Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Õigusvõime algab elusalt sünniga. Teovõime kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Kas a) täielik teovõime algab 18 eluaastast ja kestab surmani. b) tegemist on õigusaktiga? Ei, järgmine küsimus
Konkreetne üksik juhtum -> Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. volikogu otsus või valitsuse korraldus. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum
teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Õigussubjektid Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused Õigussuhte objekt Õigussuhte subjektid Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. algab elusa sünniga Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 18 kuni surmani. - täielik ja piiratud teovõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Alates 14 Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele · KarS § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. · Otsusevõime on isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Õigussuhte liigid: · Juriidilise kohustuse iseloomu alusel:
Tegutsevad erahuvides Tegutsemisvõime- delikti(vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku. Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud. Õigussuhte võimed 1.õiguvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi.Algab elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. 2.teovõime on isikuvõime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 3.deliktivõime on isikuvõime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust, toimepandud õigusrikkumise eest.Algab 14.eluaastast. Juriidiliselt algab rasedus 12 nädalast See kokku on õigussubjektsus. 0-18 osaline teovõime 0- 7 ühepoolsed tehingud ei kehti nt.testament 7-18 ühepoolsed tehingud vanemate nõusolekul. 13 15.a kohtu loal võib abielluda kui vanemad või eestkostjad kohtusse pöörduvad.Sellega nad
(riik><õigusrikkuja). 2 Õigussuhete struktuur rajaneb kohustuste mõistel, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhete sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Konkreetne kohustus ja konkreetne õigus jäävad abstraktsiooniks, kui neid ei kanna subjektid ning nad ei oleks suunatud objektile. Üldistatult õigussuhete struktuurielementidena võime määratleda: juriidiline kohustus, subjektiivne õigus, subjekt ning objekt. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt avalikuks ja eraõiguslikuks, kusjuures subjektide seisund avalikõiguslikus õigussuhtes erineb kardinaalselt subjekti seisundist eraõiguslikus õigussuhtes. Esimeses (avalik) ei ole pooled kunagi võrdõiguslikud. (Riigil on alati eelised normatiivses tegevuses, aga nt. ettevõtjal see võimalus puudub). 2.1 Õigussuhete struktuurielemendid AVALIKUS ÕIGUSES ERAÕIGUSES 1
Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. 1)Õigusnormide nõuetest kinnipidamine- õigusnormide täitmine, subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. 2)Õigusnormide kasutamine- õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine, subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatavl viisil käituda. Õiguse kasutamine on subjektiivse õiguse realiseerimine ja see toimub õigussuhtes. 3)Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. 33
Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. 1)Õigusnormide nõuetest kinnipidamine- õigusnormide täitmine, subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. 2)Õigusnormide kasutamine- õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine, subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatavl viisil käituda. Õiguse kasutamine on subjektiivse õiguse realiseerimine ja see toimub õigussuhtes. 3)Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. 33
kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud subjekt, teine pool aga avaliku võimu ettekirjutusi täitma kohustatud ehk kohustatud subjekt. (haldusõiguslikes suhetes). 18. Eesti Vabariigi õigusesüsteem jaguneb kaheks põhivaldkondadeks: avalik ja eraõigus. Avalik õigus: riigiõigus haldusõigus finantsõigus karistusõigus menetlusõigus: kriminaalmenetlusõ, väärteomenetlusõ, tsiviilmenetlusõ, haldusmenetlusõ. rahvusvaheline õigus Eraõigus: tsiviil õigus: tööõigus: kaubandusõigus:
Õigussuhte objekt Nähtusi, mida riik ühiskondlikes suhetes mõjutab, nim õigusliku reguleerimise objektiks. Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil. Õigussuhte üldobjekt on õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerub, ongi tagatud isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega ehk õiguserikkumisega, mis toob kaasa juriidilised järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhete liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus); 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg).
moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 34. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja; tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada (täiskasvanuks saamisega) Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest (alates 14. aastaselt) 35. Õigussuhte objektid Õigussuhte tekkimise ja säilimise eelduseks on kahe või enama isiku tahte suunatus ühele ja samale objektile. Seda nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud, nimetatakse õigussuhte objektiks. Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed, alates lihtsaimatest tarbeesemetest ja toiduainetest ning lõpetades kosmoseaparaatidega
käitumine · Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel Õigusnormi võime kujutada järgmise tingivuslausena: Kui ... (hüpotees), siis.. (dispositsioon) vastasel juhul ... (sanktsioon). Õigusliku reguleerimise meetodeid on põhimõtteliselt 2: · Autonoomne meetod reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel) · Autoritaarne meetod selle puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud. Õigus norme võib liigitada erinevate tunnuste alusel, subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse: · Seaduse norme riigikogus vastuvõetud seadustes ja neil on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes teiste õigusnormidega · seaduse järgseid norme sisalduvad seadusest madalamates õigusaktides ja nad on vastavalt madalama juriidilise jõuga.
Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 33. Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. 34. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega. Deliktivõime on isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õiguserikkumise eest. 35. Õigussuhte objektid Nähtus, millele on subjekti õigused ja kohustused suunatud. Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed. Samuti ka mittemateriaalsed väärtused nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. 36. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega
Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga 10. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele Sotsioloogiline õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid Loomuõiguslik igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide, sealhulgas ka
14. Milliste kriteeriumite alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Eristatakse õigussüsteemide sees kindlaid tervikuna esinevaid õigusnormi rühme, mid animetatakse õigusharudeks. Õigusharu – õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt. 15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Autonoomne meetod – reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) Autoritaarne meetod – selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) 16. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharudega?
töölepingu seaduses kehtestatud kohtustuste süülises täitmatajätmises. 33. Juriidiline vastutus. Juriidiline vastutus on retropektiivne(tagasivaateline) vastutus, mis on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine. Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus järgnevad kuriteole 2) Haldusvastutus järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus. 4) Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 34. Õiguse tõlgendamise vormid. *õigusaktide alluvus *üldnorm vs erinorm *õigusaktide ajaline kehtivus *analoogia 35. Riigiõiguse olemus. 36
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
ja funktsioone. Õigusnormid. Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Õigusnormi loogiline struktuur: 1. Hüpotees (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg, subjekt jne); 2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1
Õigust iseloomustab: Õigus on käitumisreeglite kogum; Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Ehk õigus on ühiskonna õiglustundele vastav käitumisreeglite ehk normide kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigisunniga. 10.Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriidilise käsitluse kohaselt on õiguseks riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Õiguse loomuõigusliku käsitluse kohaselt on õigus normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. 11.Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud algusest peale keerulistek
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,k
(rahvahääletusel). Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Normatiivaktide kehtivus Iga normatiivakt omab juriidilist ehk õiguslikku jõudu ehk teisiti öeldes on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Seetõttu räägitakse normatiivaktide kehtivuse piiridest: ajalistest, ruumilistest ehk territoriaalsetest piiridest ja kehtivusest isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima
riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: ·Õigusnormide nõuetest kinnipidamine subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega ·Õigusnormide kasutamine subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes ·Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 1. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Kõige levinumad õigussuhte subjektid on üksikisikud ehk füüsilised isikud. Füüsilised isikud on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud ja välismaa kodanikud. Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektideks olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja riik tervikuna.
juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. 29. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine; 2) Õigusnormide kasutamine; 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. 30. Õigussuhte subjektid. ÜKSIKISIKUD: kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased ORGANISATSIOONID: riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted, ühingud 31. Õigussubjektsus. on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja
võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid ·HUVITEOORIA ·Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist ·Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) ·SUBJEKTITEOORIA ·Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. ·Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ·ALLUVUSTEOORIA- ·Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). ·Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). õigusharud ·Riigiõigus ·Haldusõigus ·Karistusõigus ·Tööõigus ·Tsiviilõigus ·Majandusõigus ·Protsessiõigus Õiguse allikad ·Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. ·Õiguslik tava
21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine, mis saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega. Õiguse realiseerimise vormid: 1) õigusnormide nõuetest kinnipidamine- seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. 2) õigusnormide kasutamine- seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda. 3) õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamise protsess:
olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. kohaldab õigusrikkujate suhtes riigisundi. Tõendid on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude 4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab kohta, millel on tähtsust juriidilise asja lahendamisel. individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled ehk subjektid on igal üksikjuhul konkreetsed isikud (indiviidid või organisatsioonid), nad on alati nimeliselt, personaalselt kindlaks määratud. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline
Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Ühelt poolt tekib seos õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, vajadusel ka sunnivahenditega. Teiselt poolt tekib seos õiguse kandja ja kohustatud isiku vahel. Subjektiivne õigus lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi. Subjektiivne õigus on võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus tekib ka õigusnormi alusel. Ainult siin on kõik vastupidi. Kohustatud isik on kohustatud riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määrale alluda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõuete kohaselt
kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest; õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil,
nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel). 6. Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7
nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel). 6. Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt
kehtivaks ja täidabki ettekirjutuse - see on autonoomne imperatiivne kohustus (kohustuse allikas ei ole st sotsiaalsed enam täitja ise, vaid teine subjekt; tegemist on isikliku vahekorra (suhtega) kahe või enama subjekti vahel - normid! käsu või keelu andja ning selle täitjaga, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja); 3) ainuisikuline või kollegiaalne subjekt, kes on NB! Siit algab sotsiaalse normi, autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob sh ka õigusnormi tasand; st kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse sotsiaalne norm algab sotsiaalse (imperatiivsed ettekirjutused), millised reguleerivad grupi tasandist, lõppedes kogu paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, ühiskonnaga vaid üldistes huvides - see on heteronoomne kohustus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
