50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KiiviKivi
Õppematerjali autor
Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist
Analoogia- Siis kui on seaduselünk ning on vaja see lünk ületada, siis kasutatakse analoogiat. 5. Mis on nõue ja millest see võib tuleneda? Nõue on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Nõue võib tuleneda nii tehingust (eelkõige lepingust) kui ka seadusest. 6. Mida nõue sisaldab? Kui nõue tuleneb seadusest, peab seadus sisaldama vastavat sätet (nõude alust). Nõude aluses sisalduvad nõude täitmise eeldused ja õiguslik tagajärg. 7. Milliseid õiguse subjekte seadus eristab? Õigusteooria eristab objektiivset ja subjektiivset õigust. Obj. õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Subj. õiguse all mõistetakse õigusobjektile kuuluvat õigustust teatud viisil käituda. 8. Millised võimed iseloomustavad füüsilist isikut? Füüsilise isiku õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime: tekib sünniga, lõpeb surmaga. Teovõime: täielik, piiratud
järgi, varasemat õigust eelistatakse hiljem tekkinud õigusele. Liitumispõhimõte- Kõik, mis ühendatakse maa kui peaasjaga, omandab sama õigusliku seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3
b) Piiratud asjaõigused: erineb omandist ulatuse poolest, on nimetatud ka õigus võõrale asjale. Nt hüpoteek. Piiratud asjaõigused võib rühmitada ka omandisarnased õigused ja kasutus-, realiseerimis- ning omandamisõigused. Omandisarnane piiratud asjaõigus. Hoonestusõigus - isik, kelle kasuks see on seatud, õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (koormab maatükki). Realiseerimisõigused Omanik võib teise isiku kasuks seada õiguse asja realiseerimiseks teatud asjaolude saabumisel (nt omanik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi) Omandamisõigus - asjaõiguslik ostueesõigus. Ooteõigus - õiguslikult kindlustatud väljavaade õiguse saamisele, sisuliselt eelaste. Asjaõiguslikud kasutusõigused. Kasutusvaldus - lisaks kasutamisele, on kasutusvaldajal õigus ka omandada kasutatava kinnisasja vilju Reaalservituut ja isiklik kasutusõigus - piiratud kasutusõigused. 3. Absoluutsuse põhimõte
c) käibe kindluse ja lihtsuse tagamine d) kinnis- ja vallasasjaõigus Asjaõigus kui õiguskorra üks osa hõlmab reegleid, mis on määravad ainelise vara valitsemisel inimeste poolt. Kuidas vastavad suhted on korraldatud, see sõltub otsustest, mis sisalduvad riigi põhiseaduslikus korras ja mida konkretiseeritakse sellel põhineva majandusliku korraga. Asjaõigus määrab iga üksikisiku ja iga ettevõtte elu ning majanduse juhtimise ja tuleviku planeerimise alused.Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad olla vastuolus üldiste huvidega. Sellest tuleneb, et omaniku vabandus oma omandit kasutada ja realiseerida ei saa olla lõputu, et omandile on omased teatud kohustused, mis tulenevad ühiskonna vajaduste arvestamisest, samuti kaasinimeste õigustatud huvide austamisest.Kui omanik kasutaks ja käsutaks temale kuuluvat asja oma suva järgi, oleks tagajärjeks kõigi võitlus kõigi vastu.
kolmas isik jääb asja valdama. Valdus võib üle minna ka pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 1.2.3. Pärija valdus Pärija saab kaudseks valdajaks või õigemini omandab valdaja õigusliku staatuse, kui ta pärijaks võib saada, seega pärandi avanemisest alates. Pärija saab sellega valduse kaitse õigused - omaabiõiguse kui valduse kaitse nõuete esitamise õiguse. Sellise valdusega kaasnevad ka kohustused, nt majast, mis päritakse kukub alla mõni kivi ja kahjustab mõnd inimest, siis vastutab pärija tekitatud kahju ees, kuna temast oli saanud valdaja. Selleks, et valdus tekiks, tuleb valdust ikkagi tegelikult teostada ja see võib seisneda ka valduse kaitses. 1.2.4. Juriidilise isiku valdus Juriidilistel isikutel on otsene valdus, mida nende organid nende jaoks teostavad, ilma et neid valduse teenijateks nimetama peab. 1.2.5. Valduse teenija
Korteriomandiseadus reguleerib korteriomandiga seonduvat. 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustik tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral. Asi on kehaline ese - objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse objektina, kuid neile kohaldatakse vallasasjadele rakendatavaid sätteid, neid asjadega võrdsustamata. Asjade liigitusi: 1). asendatavad ja asendamatud asjad; 2). ratarvitatavad ja ratarvitamatud asjad; 3)jagatavad ja jagamatud asjad. Asjade tähtsaim liigitus: 1). kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk); 2). vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. (3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. 9.17 (läheb raamatu küsimustest mööda), Üürileping Üürilepingu mõiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid