Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Õiguse alused - sarnased materjalid

iguse, aktid, igusakt, igust, kohtunik, taja, kriminaal, tarvi, tagaj, vangla, aktis, iguslikud, steem, iguste, teenistus, delikti, igused, imeline, regulatiivsed, juhtumid, katseaeg, riigikohtu, kassatsioon, riigikohus, teov, ndmus, otsustav, abiellumine, haigla, luuakse, dala, rooma, maakohus, karistusseadustik, loodusn, toloogia, valikuv, tehingud
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

b) rahvusvaheline (avalik) õigus; c) karistusõigus; d) protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); e) maksuõigus; f) kirikuõigus. Tööõigus on erandlik- allub nii eraõiguse kui ka avaliku õigus alla. 12.ÕIGUSAKT Õigusakti tunnused: 1. Kirjalik dokument 2. Kindlatele nõetele vastav 3. Õigusnormis süsteemses kogumis 4. Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud. Normatiisvaktid ehk õiguse üldakt ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Näiteks:Kui isikute huvid on vastandlikud siis riik võtab seisukoha ehk seadus.(KOV-koerteja kasside pidamise eeskirjad) Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ei sisalda õigusnorme.Näiteks: Kohtuotsus on mittenormatiivne akt.Antakse hinnang konkreetsele isikule ja konk. käitumisele.Maksuamet teeb mittenormatiivseid otsuseid konkr .isikule ja konk.tegevusele. Hierarhia: I Põhiseadus Põhiseaduslikud seadused: presidendi valimisseadus. Kodakondsuse seadus

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Õiguse alused

liiki käitumisaktide või subjektide juures (põhiseadus, juhendid, määrused, kord, heakorraeeskirjad). 4. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Maailmas on kolm õigussüsteemi: ·Anglo-Ameerika (käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK) ·Mandri-Euroopa (ehk Saksa-Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti) ·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees ­ täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees ­ näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist. Määratlemata hüpotees ­ ei määra rakendamisele kindlat tingimust. * Jagatakse konkreetsuse astme järgi.

Õigus alused
16 allalaadimist
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi

Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

Võlaõigus ­ lepingud I aste - Halduskohtud: Isikute õiguskaitse täitevvõimu vastu. Teemad, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku teenistusega seotud asjad. Omandi- ja maareformiga seotud vaidlused. Kodakondsuse ja migratsiooniga seotud vaidlused. Riigivaraga seonduvad vaidlused. Hanked jms. Pöördumiseks HK peab esitama kaebuse või protesti. Alati üks halduskohtunik. Tsiviil- ja väärteo asjade puhul samuti üks kohtunik. Kriminaalasjade lahendamisel 3 isikut (2 rahvakohtuniku + 1 kohtunik) Riigilõiv ­ suurus sõltub nõudest. Pärast halduskohust ­ APELLATSIOONKAEBUS ­ Appellant - Riigilõiv (samas suuruses, mis I astmes) II aste ­ Ringkonnakohtud ­ Tallinn ja Tartu Koosneb kolleegiumidest ­ 3tk ­ Igat kaasust lahendab 3 kohtuniku. o Tsiviil - o Kriminaal - o Haldus ­ Pärast Ringkonnakohut ­ KASSATSIOONKAEBUS ­ isikut kutsutakse kassaatoriks

Õiguse alused
9 allalaadimist
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja ELi esmase õiguse vahel tuleb kohaldada ELi õigust. 2) ELi teisene õigus ­ Koosneb ELi institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise

Õiguse alused
221 allalaadimist
thumbnail
20
doc

ÕIGUSE ALUSED

(määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 28. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem. Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist, kui seaduses endas ei ole kirjas teisiti. Vabariigi Valitsuse aktid ilmuvad samuti "RT-s", kusjuures valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida

Õigus alused
51 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õiguste aluste eksam

läheb Riigikogu ette ­ Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus ­ haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra ­ k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 ­ tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator) III Riigikohus (Tartu) ­ Kassatsioonikautsjon! ­ Makstakse Riigikohtu arvele. 3 kohtunikku arutavad. Tsiviil, Kriminaal, haldus ja põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Kassatsioonikautsjon on võimalik tagasi saada. Tagasi kui nõue sai rahuldatud täielikult või osaliselt

Õigus alused
64 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

Iga riigi normatiivaktid mood hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on SEADUS. Seadus on norm akt mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Kõrgeim jur jõud tuleb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Parlament on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Seaduse ülimuslikkus(kõik muud aktid seadusega kooskõlas). Seadus : põhiseadus, konstitutsiooniline seadus, lihtseadus. Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib riigi ja üh seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Vastu võtmiseks ning reguleerimiseks on keeruline eriline kord Konstitutsiooniline e orgaaniline seadus- täiendab põhiseadust ja selle loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused- mood seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) ­ Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) ­ Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Maakohtute - tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud ­ eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi kaevata teise kohtuastmesse ­ ringkonnakohtusse,

Õiguse alused
152 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Õiguse alused

4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi

Õiguse alused
120 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õiguse alused

4) Territoriaalse kehtivuse järgi ­ üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi ­ määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi ­ regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile ­ kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Normatiivsed aktid sisaldavad õigusnorme. Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla

õigus
22 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1. Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2

Õigus alused
25 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

· seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon ­ seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. · Seaduse avaldamine ­ seaduse kehtimise eeltingimuseks 18 Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele, määruses peab olema viide selle andmise aluseks olevale seaduse sättele. Minister annab möörusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministri aktid peavad olema kooskõlas seaduste, Presidendi seaduste ja Valitsuse määrustega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Peavad olema vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Õigusaktide jõustumine: · seadus jõustub 10

Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED

ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma­ kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Eesti kohtusüsteem Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud ­ eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust

Õiguse alused
20 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õiguse alused

18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused ­ euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri ­ Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo ­ Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtsetent Õiguse allikad: Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Õiguse jagunemine Õigusharud: Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus, Rahvusvahelineõigus, Haldusõigus, Kriminaalõigus. Võimude lahusese printsiib:

Õigusteadus
32 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Õigusteadus

1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm ­ eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis ­ inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu ­ tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime

Õiguse alused
52 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Õigusteaduse eksam

õiguslik tagajärg (dispositsioon) 2. Teise inimese tapmise eest eluline fakt (hüpotees/dispositsioon) karistatakse 6-15-aastase vangistusega Õiguslik tagajärg (sanktsioon) 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk ­pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid Õiguslikud tavad: Riikluse arenedes säilis osatavanorme traditsioonilisel kujul, osaaga panid aluse kirjalikule õigusele. Tavaõigusest eristus ajapikku teatudpüsikogum, mida tänapäevaltuntakse rahvusvaheliseltüldtunnustatud tavadena (näitekssaadikupuutumatus) Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid(näiteks parlamentaarsed tavad) Lepingud: Leping on vabatahtlik kokkulepepoolte vahel

Õiguse alused
155 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse alused konspekt

Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab kohus ei loo uut õigust, vaid ainult rakendab seda. (Suur osa indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja Aafrika riike ja Lähis-Ida ka) Angloameerika: pretsedendi indiviidi võrdõiguslikuse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste õigus, vandekohus otsustab kas süüdi või mitte (11 vandemeest) võrdsus seaduse ees, samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele. Kohtunik määrab karistuse, ei eristata avalikku ega eraõigust, reeglina ei ole reeglid kodifitseeritud ehk süstematiseeritud. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse (USA, Kanada, Uus-Meremaa, India, Austraalia) Skandinaavia: inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu

Õiguse alused
13 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Õiguse alused

1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulka arvatak

Õiguse alused
33 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Õiguse alused

tüüptingimusega vastavalt VÕS § 42-le. Nii näiteks veolepingute puhul nähakse VÕS § 802, lõikes 5 otsesõnu ette, et aegumistähtaega ei või pikendada ega lühendada tüüptingimustes. Ilmselt on veel võimalusi aegumistähtaja hilisemaks vaidlustamiseks kohtus. 20.Mis kell hiljemalt peab olema arve makstud arvel esitatud kuupäeval? Märgitud kuupäeval, hiljemalt kell 24.00. 21.Inkasso esitas Mari vastu nõude kohtusse. Nõue on aegunud. Kas kohtunik võib ilma taotluseta nõude aegumise arvesse võtta? Jah, kohtunik võib seda teha, sest vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikele 1 - tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. 22.Kuidas liigitatakse asju? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 23.Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim mingi asja üle, s.t isik reaalselt omab midagi, kusjuures ta ei pea olema asja omanik

Õiguse alused
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õiguse alused konspekt

kohus ei loo uut õigust, vaid ainult rakendab seda. (Suur osa Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab Aafrika riike ja Lähis-Ida ka) Angloameerika: pretsedendi indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja õigus, vandekohus otsustab kas süüdi või mitte (11 vandemeest) indiviidi võrdõiguslikuse. Kohtunik määrab karistuse, ei eristata avalikku ega eraõigust, Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, reeglina ei ole reeglid kodifitseeritud ehk süstematiseeritud. samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele. (USA, Kanada, Uus-Meremaa, India, Austraalia) Skandinaavia: eristatakse avalikku ja eraõigust, kodifitseerimata. Eraõigus:

Õigus alused
21 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma­ kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese astme kuritegu, osalevad õigusemõistmisel rahvakohtunikud ­ eesistuja ja kaks rahvakohtunikku, kellel on asja arutamisel kohtunikuga võrdsed õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Halduskohtus arutab kohtunik haldusasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus arutab kriminaal-, tsiviil- ja haldusasju vastavalt vähemalt kolmest ringkonnakohtu kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused - mõisted

Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii rakendab dispositsiooni n

Õigus
12 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

Õigusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Õiguse aluste abimees

JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused: juriidilisi fakte: 1. võimulahususe

Õiguse alused
97 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õiguse alused KT 2

56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest sol

Õigus alused
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Õiguse alused. Eksam 2016

1.Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õ on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. • Õiguslik tava • Õ

Õiguse alused
20 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse eksami vastused

KOV üksused on VALLAD ja LINNAd. KOV organid on VALLA/LINNA VOLIKOGU ja VALLA/LINNA VALITSUS. KOV õigusaktid MÄÄRUS, KORRALDUS, OTSUS 8) AVALIK HALDUS Täidesaatva võimu tegevus ja tähendab avalike asjade korraldamist. HALDUSE KANDJA -avalike asjade ajamine kõigi huvides. ALATI JURIIDILINE ISIK Liigitatakse : - Täidesaatva võimu asutuses - Seadusliku võimu asutused - Kohtuasutuses Valitsusasutused ( täidesaatva võimu teostajad)- ministeerium, amet, prokuratuur, vangla Valitsusasutuste hallatavad asutused ­ ( kool, museum, akadeemia) HALDUSÕIGUS ­ avaliku õiguse haru, reguleerib avaliku halduse teostamist. HALDUSORGAN ­ avalikke ülesandeid TÄITEV asutus või üksikisik. ( AMETID ja ASUTUSED ) Eestis haldusorganid : - Keskhaldusorgan ( Vabariigi President, Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) - Kohahaldusorgan - KOV organ AVALIK ÕIGUSLIK ASUTUS ­ reeglina ei teosa avalikku võimu. ERR, raamatukogu

Õigusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Rooma Eraõiguse alused

· Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust · Põhimõisted- action- hagi, nõue, actor- hageja, reus- kostja · Cicero kohtukõned(nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu)- uus rooma kirjanduse antoloogia Printsiibid rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel · Kohtuniku erapooletus(pooled osalesid kohtuniku valikul, võimalus esitada keisrile kaebus) · Pooled valitsesid protsessikäigu üle(pooled otsustasid, mida ette kanakse, mis on vaieldavad puntkid, kohtunik otsustas vaid nende üle) · Protsessid on suulised, vahetud ning avalikud · Kohtul oli mõlema poole ärakuulamise kohustus Riigi tingimused omaabile: · Tuleb järgida kindlaid rituaalne nt furtum mainfestumi puhul(12 tahvli seadused 8.13) · Ebakindla õigusliku olukorra puhul peab isik olemna saanud kohtust oma õigusele kinnituse e kohtuotsuse Protsessistaadiumid · In iure. Toimus avalikuolt mõnel väljakul preetori ees, kes otsustas, kas on olemas

Õigus
279 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Eksamikonspekt õiguse alused

õigustloovaks aktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk ükskikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendatakse neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsus, autasustamine või armuandmine. Seadus on normatiivakt, mille võtab vastu parlament. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas- seaduste ülimuslikkus. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on peamine erisus ühiskonnasuhetega. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom

Õiguse alused
8 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Õiguse eksam

5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. · Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel - Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamus. · Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega - Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 28. Mis on süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni vaadates laiemalt ­

Õigus alused
11 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õiguse eksam

selliseid tegelikkuses aset leidvaid asjaolusid, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte liigitatakse: *sündmusteks – üleujutus, inimese surm *tegudeks Sündmused toimuvad sõltumata inimese tahtest. Tegu on väliselt väljendatud inimeste tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid liigitatakse: *õiguspärased teod *õigusvastased teod – kuritegu Õiguspärased teod on: *juriidilised aktid ehk inimeste käitumised, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (leping) *juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilised tagajärjed sõltumata nende sooritaja tahtest. Õigusvastased teod on õigusrikkumised. Liigitatakse vastavalt õigusharule. Õiguslikest tagajärgedest lähtuvalt liigitatakse juriidilised faktid: *õigust loovad faktid (leping, tehing) *õigust muutvad faktid *õigust jõpetavad faktid (surm, hõivamine)

Eesti õiguskord
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun