Õiguse alused - eksami kordamisküsimused (0)

Sarnased õppematerjalid

68

docx

Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid – igal neist oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate organite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt – suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele; sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme.  Õigusnormide sisaldumine õigusaktis on normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Nende olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetataksegi õiguse üldaktiks  Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset

Õiguse alused

10

docx

Õiguse alused

täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi  Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid  Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas

Õiguse alused

18

pdf

Eksamikonspekt õiguse alused

seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Seda iseloomustab ka võimude lahususe printsiip: põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka õigustloovaks aktiks.

Õiguse alused

22

docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

3. ÕIGUSAKTID JA NENDE LIIGID (ÕIGUSÕPETUS, LK. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahedusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomist, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt või üldakt (õigusloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme (esmane kriteerium). Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktidele üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus ­ normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel

Õigusõpetus

54

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). 2. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) ­ riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) ­ objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes

Õiguse alused

20

docx

Pärimisõigus

e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ning testamendis määratud tingimustel. 3. Lepingujärgne- pärimisleping on kahe- või mitmepoolne tehing, milles vähemalt üks pooltest teeb korraldusi oma vara üleminekuks teisele isikule oma surma puhuks (positiivne pärimisleping),  pärandajaga sõlmitud leping, mille alusel seadusjärgne pärija loobub pärimisest (negatiivne pärimisleping). Seadusjärgse pärimise alused 1. sugulus – pärijateks võivad olla pärandaja alanejad, vanemad ja nende alanejad, vanavanemad ja nende alanejad sugulased 2. seaduslik abielu – koostatud abieluakt ning tõendatav abielutunnistusega 3. riikkondlus või kuulumine teatud kohaliku omavalitsuse elanike hulka–kui teisi seadusjärgseid pärijaid ei ole, siis on pärijaks pärandaja viimase elukohajärgne kohalik omavalitsus või kui pärand on avanenud

Õigus

10

docx

Õguse alused kordamiskusimused

lahusus)  personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi  Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid  Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)  isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel  isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu  isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma

Õigus alused

8

doc

Tsiviili vastused

vertikaalselt- vaadeldav sambana üles ja allapoole maapinda, tuleb arvestada kinnisasja omaniku huvi. Ulatus maavaradele: üldriikliku tähtsusega maavarad ­ kuuluvad riigile; pinnasesse puutuvad maavarad ­ ulatub omaniku huvi, nt liiv, kruus jne. Ulatus veekogule ­ kuulub kinnisasja omanikule: väikesed vk, naaberkinnistute vahel olev vk, mere rannajoon ning põhjavesi ei kuulu kinnis omani omanikule. 27.Kinnisomandi kitsendused: kaotab õiguse piiranguteta omandist asja üle ja on kohust. Sallima võõrast tegevust või mõjutusi oma omandi suhtes. Kitsendused ehk seaduslikud servituudid: tehingu alusel ; seaduse alusel; kohtu otsuse alusel. Liigitus: eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud. Enamik kitsendid on seadusjärgsed. 28.Hoonestusõigus, ostueesõigus: Hoonestusõigus ­ 2 kinnisasja asuvad üksteise peal, ühele kuulub maa ja teisele hoonestusõigus(vb maja ehitada). On kinnisasi ja seotakse ühe kindla

Tsiviilõigus

Kommentaarid (0)