Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Õiguse alused - sarnased materjalid

seadu, iguse, igusnorm, aktid, valdus, hise, igused, igusakt, kodakondsus, asjaolud, subjekt, tagaj, iguste, ttev, organid, hine, karistus, steem, sotsi, tahteavaldus, ndmus, vitamise, lega, ksikakt, iguslikud, ksnes, omavalitsus, rtus, hingud, imet, juta, igusaktid, analoogia, rand, rase, teov, normil, varalise, etten, htaja, eris, sunni, volitus, hikah
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) Hüpotees (kui) 2) Dispositsioon (siis) 3) Sanktsioon (vastasel juhul) Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab aintud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud, mille olemasolu või puudumine määrab normi kehtivuse või selle toime erisused. // Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees ­ Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees ­ Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist

Õiguse alused
221 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Õigusteadus

Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 22. Õigusnorm on alati abstraktse mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145). Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt,

Õiguse alused
52 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Õiguse alused

riikide territoriaal- ja sisevetes. Territooriumi vägivaldset muutmist välisriikide poolt loetakse riigi suveräänsuse ohustamiseks. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgaga, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teisalt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik juridiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. 5. Riigi mõiste. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim, territoorium ja rahvas on riigi põhitunnused. 6

Õigus alused
16 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Õigusteaduse eksam

71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited ­ mida rahvusvaheline õigus reguleerib? 73. Näited ­ kuidas tahvusvaheline õigus toimib? 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86. EL asjade koordineerimine Eestis. 1

Õiguse alused
155 allalaadimist
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

Riigi tekkeperioodil domineeris rahva, kui riigivõimu objekti roll, mis oli eriti selgesti nähtav absoluutse monarhia tingimustes. Tänapäeval on demokraatlikes riikides riigivõim rahva tahte väljendamise vahend ja riikide põhiseadused rõhutavad riigivõimu kuulumist rahvale. Rahvaks võivad olla nii kodakondsusega kui ka kodakondsuseta isikud. Kodakondsusega isik saab kasutada riigis kõiki kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigi kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise tingimused kehtestab iga riik ise. Osad tingimused on muutunud tavaliseks, nt: keele tundmine, paiksustsensus (Eestis 5. a enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast seda) – isik peab

Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus, mis annab õiguse langetada iseseisvaid otsuseid kohaliku elu küsimustes

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õiguse tõlgendamine - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks .Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone.

Õiguse alused
152 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

· seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon ­ seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. · Seaduse avaldamine ­ seaduse kehtimise eeltingimuseks 18 Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele, määruses peab olema viide selle andmise aluseks olevale seaduse sättele. Minister annab möörusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministri aktid peavad olema kooskõlas seaduste, Presidendi seaduste ja Valitsuse määrustega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Peavad olema vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Õigusaktide jõustumine: · seadus jõustub 10

Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õiguse alused

ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev- korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 11. Autonoomia Autonoomia on osaline iseseisvus, mis on antud mingile osale riigi territooriumist, nt ühele rahvusele. See on poliitiline-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna etnilist koosseisu, kultuuri, traditsioonide erisusi. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille

õigus
22 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

(saatkonnad). Laevad, mis sõidavad lipu all. Eesti territoorium ­ atmosfääris lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid. Sõjalaevad avamerel Kauba- ja reisilaevad lipu all avamerel Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim. Rahvas ei võrdu rahvus. Rahvus on etnus(?). Eestis ~140 erinevat rahvust. Sisseränne Eestisse 6000 inimest aastas. Kodakondsus on isikusuhe riigiga ning seda saadakase: o eriteenete eest (on võimalik ära võtta, kohus võtab ära) o sündides (pole võimalik ära võtta) o naturaliseerimine- isik peab tegema keeleeksami, eesti ajaloo testi. Sünnipärasest kodakondsusest on võimalik loobuda. Võimalik tagasi taotleda, kuid sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta. Dressen ­ võeti ära, Herman Simm ­ ei võetud (sündinud EV)

Õiguse alused
9 allalaadimist
thumbnail
20
doc

ÕIGUSE ALUSED

(määrused (kohustavad), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused) 28. Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem. Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10. päeval pärast "RT-s" avaldamist, kui seaduses endas ei ole kirjas teisiti. Vabariigi Valitsuse aktid ilmuvad samuti "RT-s", kusjuures valitsuse korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole öeldud teisiti. Normatiivne akt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida

Õigus alused
51 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). 2.Territoorium ­ ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). 3.Rahvas - kodakondsus näitab suhet riigiga. Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP 1.horisontaalne 2.seadusandlik ­ rahva esindaja ­ riigikogu 3.täidesaatev ­ valitsus 4.kohtuvõim Uued Riigikogu valimised 2015 märts 1 pühapäev Riigikogu juhatus Ergma,Jänes,Rats .Valitakse 1 aastaks.Esimees Ergma. Valitsuse koosseis :

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1. Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2

Õigus alused
25 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Õiguse alused

Märgitud kuupäeval, hiljemalt kell 24.00. 21.Inkasso esitas Mari vastu nõude kohtusse. Nõue on aegunud. Kas kohtunik võib ilma taotluseta nõude aegumise arvesse võtta? Jah, kohtunik võib seda teha, sest vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikele 1 - tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. 22.Kuidas liigitatakse asju? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 23.Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim mingi asja üle, s.t isik reaalselt omab midagi, kusjuures ta ei pea olema asja omanik. Kui mul on pall, mis on naabri oma, siis olen ma selle palli valdaja. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, heausklik või pahausklik. Seaduslik on valdus kuni pole tõendatud vastupidist. Pahauskne valdaja teab, et tema omandis oleval asjal on teine omanik, heauskne valdaja seda ei tea ega peagi teadma. Kui ma olen leidnud palli ja ei tea, et see on

Õiguse alused
22 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Õigusõpetus

­ moraalne kohutus(kingid raha, kuid leiad et seda oli liiga palju, nõuab raha tagasi) Subjektiivse õiguse tekkimine, muutumine, lõppemine Juriidilise fakti mõiste ja liigitus Kuidas tsiviilõigusnormides sisalduvad üldised normid transformeeruvad konkreetse isiku õigusteks ja kohustusteks ­ vaja juriidilist fakti Juriidiline fakt ­ tekelikkuse asjaolu, millega kaasnevad õiguslikud tagajärjed. Tsiviilõigussuhete tekkimine, muutumine ja lõppemine. Peavad ilmnema asjaolud millede mõjul tsiviilõigussuhted kehtivad Juriidilise fakti Liigitus: 1. Sündmused ­ asjaolud mis ei sõltu inimese tahtest.(nt loodusõnnetused). Võivad olla ka sellised sündmused, mis on seotud inimese tahtega, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu enam inimese tahtest.(nt inimese sünd/surm). 13 2

Õigusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

õigused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid.). 42. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk ­pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid 43. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? EL-i liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud selle ühenduse arengu käigus ja mis määrav kindlaks mitte ainult liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks olev riik

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Õiguse alused

 3) õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal;  4) atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid;  5) maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all;  6) kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all;  7) sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. rahvas (kodanikkond), kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigis kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras riigi kodanikuks saamise tingimused kehtestab iga riik oma seadustega. 2. Võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja

Õiguse alused
33 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õiguste aluste eksam

Euroopa Liidu õigusaktid välislepingud Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid süsteemses kogumis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi (Kiris jt 2012:66). Normatiivaktid ehk õiguse üldaktid ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ehk õigustrakendavad aktid ei sisalda õigusnorme. Nt VV korraldus NB õigustloovateks aktideks pole juhendid ja korrad ! nt parkimiskord. Määrused on õigustrakendavad. Õigusaktide kehtivus: · Jõusolek ja õigusjõud · Jõus on iga jõustunud õigusakt -) mida pole muudetud või tühistatud või -) mis ei ole muutunud kehtetuks. · õigusjõud e seaduste kollisioon

Õigus alused
64 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse alused konspekt

Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid (4€/trahviühik) Juriidilisele isikule 32-32000€ muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Juriidiline fakt kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud on asjaolud, mis toovad kaasa õigusliku tagajärje. Sündmus on õigusvastased teod. Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või asjaolu, mis ei sõltu isiku tahtest. (nt. kõik loodusnähtused) muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised. Tegu on asjaolu, mis sõltub isiku tahtest. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised.

Õiguse alused
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Õiguse aluste abimees

4) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 1) Leping 2) Kahju õigusvastane tekitamine 3) Alusetu rikastumine VALDUS JA SELLE TEKKIMINE 4) Käsundita asjaajamine Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik või 5) Tasu avalik lubamine ebaseaduslik, heauskne või pahauskne. 6) Muu seadusest tulenev alus Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või VÕLASUHTE TÄITMINE abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse omandamiseks

Õiguse alused
97 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1.Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine 54 P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3

Õiguse entsüklopeedia
621 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigus, kui selliste „õiguslausete“ kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratlusele konkreetne sisu.7 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel:  Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud. Seaduse normid, millel on kõrgem juriidiline jõud. Seadusejärgsed aktid. Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. Ajalise kehtivuse järgi, ajutised normid või alalised normid. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed (käsud, keelud), suhteliselt

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õiguse alused konspekt

Kui vastasid eelnevale ei, siis muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised. ei ole. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised. Inkorporeerimine on õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks ehk trükisteks Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: hädakaitse, kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. kohustuste kollisioon, eksimuse õigusvastasust välistavas Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); asjaolus, kannatanu nõusolek, oma kohustuste teostamisele mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused)

Õigus alused
21 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, kuid ta on ka riigi arengu protsessis muutunud üha enam riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused: 1) paiksustsensus ­ nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud seadusega kindlaksmääratud aja; 2) kodankondsuse taotlemise vabatahtlikkus, mida tõendab isiklik avaldus kodakondsuse taotlemiseks; 3) ustavusvanne uuele riigile. Paljudes riikides lisandub neile nõuetele veel:

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused - mõisted

uurimisprintsiip-menetleja uurib ise tehiolusid ning menetlusosalise taotlused ja selgitused ei ole talle siduvad. Menetleja peab ka ilma menetlusosalise taotluseta ja isegi tema tahte vastaselt ammendama kõik menetlusosalist õigustavad ja süüstavad tõendamismaterjalid. inkvisitsiooniline menetlus- õiguskaitseorganid (politsei, prokuratuur) üritavad selgitada välja objektiivse tõe: kas kuritegu leidis aset ja kui, siis millised on vastutust mõjutavad (sh süüdlast toetavad ) asjaolud. süütuse presumptsioon- kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. esindaja- esindussuhtes olev isik, kes esindab isikut või isikute rühma esindusõigust tõendava dokumendi, kas seaduse, volituse või akti alusel, tehingute tegemisel, huvide kaitsmisel, kohtus esindamisel jpm. kaitsja-advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt

Õigus
12 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Ettevõtluse alused

ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu

Ettevõtluse alused
169 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Õigus ja ühiskond

o Õigusnormide kasutamine o Õigusnormide rakendamine  Õigusnormi rakendamise staadiumid: o Tehiolude väljaselgitamine o Õigusnormi valik ja analüüs o Otsuse tegemine o Otsuse täitmise tagamine  Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: o seaduslikkuse nõue o põhistatuse nõue o otstarbekohasuse nõue o õigluse nõue  Õiguse rakendamise aktid 1: o Õiguse rakendamise akt peab andma vastused järgmistele küsimustele:  Milline organ on akti välja andnud?  Millal akt on välja antud?  Kus akt on välja antud?  Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud?  Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub?  Millise seaduse või muu üldakti alusel on see akt vastu võetud?

Õiguse entsüklopeedia
44 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament, Eur. Komisjon, Eur. Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid), otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad? Kohustavad õigusaktid kõikidele liikmesriikidele on määrused ja direktiivid. Otsused, soovitused ja arvamused on suunatud konkreetsetele subjektidele, kas siis riigile, organisatsioonile või üksikisikule, ning on ainult temale kohustavad. 40. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus?

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Õiguse eksam

5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. · Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel - Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamus. · Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega - Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 28. Mis on süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni vaadates laiemalt ­

Õigus alused
11 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Eksamikonspekt õiguse alused

õigustloovaks aktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk ükskikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendatakse neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsus, autasustamine või armuandmine. Seadus on normatiivakt, mille võtab vastu parlament. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas- seaduste ülimuslikkus. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) 1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on peamine erisus ühiskonnasuhetega. Õigusnormita ei saa tekkida suhet, millel on õiguslik, juriidiline iseloom

Õiguse alused
8 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Õiguse põhimõisetd

võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine, töövaidlus jm) ·3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. õigusrikkumine ·On juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. ·Õigusrikkumise koosseis: ·1. Käitumise subjekt ·2. Käitumise subjektiivne külg ·3. Käitumise objekt ·4. Käitumise objektiivne külg Teo õigusvastasust välistavad asjaolud ·Hädakaitse ·Hädaseisund ·Kurjategija kinnipidamine ·Kuritegude matkimine ·Kohustuste kollisioon ·Eksimus õigusvastasust välistavad asjaolus ·Kannatanu nõusolek jne Õigusrikkumise liigid ·Kuriteod ·Väärteod ·Tsiviilõigusrikkumised ·Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised Juriidiline vastutus ·On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning

Õiguse entsüklopeedia
467 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun