Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Õiguse alused lühike konspekt - sarnased materjalid

iguse, igusnorm, tahe, organisatsioonid, ratakse, omap, iesti, iguste, pealik, organid, hingud, loomisega, tete, muutudes, kogukonnas, ilitada, kasuaalne, huvigruppide, vahekord, positiivseks, rikkuja, regulatsioon, imalik, grupeerida, omaseks, kihid, llaltki, iseloomuga, viisakus, ldine, teostamine, tegevusega, ljap, lesandeks, hendused, steemiks
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei

Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Õiguse alused - Põhjalik Konspekt

Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess

Õiguse alused
396 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

piirata. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Seaduses sätestatud juhtudel võib juriidiline isik tegutseda seaduse alusel ka ilma põhikirja või ühingulepinguta. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Kui niisugune organ tekitab kahju teisele juriidilisele organile, siis vastutavad nad solidaarselt selle ees. Äriühingud Mitte äriühingud AS Aktsiaselts SA Sihtasutus OÜ Osaühing MTÜ mittetulundesühing TuÜ Tulundusühing TäÜ Täisühing US usaldusühing

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse alused konspekt

leidva muutuse koostoimes (nt. pensioni taotlemine) Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Juriidilisest vastutusest vabastavad Iseseisev töö: Lapsesünd, kas see on juriidiline fakt? asjaolud: süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine. Süüdimatus - kui pädevad organid on tuvastanud, et isik teo Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, toimepanemise ajal ei olnud võimeline arusaama oma teo õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne

Õiguse alused
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õiguse alused konspekt

Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis

Õigus alused
21 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Ajalooline tõlgendamine - Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine - Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem.

Õiguse alused
152 allalaadimist
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

1 Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne, kujundlikult võiks öelda, et siin tuli ühiskond enda juhtimisega toime ise n-ö kogukondlike vahenditega. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, kuid sellest hoolimata oli tema võim täiesti reaalne, sest see väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile.

Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“ Väide või seisukoht on õige Õigus e vabadus käituda vastavalt oma tõekspidamistele Jurisprudents – teadus, mille käsitlusobjektiks on õigus. Lääne õiguse kindlad elemendid 1. Normid e kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriteetne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid ja nende töö 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus – käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses mõttes. Objektiivne: kehtiv õigusnormide kogum. Subjektiivne: õigussubjektidele objektiivsest õigusest tulenev ja kuuluv õigus (õigustus). Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste, tunnused ja õiguse mõiste.

Õigusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. 3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. 10. Lüngad õiguses. Õigusakti analoogia. Õiguse analoogia.

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad.

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Õigusõpetuse suur konspekt

RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste.

Õigusõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

 Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega.  Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe.  Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega võrreldes on õigusnormide kohustuslikkuse aste kõige kõrgem, õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele.

Õigusõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Õigusentsüklopeedia konspekt

Kui mingit eluala korrastatakse õigusnormidega, tuleks seda teha ideaalis mõistuspäraselt- tuleb koguda olemuslikult kokku kuuluvad asjad/ nähtused, samade nimetuste alla, samas püüda neid samade tunnuste alusel üksteisest eraldada. Kodifitseerimise meetodid 1. Kodifitseerimise traditsioon- koondab endasse mõned olulised õigusliku massiivi korrastamise võtted, mida võiks tähistada : Õiguse allikate arvestus- Riigi organid, ettevõtted jmt asutused ja organisatsioonid koguvad neile vajalikke õiguslikke allikaid ning loovad selle kogumise käigus ka nende allikate massiivis teatud korra. Aluseid võib olla väga palju erinevaid. Inkorporeerimine- Teatud õigusallikate kogumite ettevalmistamisel ja väljaandmisel. Ulatuslikum tegevus võrreldes õigusallikate arvestusega. Eri liiki õigusallikate kogumine Konsolideerimine- Sama kvaliteediga õigusallikate kogumine.

Õigus
74 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

Ei võeta menetlusse - ei saa midagi tagasi ja raha läheb riigile. Vandeadvokaadid Edasi Euroopa kohus ja Euroopa Inimõiguste kohus. Kohalikud omavalitsused: Riigi väike mudel kohapeal. Eesmärk lahendada sellel territooriumil elavate inimeste probleeme. Maakond ei ole omavalitsusüksus vaid riiklik administratiivne üksus. Kohaliku omavalitsuse (KOV) üksused: o Linn o Vald Kohaliku omavalitsuse organid: o Volikogu (tegevusaeg 4 aastat) volikogu/ linna/ valla määrus või otsus o Valitsus (tegevsuaeg 4 aastat) korraldus KOV rahastab riik, kuid omavad õigust kehtestada kohalikke makse. (nt loomapidamismaks) KOV võimalus kehtestada koormisi ­ tasuta töö kogukonna heaks. (hetkel ­ majaomanikele ­ lumi, jää, lehed) Avalik haldus Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus tähendab avalike asjade ajamine

Õiguse alused
9 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kultuur ja kombed ● Rahva õigusteadvus ja väärtused ● Päevapoliitilised vajadused ja ekspertiis 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal tuli ühiskond enda juhtimisega ise toime (kogukondlike vahenditega). Sugukonnas teostas võimu pealik. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Käitumist juhtisid tavad. TAVA-käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Avalik võim Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhilieks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus

Õigus alused
25 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

Eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud erahuvides, avalik-õiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides. Juriidilise isiku tekkimine. Tema asukoht ja nimi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a neid, mis on omased ainult inimestele. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatud, nende pädevus määratakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on lisaks ka nõukogu. Juriidilise isiku vastutus on kindlaks määratud nende tegevust reguleerivate õigusaktidega, vastutuse üldised põhimõtted sätestab TSÜS. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Eraõiguslikud juriidilised isikud, nende erisused

Õiguse alused
167 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Juhtimise alused konspekt

Süsteemi koolkond (Nadler) Organisatsioon on süsteem, mis saab sisendi keskkonnast ja muudab selle väljundiks keskkonda. Süsteemi iseloomustavad entroopia (info määramatuse hulk), sünergia ja allsüsteemide olemasolu. Juht peab süsteemi kavandama nii, et entroopia väheneks. Allüksused on osa tervikust. Süsteemid jagunevad: avatud süsteemideks (talitlus sõltub väliskeskkonna mõjust) ja suletud süsteemideks (talitlus ei sõltu väliskeskkonna mõjust). Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid! Keskkond anna organisatsioonile sisendi (toore, personal, finants, info). Organisatsioonis toimuvad protsessid (juhtimine, tootmine, tehnoloogia jne). Organisatsioon annab väljundi (tooted, teenused jne) keskkonda. Keskkonda annab tagasiside uue sisendi andmisega. Olukorraline koolkond (Daft) Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uut. Koolkond leidis, et on olemas palju viise, et teha tööd hästi ja juht peaks olema eelkõige paindlik. Juht ei tohiks takerduda

Juhtimise alused
59 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Õiguse üldteooria konspekt

väärtuste juurde, mis sajanditega on kujunenud. 2. Õigusfilosoofiline ajalooline osa See räägib õiguse erinevatest tähistamise võimalustest Madri-Euroopas. Sest õigusest on aru saadud ja õigust on hinnatud eri aegadel erinevalt. Euroopas on ajaloos olnud väga erinev arusaam õigusest. See siin on õigusajalooline pilk tagasi minevikku. VANAAEG - JUMAL KESKAEG - JUMAL + MAAILM UUSAEG - INIMENE 2.1. Õigus kui jumala tahe Läänemaise õigusarusaama kujunemisele on etendanud kõige otsustavamat osa judaism ­ samastab õigust Jumala tahtega, talle on omistatud seadusandluse võim ja omadused. Judaismi keskne printsiip - õigus on Jumala tahe ­ on otseselt ülekandunud läänemaailma ning on suuremal määral omane kogu kristlikule maailmale. Egalitaarsuse põhimõte ­ kõigi inimeste ühetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus

Õiguse üldteooria
130 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Õigusõpetus II kt konspekt

valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (nt. valitseva kinnisasja omanik võib saada õiguse kasutada teed, mis läbib teenivat kinnisasja). Isiklik servituut - õigustatud on kindel füüsiline või juriidiline isik. Levinuim on kasutusvaldus. Tagatis - tähtsaim vorm on pandiõigus Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud kokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Reaalservituudi seadmine on osapoolte vaba tahe. Seda ei saa kellegile peale sundida. Reaalservituut lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust. Aluseks on õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui seadus ei sätesta teisiti. 8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine? Kasutusvaldus - asja kasutajal on õigus omandada ka asja vilju. Tekib notariaalselt tõestatud lepingu alusel. Lõpeb poolte kokkuleppel, kasutusvaldaja surmaga või kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega. 9

Õigusõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Õiguse alused

Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht ­ avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ­ ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval. Avalik võim on kogu

Õigus alused
16 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus ­ igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetilise

Õigusõpetus
187 allalaadimist
thumbnail
20
doc

ÕIGUSE ALUSED

riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. SEADUSANDLIK – parlament (seaduste ja eelarve vastu võtmine) TÄIDESAATEV – valitsus ja KOV-id (seadustest lähtumine ning seaduste elluviimine) KOHTUVÕIM – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine) (Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.) 8. Riigivalitsemise vormid. Riigivõimu seesmised organisatsioonid, st kõrgemad riigivõimuorganid, nende ülesehitust, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Eristatakse riigipea institutsiooni järgi: MONARHIA on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on sõltumatu ja ainuisikuline riigipea. 1) Piiramatu/absoluutne monarhia (nt Vatikan, Monaco, Liechtenstein, Saudi-Araabia)

Õigus alused
51 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Õiguse entsüklopeedia terve konspekt

Legitiimsus- tunnustatus. Õiguskord säilitab endas need eelised, mis vastavad valitsevas seisundis olevate ühiskonnarühmade nõudmistele-Aarion .A. Õiguskord saab toimida kooskõlas ühiskondliku kollektiivse teadvusega. Õigus on alati ühiskonna osa, ilma selleta ei saa õigust eksisteerida. Õiguskorras on ka sunnil väga selge koht ja funktsioon, mis peab eksisteerima individuaalsest tahtest sõltumata.Riik oma sunnimehhanismina pole midagi muud kui üldine tahe, milles elavad indiviidid on allutanud oma üksiku tahte üldise tahte nimel. Sundi ei pea alati kohaldama. Piisab kui isikud teavad sunni olemasolust ja selle rakendamise võimalikest tagajärgedest. Õigus kannab endas preventiivset väärtust. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra

Õiguse entsüklopeedia
206 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Inimõigused konspekt

eelnõusid - Harta ei sea protseduure o Teadlikkus o Ideede vahetus o Avalikustamine o Standardid Edasine ajalugu Külma sõja lõpuni - Esimesed 10 aastat – normiloomine - 50ndate keskelt 60ndate keskpaigani o Optimistlik – edendamine ja kaudne kaitse o Pessimistlik – tegevusetus - Alates 60ndate keskpaigast – aktiviseerumine ning konkreetsete õiguste kaitse Peamised organid - Julgeolekunõukogu - Peaassamblee - Peasekretär - ECOSOC - Inimõiguste komisjon/nõukogu (alamkomisjon) - Inimõiguste ülemkomissar - Lepingupõhised organid Julgeolekunõukogu Kuidas siduda inimõigusi RV rahu ja julgeolekuga? - Rahu ohustamine - Rahu rikkumine - Agressiooniakt Külma sõja mõju ja lõpp Vastutus kaitsta (R2P) Peaassamblee ja ECOSOC Peaassamblee - Edendamine – ülddeklaratsioon

Inimõigused
13 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õiguse alused

Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim hõlmab kogu riigi juhtimist. Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja teostamise meetodid võivad olla erinevad, need sõltuvad riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist jm. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone:

õigus
22 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Inimõiguste rahvusvaheline kaitse konspekt

INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam ­ kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on inimõigused ülimuslikud. Inimõiguste juures on nii ohtusid kui ka positiivseid külgi. Definitsioon · Ühene autoriteetne definitsioon puudub. · La

Õiguse entsüklopeedia
205 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Õiguse filosoofia loengukonspekt

ehitada ning milline on õige riigi otstarve. Leida riigivorm, milles inimesed elaksid võimalikult lähedal algolukorrale. Ühiskondlik leping: igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, et saada need tagasi kodanikuõigustena. Sellega jõudis R. lõpetatud ja selge ideeni, et Ühiskondliku lepingu osapoolteks on ühel pool vabad ja sõltumatud üksikisikud ja teisel pool nende ühine ja üldine tahe, nende endi ühendus. [20]Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksikisiku vabadust, sest üldises tahtes sisaldub ka tema enese tahe. Ent R. eristas "kõikide tahet" (üksiktahete summat, mis väljendab erahubisid) üldisest tahtest (mis väljendab üksnes üldisi huvisid). R. arvates tuleks ühiskondlikus kokkuleppes sündinud ühiskonda tema passiivses olekus nimetada "riigiks", aktiivses olekus "suverääniks" ja vastanduses teistele riikidele "võimuks".

Õiguse filosoofia
128 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt

õigeusklik ida-euroopa. Kultuuriliselt vastandame lääne idale (vastandus on aktuaalne kasvõi praegu 9/11 sündmuste plaanis). Võime väita et kogu idamaa mõtleb monokraatiliselt, sest kogu võim koondub ainult ühte kohta, olgu selleks siis kuningas või kes iganes, kes on jumal või jumalaga ühel pulgal (despootia). Hommikumaa õpetuse aluseks on religioossed tekstid ning õiguse allikad. Õigus on idakultuuris jumala enda või vähemalt jumaliku valitseja tahe ­ õigus ja usk on üks, nende eest hoolitsevad ühed ja samad institutsioonid. Õiguse rakendamisega saavad tegeleda ainult need kelle käes on ka usu valitsus, usklikud ei pea oma autoriteeti mitte kellegagi jagama. Õhtumaale on seevastu omane õiguseluline dualism mille juured ulatuvad antiikroomasse, kus on jumal ja maailm ning õigus ja usku, keiser ja patriarh on eraldi käsitletavad. Just roomakatolik kirik õpetab, et mitte keegi ei saa olla kunagi korraga kuningas ja

Sissejuhatus õigusteadusesse
89 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Õiguse alused

1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina

Õiguse alused
120 allalaadimist
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

võlasuhetest, deliktilised nõuded ehk nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. - Lepingulised nõuded: võib liigitada omakorda lepingu täitmise nõueteks ning lepingu rikkumisest tulenevateks nõueteks. - Nõuded lepingusarnastest võlasuhetest on nõuded võlasuhetest, kus lepingut poolte vahel veel ei ole või ei ole lepingulise suhte tekkimine võimalik, kuigi poolte tahe on sellele suunatud. - Deliktilised nõuded ehk nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest – võlausaldaja vara teatud puudujääk - Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded – määrav võlgiku varalises sfääris toimunud õigustamatu juurdekasv. Alusetust rikastumisest tulenevalt tekib isikul õigus nõuda välja teise isiku poolt alusetult saadu. Eristatakse kolme liiki rikastumisnõudeid: 1)soorituskondiktsioone ehk kohustuse

Õigus
396 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õiguste aluste eksam

Õigusaktide süstematiseerimine tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi. Inkorporeerimine - õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine publikatsioonideks e trükisteks kronoloogilises, tähestikulises õigusharude või muus järjestuses. Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid normatiivakte. (ei toimu nende sisulist töötlust) Võib olla ametlik. Pädevad organid annavad välja, nt justiitsministeerium. Õigustloovate organite kontrolli all. Mitteametlik ­ üksikisikud ja asutused. Omal initsiatiivil. Kodifitseerimine - Muudetakse normatiivaktide sisu. Õigusnorme muudetakse. Peab olema saadud seadusandjalt vastav ülesanne. tulemuseks on uus terviklik õigusakt. KrK + HÕS = KarS Õigusaktide tõlgendamine Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu.

Õigus alused
64 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Haldusõiguse konspekt

HALDUSSUND on üks riikliku sunni liikidest. Haldussundi tunnused: 1. avaliku halduse sfääris kujunevate suhete kaitse 2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4. eesmärkideks-õigusvastase käitumise lõpetamine, õiguserikkuja vastutusele võtmine Haldussundi saab kohaldada füüsiliste(p.o. deliktivõimeline) ja jur.isikute suhtes. Subjektideks võivad olla ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid. Haldussunnivahendite liigid on: haldustõkendid(mittekaristuslikud sunnivahendid, isiku õiguste ja vabaduste piiramine. Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises

Õigus
387 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun