Õiguse alused mõisted (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ühiskond, riik, õigus

Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus.
Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad.
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonimehhanismidele tugevat vastupanu.
Tootmises tekkis ülejääk ja selle vägivaldseks omandamiseks tekkis pealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes pealiku lähikond.
Riigi erinevus- veresuguluse asemel on territoriaalne võimukooslus, mis tähendab, et kui enne hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigis oli võimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond.
Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil avalikku võimu.
Riigi tekkimine: avaliku võimu tekkimine, võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, rahva tekkimine.
Avalik võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) on kogu riigi juhtimisaparaat, võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid võivad olla erinevad. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokr poliitilised riigid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone.
Suveräänne võim- riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus.
Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu.
(Riigipiiriga piiratud maismaa, Territoriaal- ja siseveed , Õhuruum eelnevate kohal, Atmosfääris asuvad riigi lennu ja kosmoseaparaatide kabiinid, Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all, Kauba ja reisilaevad avamerel riigilipu all, Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes)
Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ning samas ka riigivõimu teostaja .
Kodakondsus- isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos (kasutab riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kas omandatakse sünniga v saadakse naturalisatsiooni korras ( paiksustsensus-peab mingi aja olema elanud selles riigis, vabatahtlikkus ja ustavusvanne, keele tundmine, põhiseaduse tundmine, võime end ja pere ülal pidada, võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. )
Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses (riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliitiline režiim)
Riigivalitsemise vorm iseloomustab riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomist, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse riigipea institutsiooni järgi vabariike ja monarhiaid.
Monarhia on riigivalitsemise vorm, kus riigivõim on koondunud pärimise teel eluaegse monarhi kätte, monarh on juriidiliselt vastutamatu ning kuna võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on ainuisikuline riigipea.
Piiramatu- monarhile kuulub kogu võim, riigipea on kõirgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (despootia, türannia ja absoluutne monarhia).
Piiratud-
isevalitseja võimu kitsendab mingi riigiorgan või sesuslik esindus , kellega tal tuleb arvestada, selle tõttu puudub monarhi võimul absoluutne iseloom (seisuslik- esinduslik , konstitutsiooniline -monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab esindusfunktsioone. Tänapäeval kõige enam levinud monarhia vorm)
Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud ajaks valitav president .
Antiikmaailmas orjanduslik - aristokraatlik (võim kuulus kitsale pärilikult privileegitud eliidil, valimisõigus puudus) demokraatlik vabariik (võim rahval , valida võisid kõik kodanikud)
Feodaalses- muidu monarhilised kui olid linnvabariigid.
Sotsialistlik- Kommuun (pariisi kommuun (1 katse) , nõukogude vabariik(rahvaesinduste ülesandeid täitev nõukogude süsteem), rahvademokraatlik vabariik)
Presdentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, kus võim koondub parlamendist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva võimu tipuks, mõnel juhul on ka valitsuse juht (USA), Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust.
Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, millel parlamendil on võimu ülimuslikkus.Presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. President valitakse kas otseste või kaudsete valimistega. Toimib võimuse lahususe ka tasakaalustatuse põhimõte. Valituses peasb olema parlamendi usaldus ja ta vastutab parlamendi ees. (austria, iirimaa , itaalia, kreeka, portugal , saksamaa, soome)
Riiklik korraldus iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Riikliku korralduse vorm iseloomustab näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks üksusteks.
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan .
Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised ( subjektid ). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid , osariigid, maad, provintsid, kantonid jne.
Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel“ülaltpoolt“. Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga).
Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks.
Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus , mis annab õiguse langetada iseseisvaid otsuseid kohaliku elu küsimustes. Poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanike kultuuri, traditsioonide ja olme erisusi ( Ahvenamaa Soomes). Autonoomne moodustis luuakse seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Personaalne autonoomia- Kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid ., kes võtavad osa pol elust
Korporatiivne autonoomia- keelekoosluse olemasolu, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis.
Territoriaalne autonoomia- esineb etnoterritoriaalne autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul.
Etnoterritoriaalne e pol autonoomia- on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt. Pol autonoomial on riikluse tunnused (konstitutsioon, kohalik parlament , täidesaatva võimu organ) (Gröönimaa, Ahvenamaa, Põhja-Iirimaa)
Administratiivne autonoomia e haldusautonoomia- on piiratum, kuid on võimalus kohalike küsimustega arvestada kohalike etniliste rühmade huve. (Hiina)
Kultuuriautonoomia- luuakse seal kus etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikkonna hulgas. Valivad kultuuriautonoomia organid , organisatsioonid. Tegelevad kultuuri ja keele hoidmise, arendamisega ning osalevad seaduses määratud ulatuses riigi pol elus. (austria ja ungari)
Poliitilise režiimi all mõistetakse poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ja võimuorganite õiguslikku käitumist. (demokraatia-riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav, poliitiline pluralism , üldine valimisõigus, võimude lahusus, autoritaarne- rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse sunniviisiliselt, ühe isiku võim, totalitaarne- kodanike kõigi eluküsimuste allutamine riigivõimu kontrollile , kult ja ideoloogia politiseerimine, indiviidi huvid on riigivõimule allutatud.)
Riigi funktsioon- riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sots majandusliku ja pol iseloomustuse . Iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded.
Sisefunktsioonid- riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, sots maj f-oon, kultuurilis -kasvatuslik f-oon.
Riigi välisfunktsioonid- kaitsefunktsioon, vastastikune koostöö ja abistamine
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus.
Riigiorgan on riigiaparaadi funktsionaalne osa. Täidab temale seadusega pandud ülesandeid.
-riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu
-on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon
-oma f-ooni teostamiseks on riigiorgan varsustatud vajaliku pädevusega
-kulud kaetakse riigieelarve vahenditest
-koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende kohustused ja õigused, nad on riigiteenistujad
Seadusandliku võimuna on parlament kesksel kohal- seaduste vastuvõtmine, võtab vastu riigieelarve
Täidesaatva võimu organite tegevus on suunatud seadustes õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele.
Kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused-õigusemõistmine
Kõrgem seadusandlik võim on rahva esindusorgan -parlament (eesti riigikogu)
Kohalik esindusorgan-kohalike omavalitsuste esinduskogud( valla ja linnavolikogud)
Õigusnormide teke- Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga.
Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum, mille täitmist tagatakse riiklike sunnivahenditega ja mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusnormid kujutavad endast terviklikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest. Õiguses väljendub riigi tahe ning on üldkohustuslike normide kogum.
Õigus ja Õiglus- Mandri-Euroopa õigusperekonnas väljendus õigus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata. Seega määrab õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu seadusandja.
Anglo-Ameerika õigusperekonnas on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes mõndadel juhtudel ei mõista õigust vaid õiglust, rakendades teatud piirkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aksepteeritud lahendit.
Õigus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigluse inimestevahelistes suhetest väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus vaid moraal.
Õiguse juriidiline käsitlus- õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Jur käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas.
Sotsioloogiline käsitlus- õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õigust tuleb otsida meid übritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest. Riik peab seda kaitsma kohtu abil. See domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemis.
Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele.
Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
Formaalsed tunnused- õigusriigis on tagatud põhiõigused, kehtib võimude lahusus, riigivõim on seotud põhiseadusega, õigusmõistmine sõltumatu kohtu poolt, riik ja üksikisik õigussuhtetes võrdsed õigussubjektid.
Materiaalsed tunnused- inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmine, seadusandja faktiline seotus põhiseadusega, inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt jne
Õigus ja poliitika – õigusega reguleeritakse poliitilist tegevust. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid , vahel ka kogu rahvas ning ta leiab väljenduse seadusena. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus.
Õigus ja majandus- majanduslikud suhted arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi ja seda ei saa muuta õiglusega, samas aga kui õigus kehtestab majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab ta majandusele mõju. Õigus võib ühte võid teist majandussuhet mõjutada kas aeglustavalt või soodustavalt.


1.Õigusnormid ja õigussüsteem
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, sots suhtlemise korrastamine.
Individuaalne e kasuaalne reguleerimine- in käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Eelis: võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni, isiku eripära jne. Puudus: võttaiga kord vastu uus otsus ja rohkem tööd, üheste lahendite puudumine.
Normatiivne reguleerimine- in käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel. Seda peavad järgima kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiku . Norm. Regul., on nüüdisaegse sots regulatsiooni aluseks. Eelis: ühtne kord ja stabiilsus ühiskonnas Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooniga.
Sotsiaalne norm- üldise sisuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist.
SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM:
Moraalinormid - mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.
Korporatiivsed normid- käitumisreeglid, mis on kehtestanud organisatsioon oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemiseks selle sees ja suhetes teistega.
Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel, lähedane moraalinormile. Sinna hulka käivad ka traditsioonid, kuid on vähem seotud emotsioonidega.
Religioossed normid- usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga ja ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funtsioone.
Välise kultuuri normid- e kombestiku normid regluleerivad indiviidi käitumise välist külge.
Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused
-inimeste käitumise reegel
-üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele
-tema sisu on määratud ühiskonna sots, maj, ja pol elu tingimustega
-lähtub riigist, (kannab autoritaarset iseloomu)
-täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik
-üldkohustuslik käitumisreegel
-annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused
-formaalselt määratletud reegel
Õigusnormide liigitamine :
Subjekti järgi- kes normi on kehtestanud eristatakse seaduse norme (parlamendis vastu võetud, kõrgem juriidiline jõud) ja seadusjärgsete aktide norme( seadustest madalamates seadusaktides, madalama juriidilise jõuga).
Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstitutsioonidele
Ajalise kehtivuse järgi- võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised vormid.
Territoriaalse kehtivuse järgi- eristatakse üleriigilisi (kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides), lokaalseid (kehtestatakse ainult riigi teatud paikkonna jaoks) ning kohalikke vorme (kehtestab kohaliku omavalitsuse organ
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Õiguse alused mõisted #1 Õiguse alused mõisted #2 Õiguse alused mõisted #3 Õiguse alused mõisted #4 Õiguse alused mõisted #5 Õiguse alused mõisted #6 Õiguse alused mõisted #7 Õiguse alused mõisted #8 Õiguse alused mõisted #9 Õiguse alused mõisted #10 Õiguse alused mõisted #11 Õiguse alused mõisted #12 Õiguse alused mõisted #13 Õiguse alused mõisted #14 Õiguse alused mõisted #15 Õiguse alused mõisted #16 Õiguse alused mõisted #17 Õiguse alused mõisted #18 Õiguse alused mõisted #19 Õiguse alused mõisted #20 Õiguse alused mõisted #21 Õiguse alused mõisted #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 168 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margep Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

üldkohustuslik iseloom, negatiivne aspekt, riigi erinevus, suveräänne võim, territoorium, kodakondsus, monarhia, feodaalses, parlamentaarne vabariik, subjektil, autonoomia, autonoomia, territoriaalne autonoomia, autonoomial, kultuuriautonoomia, sisefunktsioonid, riigi välisfunktsioonid, riigiorgan, seadusandliku võimuna, kohtuvõimu organiteks, vahetuim vorm, sotsioloogiline käsitlus, formaalsed tunnused, materiaalsed tunnused, sotsiaalne reguleerimine, normatiivne reguleerimine, sotsiaalne norm, moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, hüpotees, dispositsioon, sanktsioon, õigussüsteem, õigussüsteem, õigusteaduses, riigiõigus, haldusõigus, üldpõhimõtted, finantsõigus, karistusõigus, kriminaalprotsessi õigus, tsiviilõigus, tsiviilprotsessiõigus, perekonnaõigus, tööõigus, rahvusvaheline õigus, õiguse vormid, ev el, õigusakt, mittenormatiivne akt, põhiseadus, reguleerimiseks, seaduseelnõu arutamine, vastuvõtmine seadusena, seadusjärgne akt, andmise õigus, seaduste jõustumine, normaktide süstematiseerimisel, õiguse realiseerimine, õigussuhe, õigusvõime, deliktvõime, eraõiguslik, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus, õigussuhte objekt, juriidiline fakt, õigusnormide rakendamine, õiguse rakendamine, juristiktsioonilised aktid, subjekt, isiku süü, kuritegelik kergemeelsus, kuritegelik hooletus, objektiivne koosseis, kuritegu, väärtegu, tsiviilõiguse allikad, subjektideks, juriidiline isik, usaldusühing, likvideerimine, vabatahtlikul korral, pankrot, esindusõigus, volikiri, asjaõigused, asjaõigus, asja reaalosa, õigusvili, toreduslikud, harilik väärtus, valdus, valdusel, ühine omand, kaasomand, ühisomand, kaasomandi osad, reaalservituudid, reaalkoormatised, pant, registerpant, kommertspant, õiguse pantimiseks, hüpoteegipidaja, võlausaldajaks, otsene tahteavaldus, tahtlus, hooletus, käendus, garantii, käsirahalepingus, ülesütlemine, krediidileping, veotasu, avalik teenistus, alaealiste töötamiseks, tööandja, konkurentsipiirang, ülesütlemishüvitised, täistööaeg, põhipuhkus, karistatav, hädakaitseseisund, hädaseisund, kohuste kollosioon, süüteokatse, füüsilisele isikule, vangistus, väärtegu, arest

Sisukord

  • Ühiskond, riik, õigus
  • Õigusnormid ja õigussüsteem
  • Õiguse vormid ehk allikad
  • Õiguse realiseerimine
  • Õiguse rakendamine
  • Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus
  • Tsiviilõigus
  • VÕLAÕIGUS
  • TÖÖÕIGUS
  • KARISTUSÕIGUS

Teemad

  • Õigusnormid ja õigussüsteem
  • Õiguse vormid ehk allikad
  • Õiguse realiseerimine
  • Õiguse rakendamine
  • Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus
  • Tsiviilõigus
  • Asjaõigus

Kommentaarid (2)

annu004 profiilipilt
annu004: väga hea, kuid kõiki vajalikke mõisteid minu jaoks polnud
18:02 07-01-2014
eve11 profiilipilt
eve11: Väga hea
17:29 08-09-2013


Sarnased materjalid

107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused
28
doc
ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
82
docx
ÕIGUSE ALUSED KT1
24
odt
Õiguse alused
88
doc
Õiguse alused konspekt
30
docx
Õiguse alused konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !