Õigusnormide õigusharudesse liigitamise alused: 1) õigusliku reguleerimise objekt  teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted 14 2) õigusliku reguleerimise meetodi järgi  juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks autonoomne meetod  õigussubjektid on võrdses õiguslikus seisundis (eraõiguslikud normid) autoritaarne meetod  üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud (avalik õigus) Õigusinstituut on õiguharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
1) Seadusandliku võimu akte 2) Täidesaatva võimu akte 3) Kohtuorganite akte 18 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Käitumise koosseisu elemendid: 1) Käitumise subjekt (õigusrikkuja(deliktivõimeline)) 2) Käitumise subjektiivne koosseis (süü) 3) Käitumise objekt (õigushüve) 4) Käitumise objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus) Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus ja ettevaatamatus Tahtlus 1) Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
36. Õigussuhte objektid - Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. 37. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena. Juriidiline fakt  sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõpetamise. Töölepingu sõlmimine on õigust loov fakt, lepingu muutmine on õigust muutev fakt, kuna ta muudab seniseid õigusi ja kohustusi
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: · õigusnormide nõuetest kinnipidamine; · õigusnormide kasutamine; · õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide (seaduste) nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
36. Õigussuhte objektid - Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. 37. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena. Juriidiline fakt  sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõpetamise. Töölepingu sõlmimine on õigust loov fakt, lepingu muutmine on õigust muutev fakt, kuna ta muudab seniseid õigusi ja kohustusi
karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste  karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE Õigusakt - eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid
registritest kontrollid, sealhulgas kontrollib esindus- ja käsutusõigust. Vallasasjad on kõik suured ja väikesed asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, tolmuimeja, raamatud, samuti näiteks haagiselamu, nööpnõel jne. Vallasasjade puhul kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka selle omanik, kuni pole tõendatud vastupidist (näiteks inimene, kelle seljas jope on, on eeldatavasti ka selle omanik). 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid.. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pantida võib nii asju kui ka õigusi. Pantijaks võib olla nii võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga võib tagada igasugust rahalist või rahaliselt
68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:1) kinnis-ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: reaal- ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt maatükil olevad ehitised/kasvav mets). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto/metsamaterjal). Kes asja valdab, on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel; saab koormata transpordivahendeid, kaubamärke jne (sh eraldi kommertspant, õiguste pant, laevahüpoteek) 71. Kinnispant e hüpoteek
erinevusest, aga ka subjektide käitumist mõjutavate motiivide erisustest võib õiguse realiseerimine toimuda erinevalt. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelavate normide täitmine. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguse aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatud viisil käituda. Õigussuhte mõiste ja struktuur
eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: 1. vallaspant ehk vallasvara tagatisel antavat panti 2. kinnispant (hüpoteek) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspant jaguneb omakorda: 1
meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine). 29. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist sa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 30. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. 31. Mis on õigusperekond?
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkib isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte struktuursed elemendid: 1) Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled. 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. // Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. // Teovõime on isiku
reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. · Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. · Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. 29. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa. 30. Mis on õigussüsteem?
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad  füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik  inimene Juriidiline isik  seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik  eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.  Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes (alluvussuhetes). Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa. Mis on õigussüsteem? Õigusnormid, reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad ühe riigi ulatuses teatava
· Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab käitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav dispositsioon iseloomustab käitumist lähemalt, annab selle iseloomulikud tunnused. Määratlusastme järgi jagunevad dispositsioonid määratud, suhteliselt määratud ja alternatiivseteks
reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod – Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodid jagunevad: 1) Autonoomne meetod – Selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhete subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod – Loob sellise suhte kontsruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Mis on õigusperekond?
normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi kodanikele, kodakondsuseta isikutele, kahe või enama kodakondsusega isikutele või välismaalastele. 4. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid . Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: ·Õigusnormide nõuetest kinnipidamine  subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega ·Õigusnormide kasutamine  subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes ·Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 1. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Kõige levinumad õigussuhte subjektid on üksikisikud ehk füüsilised isikud.
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii rakendab dispositsiooni n
55. Distsiplinaarkaristuse liigid................................................................................................................... 10 56. Distsiplinaarsüüteod .............................................................................................................................. 10 57. Kellele kuulub distsiplinaarvõim .......................................................................................................... 10 58. Mitu karistus võib määrata ühe distsiplinaarsüüteo eest ....................................................................... 10 59. Distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaeg............................................................................................... 10 60. Millise ajavahemiku ees antakse puhkust ............................................................................................. 10 61. Milline on põhipuhkuse üldine kestus..................................................
Õigussüsteemis eristatakse erinevaid harusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigisi. Õigusnormide liigitamise aluseks õigusharudesse on õiguslike reguleerime objekt ja õigusliku regullerimise meetod. Õiguslike reguleerimise meetodeid võib olla kaks. 1) Autonoomne 2) Autoritaarne Autonoomse meetodi puhul on reguleerimise subjektid võrdsed. Autoritaarse meetodi puhul on aga üks on üks subjekt teise suhtes kohustatud ehk madalam pool(Haldus-õiguslik suhe). Õigusreeguleerimise objekt kujutab endast erinevates eluvaldkondades esinevaid suhteid. Neid suhteid reguleeritakse ühetüübiliste normidega. Õigusharude sees eristatakse õigusinstituute. Õigusinstituut on õigusnormide sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsifiilist osa õigusharu poolt reguleerivatest ühiskondlikest suhetest. Alates Rooma õigusest jaotatakse avalik õiguseks ja eraõiguseks
ette vabaduskaotus üle 8 aasta või surmanuhtlus. II aste. Teise astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu tehtud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis nähakse ette raskeima karistusena vabaduskaotust mitte üle 8 aasta. III aste. Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatusest toimepandud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis nähakse ette mittevabaduskaotuslik karistus, s.t. rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. SÜÜ VORMID Kuritegu võib olla toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu. Tahtlus võib olla otsene või kaudne, ettevaatamatus on kas kergemeelsus või hooletus. Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse tagajärgedest ning soovib nende tagajärgede saabumist
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. 20. Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid  juriidiline vastutus - isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse aluse, seaduses sätestatud korras pandud konkreetne kohustus Et teole järgneks juriidiline vastutus, on vajalik 4 komponendi olemasolu: 1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse  tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. 21
Asja piiritletus tähendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav (nt maatükke eristatakse üksteisest piiride abil, vedelikke ja gaase piiritletakse neid mahutitesse või anumatesse kogudes, puisteained (nt liiv, vili jne) ei piiritleta mitte füüsiliste esemetena (teradena), vaid käibes kasutatavate mõõtühikute (nt kg, m3) abil). Valitsetavus tähendab seda, et asi peab olema valitsetav, st omandatav, hõivatav, kasutatav. Saksa õiguses inimene on õiguse subjekt, mitte ese. Erinev on surnud inimese, st laiba käsitlus. Elavalt inimeselt eraldatud kehaosade käsitlus sõltub näiteks saksa õiguses sellest, mis eesmärgil kehaosad eraldatakse. Kui need nt eraldatakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pärast operatsiooni tagasi, jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isikute juures, kellelt need on võetud, siis muutuvad need kehast eraldumisel asjadeks sõltumata
(3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. 8.13 Mis on pant ja millised on pandi liigid? Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks on see seatud võimalusel nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (reeglina toimub see avalikul enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa.
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping
organisatsioonid), nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Seega, õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. 9. MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT? Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhetest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema: 1) Õigusvõime  riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste kohustuste kandja.
püsivalt ühendatud ehitist. Ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Sõlmitakse lepinguga ja lõpeb tähtajaga (mitte kauem kui 99 aastat). 12. Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse? Üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele.Võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. 13. Mis on pant ja millised on pandi liigid? Isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Jaguneb: · Vallaspant o Käsipant o Registerpant o Kommertspant o Õiguste pant · Kinnispant o Hüpoteek o Kohtulik hüpoteek 14. Mis on registerpant?
HUVITEOORIA –  Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist  Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA –  Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.  Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-  Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe).  Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? ÕA-Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt  juriid. või füüs. isik 2) subjektiivne õigus  õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks 3) juriidiline kohustus  vajaliku käitumise määr, mida kontrollib riik 4) õigussuhte objekt  väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 7. õigusrikkumise liigid Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks.
(subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA  Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA  Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma
on piiratud teovõime. Kohus (või seaduslik esindaja nõusolekul) võib vähemalt 15 a alaealise piiratud teovõimet laiendada. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. (Võib olla mitmes kohas üheaegselt, piiratud teovõime  tema vanemate või eestkostja elukoht) Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Juriidiline isik on seaduse alusel lodud subjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1) Teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel 2) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nii on juriidiliste isikutena asustatud meie põhiseaduslikud institutsioonid. Nagu Vabariigi Valitsus. Juriidilist isikut kui organisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused: organisatsioon on võimeline omama iseseisvat vara, mis on eraldatud selle liikmete varast;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
