Facebook Like
Hotjar Feedback

Õiguse alused loengu põhjalik konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid millised võivad olla õiguse mõiste tähendused ?
  • Kes on õigussuhte subjektid ?
  • MIS ON ÕIGUSE SÜSTEEM ?
 
Säutsu twitteris
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines “Õiguse alused” (kõik õppeliinid)
Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm.
Sissejuhatus
§1 Sotsiaalsed normid
1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused.
2. Sotsiaalsete normide põhitunnused
3. Sotsiaalsete normide funktsioonid
4. Sotsiaalsete normide liigid
§2 Õiguse tunnused ja mõiste
  • Õiguse tunnused
  • Mõiste õigus tähendusi
  • Õiguse mõiste
    §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid
  • Õigusnormi tunnused
  • Õigusnormi mõiste
  • Õigusnormide liigid
    §4 Õigusnormi loogiline struktuur
    Kirjandus:
    Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995
    Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999
    Juriidiika 2001-2004-04-21

    Sissejuhatus

    Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskond sama vana kui ülikool ise, ja see tähendab, et Eesti erinevatel aegadel töötasid akadeemilise õigusharidusega juristid ning jätkavad seda tänapäeva tingimustes.
    Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris on välja kujunenud terve rida põhimõtteliselt ühesuguseid arusaamu riiklik-õiguslikust tegelikkusest. Jutt on terviklikust õigussüsteemist, mille kujunemise lätted ulatuvad XII-XIII sajandisse. Seda nimetatakse prantsuse ehk kontinentaalseks ehk romaani-germaani või ka seadusõigusel põhinevaks õigussüsteemiks. Eesti kuulub just sellesse õigussüsteemi.
    Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleeritb inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed ojektiivses tähenduses, ning olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, mis korrastasid inimkäitumist.
    §1 Sotsiaalsed normid
  • Sotsiaalsete normide mõiste
    Norm on üldiste määratluste järgi - reegel, juhis või mall . Sotsiaalne norm väljendab ühiskondlikku tahet, reguleerivad ühiskondlikke suhteid,s.t. inimeste käitumist üksteise suhtes. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust.
    Aga kohustus normis tähendab, et inimene peab sooritama mingi teo. Tegu võib esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile (s.t. prognoositud teole ja tagajärjele).
    Mis tahes tahtelise käitumise aktil ehk teol on tagajärg. Mitte iga tahtelise käitumise akt ning selle tagajärg ei ole aga tingitud sotsiaalsest kohustusest. Mitte iga tegu ei hinda me selle alusel, kas see tegu ning tagajärg vastasid sotsiaalsele kohustusele kui kriteeriumile, sest kohustused võivad olla ka puht isiklikud ehk autonoomsed.
    1) Inimese enda poolt võetud vabatahtlikust kohustusest toimida oma isiklike tõekspidamiste, soovide kohaselt just nii, s.t. see on üksikisiku vaba tahte akt ehk autonoomne kohustus.
    2) Üks inimene annab teisele inimesele kohustuse või veenab teist tungivalt käituma üksnes teatud viisil, mida kohustatu loebki enda kohta kehtivaks ja täidabki ettekirjutise. See on autonoomne imperatiivne kohustus; tegamist on isiklike suhetega kahe või enama subjekti vahel, milles lõpliku otsuse, kas täita või mitte, teeb ikkagi käsu saaja.
    3) Ainuisikuline või kollegiaalne objekt, kes on autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse (imperatiivsed ettekirjutused ), mis reguleerivad paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, vaid üldiste huvides.
    See on heteronoomne kohustus, mis realiseeritakse vajaduse korral sotsiaalse surve abil. Just siit algab sotsiaalse normi, sh. Õigusnormi tasand, s.t. sotsiaalne norm algab sotsiaalse grupi tasandist , lõppedes kogu ühiskonnaga.
  • Sotsiaalsete normide põhitunnused
    Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused:
  • Käitumist motiveeriv toime; käitumiseeskiri, mis mõjutab inimese tahet.
  • Kohustus: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskjirjadele; kusjuures inimese käitumine sõltub kolmest tegurist - kas austus , jõud või võim, mida valdab normiandja.
  • Realiseerimise viis – kas vabatahtlik või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul.
  • Eesmärk: saavutada prognoositud käitumine.
  • Abstraktsus – sotsiaalne norm prognoositud reguleerib tüüpilisi juhtusid
  • Kehtivus aegruumis: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimuv protsess.
  • Sotsiaalsete normide funktsioonid on:
    -Reguleeriv Kokkuvõttes –funktsioonid on suunatud
    - Koordineeriv ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse
    -Stabiliseeriv tagamisele ning kooselu korrastamisele
    -Sotsialiseeriv
  • Sotsiaalsete normide liigid on:
    • tavanormid , moraalinormid, korporatiivsed normid,
    • õigusnormid.

    - Tavanormid on pärimuslikud käitumisreeglid. On universaalseid tavanorme, rituaalsed, sümboolsed; (kirjutamata õigus, Id ius non scriptum ) rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavanormid ( saadikupuutumatus ).
    • Moraalinormid toimuvad kas kogu ühiskonna või mingi sootsiuminpiires, on kõigi teiste sotsiaalnormide hindamiskriteeriumiks selles , kas nad vastavad ühiskonnas omaks võetud kõlbluspõhimõtetele.
    • Korporatiivsed normid on erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid . Korporatiivsetes normides sisalduv kohustus kehtib üksnes selle organisatsiooni liikmete suhtes.

    §2 Õiguse tunnused ja mõiste
    Õigusnormid kuuluvad samuti sotsiaalnormide hulka.
  • Eriti tähtis on mõiste “õigus”, seda iseloomustavad konkreetsed tunnused:
  • Õigus on: Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja –normide kogum;
  • Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem
  • Üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem
  • Riigi tahteline akt kehtivate protseduuride alusel (Riigikogus vastuvõetud ja Presidendi allkirjastatud)
  • On tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga.
    Need olid õiguse tunnused.
    Kuid millised võivad olla õiguse mõiste tähendused?
    2.Mõiste “õigus” tähendusi võib olla mitu ja sõltuda sellest kas on tegemist keele üldmõistega või juriidilise erimõistega.Termin on vorm, mõiste on sisu. Terminil “õigus” on mitu mõistetähendust, nt.
  • mingi fakti esinemise või puudumise kohta võidakse vestluskaaslasele öelda: “Mul oli õigus” või “Minu väide osutus õigeks”;
  • Kui öeldakse, et mul on õigus nii teha, võib see tähendada vabadust toimimisviisi valikul (moraali või eetika mõistes).
  • Õigusteaduses kasutatakse terminit õigus nt. konkreetse nähtuse – subjektiivse õiguse tähenduses (igaühel on õigus saada tehtud töö eest palka, s.h. ka minul on sama õigus; igal teovõimelisel kodanikul on õigus).
  • Õigusteaduses kasutatakse terminit õigus ka õigusnormi tähenduses.
  • Mõistet ajalooline õigus kasutatakse mõne varasema õigussüsteemi kohta ( Rooma õigus).
  • Mõiste õigus võib tähendada ka teatud õigusharu õigusnormide üldistust (riigiõigus, tööõigus jne.)
    Näeme, et mõistel õigus võib olla nii keele üldtähendus kui ka juriidilises eritähenduses erinev sisu. Meid huvitab aga, mida tähendab õigus koondava mõistena õigusteaduses.

    3 Õiguse mõiste

    Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise (ignoreerimise) korral tagatakse riigi sunniga. Riigi avaliku võimu organisatsiooni loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku tähistatakse mõistega positiivne õigus. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse kodaniku õiguse ja juriidilise kohustuse, s.t. õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid . Õigus on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Kuna positiivse õiguse loojaks on riik, siis võib täheldada, et neil on mitmeid ühiseid tunnuseid.
    §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormi liigid
  • Õigusnormi tunnused
  • Üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ning igaüht)
  • Üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt , mis on tagatud riigi sunniga)
  • Formaalne määratlus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel – õiguskeel (normitehniline keel)

    2 Õigusnormi mõiste


  • Õigusnorm on pideva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Vastuvõetud RK-s (parlamendis) õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktideks (õigustloovad üldaktid ehk normatiivaktid ning õigustrakendavad üksikaktid). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavalt dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine on normatiivne toiming. Siin kasutatakse erilist ratsionaalset lakoonilist keelevormi, spetsiifilisi tähistusi, sümboleid – paragrahv §), lõige (1), punkt –1, § jaguneb lõigeteks; lõige jaguneb punktideks.
    3.Õigusnormide liigid.
    Õigusnormid liigitatakse mitmel alusel alljärgnevalt:
    1) Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi:
    a) Regulatiivsed – määravad õigused ja kohustused
    b) Õigustkaitsvad –näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest.
    2) Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi:
    a) kohustavad
    b) keelavad
    c) õigustavad, lubavad, valitavad
    3) Subjektide ringi järgi:
    a) üldised
    b) spetsiaalsed – norm on aadresseeritud teatud subjektidele
    4) Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi:
  • imperatiivsed ehk (kategoorillised);
  • dispositiivsed: jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti.
  • Soovitavad (juhendavad või selgitavad).
    §4 Õigusnormi loogiline struktuur
    Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt:
    KUI…(I), siis… (II), vastupidisel juhul…(III)
    Õigusnorm koosneb kolmest elemendist: hüpotees (I), dispositsioon (II) ning sanktsioon (III).
    See on üldistus, mis erinevates õigusnormides avaldub teatud erisusega. Õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, s.t. õiguspärasel viisil. Õigusnormi dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel. Lühidalt: see osa loogilises struktuuris sisaldab nõutava käitumise reegli õigustatud või kohustatud subjektile või mõlemale.
    Dispositsioonid liigitatakse:
  • otsesed
  • viitavad , s.h.: a) otsused, b) blanketsed.
    Otsesed: kõik dispositiivsed tunnused (määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine reguleerimise objektiosas)on antud täielikult selles õigusnormis (selle õigusnormi dispositsioonis).
    Viitavad: sätted ei sisaldu kogu dispositsiooni maht,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #1 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #2 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #3 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #4 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #5 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #6 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #7 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #8 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #9 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #10 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #11 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #12 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #13 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #14 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #15 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #16 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #17 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #18 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #19 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #20 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #21 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #22 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #23 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #24 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #25 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #26 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #27 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #28 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #29 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #30 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #31 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #32 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #33 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #34 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #35 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #36 Õiguse alused loengu põhjalik konspekt #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor daigo04 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    125
    pdf
    Konspekt 2
    19
    docx
    Õiguse alused - Põhjalik Konspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    25
    doc
    Õiguse alused konspekt
    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt
    30
    docx
    Õiguse alused konspekt
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun