Õiguse alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab ultima ratio põhimõte ?
  • Mida tähendab positiivne õigus õiguskeeles ?
  • Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm ?
  • Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil ?
  • Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil ?
  • Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav) ?
  • Kuidas muutub eluline fakt juriidiliseks faktiks ?
  • Mida tähendab juriidiline fakt ?
  • Mille poolest erinevad juriidilised teod ja sündmused ?
  • Mida tähendab õigusallikas ?
  • Mida tähendab õigusallikas ?
  • Miks seda siiski kasutatakse ?
  • Mida tähendab õigusakti õiguspärasus ?
  • Milles seisneb õiguse rakendamise (kohaldamise) sisu ja eripära ?
  • Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon ?
  • Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid ?
  • Milles seisneb inimväärikuse kaitse ?
  • Missuguseid organite põhiliike esineb ?
  • Mille poolest erinevad asjaõigused võlaõigusest ?
  • Mis juhtub nende mittejärgimisel ?
 
Säutsu twitteris
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid . Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. - juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteeriumid mis aitavad ära tunda mis on õigus ja mis mitte. Õigus on see, mis vastab õiguse tunnustele. On vaja 1. õigusnormide süsteemi 2. selle pädevat kehtestajat ja 3. tagatust, vajadusel avaliku võimu sunnijõuga. Mitmetes käsitlustes on täiendavalt välja toodud 4. õiguspärane ­mõistlik ja paikapandud korra kohane kehtestamine.
2. Anna õiguse määratlus normatiivsele käsitlusele tuginedes (7 tunnust). Õigus sotsiaalse reaalsuse ühe osana, õhiselu korraldava täiendsüsteemina Õigus õigusnormide kogumina Õigus tegevusalana Õigus subjektiivsuses mõttes e subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile kuluvat õiguskorrast e objektiivsest tulenevat õigustust. Mingi maa/linna jne õigus on vastavas piirkonnas kehtiv või kehtinud õigussüsteem. Teatud õigusharu normide üldistus.
3. Mida tähendab ultima ratio põhimõte? e. otsustav põhjendus- õigusnormid väljendavad kodanike läbikaalutud üldhuve ja kaaluvad üles kitsad isiklikud huvid. - moraalne autoriteet -tagatus sunniga.
4. Mida tähendab positiivne õigus õiguskeeles? Missugust kahte põhitüüpi õigusnorme leidub lisaks positiivsetele? Õiguse määratlemise üks vorme on määrata neid kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus.
Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või-mõistusel. Sellepärast seda õigust nimetatakse loodus- õiguseks või mõistuseõiguseks. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk õlipositiivsele õigusele.
5. Missuguseid ülesandeid täidavad sotsiaalsed normid ühiskonnas ja mis on nende põhitunnused? Nimeta sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalne norm on käitumisreeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või kindla kogukonna huvides. Sotsiaalse normi põhitunnused: kasulikkus kohustuslikkus faktiline realiseerumine inimseste käitumises käitumist motiveeriv mõju kohustus eesmärk abstaktsus kehtivus aegruumis Normide liigid 1. tavanormid 2. moraalinormid 3. korporatiivsed normid 4. õigusnormid Need on: 1.Pärimuslikud käitumisreeglid 2.stabiised kõlbluspõhimõtted 3.erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad 4.kuuluvad sots.normide hulka
6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil , et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi .normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil?
Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi tekstis on määratletud üldnorm ülimuslikumaks, siis isegi vastuolu korral erinormiga kehtib üldnorm.
7. Esita õigussuhte struktuuri osad ja iseloomusta neid. Õigussuhte struktuur rajaneb KOHUSTUSE mõistele, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhte sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt AVALIKUKS ja ERAÕIGUSLIKUKS.
AVALIK ÕIGUSES ERAÕIGUSES Subjektid subjektid Juriidiline kohustus subjektiivne õigus Objektid (ese mis suhtes kehtib) juriidiline kohustus objektid
8. Kuidas muutub eluline fakt juriidiliseks faktiks? Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilsed faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Nt: inimese sünd- tekib õigusvõime- 18 aastaseks saamisel tekib täielik teovõime-teovõime annab õiguse mittevaralisteks ja varalisteks õigusteks-surm-lõpeb nii õigus kui teovõime.
9. Mida tähendab juriidiline fakt? Nimeta juriidiliste faktide erinevad liigid ja iseloomusta neid lühidalt. Juriidiline fakt on õiguslik fakt. Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt 1. juriidilised sündmused a) absoluutsed b) suhtelised 2. juriidilised teod Õigusliku tagajärje poolest Faktide kogumi järgi
10. Mille poolest erinevad juriidilised teod ja sündmused? Esita juriidiliste tegude erinevad liigid. Sündmused ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest. Sündmused on suhtelised-tekkepõhjus sõltub inimese tahtest, kuid kulgemise protsess enam mitte. Teod võidakse sooritada kavatsuseta tekitada juriidilisi tagajärgi.
Juriidilised teod jagunevad ÕIGUSPÄRASTEKS ja ÕIGUSVASTASTEKS. Õiguspärased on Juriidilised toimingud Haldusaktid Juriidilised tehingud (ühepoolsed ; kahe-või mitmepoolsed) Õigusvastased on Kriminaalõiguserikkumised Haldusõiguserikkumised Distsiplinaarõiguserikkumised Era-ehk tsiviilõiguserikkumised -need võivad olla sooritatud tahtlikult (otsene; kaudne) või ettevaatamatusest ( kergemeelsus ; hooletus )
11. Kas tegevusetus (tegevusest hoidumine) on juriidiline tegu või sündmus? Miks? Sest tegevusetu nagu tegevuski on juriidiline tegu, millega õigusnorm seostab õigussuhte tekkimise.
12. Mida tähendab õigusallikas? Tutvusta lühidalt põhiallikate (õigusaktide) liike. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Põhiallikate liike: Tavaõiguse normid(pärimuslikud käitumisreeglid) Lepingud(vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel) Õigusteadlaste arvamused(on muutunud õiguse ajalooliseks allikaks.need on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid) Pretsedendiõiguse normid Korporatiivsed normid normatiivaktid
13. Mida tähendab õigusallikas? Tutvusta lühidalt õiguse abiallikate liike. Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse. Abiallikate liike??
14. Tutvusta seadusandja õigusakte Eesti õiguskorras. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139
1) Põhiseadus
Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
2) Põhiseaduslikud seadused
Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused.
3) Seadused
Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament , rahvas või täitevvõim.
4) Seadlused
Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seadlusi, millel on seaduse jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda:
kui on edasilükkamatu riiklik vajadus;
Riigikogu ei saa kokku tulla;
5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju.
6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid
Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid
Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.
Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.
15.Tutvusta seadusandja õigusakte Eesti õiguskorras võtab vastu parlament(rahvaesindus) seadused(üldaktidena) ja otsused(üksikaktidena) võetakse vastu, mitte ei anta seadused sisaldavad valdavalt üldnorme, va. Rakendussätted seadused kuulutab tavaliselt välja riigipea (eestis president) , kel võib olla vetoõigus põhiseadus on kõrgeim õigusakt, millega peavad olema kooskõlas kõik teised õiguse allikad. Seadused on levivinuimad õigusaktid. Seadused on üldjuhul õigusjõult võrdsed(erandi moodustavad nn konstitutsioonilised seadused.
16. Tutvusta täitevvõimu valdkonna (riik, kohalik omavalitsus , avalik-õiguslikud juriidilised isikud) õigusakte Eesti õiguskorras. Üldaktid: Seadused e. dekreedid: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid ( seadlus on riigipea õigustloov akt) Määrused: intra legem (kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadus), praeter legem (määrus, kus susaldub uus õigus), contra legem
Üksikaktid: Riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri (ametkonnasisesed) Valitsusel, ministril : määrus, korraldus ja käskkiri
17. Tutvusta täitevvõimu õigusloome piire ja põhimõtteid. Miks määrusandlus on õigusriigi viimane väljapääs ja miks seda siiski kasutatakse?
18. Võrdle üksikakte ja üldakte, esitades ühtlasi nende põhitunnused. Kas sinu meelest on üksikakt õigusakt või mitte? Miks?
??? (Otsus ­ üksikakt, mille abil administr. lahendab juristiktsioonilisi küsimusi, mille pidevus õigusriigis on täpselt piiritletud . (N: kohtuotsus) vabariigi valitsuse korraldus on üksikakt.) (Õigusakt koosneb seadustest (N: määrused, käskkirjad) [õigusel pole mõtet ilma riigi poolt garanteerituseta])
19. Mida tähendab õigusakti õiguspärasus? õigusaktide õiguspärasus : kui on kinnipeetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja vormi nõuetest; akt sisu vastab kehtivale õigusele. 20. Tutvusta õigusakti formaalse õiguspärasuse nõudeid.
Õigusakt on formaalselt õiguspärane, kui on kinni peetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja vormi nõuetest ning akt on avaldatud.
Õigusnormide tunnused: üldine iseloom: toime hõlmab igaüht Üldkohustuslikkus täitmiseks: käsk( imperatiiv ), mis on tagatud riigi sunniga Formaalne määratletus: eriline normtehniline tarind(loogiline ülesehitus) ja keelekasutus.
21. Tutvusta regulatiivse õigusnormi loogilist ehitust ja iseloomusta lühidalt selle põhiosi (2) ning viimaste nimetusi/olekuvõimalusi (3).
( Regulatiivsed õigusnormid Vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhetest osavõtjatele õigused ja kohustused. Võib nimetada ka õigust kehtestavateks normideks. Ei ole suunatud karistuse kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.) (Õigusnorm ­ koosneb : 1) faktiline koosseis ­ eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg ­ lubamine, käsk, keeld.) 22. Tutvusta hüpoteesi mõistet ja hüpoteeside liike.
Hüpotees on asjaolude esitus. Hüpoteesis on fikseeritud tegu ja/või sündmus, objekt, millele tegu/sündmuson suuantud ja vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud .
Hüpoteeside liigid: lihtsad, keerulised ja alternatiivsed. Või Täielikult e. absoluutsel määratletud ja osaliselt määratletud Või Otsesed ja viitavad (otseviitavad ja banketsed)
23. Tutvusta dispositsiooni mõistet ja dispositsioonide liike.
Dispositsioon on õiguspärase käitumise esitus
Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse alused #1 Õiguse alused #2 Õiguse alused #3 Õiguse alused #4 Õiguse alused #5 Õiguse alused #6 Õiguse alused #7 Õiguse alused #8 Õiguse alused #9 Õiguse alused #10 Õiguse alused #11 Õiguse alused #12 Õiguse alused #13 Õiguse alused #14 Õiguse alused #15 Õiguse alused #16 Õiguse alused #17 Õiguse alused #18 Õiguse alused #19 Õiguse alused #20 Õiguse alused #21 Õiguse alused #22 Õiguse alused #23
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Cat Woman Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

kord.küsimused ja vastused
eksami kordamis küsimused

Mõisted

Sisukord

  • 
  • Õigusnorm
  • Juriidilised isikud
  • Isikute omadused
  • Isikute omaduse
  • Vara ja kulutused
  • Avalik-õiguslikud isikud
  • Juriidilise isiku organid
  • Valduse liigid
  • Kirjalik ja taasesitatav
  • Elektrooniline vorm
  • Notariaalne vorm
  • TsÜS)
  • Tühine tehing
  • Tehingu tühistamine
  • Tühistamise kord
  • Aegumine
  • Varaline kahju
  • Mittevaraline kahju 1
  • Mittevaraline kahju 2

Teemad

  • Õigus tegevusalana
  • Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on
  • riigivõim kui õiguse kehtestaja
  • kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond
  • õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra
  • vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades
  • juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad
  • isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele
  • Õigus sotsiaalse reaalsuse osana
  • Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast
  • teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada
  • Õigus kohustuslike normide süsteemina
  • Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad
  • kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga
  • On kriteeriumid mis aitavad ära tunda mis on õigus ja mis mitte. Õigus on see, mis vastab
  • õiguse tunnustele. On vaja 1. õigusnormide süsteemi 2. selle pädevat kehtestajat ja 3
  • tagatust, vajadusel avaliku võimu sunnijõuga. Mitmetes käsitlustes on täiendavalt välja
  • toodud 4. õiguspärane –mõistlik ja paikapandud korra kohane kehtestamine
  • Õigus sotsiaalse reaalsuse ühe osana, õhiselu korraldava täiendsüsteemina
  • Õigus õigusnormide kogumina
  • Õigus subjektiivsuses mõttes e subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile kuluvat
  • õiguskorrast e objektiivsest tulenevat õigustust
  • Mingi maa/linna jne õigus on vastavas piirkonnas kehtiv või kehtinud õigussüsteem
  • Teatud õigusharu normide üldistus
  • ultima ratio
  • e. otsustav põhjendus- õigusnormid väljendavad kodanike läbikaalutud üldhuve ja kaaluvad
  • üles kitsad isiklikud huvid
  • moraalne autoriteet
  • tagatus sunniga
  • Õiguse määratlemise üks vorme on määrata neid kehtivate õigusnormide kaudu
  • Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus
  • Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivse õiguse doktriin. See õigus põhineb kas
  • jumalikul ilmutusel, inimloomusel või-mõistusel. Sellepärast seda õigust nimetatakse loodus
  • õiguseks või mõistuseõiguseks
  • Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad
  • loomuõigusele ehk õlipositiivsele õigusele
  • Sotsiaalne norm on käitumisreeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud
  • tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või kindla kogukonna huvides
  • Sotsiaalse normi põhitunnused
  • kasulikkus
  • kohustuslikkus
  • faktiline realiseerumine inimseste käitumises
  • käitumist motiveeriv mõju
  • kohustus
  • eesmärk
  • abstaktsus
  • kehtivus aegruumis
  • Normide liigid
  • tavanormid
  • moraalinormid
  • korporatiivsed normid
  • õigusnormid
  • Need on
  • Pärimuslikud käitumisreeglid
  • stabiised kõlbluspõhimõtted
  • erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad
  • kuuluvad sots.normide hulka
  • Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm
  • Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused
  • Üldine iseloom
  • Üldkohustuslikkus täitmiseks
  • Formaalne määratletus
  • Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid
  • õigustloova mõjuga
  • Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad
  • Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab
  • teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel
  • juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse
  • erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi
  • tekstis on määratletud üldnorm ülimuslikumaks, siis isegi vastuolu korral erinormiga
  • kehtib üldnorm
  • Õigussuhte struktuur rajaneb KOHUSTUSE mõistele, millest tulenevad kaks kõige üldisemat
  • õigussuhte sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Õiguse süsteem jaguneb
  • kõige üldisemalt AVALIKUKS ja ERAÕIGUSLIKUKS
  • AVALIK ÕIGUSES
  • ERAÕIGUSES
  • Subjektid
  • subjektid
  • Juriidiline kohustus
  • subjektiivne õigus
  • Objektid (ese mis suhtes kehtib)
  • juriidiline kohustus
  • objektid
  • Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude
  • esinemisega. Need on juriidilsed faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis
  • Nt: inimese sünd- tekib õigusvõime- 18 aastaseks saamisel tekib täielik teovõime-teovõime
  • annab õiguse mittevaralisteks ja varalisteks õigusteks-surm-lõpeb nii õigus kui teovõime
  • Juriidiline fakt on õiguslik fakt
  • Juriidilised faktid liigitatakse
  • Tekkimise iseloomust sõltuvalt
  • juriidilised sündmused a) absoluutsed
  • b) suhtelised
  • juriidilised teod
  • Õigusliku tagajärje poolest
  • Faktide kogumi järgi
  • Sündmused ei sõltu tekkepõhjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest. Sündmused
  • on suhtelised-tekkepõhjus sõltub inimese tahtest, kuid kulgemise protsess enam mitte
  • Teod võidakse sooritada kavatsuseta tekitada juriidilisi tagajärgi
  • Juriidilised teod jagunevad ÕIGUSPÄRASTEKS ja ÕIGUSVASTASTEKS
  • Õiguspärased on
  • Juriidilised toimingud
  • Haldusaktid
  • Juriidilised tehingud (ühepoolsed ; kahe-või mitmepoolsed)
  • Õigusvastased on
  • Kriminaalõiguserikkumised
  • Haldusõiguserikkumised
  • Distsiplinaarõiguserikkumised
  • Era-ehk tsiviilõiguserikkumised
  • need võivad olla sooritatud tahtlikult (otsene; kaudne) või ettevaatamatusest (kergemeelsus;
  • hooletus)
  • Sest tegevusetu nagu tegevuski on juriidiline tegu, millega õigusnorm seostab õigussuhte
  • tekkimise
  • Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele
  • võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja
  • tunnuse
  • Põhiallikate liike
  • Tavaõiguse normid(pärimuslikud käitumisreeglid)
  • Lepingud(vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel)
  • Õigusteadlaste arvamused(on muutunud õiguse ajalooliseks allikaks.need on tuntud
  • juristide mitteametlikud kommentaarid)
  • Pretsedendiõiguse normid
  • Korporatiivsed normid
  • normatiivaktid
  • P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102)
  • P õ h i s e a d u s l i k u d
  • s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2)
  • S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105)
  • S e a d l u s e d (Põhiseadus §109)
  • M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87)
  • K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e
  • õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139
  • Põhiseadus
  • Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste
  • õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad
  • suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused
  • Põhiseaduslikud seadused
  • Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes
  • sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51
  • häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega. Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse
  • seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm. § 104 lg 2 loetletud seadused
  • Seadused
  • Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu
  • võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest
  • materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu
  • võtnud parlament, rahvas või täitevvõim
  • Seadlused
  • Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seadlusi, millel on seaduse jõud. Vabariigi President
  • võib seadlusi anda
  • kui on edasilükkamatu riiklik vajadus;
  • Riigikogu ei saa kokku tulla;
  • Määrused
  • Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi
  • ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju
  • Kohaliku omavalitsuse õigusaktid
  • Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet
  • seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja
  • seadustele vastavuse üle
  • Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid
  • Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi
  • Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi
  • Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil
  • Tutvusta seadusandja õigusakte Eesti õiguskorras
  • võtab vastu parlament(rahvaesindus)
  • seadused(üldaktidena) ja otsused(üksikaktidena)
  • võetakse vastu, mitte ei anta
  • seadused sisaldavad valdavalt üldnorme, va. Rakendussätted
  • seadused kuulutab tavaliselt välja riigipea (eestis president) , kel võib olla vetoõigus
  • põhiseadus on kõrgeim õigusakt, millega peavad olema kooskõlas kõik teised õiguse
  • allikad
  • Seadused on levivinuimad õigusaktid
  • Seadused on üldjuhul õigusjõult võrdsed(erandi moodustavad nn konstitutsioonilised
  • seadused
  • Tutvusta täitevvõimu valdkonna (riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised
  • isikud) õigusakte Eesti õiguskorras
  • Üldaktid
  • Seadused e. dekreedid: dekreetseadused, erakorralised dekreedid
  • seadlus on riigipea õigustloov akt)
  • praeter
  • contra legem
  • Üksikaktid: Riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri (ametkonnasisesed)
  • Valitsusel, ministril: määrus, korraldus ja käskkiri
  • Tutvusta täitevvõimu õigusloome piire ja põhimõtteid. Miks määrusandlus on õigusriigi
  • viimane väljapääs ja miks seda siiski kasutatakse?
  • Võrdle üksikakte ja üldakte, esitades ühtlasi nende põhitunnused. Kas sinu meelest on
  • üksikakt õigusakt või mitte? Miks?
  • Otsus
  • üksikakt, mille abil administr. lahendab juristiktsioonilisi küsimusi, mille pidevus õigusriigis on
  • täpselt piiritletud. (N: kohtuotsus) vabariigi valitsuse korraldus on üksikakt.)
  • Õigusakt koosneb seadustest (N: määrused, käskkirjad) [õigusel pole mõtet ilma riigi poolt
  • garanteerituseta])
  • Mida tähendab õigusakti õiguspärasus?
  • õigusaktide
  • õiguspärasus : kui on kinnipeetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja vormi nõuetest;
  • akt sisu vastab kehtivale õigusele
  • Tutvusta õigusakti formaalse õiguspärasuse nõudeid
  • Õigusakt on formaalselt õiguspärane, kui on kinni peetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja
  • vormi nõuetest ning akt on avaldatud
  • Õigusnormide tunnused: üldine iseloom: toime hõlmab igaüht
  • Üldkohustuslikkus täitmiseks: käsk(imperatiiv), mis on tagatud riigi
  • sunniga
  • Formaalne määratletus: eriline normtehniline tarind(loogiline
  • ülesehitus) ja keelekasutus
  • Tutvusta regulatiivse õigusnormi loogilist ehitust ja iseloomusta lühidalt selle põhiosi (2)
  • ning viimaste nimetusi/olekuvõimalusi (3)
  • Regulatiivsed
  • õigusnormid
  • Vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad suhetest osavõtjatele õigused ja
  • kohustused. Võib nimetada ka õigust kehtestavateks normideks. Ei ole suunatud karistuse
  • kohaldamisele. Esmane eesmärk on suhte loomine, mitte kaitsmine.)
  • Õigusnorm
  • Tutvusta hüpoteesi mõistet ja hüpoteeside liike
  • Hüpotees on asjaolude esitus. Hüpoteesis on fikseeritud tegu ja/või sündmus, objekt, millele
  • tegu/sündmuson suuantud ja vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud
  • Hüpoteeside liigid: lihtsad, keerulised ja alternatiivsed
  • Või
  • Täielikult e. absoluutsel määratletud ja osaliselt määratletud
  • Otsesed ja viitavad (otseviitavad ja banketsed)
  • Tutvusta dispositsiooni mõistet ja dispositsioonide liike
  • Dispositsioon on õiguspärase käitumise esitus
  • Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või
  • kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ja
  • juhtudel
  • Dispositsiooni liigid (lisaks eelnevale)õigustavad, kohustavad, keelavad
  • Tutvusta sanktsiooni mõistet ja sanktsioonide liike
  • Sanktsioon on mõjutamisvahend õiguspärase käitumise saavutamiseks, karistamise e
  • justiitsrepressiooni konkreetne liik. Sanktsioon fikseerib õiguslikud mõjutamise (sunni-)
  • vahend liigid ja määra, kui õigusnormi on rikutud
  • Sanktsiooni liigid: - määratletuse alusel: suhteliselt määratletud ja täielikult e. absoluutselt
  • määratletud
  • mõju põhjal: õigusttaastavad ja karistavad
  • mõjutamisvahendi järgi: isikulised, varalised organisatsioonilised
  • Tutvusta õiguse realiseerumise viise
  • Milles seisneb õiguse rakendamise (kohaldamise) sisu ja eripära?
  • Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt
  • Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike
  • Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid?
  • Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks
  • ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet – ebavõrdseid tuleb
  • kohelda ebavõrdselt
  • Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni
  • Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus
  • Tulenevalt võimude lahususe põhimõttest ei saa selline vabadus olla absoluutne. See läheks
  • vastuollu õigusriikliku nõudega, et riik peab olema oma tegevusest seadusega piiratud:
  • õigusnormi faktikirjeldusega(õiguslikke tagajärgi, olgu imperatiivselt või alternatiivselt
  • antuid, saab kohaldada vaid siis, kui lahendatav elujuhtub vastab faktilisele kirjeldusele
  • vastava seaduse eesmärgi ja mõttega, oma otsustusvabadust ei tohi
  • kasutada seadusest mittetulenevail eesmärkidel
  • põhiseadusega: eelkõige tähendab see põhiseaduses sätestatud kodanike
  • põhiõiguste ja vabadustega arvestamist, millesse ametnikud ei tohi oma suvaotsusega
  • sekkuda
  • Tutvusta faktiküsimuse selgitamise raskusi ja esita iga raskuse tahu juures oma arusaam
  • kuidas püütakse sellest üle saada
  • dismembratio
  • diffusio
  • debellatio
  • juriidiline laad
  • pädevus
  • struktuur
  • Euroopas
  • Riigivõimu seaduslik teostamine
  • Õigusaktide selged kehtivusalused ja hierarhia
  • Proportsionaalsus
  • Võimude lahusus
  • Põhiõiguste ulatuslik kaitse
  • Võrdne kohtlemine
  • Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus
  • põhjendamiskohustus
  • selgitamiskohustus
  • kaasamine
  • Õigusnormi täpne kujundamine
  • piiratus
  • Objektiivsus
  • Õiguskindlus
  • Isikuline legitimatsioon
  • Sisuline legitimatsioon
  • Olulisus
  • kontroll
  • Lojaalsus
  • võrdsus
  • Arvamusvabadus
  • teadlikkus
  • täiendavus
  • Rahva osalus
  • turvatunne
  • inimarengule
  • elukeskkonna
  • planeerimine
  • turu ebakohtade piiramine
  • Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada
  • ja korraldada kohaliku elu küsimusi
  • ühe- või mitmetasandiline
  • õiglase lahendi saavutamine
  • seaduslikkuse
  • uuriv
  • menetlus
  • vaidluste lahendamine
  • otstarbekuse
  • vastutuse liik ja määr
  • Kergendavad asjaolud
  • Raskendavad asjaolud
  • Tutvusta süü ja süüvõime ja süüdivuse mõistet, samuti tahtluse ja
  • ettevaatamatuse liike
  • süüdi
  • sik on süüvõimeline
  • sik ei ole süüdiv
  • Tutvusta õigusvastasust välistavaid ajaolusid
  • Tuvusta isiku mõistet õiguses ja isikuid iseloomustavaid omadusi( sh elu- ja
  • tegevuskohti) Mille poolest erineb füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute
  • õiguslik kohtlemine?
  • Isikud
  • õiguses
  • Õigusvõime
  • d õiguses
  • Teovõime
  • Otsusevõime
  • Tutvusta juriidiliste isikute liike. Missugune roll on juriidilise isku organitel ja
  • missuguseid organite põhiliike esineb?
  • raõiguslikud juriidilised
  • isikud
  • Avalik-õiguslikud juriidilised isikud
  • Tutvusta eseme ja asja mõisteid, väärtust kasu ja vilja?
  • semeks
  • Kinnisasi
  • Eseme väärtuseks
  • Eseme harilik väärtus
  • Esemest saadav kasu
  • Asja vili
  • Õigusvili
  • Tutvusta valduse mõistet ja liike ning omandi mõistet ja liike.Mille poolest erineb
  • valdus omandist?
  • Valdaja
  • Valdus loetakse seaduslikuks
  • heauskne
  • pahauskne
  • Mille poolest erinevad asjaõigused võlaõigusest?Mida tähendavad piiratud
  • asjaõigused?Too mõned näited!
  • Asjaõigused
  • Võlaõigused
  • Piiratud
  • tegemise
  • ning esindusõiguse mõistet ja sisu?
  • Tehing
  • Leping
  • Tahteavalduse
  • Otsene
  • Kaudne
  • Esindusõigus
  • Tutvusta tehingu vorminõudeid:mõistet, like ja mis juhtub nende mittejärgimisel?
  • TsÜS)
  • § 81. Tehingu notariaalne kinnitamine
  • § 82. Tehingu notariaalne tõestamine
  • Tutvusta tähtaja,tähtpäeva ja aegumise mõistet?
  • Tähtaeg
  • Tutvusta võlasuhte tekkimise aluseid ja nimeta võlasuhte lõppemise alused?
  • Tutvusta lepingu sõlmimise põhimõisteid, eellepingu ja koduukselepingu
  • mõistet?
  • nõustumuse
  • Lepinguid võib teha peaaegu kõige osas
  • Eelleping
  • Koduukseleping
  • välja arvatud
  • Tutvusta võlgnike ja võlausaldajate ainulisuse ja paljususe liike?
  • Tutvusta kohustuste rikkumise mõistet, lepingu kindlustamise võimalusi
  • kõrvalkohustuste mõistet ja õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkumisel?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

28
doc
ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
43
doc
Õigusteadus
24
odt
Õiguse alused
82
docx
ÕIGUSE ALUSED KT1
52
doc
Õigusteaduse eksam
22
docx
Õiguse alused mõisted
30
docx
Õiguse alused konspekt
88
doc
Õiguse alused konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !