik
    • Nõukogude vabariiki
    • Rahvademokraatlik vabariik
    • Presidentaalset vabariiki
    • Parlamentaarne vabariik
    • Poolpresidentaalne vabariik
    • RIIKLIK KORRALDUS JA POLIITILINE REŽIIM
    • Riikliku korralduse vormi
    • Unitaarriik ehk lihtriik
    • Föderatsioon ehk liitriik
    • osariigid
    • kantonid
    • Konföderatsioon
    • Autonoomia
    • Personaalse autonoomiaga
    • Korporatiivne autoomia
    • Territoriaalne autonoomia
    • Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia
    • Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid
    • Administratiivne autonoomia
    • Kultuuriautonoomia
    • Poliitiline režiim
    • Demokraatlik poliitiline režiim
    • Autoritaarne poliitiline režiim
    • Totalitaarne poliitiline režiim
    • RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIAPARAAT
    • Riigi funktisoon
    • Riigi sisefunktsioonideks
    • Riigi välisfunktsioonidest
    • õiguslikes
    • organisatsioonilistes
    • vormides
    • Riigiaparaat
    • Riigiorgan
    • riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes
    • Seadusandliku võimu organina
    • Täidesaatva riigivõimu organite
    • Kohtuvõimu organiteks
    • Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel
    • kohalikeks
    • keskhaldusorganiteks
    • kohalikeks haldusorganiteks
    • erikompetentsiga
    • Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis
    • Esmased riigiorganid
    • Teisesed riigiorganid
    • Valitav
    • Mittevalitavad riigiorganid
    • Alaline
    • riigiorgan
    • Ajutine
    • ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS
    • ÕIGUSE MÕISTE
    • Õigust iseloomustavad tunnused
    • õiguse juriidiliseks käsitluseks
    • õiguse normatiivseks kontseptsiooniks
    • Õiguse sotsioloogilise käsitluse
    • Õiguse loomuõiguslik käsitlus
    • Õiguse ja õigluse omavaheline seos
    • ÕIGUSE SEOS RIIGI, POLIITIKA JA MAJANDUSEGA
    • õigus
    • Õigusriigi olulisemad tunnused
    • materiaalsete
    • tunnuste
    • õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi
    • õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse
    • Politseiriik
    • Haldusriik
    • Õigus ja poliitika
    • Poliitika
    • õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus
    • õigus on riigi poliitika teostamise vahend
    • Õiguse ja majanduse
    • SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE REGULEERIMINE
    • ÕIGUSNORMID
    • SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID
    • Sotsiaalne reguleerimine
    • Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine
    • Normatiivne reguleerimine
    • Sotsiaalne norm
    • Moraalinormid
    • Korporatiivsed normid
    • Tava
    • traditsioonid
    • Religioossed normid
    • Välise kultuuri ehk kombestiku normid
    • õigusnormid
    • ÕIGUSNORMI MÕISTE
    • liigitunnused
    • spetsiifilised tunnused
    • õiguskaitseorganite süsteem
    • NB! Õigusnorm
    • ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR
    • Õigusnorm
    • õigusnorm määrama
    • õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa)
    • hüpotees
    • dispositsioon
    • sanktsioon
    • Õigusnormi hüpotees
    • absoluutselt
    • määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese
    • Määratletud hüpotees
    • Suhteliselt määratletud hüpotees
    • Määratlemata hüpotees
    • abstraktseid hüpoteese
    • Kasuistlik hüpotees
    • Abstraktne hüpotees
    • lihtsaid, liit- ja
    • alternatiivseid hüpoteese
    • Lihtne hüpotees
    • Liithüpotees
    • Alternatiivne hüpotees
    • Õigusnormi dispositsioon
    • lihtsad
    • kirjeldavad
    • Lihtne dispositsioon
    • Kirjeldav dispositsioon
    • absoluutselt (üheselt) või
    • suhteliselt määratletud
    • Absoluutselt määratletud
    • Suhteliselt määratletud
    • imperatiivseid ehk käsutavaid
    • dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone
    • Imperatiivne dispositsioon
    • Dispositiivne dispositsioon
    • Õigusnormi sanktsioon
    • kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaarseid ja varalisi e tsiviilõiguslikke
    • sanktsioone
    • Kriminaalõiguslikud sanktsioonid
    • Haldussanktsioonid
    • distsiplinaarsüütegude
    • Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid
    • tsiviilõiguslike üleastumiste eest
    • absoluutselt määratletud, suhteliselt
    • määratletud ja määratlemata sanktsioone
    • Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon
    • Suhteliselt määrateltud sanktsioon
    • Määratlemata sanktsioon
    • liht-, liit- ja alternatiivseteks sanktsioonideks
    • Lihtsanktsioon
    • Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon
    • Alternatiivne sanktsioon
    • ÕIGUSNORMI SÕNASTAMINE ÕIGUSAKTI TEKSTIS
    • Õigusnormi viitav esitamine
    • Otsesed ehk ebaehtsed viited
    • Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide
    • ÕIGUSNORMI LIIGID
    • Subjekti järgi
    • Reguleerimisobjekti järgi
    • Ajalise kehtivuse järgi
    • Territoriaalse kehtivuse järgi
    • Ettekirjutuse iseloomu järgi
    • Imperatiivsed normid
    • Suhteliselt määratletud normid
    • Dispositiivsed normid
    • Täidetava funktsiooni järgi
    • Regulatiivsed õigusnormid
    • Kaitsvad õigusnormid
    • Vastavalt regulatsiooni viisile
    • ÕIGUSSÜSTEEM
    • ÕIGUSSÜSTEEMI MÕISTE. ÕIGUSHARU. ÕIGUSINSTITUUT
    • õigussüsteemiks
    • Õigusharu
    • Õigusliku reguleerimise objekt
    • Õigusliku reguleerimise meetod
    • Autonoomne meetod
    • Autoritaarne meetod
    • õigusinstituutideks
    • Õigussüsteem
    • Õigusinstituut
    • Õigusperekond
    • ÕIGUSHARUDE ÜLDISELOOMUSTUS
    • eraõiguseks
    • Avalik õigus
    • Eraõiguse
    • Riigiõigus
    • Haldusõigus
    • Finantsõigus
    • Karistusõigus
    • Kriminaalprotsessi õigus
    • Tsiviilõigus
    • Tsiviilprotsessiõigus
    • Perekonnaõigus
    • Tööõigus
    • Rahvusvaheline õigus
    • ÕIGUSE VORMID EHK –ALLIKAD
    • ÕIGUSVORMI MÕISTE JA LIIGID
    • Õigusvorm (ehk õigusallikas)
    • Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
    • Õigusteadus (juristide arvamus)
    • Kohtu- ja halduspretsendent
    • Leping
    • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
    • Normatiivakt
    • EUROOPA LIIDU ÕIGUS EESTI ÕIGUSE ALLIKANA
    • Euroopa Liidu õigus
    • EL-u esmane õigus
    • Euroopa Liidu teisene õigus
    • Määrused
    • Direktiivid
    • Otsesed
    • Soovitused ja arvamused
    • ÕIGUSAKTI MÕISTE JA LIIGID. NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM
    • Õigusaktid
    • Normatiivakt ehk üldakt
    • õiguse üldaktiks
    • õigustloovaks aktiks
    • Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt
    • Seadus
    • seaduste ülimuslikkus
    • Põhiseadus
    • Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused
    • Lihtseadused
    • seadusandliku protsessi staadiume
    • Seaduse algatamine
    • Seaduseelnõu arutamine
    • Seaduseelnõu vastuvõtmine
    • Seaduse väljakuulutamine
    • Absoluutne veto
    • Suspensiivne veto
    • Seaduse avaldamine
    • Seadlus
    • Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad
    • Määrus
    • korraldusi
    • Minister annab määrusi ja käskkirju
    • NORMATIIVAKTIDE KEHTIVUS
    • Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid
    • jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu
    • seaduste kollisiooniks
    • Normatiivaktide territoriaalne kehtivus
    • lokaalse iseloomuga
    • kohalikud normatiivaktid
    • Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes
    • ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE
    • Õigusaktide süstematiseerimine
    • Inkorporeerimise
    • Kodifitseerimine
    • ÕIGUSSUHTED
    • ÕIGUSSUHTE MÕISTE JA STRUKTUUR
    • Ühiskondlikud suhted
    • Õigussuhted
    • spetsiifilisi tunnuseid
    • Kahepoolselt
    • Ühepoolselt
    • Õigussuhe
    • ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID
    • Õigussuhete subjektideks
    • Õigussubjektsus
    • Õigusvõime
    • Tsiviilõiguslik õigusvõime
    • Teovõime
    • Deliktivõime
    • üksikisikud ehk
    • füüsilised isikud
    • Füüsiliste isikutena
    • juriidiliste isikutena
    • Juriidilise isiku
    • avalik-õiguslikeks
    • juriidiline isik
    • Avalik-õiguslik juriidiline isik
    • kompetents ehk pädevus
    • SUBJEKTIIVNE ÕIGUS JA JURIIDILINE KOHUSTUS
    • õigussuhte juriidilise sisu
    • Subjektiivne õigus
    • Subjektiivne õigus on
    • Juriidiline kohustus
    • Juriidiline kohustus
    • juriidilised kohustused
    • ÕIGUSSUHTE OBJEKT
    • õigussuhte objektiks
    • materiaalsed esemed
    • mittemateriaalsed väärtused
    • tunnus
    • ÕIGUSSUHTE PÕHILIIGID
    • Reguleeritavate suhete valdkonna
    • Õigussuhte struktuuri
    • Kahepoolses õigussuhtes
    • Ühepoolne õigussuhe
    • absoluutne õigussuhe
    • Õigussuhte funktsiooni
    • Regulatiivsed õigussuhted
    • Kaitsvad õigussuhted
    • JURIIDILISED FAKTID
    • Juriidilised faktid
    • Sündmus
    • Õiguspärane tegu
    • juriidiline akt
    • juriidiline toiming
    • juriidilise resultaadiga tegu
    • Õigusvastane tegu
    • õigustloovaid
    • õigustlõpetavaid juriidilisi fakte
    • Lihtfakt
    • Liitfakt
    • Juriidiline ehk faktiline koosseis
    • Faktilise koosseisu
    • õiguslikuks
    • presumptsiooniks
    • Tõendid
    • ÕIGUSE RAKENDAMINE
    • ÕIGUSE REALISEERIMINE. ÕIGUSE RAKENDAMISE MÕISTE
    • Õiguse realiseerimine
    • Õigusnormide nõuetest kinnipidamine
    • Õigusnormide kasutamine
    • Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine
    • Õiguse rakendamise vajadus tekib
    • kompetentsiga
    • õiguse
    • rakendamise akti
    • Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivõimualane
    • organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites
    • ÕIGUSE RAKENDAMISE PROTSESS
    • Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevaid
    • staadiume, mis kujutavad asja läbivaatamisel suhteliselt iseseisva tähendusega etappe
    • Esimene staadium
    • Teine staadium
    • õigusakti tõlgendamine
    • Kolmas staadium
    • õiguse rakendamise
    • individuaalakti vormistamist
    • Neljas staadium
    • ÕIGUSE RAKENDAMISELE ESITATAVAD NÕUDED
    • Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue
    • Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue
    • Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue
    • Õiguse rakendamise õigluse nõue
    • ÕIGUSE RAKENDAMISE AKTID
    • Õiguse rakendamise akt
    • Õiguse rakendamise akti struktuur
    • sissejuhatavas osas
    • konstateerivas osas
    • motiveerivas osas
    • resolutiivosas sõnastatakse
    • Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi
    • Regulatiivsed aktid
    • Jurisdiktsioonilised aktid
    • Akti välja andnud organite järgi eristatakse
    • ÕIGUSRIKKUMISED JA JURIIDILINE VASTUTUS
    • ÕIGUSRIKKUMISE MÕISTE JA KOOSSEIS
    • Õiguspärane käitumine
    • Õigusrikkumine
    • sanktsiooni kohaldamisega
    • õigusrikkumise koosseisuks
    • Õigusrikkumise subjekt
    • Õigusrikkujaks
    • Õigusrikkumise subjektiivne külg
    • Isiku süü
    • ettevaatamatus
    • tahtlikult
    • otsene tahtlus
    • kaudne tahtlus
    • ettevaatamatult
    • kuritegelik kergemeelsus
    • kuritegelik hooletus
    • Õigusrikkumise objekt
    • aktiivne tegu
    • tegevusetus
    • Õigusrikkumised
    • õigusvastane
    • Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
    • Hädakaitse
    • Hädakaitse piiride ületamine
    • Hädaseisund
    • Kurjategija kinnipidamine
    • Kuritegude matkimine
    • Kohustuste kollisioon
    • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
    • Kannatanu nõusolek
    • õiguspärane
    • sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks
    • Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu
    • Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
    • Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine
    • Teo keelatus
    • kausaalne ehk põhjuslik seos
    • juhuslikkus
    • füüsilise sunni mõjul
    • psüühilise sunni mõjul
    • ÕIGUSRIKKUMISTE LIIGID
    • Kuritegu
    • Väärtegu
    • Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine
    • Distsiplinaarüleastumine ehk distsiplinaarsüütegu
    • JURIIDILINE VASTUTUS
    • Juriidiline vastutus
    • Juriidiline vastutus
    • Juriidilise vastutusega
    • Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt
    • Kriminaalvastutus
    • Haldusvastutus
    • Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus
    • Distsiplinaarvastutus
    • Kohtulik vastutus
    • Haldusorganite poolt rakendatav vastutus
    • Karistavad
    • Õigusttaastavad
    • TSIVIILÕIGUS
    • TSIVIILÕIGUSLIKU SUHTE SUBJEKTID
    • Subjektide põhiliigid
    • Õigussubjektsust
    • teovõime
    • Füüsiline
    • juriidiline isik
    • Füüsilised isikud
    • Füüsilise isiku õigusvõime
    • Tsiviilõiguslik teovõime
    • Elukoht
    • Isiku tegevuskoht
    • Isiku teadmata kudumine ja surnuks tunnistamine
    • viie aasta jooksul
    • kuue kuu möödumisel
    • Juriidilised isikud
    • avalik-õiguslik
    • Eraõiguslik juriidiline isik
    • Eraõiguslikest juriidilistest isikutest äriühingud
    • Täisühing
    • Usaldusühing
    • Osaühing
    • Aktsiaselts
    • Tulundusühistu
    • Sihtasutus
    • Mittetulundusühing
    • Juriidilise isiku seaduslik esindaja
    • Eraõigusliku juriidilise isiku organid
    • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
    • Juriidilise isiku lõppemine ja lõpetamine
    • Vabatahtlik lõpetamine võib toimuda
    • kohtuotsusega
    • likvideerimine
    • pankrotimenetluses
    • TSIVIILÕIGUSTE JA –KOHUSTUSTE TEKKIMINE, MUUTMINE JA
    • LÕPPEMINE
    • tsiviilõigused ja
    • kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest
    • toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti
    • õigusvastastest tegudest
    • Tehing
    • ühepoolsed
    • lepingud
    • Otsene
    • Kaudne
    • Tehingu tühisus
    • Tehing on seadusega vastuolus olev tehing
    • Tühine on näilik tehing
    • Eksimus
    • Pettus
    • Ahvardus ja vägivald
    • Raskete asjaolude ärakasutamine
    • Tähtajad tehingu tühistamise algatamiseks
    • Tingimuslik tehing
    • edasilükkava tingimusega
    • äramuutva tingimusega
    • Esindamine
    • Esindusõigus
    • Volituse andmine
    • Volitus lõpeb siis, kui
    • TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMISE VIISID
    • Hea usu põhimõte
    • Heausksuse eeldus
    • Hädakaitse ja hädaseisund
    • hageja
    • kostjale
    • Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta
    • Loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine
    • kolm aastat
    • kümme aastat
    • kümme aastat
    • ASJAÕIGUS
    • ASJA MÕISTE JA LIIGID
    • varaliste suhete reguleerimisel
    • absoluutsed õigused
    • avalikkuse põhimõte
    • Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on normide kogum
    • asjaõigused
    • asjaõigusseadus
    • piiratud asjaõigused
    • Asju
    • liigitatakse
    • Kinnisasi
    • Vallasasi
    • Asendatav
    • Äratarvitatav
    • Asja oluline osa
    • Kinnisasja olulised osad
    • Asja mõtteline osa
    • Asja reaalosa
    • Päraldis
    • Asja vili
    • Õigusvili
    • Esemele tehtud kulutused on
    • vajalikud
    • kasulikud
    • toreduslikud
    • hinnata
    • Asja harilik
    • hindamine erilise huvi
    • järgi
    • VALDUS JA OMAND
    • Valdus
    • ajutine
    • ebaseaduslik
    • heauskne
    • pahauskne
    • Valdus omandatakse
    • Valdusel on kohtulik kaitse
    • kinnistusraamatut
    • Omand
    • kinnisomand
    • ühine omand
    • Kaasomand
    • Ühisomand
    • ostueesõigus
    • Vallasomandi tekkimine
    • Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega
    • õiguslik alus
    • Vallasomand tekib hõivamisega
    • Vallasomand tekib leiu omandamisega
    • sada
    • krooni
    • müüa asi avalikul enampakkumisel
    • kuus kuud
    • pole selgunud ühe aasta jooksul
    • ühte kolmandikku
    • Vallasomand tekib peitvara leidmisega
    • pooles väärtuses
    • Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel
    • töö on väärtuslikum esialgsest asjast
    • kaasomand
    • viie
    • Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel
    • KINNISOMAND JA SELLEGA SEOTUD ÕIGUSED
    • KINNISOMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE NING KITSENDUSED
    • Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine
    • Kinnisomand tekib kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega
    • asjaõiguslepingu
    • Hõivamisega võib kinnisasja omandada vaid riik
    • Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku
    • hävimisega
    • Kinnisomandi kitsendused
    • naabrusõigusi
    • Kallasrada
    • võib omandit võõrandada omaniku nõusolekuta
    • servituut
    • SERVITUUDID
    • Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus
    • Teeniv kinnisasi
    • Reaalservituut
    • Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega
    • kokkulepe
    • isiklikku servituuti
    • Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul
    • Kasutusvaldus
    • Isiklik kasutusõigus
    • ainult kinnisasi
    • Isiklik kasutusõigus elamule
    • REAALKOORMATISED
    • Kinnisasja võib koormata selliselt
    • reaalkoormatise sisuks
    • on just teatud tegude sooritamine
    • eraõiguslik
    • Avalik-õiguslik reaalkoormatis
    • Eraõiguslik reaalkoormatis tekib kinnistusraamatusse kandmisega
    • HOONESTUSÕIGUS
    • Hoonestusõigus
    • tähtajaline õigus
    • mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks
    • Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline
    • kolmel järjestikusel aastal
    • OSTUEESÕIGUS
    • Ostueesõigus
    • kahe kuu jooksul
    • kahe nädala jooksul
    • kahe kuu jooksul
    • Ostueesõigus ei ole üleantav
    • PANDI MÕISTE. VALLASPANT
    • PANDI MÕISTE
    • Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata
    • Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki
    • vallaspanti
    • kinnispanti
    • vallaspandi liikideks
    • käsipant
    • registerpant
    • väärtpaberite pantimine
    • kinnipidamisõigus
    • KÄSIPANT
    • Käsipant
    • Käsipant tekib
    • Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 krooni
    • Käsipant lõpeb
    • müügi õigus
    • REGISTERPANT
    • Registerpandi
    • Registerpant tekib
    • transpordivahenditele
    • KOMMERTSPANT
    • Kommertspant on nagu registerpantki valduseta pandi liik
    • äriregistris
    • Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale
    • Kommertspant ei ulatu
    • Ettevõtja võib kommertspandiga koormatud vara tavapärase majandustegevuse raames
    • kasutada ja käsutada
    • Ettevõtjal, kelle varale on seatud pant, on teabe andmise kohustus
    • INTELLEKTUAALOMANDI PANTIMINE
    • Intellektuaalse omandiga seotud õigusi
    • VÄÄRTPABERITE PANTIMINE
    • Väärtpabereid
    • Esitajaväärtpaberite
    • Kaubaväärtpaberite
    • Aktsiate pantimine
    • KINNIPIDAMISÕIGUS
    • kinnipidamisõigust
    • Kinnipidamisõigus
    • Kodulooma kinnipidamine on seaduses sätestatud kinnipidamise erijuhuna
    • KINNISPANT EHK HÜPOTEEK
    • hüpoteek
    • Hüpoteeki
    • Hüpoteegipidaja
    • võlgniku
    • Omanik
    • Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks
    • kinnisasjana käsitletavat
    • korteriomand
    • mitteaktsessoorsus
    • kinnistusraamatusse
    • kinnisasja edasise valdamise
    • koormamise õigus
    • Hüpoteegipidajal
    • Hüpoteegipidaja võib hüpoteeki käsutada, sh pantida või võõrandada
    • üleantav õigus
    • järjekoha
    • võõrandamisel
    • kogu kinnisasja
    • Vabakäelisel müügil
    • Kinnisasja sundmüük toimub avalikul enampakkumisel
    • osahüpoteek
    • hüpoteegiga koormatud kinnisasja
    • ühishüpoteegiks
    • Kohtulik hüpoteek
    • Hüpoteegipidajaks
    • VÕLAÕIGUS
    • VÕLAÕIGUSE ÜLDSÄTTED
    • VÕLASUHE JA LEPING
    • sisuks on suhte subjektide siduvad subjektiivsed
    • õigused ja juriidilised kohustused
    • Võlasuhe
    • Võlasuhe
    • kohustused
    • Võlasuhe võib tekkida
    • Täielik kohustus
    • Mittetäielik kohustus
    • mõistlikkuse põhimõtetele
    • Tehing
    • Ühepoolne
    • Mitmepoolne
    • Leping
    • nõustumise
    • vormi vabaduse printsiip
    • Üldine põhimõte
    • tehingu elektrooniline vorm
    • Tsiviilõigusliku lepingu aluseks on leipngupoolte tahteavaldus
    • Kaudne
    • Lepingupoolte kohustused
    • Eelleping
    • Kohustus
    • Kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus
    • leping kolmanda isiku kasuks
    • KOHUSTUSE RIKKUMINE JA ÕIGUSKAITSEVAHENDID
    • Kohustuse rikkumine
    • Vääramata jõud
    • süü
    • Tahtlus
    • Hooletus
    • Raske hooletus
    • Kohustuse täitmise nõue
    • Hinna alandamine
    • Viivis
    • Kahju hüvitamine
    • Kahju
    • Varaline kahju
    • Otsene varaline kahju
    • Saamata jäänud tulu
    • Mittevaralise kahju
    • ühekordselt makstava rahasummana
    • KÕRVALKOHUSTUSED
    • kõrvalkohustuste
    • Käendus
    • tarbijakäenduslepinguks
    • Garantii
    • Käsiraha
    • Leppetrahv
    • LEPINGUKOHUSTUSTE LÕPPEMINE
    • täitmine
    • Kohustus loetakse kohaselt täidetuks
    • Tasaarvestus
    • Kokkulangemine ja poolte kokkuleppe
    • Lepingust taganemine
    • Lepingu ülesütlemine
    • Kestvuslepingud
    • Määramata e tähtajatult sõlmitavate kestvuslepingute
    • korraline ülesütlemine
    • tähtajaline
    • erakorralise ülesütlemisega
    • LEPINGUD
    • Lepingu sisu järgi eristatakse
    • VÕÕRANDAMISLEPINGUD
    • Müügileping
    • Tarbijalemüük
    • tagasiostuõigus
    • müügigarantii
    • Garantiiaeg
    • Vahetusleping
    • barterlepingu
    • Faktooringuleping
    • Kinkeleping
    • KASUTUSLEPINGUD
    • valduse üleminek
    • kestusvõlasuhte
    • Üürileping
    • äriruum
    • Rendileping
    • Liisinguleping
    • Liisinguandja
    • Liisinguvõtja
    • Litsentsileping
    • tsessioon
    • Lihtlitsentsilepingu
    • Ainulitsentsileping
    • Frantsiisileping
    • kaubandusliku kontsessiooni
    • kontsessioonilepinguks
    • Frantsiisiandja
    • frantsiisivõtja
    • Ehitise ajutise kasutamise leping
    • Tasuta kasutamise leping
    • Laenuleping ja krediidileping
    • tarbijakrediidleping
    • KINDLUSTUSLEPING
    • Kindlustuslepinguga
    • Kindlustusjuhtum
    • Kindlustusrisk
    • Kindlustushüvitise
    • Kindlustatud risk
    • Kindlustatud ese
    • Soodustatud isik
    • Kindlustuse liigid
    • poliisiks
    • TOETAMISLEPINGUD
    • Toetamislepingu
    • elurendis ja ülalpidamisrendis
    • Elurendis
    • Ülalpidamisleping
    • KOMPROMISSILEPING
    • Kompromissileping
    • SELTSINGULEPING
    • Seltsingulepinguga
    • TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD
    • teenuse osutamise lepinguteks
    • Käsundusleping
    • Töövõtuleping
    • Tarbijatöövõtuleping
    • Maaklerileping
    • Agendileping
    • Komisjonileping
    • Maksekäsund
    • Maksekäsundi
    • Arveldusleping
    • Tervishoiuteenuse osutamise leping
    • Veoleping
    • Autoveo
    • veoluba
    • a) Kaubaveoleping
    • veokiri
    • veotähtaja
    • kolimisleping
    • b) Reisijaveoleping
    • Tellimusveoleping
    • Pagasiks
    • Käsipagas
    • Ühistranspordiks
    • kombineeritud reisijaveolepinguga
    • Ekspedeerimisleping
    • Pakettreisileping
    • Pakettreis
    • reisikirjelduse
    • Hoiuleping
    • hoiutasu
    • Laoleping
    • laokirja
    • TÖÖÕIGUS
    • TÖÖÕIGUSE KUI ÕIGUSHARU ISELOOMUSTUS
    • TÖÖÕIGUSE MÕISTE JA ALLIKAD. TÖÖÕIGUSLIKU SUHTE
    • SPETSIIFIKA
    • Tööõigus
    • töölepingu
    • Tööõiguse allikateks on
    • Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
    • konventsioonid
    • Euroopa sotsiaalharta
    • Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid
    • Eesti Vabariigi põhiseadus
    • Seadused
    • Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused
    • Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid
    • Kollektiivlepingud
    • tööleping kehtib ka siis, kui kõiki
    • kohustuslikke tingimusi lepingusse märgitud ei ole
    • töövõtulepinguga
    • tellija
    • TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KUI TÖÖÕIGUSLIKU SUHTE SUBJEKTID
    • Individuaalse töösuhte subjektiks on töötaja ja tööandja
    • Töötaja
    • füüsiline isik
    • aastaseks saanud alaealine
    • 15-aastane alaealine
    • Tööandjaks võib olla
    • juriidilise isiku struktuuriüksus
    • teovõimeline füüsiline isik
    • Töölepingu seadus ei laiene
    • kollektiiv- ja töölepinguga
    • kehtetud
    • soodsam
    • TÖÖLEPING JA SELLEST TULENEVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
    • TÖÖLEPING JA SELLE SÕLMIMINE. TÖÖLEPINGU KOHUSTUSLIKUD
    • TINGIMUSED
    • Tööleping
    • Töölepingu põhitunnused on
    • vaidlus
    • Töölepingu sõlmimisel nõuab seadus lähtumist võrdse kohtlemise põhimõttest
    • Seadusevastasteks aga ei loeta
    • Naistele
    • soodustused
    • Nimetatud soodustused laienevad ka
    • tööandja ühepoolse otsusega
    • tööraamat
    • Tööraamatusse kantakse
    • Töötaja nõudel kantakse tööraamatusse
    • Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris
    • kaht nädalat
    • tööle lubamine
    • tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega
    • Töölepingu tingimused võib liigitada
    • Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on selle alla kirjutanud või töötaja
    • on faktiliselt tööle asunud
    • Töölepingu kohustuslikud tingimused, kokkulepped
    • TÖÖLEPINGU TÄHTAEG. MÄÄRAMATA JA MÄÄRATUD AJAKS
    • LEPINGU SÕLMIMINE
    • Tööleping sõlmitakse
    • määramata ajaks
    • määratud ajaks
    • mitte kauemaks kui viieks aastaks
    • Määratud ajaks
    • Iga töötaja (ka alaealine) sõlmib töölepingu isiklikult tööandjaga või tööandja selleks
    • volitatud esindajaga
    • Töölepingu sõlmimiseks nõuab tööandja järgmiste dokumentide esitamist
    • kohustatud registreerima kirjaliku
    • KATSEAEG, SELLE KESTUS JA ÕIGUSLIK REGULATSIOON
    • katseajaga
    • Katseaeg ei või ületada nelja kuud
    • TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED. TÖÖLÄHETUSE ÕIGUSLIK
    • REGULATSIOON
    • Naisi on keelatud tööle võtta
    • Alaealisi on keelatud
    • töösisekord
    • Töösisekorraeeskirjad jõustuvad
    • Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud
    • Tööandja on kohustatud
    • Töötaja kohustusteks on
    • Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga
    • määratud töö tegemise asukohta
    • korteriraha
    • sõiduraha
    • TÖÖLEPINGU PEATUMINE JA MUUTMINE. AJUTINE ÜLEVIIMINE
    • TEISELE TÖÖLE
    • Töölepingu peatumine
    • Tööleping peatub
    • keskmise palga
    • Töölepingu muutmine
    • muutus ei tohi halvendada töötaja olukorda
    • poolte
    • kokkuleppel
    • Töölepingu muutmiseks ei loeta
    • Töölepingu muutmine (üleviimine) on
    • Töötaja üleviimine teisele tööle on võimalik poolte kokkuleppel
    • tööandja kohustatud tagama
    • töötajale vähemalt endise keskmise palga ühe kuu jooksul
    • Alatiseks üleviimine teisele tööle töötaja nõudmisel on seotud töötaja tervisega
    • ei luba tal senise töö
    • jätkamist, on töötajal õigus
    • endise töö järgse keskmise
    • palga
    • haiguslehe
    • alusel
    • palgavahe
    • ravikindlustusseaduses
    • Töötaja vabastatakse haiguslehel ettenähtud ajaks tööst
    • kohustusliku ravikindlustuse hüvitist
    • raseda töötingimuste ajutise kergendamise või ajutise üleviimise
    • kohta teisele tööle
    • palgavahe
    • üleviimine toimub tööandja nõudmisel
    • Tööandjal on õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja töötasustamise
    • üks kuu
    • palgasüsteemi muutmist
    • nõuda töölepingu lõpetamist
    • viis kalendripäeva ette
    • maksma hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses
    • ajutise üleviimise teisele tööle tootmishädavajaduse korral
    • Tootmishädavajadus
    • Tööandjal on õigus töötaja ajutiselt üle viia teisele tööle järgmistel asjaoludel
    • on lubatud ükskõik millisele tööle samas
    • asulas mitte kauemaks kui üheks kuuks
    • tööandja maksab
    • vahe juurde
    • Tööseisak
    • Töötasustamine tööseisaku ajal toimub järgmiselt
    • töötajale, kes ei ole süüdi
    • makstakse talle tasu
    • vastavalt tööle, kuid mitte vähem tunnipalgamäärast endisel tööl
    • töötajale, kes on süüdi
    • mitte kauemaks kui üheks kuuks
    • Ei ole lubatud teise paikkonda üle viia
    • osalise tööaja rakendamist või osaliselt tasustatava puhkuse
    • andmist töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel
    • kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg
    • osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks
    • vähemalt kaks nädalat ette
    • Kitsendused tööandjale
    • osalise tööaja kestus
    • puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60%
    • miinimumpalgast
    • keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest
    • ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest
    • Töötingimuste seadusevastase muutmise, samuti tööandja seadusliku korralduse
    • täitmata jätmise eest on kehtestatud vastutus
    • tööandja
    • kokkulepitud
    • saamata
    • töötaja jätab oma süü tõttu täitmata
    • hüvitama tööandjale sellega
    • ühe kuu keskmise palga ulatuses
    • kirjalikult
    • TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE, SELLE ALUSED JA VORMISTAMINE
    • Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel
    • kirjalikult ette teatama
    • Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu
    • lõpetamise päeval
    • TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE POOLTE KOKKULEPPEL, TÄHTAJA
    • MÖÖDUMISEL JA TÖÖTAJA ALGATUSEL
    • Poolte kokkuleppel
    • Tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumisel
    • lepingutähtaeg ületab ühe aasta
    • lepingutähtaeg ei ületa ühte
    • aastat
    • Tööandja
    • keskmist päevapalka
    • Töötaja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu
    • viis kalendripäeva
    • määramata ajaks sõlmitud
    • töölepinguks
    • Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel töötaja algatusel
    • Katseaja kestel
    • kolm kalendripäeva
    • viis kalendripäeva
    • Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel töötaja algatusel
    • ületab ühe aasta
    • ei ületa ühte aastat
    • viis kalendripäeva
    • määratud ajaks sõlmitud erisoodustustega töölepingu
    • viis kalendri
    • päeva ette
    • kirjaliku tõendi
    • määratud
    • tööandjapoolne lepingutingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või
    • muudatused tootmis- või töökorralduses
    • Määramata ajaks
    • kahe kuu keskmise
    • Määratud ajaks
    • üle kahe kuu
    • Etteteatamistähtaja möödumisel
    • Töölepingu seadus sätestab enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamise
    • tagajärjed
    • keskmise
    • päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest
    • keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest
    • TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE TÖÖANDJA ALGATUSEL, SELLE ALUSED
    • JA TÖÖANDJALE ESITATAVAD TINGIMUSED
    • ennetähtaegselt
    • Tööandja ei tohi töölepingut lõpetada töötaja ajutise töövõimetuse ajal
    • puhkusel
    • töötajale oli kehtestatud osaline tööaeg
    • osaliselt tasustatavale puhkusele
    • seaduslikus streigis
    • esindab
    • ei kohaldata
    • likvideerimise
    • pankroti
    • Tööandja peab töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatama
    • kaks kuud
    • töötajate koondamisel
    • vähem kui kaks kuud
    • mitte vähem kui kolm kuud
    • mitte vähem kui neli kuud
    • üks
    • kaks nädalat
    • töötajate esindajale
    • tähtaegade mittejärgimise
    • hüvitust
    • Tööandja on kohustatud maksma töötajale hüvitust töölepingu lõpetamisel järgmiselt
    • koondamise
    • aastat
    • 10 aastat
    • üle 10 aasta
    • töötaja mittevastavuse tõttu
    • Muudel alustel töölepingu lõpetamisel hüvitust ei maksta
    • Töölepingu kollektiivseks lõpetamiseks
    • konsulteerima töötajate
    • esindajatega
    • töölepingute
    • tööinspektsiooni
    • taotluse
    • tööinspektsioonilt kooskõlastuse saamise
    • päevast arvates
    • Töölepingu lõpetamine
    • keelatud
    • tööinspektori nõusolekut
    • lõpetada alaealisega tööleping
    • välja arvatud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu
    • tööinspektori
    • nõusolekul
    • Töölepingu lõpetamiseks töötajate esindajatega
    • tööinspektori nõusolekul
    • Tööandja pankroti väljakuulutamisel
    • pärast pankrotiotsuse tegemist
    • koondamisega
    • pakkuma töötajale teist tööd
    • tööle tagasi võtma kuue kuu
    • jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti
    • töölejäämise eelisõigust
    • mittevastavusel
    • tervise halvenemine
    • hindab tööandja
    • ei ole võimalik pakkuda teist tööd või kui
    • töötaja on keeldunud pakutud tööst
    • katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu
    • töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel
    • korruptiivse teo toimepanemisel
    • usalduse kaotamisel
    • Vääritu on tegu
    • Töötaja süütegude tõttu
    • ilma
    • töötajale ette teatamata ja hüvitust maksmata
    • pikaajalise töövõimetuse tõttu
    • üle nelja kuu järjest
    • üle viie kuu kalendriaasta jooksul
    • säilitab tööandja töökoha
    • kolmandate isikute nõudmisel
    • Töölepingu seadus sätestab töölepingu lõpetamise pooltest sõltumatutel asjaoludel
    • tööteenistusse
    • maksab riik töötajale hüvitusena tema kahe nädala keskmise
    • palga
    • süüdimõistev kohtuotsus
    • töölevõtmise eeskirjade rikkumise tõttu
    • tööandja süül
    • Tööandja süül
    • kolme kuu keskmise palga ulatuses
    • töötaja poolt
    • ühe kuu keskmise palga
    • ulatuses
    • ühega lähedases suguluses või hõimluses olevatest töötajatest
    • vahetus alluvuses
    • Töötaja surma korral
    • Tööandja surm
    • Töölepingu pooled vastutavad töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest
    • kuue kuu keskmise palga ulatuses
    • kuue
    • kuu keskmise palga ulatuses
    • Tööraamatu kinnipidamise eest
    • Lõpparve kinnipidamise eest
    • Töötaja omavoliliselt töölt lahkumisel
    • TÖÖLEPINGU TÜHISTAMISE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
    • töölepingu tühistamise võimaluse
    • Töötaja võib tühistada töölepingu
    • Tööandja võib tühistada töölepingu, kui
    • Töölepingu tühistamise kohta teeb tööandja lepingusse kande
    • Töövaidlusorgan tunnistab kehtetuks töölepingu
    • ei ole antud
    • puudub töölepingu sõlmimise õigus
    • teeb tööandja lepingusse kande
    • TÖÖVAIDLUSED JA NENDE LAHENDAMISE KORD
    • MÕISTED JA TÖÖVAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD
    • Individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega
    • Individuaalne töövaidlus
    • Lahkarvamus
    • töövaidlus
    • organisse
    • töövaidluskomisjon
    • kohus
    • õiguskantsler
    • nõude esitamise
    • tähtaeg neli kuud
    • Nõude esitamise tähtaeg
    • Töövaidlusorgan kohaldab aegumist ainult huvitatud poole nõudel
    • TÖÖVAIDLUSKOMISJONI MOODUSTAMINE JA TÖÖVAIDLUSTE
    • LAHENDAMINE TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
    • Töövaidluskomisjon
    • Töötajate ja tööandjate esindajad
    • nende tööleping peatub
    • Tööinspektsioon
    • Töövaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis töötaja kirjaliku avalduse alusel
    • Avalduses
    • Töövaidluskomisjon keeldub avalduse vastuvõtmisest või lõpetab asja menetluse
    • hiljemalt ühe kuu jooksul
    • töövaidluskomisjoni juhataja
    • taandada
    • istung on avalik
    • Tõenditeks võivad olla
    • originaalis
    • TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS JA SELLE TÄITMINE
    • Töövaidluskomisjon teeb otsuse asja arutamise päeval
    • Otsus koosneb
    • istungi toimumise päeval
    • viie tööpäeva jooksul
    • maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul
    • hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale
    • kohustuslik
    • Täitmine toimub
    • üldkorras
    • viivitamatult
    • tööle ennistamiseks
    • Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus
    • kolme kuu jooksul
    • TÖÖ- JA PUHKEAEG
    • MÕISTED
    • töö- ja puhkeaja seadus
    • Tööaeg
    • Tööajanorm
    • Tööpäev
    • Töövahetus
    • Töönädal
    • viiepäevast
    • Tööandja võib tööaega lühendada ja puhkeaega pikendada, kusjuures palgatingimused
    • ei tohi halveneda
    • TÖÖAJA ÕIGUSLIK REGULATSIOON
    • üldine riiklik norm
    • Viiepäevase töönädalaga töötamisel
    • Lühendatud tööaeg on
    • Osaline tööaeg
    • kuni kolmeks kuuks aastas
    • Ületunnitöö
    • vääramatu jõu korral
    • mitte kauem kui
    • neli tundi
    • keelab ületunnitööl rakendada
    • Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi
    • üle nelja tunni
    • päevas
    • vääramatust jõust
    • ületunnitööle 200 tunni ulatuses
    • aastas
    • ületunnitöö
    • piiramiseks
    • kuuni
    • Valveaeg
    • kuni 30 tundi kuus
    • lisatasu
    • Ööajal (kella 22.00-st kuni 6.00-ni)
    • loomingulise töötajana
    • TÖÖAJAKORRALDUS JA ARVESTAMINE
    • kollektiivlepinguga või kokkuleppel töötajaga jagada igapäevase tööaja osadeks
    • töösisekorraeeskirjades
    • kollektiiv-või töölepingus
    • tööaja
    • summeeritud arvestust
    • Summeeritud tööaja arvestuse korral võib vahetus kesta kuni 12 tundi
    • igapäevane tööaeg kesta
    • kuni 24 tundi
    • PUHKEAEG
    • Puhkeaeg
    • pärast neli
    • tundi kestnud töötamist
    • vaba aega
    • sünnituseelseks läbivaatuseks
    • vähemalt 11 järjestikust tundi
    • kaks puhkepäeva nädalas
    • üksteisele
    • summeeritud
    • vähemalt 36 tundi
    • Töötajat võib puhkepäevadel tööle rakendada tema nõusolekul
    • TÄIENDAVAD PUHKEPÄEVAD JA –AEG
    • täiendav tasuline
    • puhkepäev
    • pühade ja tähtpäevade
    • rahvuspüha
    • Riigipühad ja puhkepäevad on
    • tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra
    • PUHKUSE ÕIGUSLIK REGULEERIMINE
    • PUHKUSE MÕISTE JA LIIGID
    • Puhkus
    • Puhkuse liigid
    • Tööaasta
    • Tööaasta arvutamisel arvatakse tööaasta hulka
    • Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest
    • loobuda
    • PUHKUSE ANDMISE KORD JA KESTUS
    • kalendripäevades
    • puhkusenõude õigus
    • Pikendatud põhipuhkust antakse
    • Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus
    • Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad
    • Lisapuhkuse kestus
    • Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele
    • Täiendav lapsepuhkus
    • liidetakse põhi- ja lisapuhkusele
    • Esimesel tööaastal tekib töötajal õigus puhkusele pärast kuus kuud töötamist võrdeliselt
    • töötatud kuude arvuga
    • esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses
    • ajakava
    • Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks nimetatud tähtaja jooksul
    • töötaja valitud ajal
    • Tööandja on kohustatud puhkuse andma töötajale sobival ajal
    • Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa
    • vähemalt 14 kalendripäeva
    • Tööandja on kohustatud puhkuse üle viima teisele ajale
    • poolte kokkuleppel
    • töötajal õigus jääda puhkusele
    • PUHKUSETASU JA PUHKUSETASU ARVUTAMINE
    • puhkusetasu
    • hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust
    • Tööandjal säilib kohustus
    • mitte rohkem kui nelja
    • aasta kasutamata jäänud puhkuse eest
    • Puhkusetasu arvutamine
    • Tükipalgalistele
    • Ajapalgalistele
    • puhkusehüvitise arvutamine töö- või teenistussuhte lõpetamisel
    • Tükitöölistel
    • ajapalgalistel
    • VANEMAPUHKUSED JA LAPSENDAMISPUHKUS
    • Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva
    • lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva
    • Isal
    • kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust
    • lapsehoolduspuhkust
    • täiendavat lapsepuhkust
    • täiendava palgata lapsepuhkuse
    • Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva
    • osaliselt tasustatav puhkus tööandja ettepanekul
    • Puhkuseseaduse kohaselt
    • vähemalt kaks
    • nädalat
    • ei või olla väiksem kui 60 protsenti
    • palga alammäärast
    • töötajal õigus
    • tööleping lõpetada
    • kohustatud maksma hüvitust saamata jäänud palga
    • suuruses
    • Palgata puhkust
    • PALK
    • PALGA MÕISTE JA PALGAKORRALDUSE ÕIGUSLIKUD PRINTSIIBID
    • Palgakorralduse õiguslikud printsiibid on
    • lisatasudest
    • Põhipalk
    • Lisatasu
    • Juurdemakse
    • KESKMINE PALK. PALGA ALAMMÄÄR
    • Keskmine palk
    • tavaliselt kuus
    • üldnormiks
    • kalendrikuu
    • Erandid
    • on tööleping või teenistussuhe peatunud vähemalt terve kuu
    • vähem kui 6 kalendrikuud, kuid rohkem kui l kuu
    • vähem kui l kalendrikuu
    • võetakse arvesse kõik palgana käsitletavad summad
    • Ei arvestata
    • Arvutamisel
    • Palga alammäär
    • PALGATINGIMUSED
    • Palgatingimuste
    • Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel
    • tööandja kohustatud muutma palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel
    • võrdse tasustamise põhimõte
    • Töötajale arvutatakse ja makstakse palka rahas
    • TÖÖTASUSTAMINE ERITINGIMUSTES
    • Puhkepäevadel graafikuväline töötamine
    • vähemalt kahekordselt
    • või öösel
    • suurendatakse ta põhipalka
    • töötaja ei täida tööülesannet omal süül
    • töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel
    • Praagiks
    • Täielik praak
    • Osaline
    • praak
    • tekkinuks töötaja süül
    • osalise praagi
    • eest makstakse tasu alandatud määral
    • Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta
    • mitte vähem töölepingus
    • kokkulepitud palgamäärast
    • Töötaja alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel
    • teisele töötamiskohale tööandja algatusel
    • säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul
    • Töötaja ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu
    • mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl
    • Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises
    • Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval
    • põhjusel
    • Töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises või kes ei täida tööülesandeid
    • TAGATISED JA HÜVITISED
    • lapse toitmise vaheaegadel, sünnituseelseks
    • läbivaatuseks ja tervisekontrolliks
    • Tasemekoolitusega seotud
    • Töölähetusse saadetud töötajale
    • nõuda tööandjalt avanssi
    • PALGA ARVUTAMINE JA MAKSMINE
    • Palka makstakse vähemalt l kord kuus
    • Viivitamise eest palga
    • maksmisega
    • TÖÖTAJATE DISTSIPLINAAR- JA MATERIAALNE VASTUTUS
    • TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
    • Töösisekord
    • töösisekorraeeskirjadega
    • Töötajapoolne töösisekorra süüline rikkumine on distsiplinaarüleastumine ehk
    • distsiplinaarvastutuse
    • distsipli
    • naarvastutuse seadus
    • Distsiplinaarsüüteod on
    • mittenõuetekohane täitmine
    • kaotas tööandja usalduse
    • vääritu tegu
    • Distsiplinaarsüüteo eest ettenähtud distsiplinaarkaristused on
    • noomitus
    • rahatrahv
    • palga maksmise peatamisega
    • töölepingu lõpetamine
    • DISTSIPLINAARKARISTUSE MÄÄRAMINE KUSTUMINE JA
    • KUSTUTAMINE
    • määramise õigus on tööandjal
    • kuue kuu jooksul
    • ühe kuu jooksul
    • aasta jooksul
    • süüteo tunnistajaks
    • tunnistaja on kohustatud andma seletuse
    • Distsiplinaarkaristuse
    • sisaldama
    • Distsiplinaarkaristus on kustunud
    • ainult töölepingu lõpetamine
    • mitte üle töötaja kümnekordse keskmise
    • päevapalga
    • mitte üle kümne
    • mitte üle kolme
    • korra kalendriaastas kogukestusega mitte üle kahekümne kalendripäeva
    • Töölepingu lõpetamisel
    • Töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel
    • Töötaja suhtes usalduse kaotamisel
    • Vääritu teo eest on
    • Väärituks loetakse tegu
    • Vaidlused distsiplinaarkaristuste kohaldamise üle
    • ühe kuu jooksul
    • MATERIAALNE (VARALINE) VASTUTUS
    • MATERIAALSE VASTUTUSE MÕISTE JA KOHALDAMISE
    • Materiaalne vastutus
    • samaaegselt
    • otsese tegeliku kahju olemasolu
    • kahju tekkis töötaja õigusvastase käitumise tõttu
    • käitumise ning kahju vahel on põhjuslik seos
    • töötaja on kahju tekkimises süüdi
    • töötaja on töölepingulises suhtes või on avalikus teenistuses
    • MATERIAALSE VASTUTUSE LIIGID JA HÜVITAMISE KORD
    • Materiaalse vastutuse liigid on
    • mitte
    • rohkem kui keskmise kuupalga ulatuses
    • piiratud vastutust kuni oma kolme kuu
    • täies
    • ulatuses sõltumata kahju suurusest ja töötasust
    • kirjalik leping täieliku materiaalse
    • vastutuse kohta
    • ühekordse volituse
    • kuriteoga
    • kahju ei olnud seotud tööülesannete täitmisega
    • eriseadusega
    • olekus
    • Kollektiivne materiaalne vastutus
    • vastutuse piiritlemine individuaalselt ei ole võimalik
    • palgast kinnipidamise teel
    • töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul
    • KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED
    • TÖÖTAJATE USALDUSISIK JA USALDUSISIKU PÄDEVUS
    • Usaldusisik
    • Usaldusisik valitakse
    • peausaldusisiku
    • usaldusisik kohustatud
    • Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused
    • tööleping
    • peatub
    • töövälisel ajal, põhitöö ajal või põhitööna
    • kohustatud tagama usaldusisikule võimaluse oma
    • ülesannete täitmiseks põhitöö ajal
    • KOLLEKTIIVLEPING
    • KOLLEKTIIVLEPINGU MÕISTE, POOLED JA SISU
    • Kollektiivleping
    • kahe- või
    • kolmepoolne
    • Kollektiivlepingu pooled on
    • sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing
    • Kollektiivleping laieneb
    • organisatsioonidesse
    • on kehtetud
    • Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata
    • töötajaid esindava isiku
    • KOLLEKTIIVLEPINGU SÕLMIMINE
    • läbirääkimiste teel
    • projekti
    • seitsme päeva jooksul
    • esindaja
    • Pooltel on õigus
    • Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkivad vaidlused lahendatakse kollektiivse töötüli
    • lahendamise seaduse alusel
    • Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast
    • üks aasta
    • töörahu
    • täiendatakse ja muudetakse
    • täitmist kontrollivad poolte volitatud esindajad
    • vaidlused
    • KOLLEKTIIVSETE TÖÖTÜLIDE LAHENDAMINE
    • MÕISTED, NÕUDMISTE ESITAMINE JA KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI
    • LAHENDAMINE
    • Kollektiivne töötüli
    • Streik
    • Töösulg
    • Kollektiivse töötüli poolteks on
    • töötajate esindaja
    • kalendripäeva jooksul
    • riikliku lepitaja poole
    • pariteetsel alusel komisjoni
    • KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI LAHENDAMINE LEPITAJA VAHENDUSEL
    • TÖÖSULG JA TREIK
    • Lepitaja
    • Riikliku lepitaja
    • paikkondliku lepitaja
    • Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja
    • Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine
    • protokolliga
    • kollektiivlepingu täitmisest
    • kohtusse
    • Õigus streigile ja töösulule tekib
    • Otsuse streigi korraldamise kohta
    • otsuse töösulu korraldamise kohta
    • nädalat ette
    • streik
    • hoiatusstreik
    • toetusstreik
    • streigijuht
    • STREIGI JA TÖÖSULU EDASILÜKKAMINE VÕI PEATUMINE
    • STREIGIPIIRANGUD NING VASTUTUS
    • Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord
    • ühe kuu võrra
    • kahe nädala võrra
    • Streigist osavõtt on vabatahtlik
    • Keelatud on streigi õhutamine
    • Streigid on keelatud
    • Ebaseaduslik on streik või töösulg
    • KARISTUSÕIGUS
    • KARISTUSÕIGUSE ÜLESANNE JA ALLIKAD. KARISTUSSEADUSE
    • KEHTIVUS
    • Karistusõigus
    • Karistusõiguse ülesanne
    • mõistlik kompromiss riigi ja isiku huvide kaitsel
    • karistusseadustik
    • isikute ringi
    • suhtes
    • karistatavaks
    • tagasiulatuvat
    • erandid
    • Karistusseadusel ori tagasiulatuv jõud
    • mittekaristatavaks
    • kergendab
    • ei ole tagasiulatuvat jõudu
    • Karistusseaduse ruumiline kehtivus
    • vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised ja
    • juriidilised isikud
    • KARISTUSÕIGUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
    • on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on
    • õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi
    • süütegu
    • kuritegu
    • väärtegu
    • nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses
    • objektiivsetest
    • tunnustest
    • tegevusega
    • ettevaatamatu
    • võimalik valida käitumise mitme variandi vahel
    • isiku kontrollile
    • Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et
    • tahtlik tegu
    • ettevaatamatu tegu
    • tegu on tahtlikuna käsitletav
    • selle puudumist
    • tunnused
    • õigusvastasust välistav asjaolu
    • Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on
    • Hädakaitseseisund
    • hädakaitses
    • hädakaitse piiride ületamiseks
    • Hädaseisund
    • väiksem ärahoitavast võimalikust kahjust
    • ei ole õigusvastane
    • Teo tunnistamiseks hädaseisundis toimepandud teoks
    • Kohustuste kollisioon
    • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
    • Tahtlus on kavatsetus, otsene tahtlus või kaudne tahtlus
    • Kavatsetus
    • Otsene tahtlus
    • Kaudne tahtlus
    • asjaolu
    • Ettevaatamatus on kas kergemeelsus või hooletus
    • Kergemeelsusega
    • Hooletusega
    • esimese ja teise astme kuritegudeks
    • karistuseks tähtajalise
    • vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise
    • vangistus
    • kuni viis aastat või rahaline karistus
    • Süüteo toimepanija
    • Süüteost osavõtjad
    • Kihutaja
    • Kaasaaitaja
    • katse
    • Lõpetamata süüteokatsega
    • Lõpetatud süüteokatsega
    • katkestab süüteo
    • lõpuleviimise
    • vabaneb ta süüst vabatahtliku loobumise tõttu
    • Isik on süüdiv, kui ta
    • Isik on süüdimatu
    • KARISTUS JA MITTEKARISTUSLIKUD MÕJUTUSVAHENDID
    • Karistus
    • diferentseeritud
    • Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused
    • Rahaline karistus
    • keskmise päevasissetuleku järgi
    • Alaealistele
    • eluaegse
    • alaealisele
    • Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused
    • Tegutsemiskeeld
    • kuni kolmeks
    • aastaks
    • kuni
    • kolmeks aastaks
    • Relva ja laskemoona omamise õiguse aravõtmine
    • kuni viieks aastaks
    • Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse aravõtmine
    • kuni kolmeks aastaks
    • Varaline karistus
    • kogu vara väärtuseni
    • välisriigi kodaniku
    • sissesõidukeeld kümneks aastaks
    • Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused
    • Rahatrahv
    • kr
    • kuni 30 päeva
    • Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused
    • Rahaline karistus
    • sundlõpetamisega
    • Sundlõpetamine
    • Rahatrahv
    • * * *
    • kuriteo
    • väärteo
    • vangistusel
    • nõusolekul
    • vastab vangistuse päevale neli tundi
    • üldkasulikku tööd
    • Rahatrahvi mittetasumisel
    • asendatakse see arestiga
    • Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel
    • Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse
    • Kohus võib ühe süüteo eest kohaldada vaid ühe põhikaristuse ja ühe või mitu
    • lisakaristust
    • karistust kergendavad asjaolud
    • Karistust raskendavad asjaolud
    • mitu üheliigilist kuritegu
    • mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod
    • liitkaristus
    • Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult
    • eluaegne vangistus
    • Rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse
    • ositi
    • mittekaristuslikud mõjutusvahendid
    • Konfiskeerimine
    • Psühhiaatriline sundravi
    • Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid on
    • Nooremale kui 14-aastasele kohaldatavad mõjutusvahendid
    • KARISTUSEST JA KARISTUSE KANDMISEST VABASTAMINE. AEGUMINE
    • võib kohus isikut süüdi mõistes ja teda karistades
    • jätta karistuse tingimisi täitmisele pööramata
    • Tingimisi
    • karistuse kandmisest vabastatu võidakse allutada käitumiskontrollile kuni kolmeks
    • kontrollnõudeid
    • täiendavaid kohustusi
    • võib kohus tingimisi enne tähtaega karistuse
    • kandmiselt vabastada
    • esimese astme ettevaatamatusega toime pandud kuriteo eest
    • Karistuse kandmisest vabastamisel arvestab kohus samuti
    • tingimisi vabastada
    • vähemalt 30 aastat
    • raske haiguse tõttu
    • süüdimatuks
    • Sundravi
    • psühhiaatriaasutus
    • Seadus sätestab süütegude aegumise
    • aegumistähtaeg
    • Karistusseadustik sätestab et
    • kahe aasta möödumisel
    • viie aasta möödumisel
    • esimese astme kuritegu kümne aasta möödumisel
    • kunagi ei aegu süüteod inimsuse vastu, sõjasüüteod ja eluaegse vangistusega
    • karistatavad süüteod
    • Kuriteo aegumine peatub ajaks
    • Väärteo aegumine
    • Kohtuotsus ei kuulu täitmisele, kui
    • aastat
    • l aasta
    • Otsuse täitmise aegumine peatub
    • VÄÄRTEOD
    • arest
    • väärteos karistatav
    • vaid täideviimine
    • Oma olemuselt ning rikutavast õigushüvest lähtuvalt on väärteod liigitatavad
    • Kohtuväline menetleja
    • Kohtuväline väärmenetlus
    • Hoiatusmenetluses
    • juriidilisele
    • suulise hoiatusega
    • Kiirmenetluse
    • füüsilisele
    • juriidilisele isikule 20 000 krooni
    • Üldmenetlust
    • kohtulik menetlus
    • SÜÜTEOKOOSSEISUDE SÄTESTAMINE KARISTUSSEADUSTIKUS
    • lihtkoosseis
    • objektiivseteks tunnusteks
    • otsene
    • tahtlus
    • üld- kui ka eriosa
    • sätteid
    • süüteo kvalifitseerimiseks
    • inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku
    • vastased süüteod
    • Isikuvastased süüteod
    • Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod
    • Süüteod perekonna ja alaealise vastu
    • Rahvatervisevastased süüteod
    • Varavastased süüteod
    • Intellektuaalse omandi vastased süüteod
    • Riigivastased süüteod
    • Avaliku rahu vastased süüteod
    • Ametialased süüteod
    • Õigusemõistmisevastased süüteod
    • Avaliku usalduse vastased süüteod
    • Keskkonnavastased süüteod
    • Majandusalaste süütegude
    • Üldohtlikud süüteod
    • Liiklussüüteod
    • Kaitseteenistusalased süüteod
    • ÕPI MÕNUGA!!!

    Kommentaarid (4)

    Agnessaa profiilipilt
    Agnessaa: väga väga rahul, aitähh :)
    11:32 02-02-2018
    KartuliMaja profiilipilt
    KartuliMaja: Väga super materjal!
    08:07 07-01-2015
    annu004 profiilipilt
    annu004: oli samuti abi
    08:18 23-05-2014


    Sarnased materjalid

    82
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT1
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    88
    doc
    Õiguse alused konspekt
    19
    docx
    Õiguse alused - Põhjalik Konspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    32
    docx
    ÕIGUSE ALUSED KT 1
    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !